Weku Yitsei—Nyɛhiɛa Mumɔŋ Nifeemɔ Gbɛ Kpakpa ni Afo Afɔ Shi lɛ Mli
1 Eyɛ mli akɛ Daniel hi Babilon ni wɔŋjamɔ kɛ jeŋba shara yɔɔ mli lɛ mli moŋ, shi ale lɛ akɛ mɔ ko ni sɔmɔɔ Yehowa “daa nɛɛ.” (Dan. 6:17, 21) Te ehiɛ emumɔŋ shidaamɔ lɛ mli eha tɛŋŋ? Nɔ ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ eyɛ nifeemɔ gbɛ kpakpa ni efo efɔ shi ni ekɛtsuɔ nitsumɔi ni kɔɔ anɔkwa jamɔ he lɛ he nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esɔleɔ shii etɛ daa gbi yɛ eŋwɛi pia lɛ mli. (Dan. 6:11) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, eyɛ gbɛjianɔ ni eto kɛha mumɔŋ nibii krokomɛi hu, tamɔ Mla lɛ kanemɔ nɛkɛ. No hewɔ lɛ, beni Daniel kɛ kaa ko ni woɔ mɔ wala he gbeyei kpe lɛ, egbugbaaa yɛ ehetuu-kɛ-hamɔ kɛha Yehowa lɛ mli, ni ajie lɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ.—Dan. 6:5-23.
2 Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ koni ‘wɔsara, ni wɔkã he daa.’ (Efe. 6:18) Jeŋ ni wɔyɔɔ mli lɛ “kã mɔ fɔŋ lɛ mli.” (1 Yoh. 5:19) Shitee-kɛ-woo loo kaai baanyɛ ate shi trukaa, ni ebaaka wɔhemɔkɛyeli lɛ. Yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji lɛ baafee mɛi ni Gog ni jɛ Magog lɛ kɛ tutuamɔ ko ni naa wa, ni baafee tamɔ nɔ ni anyɛŋ aje mli lɛ baatutua. Enɛ baabi hekɛnɔfɔɔ kwraa yɛ Yehowa mli.—Ezek. 38:14-16.
3 “Gbɛ titri kome ni he hiaa waa diɛŋtsɛ ji weku Biblia kanemɔ, ekasemɔ, kɛ ehe sanegbaa ni mɔɔ shi ni amɛkɛaafee amɛ shihilɛ gbɛ.” Nɛkɛ ji bɔ ni hiɛkpamɔ wiemɔ ni yɔɔ afi 1998 kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ mli drama ni afee ni yitso ji “Wekui—Nyɛkɛ Daa Biblia Kanemɔ Afea Nyɛ Shihilɛ Gbɛ!” lɛ kɛɛ. Etsa nɔ akɛ: “Kɛ́ wekui nyiɛ gbɛjianɔtoo ni tamɔ nɛkɛ sɛɛ daa yɛ gbɛ ni hãa anáa Biblia lɛ he miishɛɛ nɔ lɛ, no lɛ, daa gbi nifeemɔ ni kudɔɔ mɔ kɛyaa Biblia lɛ he nɛɛ baanyɛ aná hewalɛ ni mli wa waa yɛ weku lɛ nɔ. Ehaa wɔ nilee yaa hiɛ babaoo. Ewajeɔ wɔhemɔkɛyeli. Ni ehaa wɔ mɛi ahe nɔkwɛmɔnii ni wɔbaanyɛ wɔkase— hii kɛ yei ni yɔɔ hemɔkɛyeli ni mli wa waa ni hi shi yɛ blema beaŋ—ní baanyɛ akanya wɔ, ní etsirɛ wɔ koni wɔdamɔ shi shiŋŋ kɛha anɔkwale lɛ.” Be mli ni wɔsusuɔ mumɔŋ nifeemɔi gbɛ̀i kpakpai srɔtoi lɛ ahe lɛ, esa akɛ weku yitsei atao gbɛ kome loo enyɔ nɔ ni amɛaatsɔ koni amɛha amɛweku mumɔŋ gbɛjianɔtoo lɛ aya hiɛ.
4 Susumɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ He Daa: “Beni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yeɔ nɔ ni mɔ ko eteee shi ewooo lɛ ni afeɔ esuɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ, adesai ní hiɛ ejɔɔɔ—dabi, kooloi po—‘efeŋ efɔŋ ni amɛfiteŋ nii.’ (Yes. 11:9; Mat. 6:9, 10)” Nakai wiemɔi lɛ je kpo yɛ Ŋmalɛi lɛ Amli ni Wɔɔkwɛ Daa—2001 lɛ mli yɛ ŋmalɛ kɛha September 11 lɛ mlitsɔɔmɔ lɛ mli. Kwɛ bɔ ni kaimɔ nɛɛ ha mɔ mii shɛ ehe ha! Ákɛ weku yitso lɛ, ani oyɛ gbɛjianɔ ni oto ni okɛ oweku lɛ susuɔ Biblia ŋmalɛ kɛ emlitsɔɔmɔi lɛ ahe daa? Enɛ he yɛ sɛɛnamɔ waa diɛŋtsɛ. Kɛji nyɛnyɛɛɛ nyɛbua nyɛhe naa kutuu leebi lɛ, ekolɛ nyɛbaanyɛ nyɛfee enɛ yɛ sɛɛ mli yɛ gbi lɛ mli. Tsɛ ko kɛɛ akɛ: “Gbɛkɛ niyeli be ji be ni hi waa kɛha wɔ ni wɔkɛsusuɔ daa gbi Biblia ŋmalɛ lɛ he.”
5 Kɛ oyɛ nifeemɔ gbɛ kpakpa ni ofo ofɔ shi kɛha daa gbi ŋmalɛ lɛ he susumɔ akɛ weku lɛ, no lɛ wɔmiijie oyi. Ekolɛ obaanyɛ oná he sɛɛ babaoo lolo kɛtsɔ Biblia lɛ fã ko ni oookane yɛ nakai be lɛ nɔŋŋ mli lɛ nɔ. Mɛi komɛi kɛfee amɛsu akɛ amɛbaakane yitso muu ni ajie daa gbi ŋmalɛ lɛ kɛjɛ mli lɛ fɛɛ. Mɛi krokomɛi kaneɔ nii kɛtsaraa nɔ, ni amɛyaa nɔ amɛkaneɔ Biblia lɛ mli wolo ko ni amɛhala lɛ fiofio. Shi mɛi krokomɛi hu nyiɛɔ daa otsi Biblia kanemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ. Daa Biblia kanemɔ baaye abua oweku lɛ koni ena su ni ji Yehowa ni amɛsheɔ ehiɛ ni amɛsaŋ lɛ gbeyei, ni ebaaha bɔ ni amɛsumɔɔ ni amɛfee esuɔmɔnaa nii lɛ mli akwɔ.—5 Mose 17:18-20.
6 Kɛji nyɛbaanyɛ nyɛŋɔ minitii fioo ni nyɛkɛsusu sɛɛnamɔ ni yɔɔ nikasemɔ lɛ mli lɛ he lɛ, no lɛ oweku Biblia kanemɔ gbɛjianɔtoo lɛ, kɛ daa gbi ŋmalɛ lɛ he susumɔ lɛ he baaba sɛɛnamɔ babaoo. Sɔɔmɔ Skul wolo lɛ baafa 60 lɛ kɛ ŋaawoo nɛɛ haa akɛ: “Nyɛbaanyɛ nyɛhala Biblia kanemɔ ni ato he gbɛjianɔ kɛha otsi lɛ mli kukuji fioo komɛi, ni nyɛgba amɛshishinumɔ he sane, koni no sɛɛ lɛ nyɛbi saji tamɔ enɛɛmɛi: ‘Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa wɔ yɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ kukuji nɛɛ atsu nii yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli? Mɛni amɛjieɔ lɛ kpo yɛ Yehowa kɛ bɔ ni efeɔ enii ehaa lɛ he, ni mɛɛ gbɛ nɔ no haa hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ lɛ mli waa yɛ?’” Mumɔŋ sanegbaai ni tamɔ nɛkɛ lɛ baaye abua mɛi fɛɛ ni yɔɔ oweku lɛ mli koni ‘amɛyoo nii ni ji Yehowa suɔmɔnaa nii lɛ.’—Efe. 5:17.
7 Weku Nikasemɔ: Weku nikasemɔ ni aaafee daa otsi lɛ ji gbɛ ni hi jogbaŋŋ kɛha weku yitsei ni amɛkɛaatsɔɔ amɛbii lɛ akɛ mumɔŋ nibii baa klɛŋklɛŋ. Oblanyo ko kaiɔ akɛ: “Yɛ bei komɛi amli lɛ wɔbaana akɛ etɔ Dada aahu akɛ enyɛɛɛ eha ehiɛ akã po, shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ wɔfeɔ nikasemɔ lɛ ni enɛ ye ebua wɔ ni wɔyoo bɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ sane lɛ mli ha lɛ.” Gbekɛbii hu baanyɛ aye abua koni gbɛjianɔtoo lɛ aye omanye. Weku ko ni gbekɛbii nɛɛhu yɔɔ mli lɛ teɔ shi daa leebi ŋmɛji enumɔ koni amɛfee amɛweku nikasemɔ lɛ ejaakɛ be ko kwraa ehiii haaa amɛ.
8 Bɔni afee ni weku nikasemɔ lɛ amɔ shi lɛ, esa akɛ weku yitso lɛ ‘hiɛ ahi ehe nɔ jogbaŋŋ yɛ enitsɔɔmɔ lɛ he be fɛɛ be.’ (1 Tim. 4:16) Sɔɔmɔ Skul wolo lɛ, baafa 32 lɛ kɛɔ akɛ: “Abaanyɛ akɛɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ, weku nikasemɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ lɛ jeɔ shishi kɛ bo diɛŋtsɛ oweku lɛ hesusumɔ jogbaŋŋ. Te oweku lɛ mli bii lɛ yaa nɔ yɛ mumɔŋ amɛhaa tɛŋŋ? . . . Kɛ́ okɛ obii lɛ miitsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ani amɛnáa miishɛɛ akɛ amɛaajie amɛhe shi yɛ amɛtipɛŋfoi lɛ ahiɛ akɛ Yehowa Odasefoi? Ani amɛnáa oweku Biblia kanemɔ kɛ nikasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ he miishɛɛ? Ani amɛkɛ Yehowa gbɛ lɛ miifee amɛshihilɛ gbɛ lɛɛlɛŋ? Niiamlitaomɔ jogbaŋŋ baajie nɔ ni bo akɛ weku yitso lɛ, ehe hiaa ni ofee lɛ kpo, bɔni afee ni otswa mumɔŋ sui kpakpai owo weku lɛ mli bii lɛ fɛɛ mli ni otswa amɛ oma shi.”
9 Asafoŋ Kpeei: Esa akɛ ohe ni ooosaa kɛha asafoŋ kpeei kɛ eshishi ni oooya lɛ afee daa otsi nifeemɔ gbɛ ni ofo ofɔ shi lɛ fã ko ni he hiaa waa. (Heb. 10:24, 25) Bei komɛi lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛsaa nyɛhe kɛha kpeei lɛ ateŋ ekomɛi akɛ weku. Yɛ nɔ najiaŋ ni oootsi kɛya sɛɛ kwraa lɛ, ani obaanyɛ oto gbɛjianɔ koni osaa ohe jogbaŋŋ kɛtsɔ hiɛ? Nifeemɔ gbɛ kpakpa ni afo afɔ shi yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ baaha ohesaamɔ sui lɛ kɛ sɛɛnamɔi ni onáa kɛjɛɔ kpeei amli lɛ aya hiɛ.—Abɛi 21:5.
10 Nɔ ni kadiɔ mumɔŋ nifeemɔ gbɛ̀i ni afo afɔ shi ni mɔɔ shi lɛ ji ehilɛ kɛ ni aaafee lɛ daa. Ni kɛji shihilɛi lɛ ha ebafee nɔ ni wa kɛha bo akɛ ooosaa ohe kɛha kpeei lɛ fɛɛ hu? Sɔɔmɔ Skul wolo lɛ, baafa 31 lɛ kɛ ŋaawoo nɛɛ haa akɛ: “Kwa oshara ni ji oyaiyeli ni okɛaakwɛ wolo lɛ mli eko-kɛ-eko kɛkɛ koni ogbe naa, loo nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, ní okaseee eko kwraa akɛni onyɛŋ fɛɛ okase lɛ hewɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, kwɛmɔ he ni obaanyɛ okase kɛyashi, ni okase lɛ jogbaŋŋ. Feemɔ nakai daa otsi. Yɛ be ni sa mli lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni olɛɛ mli ni okɛ kpeei krokomɛi lɛ hu afata he.”
11 Kɛji wekui bashɛ kpeei ashishi mra lɛ, enɛ yeɔ ebuaa amɛ ni amɛnáa jwɛŋmɔ kpakpa kɛjieɔ Yehowa yi ni amɛnáa tsɔsemɔ ni ekɛhaa lɛ he sɛɛ. Ani oweku lɛ yɛ nɛkɛ su nɛɛ? Enɛ biɔ gbɛjianɔtoo kpakpa kɛ ekome ni mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ shia lɛ mli lɛ baafee. Kɛji ona akɛ oweku lɛ feɔ kpalakpala loo amɛfeɔ yeyeeye yɛ gbɛkɛnaashi ni bafeɔ be ni akɛyaa kpeei lɛ nɔ lɛ, ani nyɛbaanyɛ nyɛfee tsakemɔ yɛ nifeemɔ gbɛ ni nyɛfo nyɛfɔ shi lɛ he? Ani nibii komɛi yɛ ni nyɛbaanyɛ nyɛtsu he nii kɛtsɔ hiɛ? Kɛ weku lɛ mlinyo ko yɛ nitsumɔ babaoo ni ebaatsu lɛ, ani mɛi krokomɛi baanyɛ aye abua? Kɛji mɔ fɛɛ mɔ shi mra fioo kɛtee kpee lɛ, ani ebaaba nɔnyɛɛ lɛ shi? Gbɛjianɔtoo kpakpa yeɔ ebuaa ni anáa toiŋjɔlɛ mumɔ yɛ weku lɛ kɛ asafo lɛ fɛɛ mli.—1 Kor. 14:33, 40.
12 Shiɛmɔ Nitsumɔ: Be pɔtɛɛ ni abaato kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji mumɔŋ nifeemɔ gbɛ kpakpa ni afo afɔ shi lɛ fã. Oblanyo ko ni atsɛɔ lɛ Jayson kaiɔ akɛ: “Yɛ miweku lɛ mli lɛ, wɔkɛ wɔhe woɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli daa Hɔɔ leebi. Enɛ hi kɛha mi, ejaakɛ babaoo ni mikɛ mihe woɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, babaoo ni minaa nɔ kpakpa ni etsuɔ, ni babaoo hu ni mináa he miishɛɛ.” Mɛi babaoo ni atsɔse amɛ yɛ Odasefoi ashiai amli lɛ hu eyɔse akɛ, be pɔtɛɛ ni atoɔ kɛhaa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ daa otsi lɛ ye ebua amɛ ni amɛtee amɛhiɛ akɛ Kristofoi sɔɔlɔi.
13 Nifeemɔ gbɛ kpakpa ni afo afɔ shi lɛ hu baanyɛ aye abua ni eha be ni oweku lɛ yeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ afee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni woɔ yibii pii. Te aaafee tɛŋŋ atsu enɛ he nii? July 1, 1999 Buu-Mɔɔ, baafa 21 lɛ kɛ ŋaawoo ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ha: “Ani bei komɛi lɛ nyɛkɛ be tsuɔ nii yɛ nyɛweku nikasemɔ mli ni nyɛkɛyeɔ nyɛbuaa nyɛweku lɛ mli bii lɛ ní amɛsaa amɛhe kɛha otsi lɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ? Nakai feemɔ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ waa. (2 Timoteo 2:15) Ebaanyɛ eye ebua ní eha amɛshiɛmɔ afee nɔ ni mɔɔ shi ní woɔ yibii. Bei komɛi lɛ, ekolɛ nyɛbaato nyɛ nikasemɔ be fɛɛ kɛha hesaamɔ ni tamɔ nɛkɛ. Bei babaoo lɛ, ekolɛ nyɛbaatsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ fãi komɛi ahe nii yɛ sanegbaai kukuji amli yɛ weku nikasemɔ lɛ naagbee loo yɛ be kroko mli yɛ otsi lɛ mli.” Ani oweku lɛ eka enɛ ekwɛ?
14 Yaa Nɔ ni Oshwere: Yɛ nii ahesusumɔ nɛɛ mli lɛ, ani okadi hei ni oweku lɛ bɔɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ lɛ? Jiemɔ amɛyi, ni bɔɔ mɔdɛŋ koni oya ohiɛ yɛ enɛɛmɛi amli. Kɛji ona hei srɔtoi ni hiɛyaa he hiaa yɛ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, halamɔ ekome loo enyɔ ni otsu he nii. Kɛji enɛɛmɛi batsɔmɔ nyɛmumɔŋ nifeemɔ gbɛ kpakpa ni nyɛfo nyɛfɔ shi lɛ fã lɛ, tsu ekome loo enyɔ kroko hu he nii. Ná jwɛŋmɔ kpakpa ni okɛ hiɛshikamɔ atsu nii. (Fil. 4:4, 5) Mumɔŋ nifeemɔ gbɛ kpakpa ni afo afɔ shi shishi ní oooto oha oshia lɛ mli bii lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo, shi ehe yɛ sɛɛnamɔ waa, ejaakɛ Yehowa maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ: ‘Mɔ ni kɛ ehe kpɛtɛɔ egbɛjianɔtoo he ni etsakeee lɛ, matsɔɔ lɛ Nyɔŋmɔ yiwalaheremɔ lɛ!’—Lala 50:23.