Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w91 7/1 bf. 24-27
  • Kristofoi Asubaŋi Ni Wɔkɛaawo Wɔbii Lɛ Amli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Kristofoi Asubaŋi Ni Wɔkɛaawo Wɔbii Lɛ Amli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Shishitoo Lɛ
  • Tsutswaa Lɛ
  • Tsutswaa Nitsumɔ ni Yeɔ Omanye
  • La Lɛ
  • Nyɔmɔwoo Lɛ
  • Nibii Ni La Nyɛŋ Asha Ni Akɛaatswa Tsu Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1985
  • Ani Onitsumɔ Baanyɛ Adamɔ La lɛ Naa?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Shɛɛ Sane ni Shɛjeɔ Mɔ Mii ni Akɛhaa yɛ Italy
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • Tsɔsemɔ Obi Kɛjɛ Egbekɛbiiashi
    Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
w91 7/1 bf. 24-27

Kristofoi Asubaŋi Ni Wɔkɛaawo Wɔbii Lɛ Amli

WANDA nyɛ, ni ewu eshwie lɛ lɛ bɔ mɔdɛŋ waa akɛ eeetswa Kristofoi asubaŋ ewo ebiyoo lɛ mli. Beni Wanda ye afii 12 lɛ, aka nɛkɛ tsɔsemɔ nɛɛ akwɛ. Yɛ nakai beaŋ lɛ, ebahi ni Wanda, kɛ enyɛminuu fioo kɛ enyɛmiyoo kroko hu ashi amɛnyɛ ni amɛkɛ amɛtsɛ ayahi shi be fioo ko. Etsɛ jeee heyelilɔ, no hewɔ lɛ te Wanda baafee enii eha tɛŋŋ beni enyɛ bɛ jɛmɛ ni ebaana nɔ ni efeɔ lɛ?

Sane ni bakaa fɔlɔi ni ji Kristofoi fɛɛ ahiɛ ji be mli ni ebabiɔ ni amɛbii lɛ diɛŋtsɛ akpɛ amɛyiŋ amɛha amɛhe, ni akɛkaa amɛ diɛŋtsɛ amɛ hemɔkɛyeli lɛ. Ekolɛ gbekɛbii lɛ kɛ amɛfɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ bɛ he kome, taakɛ Wanda ji lɛ. Ekolɛ amɛkɛ nɔnyɛɛ ni jɛ amɛtipɛŋfoi aŋɔɔ ni amɛkɛ amɛhe wo efɔŋfeemɔ mli lɛ baakpe yɛ skul. Aloo ekolɛ amɛkɛ kaai ni mli wawai baakpe. Fɔlɔi Kristofoi ahiɛ kaa nɔ ni amɛsɔleɔ akɛ kɛji nakai be lɛ aaashɛ lɛ, amɛbii lɛ aaana Kristofoi asubaŋi ni mli wa waa bɔ ni amɛaanyɛ amɛkɛdamɔ nakai kaa lɛ naa.

Te fɔlɔi lɛ aaafee tɛŋŋ amɛtswa Kristofoi asubaŋi ni mli wawai amɛwo amɛbii lɛ amli hu? Dani wɔɔtao nɔ ni ba Wanda nɔ lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni Biblia lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔha nakai sanebimɔ lɛ hetoo. Anaa nɔdaamɔ nɔ kɛha hetoo lɛ yɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ni bɔfo Paulo kɛ Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ wie lɛ mli: “Ejaakɛ mɔ ko nyɛŋ shishi kroko ato fe nɔ ni ato momo ni ji Yesu Kristo lɛ; shi kɛ mɔ ko kɛ shika, jwiɛtɛi, tɛi ni jara wa, tsei, jwɛi loo ŋtoo tswa shishitoo nɛɛ nɔ lɛ, abaana mɔ fɛɛ mɔ nitsumɔ lɛ faŋŋ; ejaakɛ gbi lɛ aaajie lɛ kpo, ejaakɛ la mli eeeje kpo yɛ, ni bɔ fɛɛ bɔ ni mɔ nitsumɔ yɔɔ lɛ, la lɛ nɔŋŋ baaka.”​—1 Korintobii 3:​11-13.

Shishitoo Lɛ

Mɛni hewɔ ni Paulo ŋma nɛkɛ wiemɔ nɛɛ lɛ? Eje gbɛjianɔtoo ko ni ji Kristofoi asubaŋi atswaa shishi yɛ Korinto, shi gbɛjianɔtoo lɛ kɛ naagbai komɛi kpe. Eji anɔkwale akɛ, Paulo gbɛjianɔtoo ni ekɛtswaa subaŋi kpakpai nɛɛ kɔɔɔ emusuŋ bii ahe. Ekɔɔ mɛi ni ebatsɔmɔ Kristofoi kɛtsɔ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ ahe. Shi esusu mɛnɛɛmɛi ahe akɛ emumɔŋ shwiei, ni nɔ ni ekɛɛ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ kɛha fɔlɔi hu.​—1 Korintobii 4:⁠15.

Paulo ba Korinto yɛ be fioo ni tsɔ hiɛ lɛ mli ni ebato Kristofoi asafo shishi yɛ jɛmɛ. Mɛi ni kpɛlɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ efee tsakemɔi kpelei yɛ amɛsubaŋi amli. Tsutsu ko lɛ amɛteŋ mɛi komɛi baa jeŋba shara, amɛji julɔi, wɔŋjalɔi, kɛ daatɔlɔi. (1 Korintobii 6:​9-11) Shi amɛnyɛ amɛtsake kɛba Kristofoi aniiahesusumɔ mli ejaakɛ, kɛ wɔɔkɛɛ lɛ, Paulo efee shishitoo kpakpa eha amɛ. Mɛni ji nakai shishitoo lɛ? “Mɔ ko nyɛŋ shishi kroko ato fe nɔ ni ato mɔmɔ ni ji Yesu Kristo lɛ.”​—1 Korintobii 3:⁠11.

Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo tsɔ efee shishitoo nɛɛ yɛ be mli ni etsɔɔ nɛkɛ heyelilɔi heei nɛɛ anii yɛ Korinto lɛ? Ekɛɔ wɔ akɛ: “Ni mi hu, anyɛmimɛi, beni miba nyɛŋɔɔ lɛ, jeee wiemɔ flɛmii loo nilee tuutu mikɛba ni mibajaje Nyɔŋmɔ odase lɛ mitsɔɔ nyɛ lɛ; ejaakɛ mitooo miyiŋ akɛ male nɔ ko yɛ nyɛteŋ, akɛ ja Yesu Kristo, mɔ nɔŋŋ ni asɛŋ lɛ lɛ.” (1 Korintobii 2:​1, 2; Bɔfoi lɛ Asaji 18:⁠5) Egbalaaa mɛi ajwɛŋmɔ kɛbaaa lɛ diɛŋtsɛ enɔ aloo ni eeewula anɔkwale lɛ ni eha ena hiɛaŋhiɛaŋ nilee he akɔnɔ ko. Shi moŋ, egbala jwɛŋmɔ kɛtee Yesu Kristo kɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛ lɛ etsu nii yɛ nɔ lɛ nɔ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu ji shishitoo nɔ ni he wa waa diɛŋtsɛ kɛha Kristofoi atsutswaa. Ekɛ kpɔmɔ afɔleshaa lɛ ha. Amrɔ nɛɛ eji ŋwɛi Maŋtsɛ, ni no hewɔ lɛ etsɛŋ ni ebaakpata Nyɔŋmɔ henyɛlɔi ahiɛ yɛ Harmagedon. No sɛɛ lɛ ebaatsu Nyɔŋmɔ jalɛ lɛ he nii yɛ afii akpe nɔyeli lɛ mli, ni akɛ Nyɔŋmɔ Osɔfo Nukpa lɛ, ebaahole adesai aweku lɛ nɔ fiofio kɛshɛ emuuyeli mli. Mɛɛ shishitoo kroko mɔ ko aaatao fe enɛ?

No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni wɔtswaa Kristofoi asubaŋi yɛ wɔbii lɛ amli lɛ, wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔkase Paulo ni wɔkwɛ akɛ amɛhiɛ sɔɔ nɛkɛ otii ni he hiaa nɛɛ hu. Esa akɛ wɔtsɔɔ wɔbii lɛ anii kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔɔ ni amɛsumɔ Yesu yɛ nɔ ni efee eha wɔ kɛ nɔ ni eyaa nɔ efeɔ ehaa wɔ lɛ hu fɛɛ he.​—1 Petro 1:⁠8.

Tsutswaa Lɛ

Shi kɛlɛ, beni Paulo etswa nɛkɛ shishitoo fɛfɛo nɛɛ sɛɛ lɛ, tsutswaa nitsumɔ lɛ kɛ naagbai komɛi kpe yɛ be mli ni eshi jɛmɛ lɛ sɛɛ. (1 Korintobii 3:10) Naagba lɛ bɛ sɔrɔto yɛ nɔ ni fɔlɔi pii kɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ he. Amɛtsɔseɔ amɛbii lɛ yɛ Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ mli ni amɛnaa nɔmimaa hu akɛ gbekɛbii lɛ enu nɔ ni anɔkwale lɛ ji lɛ shishi. Shi kɛji amɛdara lɛ, gbekɛbii lɛ kpalaŋɔ kɛyaa loo amɛkpooɔ hemɔkɛyeli lɛ. Mɛni hewɔ ebaa lɛ nakai? Yɛ be babaoo mli ejɛɔ tsutswaa nibii ni akɛtsu nii lɛ.

Paulo kɛɛ akɛ abaanyɛ akɛ nibii ni jara wa waa atswa subaŋi lɛ: shika, jwiɛtɛi, kɛ tɛi ni jara wawai. Aloo abaanyɛ akɛ nibii ni jara waaa atswa: tsei, jwɛi, kɛ ŋtoo. (1 Korintobii 3:12) Agbɛnɛ, kɛji tsutswalɔ lɛ kɛ shika, jwiɛtɛi, kɛ tɛi ni jara wawai tsu nii lɛ, no lɛ ebaatswa tsu ni yɔɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ, nɔ ni jara sa kadimɔ jogbaŋŋ. Shi tsutswalɔ ni kɛ tso, jwɛi, kɛ ŋtoo tsuɔ nii lɛ miima nɔ ko ni ana kɛkɛ, nɔ ko ni etsɛŋ ni ejara hu waaa.

Etamɔ nɔ ni mumɔŋ nibii ni yɔɔ flɛflɛ ji nɔ ni akɛtsuɔ nii yɛ Korinto lɛ. Mɛi komɛi ni tsa nɔ amɛtswa amɛma bɔfo Paulo shishitoo lɛ nɔ lɛ kɛ nibii ni jara waaa tswa, ni amɛmamɔɔɔ tsui ni yɔɔ hewalɛ ni baatsɛ. Korintobii lɛ kɛ amɛhiɛ ebɔi gbɔmɛi anɔ fɔɔ, ni enɛ ha mligbalamɔi, awuŋayelii, kɛ bei ba amɛteŋ. (1 Korintobii 1:​10-12; 3:​1-4) Te abaafee tɛŋŋ ni kulɛ akɛtsi enɛ naa hu? Kɛtsɔ tsutswaa nibii ni hi, nibii ni nyɛɔ etsɛɔ lɛ kɛ nitsumɔ nɔ.

Enɛɛmɛi damɔ shi kɛha sui kpakpai ni ji Kristofonyo subaŋ lɛ mli nii ni he hiaa waa lɛ. Mɛɛ sui? Bɔfo Petro tsi ekome ta: “Nyɛ hemɔkɛyeli salɛ lɛ, akɛ ejara wa aahu fe shika.” (1 Petro 1:​6, 7) Maŋtsɛ Salomo hu tsi ekrokomɛi enyɔ ata: nilee kɛ sɛɛyoomɔ, ni “namɔ hi fe jwiɛtɛi namɔ” lɛ. (Abɛi 3:​13-15) Ni Maŋtsɛ David kaiɔ wɔ akɛ Yehowa gbeyeishemɔ kɛ hiɛsɔɔ ni wɔɔna wɔha ekitai lɛ “yɛ akɔnɔ fe shika.”​—Lala 19:​10, 11.

Abaanyɛ akɛ enɛɛmɛi kɛ nibii krokomɛi ni jara wawai lɛ atswa Kristofoi asubaŋ kpakpa ama shi koni eye ebua wɔbii lɛ ni amɛnyɛ amɛdamɔ kaai anaa. Shi kɛlɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔma nɔ mi akɛ wɔkɛ nibii tamɔ enɛɛmɛi miitswa tsu lɛ? Kɛtsɔ wɔhiɛ ni aaahi tsui lɛ nɔ, wɔbii lɛ kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔtsui hu nɔ lɛ nɔ.

Tsutswaa Nitsumɔ ni Yeɔ Omanye

Anaa gbɛfaŋnɔ ni fɔlɔ lɛ tsui yɔɔ yɛ nɛkɛ tsutswaa nitsumɔ nɛɛ mli lɛ yɛ famɔ ko ni Yehowa kɛha fɔlɔi ni hi blema Israel maŋ lɛ mli lɛ mli: “Ni nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ni miwoɔo he kita ŋmɛnɛ gbi nɛɛ aka otsui nɔ.” Kɛkɛ ni etee nɔ ekɛɛ akɛ: “Ni ojwɛŋ nɔ otsɔɔ obii.” (5 Mose 6:​6, 7) No hewɔ lɛ, dani wɔɔnyɛ wɔtswa mɛi krokomɛi wɔma shi lɛ, esa akɛ wɔtswa wɔ diɛŋtsɛ wɔhe wɔma shi klɛŋklɛŋ. Esa akɛ wɔbii lɛ ana yɛ nibii ni wɔkɛɔ kɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ mli akɛ nibii ni ja lɛ wɔkɛtswa wɔ subaŋ.​—Kolosebii 3:​9, 10.

No sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔnitsɔɔmɔ lɛ ashɛ amɛ tsuii ahe. Yesu, mɔ ni ye omanye yɛ Kristofoi asubaŋ lɛ tswaa mli fe mɔ fɛɛ mɔ lɛ shɛ tsuii ahe kɛtsɔ abɛbuai kɛ sanebimɔi ni ekɛtsu nii lɛ nɔ. (Mateo 17:​24-27; Marko 13:34) Fɔlɔi naa akɛ nɛkɛ nitsɔɔmɔ he ŋaa gbɛi nɛɛ kɛ nitsumɔ mɔɔ shi jogbaŋŋ. Amɛkɛ mfoniri-feemɔi tsuɔ nii bɔni afee ni amɛkɛha amɛbii bibii lɛ atsuii anya Kristofoi anɔkwalei lɛ ahe, ni amɛkɛ sanebimɔi ni asusu he jogbaŋŋ hu tsuɔ nii bɔni afee ni amɛnyɛ amɛle nɔ ni amɛbii ni edara saŋŋ lɛ susuɔ diɛŋtsɛ, bɔ ni amɛsusuɔ yɛ amɛtsuii amli.​—Abɛi 20:⁠5.

Beni Mose bɔɔ mɔdɛŋ akɛ eeetswa henumɔi ewo Israelbii lɛ amli ni amɛkɛ anɔkwayeli ahi shi daa lɛ, ekɛɛ: “Ni oye Yehowa kitai kɛ ekpɔi . . . nɛɛ nɔ, koni ahi ahao.” (5 Mose 10:13) Nakai nɔŋŋ hu, fɔlɔi lɛ baabɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ, jeee akɛ amɛaagbala bɔ ni tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ lɛ ji lɛ amli faŋŋ amɛha amɛbii lɛ kɛkɛ, shi moŋ ni amɛtsɔɔ amɛ nɔ hewɔ ni nibii tamɔ anɔkwayeli, jeŋba mli hetsemɔ, kɛ naanyobɔɔ kpakpa yɛ kɛha amɛsɛɛnamɔ lɛ hu yɛ gbɛ ni baakɔne amɛyiŋ nɔ.

Yɛ naagbee lɛ, Yesu kɛɛ: “Shi enɛ ji naanɔ wala lɛ, akɛ amɛle bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo mɔ ni otsu lɛ.” (Yohane 17:⁠3) Kɛji gbekɛbii lɛ na amɛle Yehowa diɛŋtsɛ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔɔ, ni amɛkase bɔ ni amɛkɛ lɛ aaawie amɛ naagbai lɛ ahe, ni amɛna niiashikpamɔi yɛ hetoo ni ehaa amɛsɔlemɔi lɛ amli lɛ, no lɛ ehaa amɛnaa Kristofoi asu lɛ mli nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ eko: wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa ni aaaka amɛkɛ amɛ-Bɔlɔ lɛ teŋ.

La Lɛ

Paulo na akɛ beni atsuuu tsutswaa nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ yɛ Korinto lɛ, jeŋbii asui, tamɔ mligbalamɔ kui kɛ bei bɔi shishifa namɔ. Oshara yɛ enɛ he waa diɛŋtsɛ ejaakɛ, taakɛ etsɔɔ mli lɛ, “bɔ fɛɛ bɔ ni mɔ nitsumɔ yɔɔ lɛ, la lɛ nɔŋŋ baaka.”​—1 Korintobii 3:⁠13.

Mɛni ji la lɛ? Eeenyɛ efee kaa fɛɛ kaa ni Satan kɛbaa Kristofonyo ko nɔ. Eeenyɛ efee tipɛŋfoi anɔnyɛɛ, heloo mli kaa, heloonaa ninamɔ, yiwaa, kɛ agbɛnɛ hewalɛ ni fiteɔ mɔ ni ŋwanejee naa yɛ mɛi anɔ lɛ. Eyɛ faŋŋ akɛ nɛkɛ kaai nɛɛ baaba kɛ̃. “Abaana mɔ fɛɛ mɔ nitsumɔ lɛ faŋŋ; ejaakɛ gbi lɛ aaajie lɛ kpo, ejaakɛ la mli eeeje kpo yɛ.” Fɔlɔi ni ji nilelɔi lɛ tswaa amɛbii lɛ asubaŋi lɛ kɛ gbɛkpamɔ akɛ abaaka gbekɛbii lɛ akwɛ. Shi amɛyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ kɛtsɔ Yehowa yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, amɛbii lɛ baanyɛ aye kaa lɛ mli omanye. Kɛji amɛfee nakai akɛ fɔlɔi lɛ, abaajɔɔ amɛ babaoo diɛŋtsɛ.

Nyɔmɔwoo Lɛ

Paulo kɛɛ: “Kɛ mɔ ko nitsumɔ ni etswa ema nɔ lɛ aaadamɔ shi lɛ, eeena nyɔmɔwoo.” (1 Korintobii 3:14) Bɔfo Paulo nine shɛ nyɔmɔwoo nɔ. Eŋma wolo eyaha Kristofoi ni yɔɔ Tesalonika maŋtiase lɛ mli, he ni lɛ hu etsu tsutswaa nitsumɔ yɛ lɛ akɛ: “Ejaakɛ namɔ ji wɔhiɛnɔkamɔ loo wɔmiishɛɛ loo wɔshwaa akekre lɛ yɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo hiɛ, yɛ ebaa be lɛ mli lɛ? Ani jeee nyɛ nɔŋŋ ni? Ejaakɛ nyɛ nyɛji wɔnunyam kɛ wɔmiishɛɛ.”​—1 Tesalonikabii 2:​19, 20.

Wanda nyɛ nine shɛ nɛkɛ nyɔmɔwoo nɛɛ nɔ. Beni Wanda ni eye afii 12 lɛ na akɛ atse lɛ kɛjɛ enyɛ he lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ efo aahu ni etsɔ mli ewɔ. Kɛkɛ ni no sɛɛ lɛ ekai enyɛ ŋaawoo akɛ ekɛ Yehowa agba enaagbai lɛ ahe sane yɛ sɔlemɔ mli lɛ. Esɔle, ni amrɔ nɔŋŋ ni susumɔ ko ba eyitsoŋ akɛ ekwɛ wolo ni atsɔɔ mɛi atelifon yibɔi yɛ mli lɛ akɛ aleee nɔ eeena Yehowa Odasefonyo ko ni bɛŋkɛ amɛ lo. Ekwɛ mli ni ena akɛ weku ko yɛ gbɛ ni tsɔɔ etsɛ shia lɛ masɛi lɛ nɔ nɔŋŋ. “Mina miishɛɛ waa!” Wanda kɛɛ.

Kɛtsɔ nɛkɛ weku nɛɛ ekaawoo nɔ lɛ, Wanda nyɛ eto enyɛminuu fioo kɛ amɛnyɛmiyoo bibioo lɛ ahe gbɛjianɔ bɔni afee ni amɛku amɛsɛɛ amɛkɛ amɛhe awo Kristofoi anitsumɔ lɛ mli ekoŋŋ. Etsɔɔ mli akɛ: “Gbɛnaa nii ni baka minɔ ji akɛ makwɛ ni wɔfee klalo kɛha kpeeyaa. Esa akɛ mafɔ wɔ atadei lɛ ahe, mashwa amɛyi maha amɛ, ni makwɛ akɛ wɔ atadei lɛ ahe tse ni esa hu.” Eji nitsumɔ ni wa kɛha gbekɛyoo fioo tamɔ nɛkɛ, shi enyɛ etsu. Gbi ko lɛ etsɛ ka akɛ ebaatsi amɛnaa ni amɛkaya kpee, shi gbekɛbii lɛ kpa lɛ fai, ni eŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛtee.

Yɛ sɛɛ mli lɛ, gbekɛbii lɛ kɛ amɛnyɛ fee ekome ekoŋŋ. Beni Wanda ye afii 15 lɛ, ebatsɔ Kristofonyo ni abaptisi lɛ, ni yɛ naagbee lɛ efee lɛ faŋŋ akɛ akɛ oti ni ekɛma ehiɛ ji ni ebatsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ. Hɛɛ, nitsumɔ ni Wanda nyɛ tsu lɛ ye kaa lɛ mli omanye. Ena nyɔmɔwoo ni ji na ni ena ebiyoo lɛ damɔ lɛ diɛŋtsɛ enaji anɔ shiŋŋ eha anɔkwale lɛ mli ŋɔɔmɔ. Eba akɛ Kristofoi ni ji fɔlɔi fɛɛ aaaye omanye nakai nɔŋŋ yɛ be mli ni amɛtsuɔ nii waa ni amɛkɛtswa Kristofoi asubaŋi yɛ amɛbii lɛ amli lɛ.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 27]

Eyɛ mli akɛ, taakɛ bɔ ni sane nɛɛ tsɔɔ lɛ, esa akɛ fɔlɔi lɛ abɔ mɔdɛŋ ni amɛtswa Kristofoi asubaŋi yɛ amɛbii lɛ amli moŋ, shi gbɛnaa nii ka gbekɛbii lɛ diɛŋtsɛ hu nɔ. Esa akɛ amɛ hu amɛtsu tsutswaa nitsumɔ ko yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmli, taakɛ Kristofoi fɛɛ feɔ lɛ. (Efesobii 4:​22-24) Eyɛ mli akɛ fɔlɔi yɛ hegbɛ kpele ko akɛ omɛaaye amɛbua yɛ enɛ mli moŋ, shi yɛ naagbee lɛ esa akɛ aŋkroaŋkroi fɛɛ akpɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛyiŋ akɛ amɛaasɔmɔ Yehowa.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje