Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w99 8/15 bf. 30-31
  • Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Gbalashihilɛ—Nikeenii ni Jɛ Nyɔŋmɔ ni Yɔɔ Suɔmɔ lɛ Ŋɔɔ
    ‘Nyɛhia Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli’
  • Hesaamɔ Kɛha Gbalashihilɛ Ni Yeɔ Omanye
    Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa
  • Gbalashihilɛ​—Nikeenii Ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ
    Bɔ Ni Ooofee Ohi Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
w99 8/15 bf. 30-31

Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Te esa akɛ Kristofoi kɛ hiɛdɔɔ asusu shi ni awoɔ akɛ abaabote gbalashihilɛ mli lɛ he jogbaŋŋ aha tɛŋŋ?

Shi ni awoɔ mɔ ko ákɛ akɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli lɛ ji miishɛɛ sane, shi eji hiɛdɔɔ sane hu. Esaaa akɛ Kristofonyo ko ni eda yɛ mumɔŋ lɛ buɔ shiwoo ni akɛhaa kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ akɛ nɔ ko ni yɔɔ fɛlɛfɛlɛ, ní no hewɔ lɛ eeenu he akɛ ebaanyɛ efo mli be fɛɛ be ni esumɔɔ. Be ni awo he shi nɛɛ ji be ni hefatalɔi lɛ kɛleɔ amɛhe jogbaŋŋ dani amɛboteɔ gbalashihilɛ mli.

Beni wɔsusuɔ sane nɛɛ he lɛ, esa akɛ wɔyɔse akɛ kusum nifeemɔi ni kɔɔ gbalashihilɛ he, kɛ gbɛ̀i anɔ ni atsɔɔ atsuɔ he nii lɛ, yɛ srɔto kwraa yɛ hei srɔtoi kɛ bei srɔtoi amli. Biblia lɛ fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Lot yɛ biyei enyɔ “ni nako ale nuu,” ni maŋ lɛŋ hii enyɔ komɛi ewo shi akɛ amɛkɛ amɛ baabote gbalashihilɛ mli. Esa akɛ Lot ‘shaahiimɛi lɛ abaŋɔ ebiyei lɛ,’ shi kɛlɛ Biblia lɛ ekɛɛɛ wɔ nɔ hewɔ aloo bɔ ni afee akɛ shiwoo kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ ha. Ani ebiyei lɛ edara? Ani amɛyɛ hegbɛ pɔtɛɛ ko ni amɛkɛaahala mɔ ni amɛkɛaabote gbalashihilɛ mli? Ani akɛ gbalashihilɛ mlibotemɔ he shiwoo lɛ ha kɛtsɔ gbɛ ni mɛi fɛɛ kpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ? Wɔleee. (1 Mose 19:​8-​14) Wɔle akɛ Yakob diɛŋtsɛ kɛ Rahel tsɛ ba gbeekpãmɔ akɛ, ekɛ afii kpawo baatsu nii eha lɛ, koni no sɛɛ lɛ ekɛ Rahel abote gbalashihilɛ mli. Eyɛ mli akɛ Yakob tsɛ́ Rahel akɛ “mi ŋa” moŋ, shi amɛnáaa bɔlɛ yɛ nakai afii lɛ amli. (1 Mose 29:​18-​21) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ kroko lɛ, dani David kɛ Saul biyoo lɛ aaabote gbalashihilɛ mli lɛ, ehe bahia ni eye Filistibii lɛ anɔ kunim dã. Kɛji akɛ David nine shɛ nɔ ni Saul taoɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ ebaanyɛ ekɛ ebiyoo Mikal abote gbalashihilɛ mli. (1 Samuel 18:​20-​28) Nakai “shiwoi kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ” lɛ fɛɛ yɛ srɔtoi , ni eyɛ srɔto hu kɛ akɛto nɔ ni ale waa yɛ shikpɔji babaoo nɔ ŋmɛnɛ lɛ he.

Mose Mla lɛ yɛ mlai ni kɔɔ gbalashihilɛ he kɛ shiwoo ni akɛhaa kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nuu ko baanyɛ ekɛ ŋamɛi fe ekome ahi shi; ebaanyɛ edamɔ nibii srɔtoi anɔ ekɛ amɛ átse gbala mli, tsɛbelɛ ŋa ko nyɛŋ afee nakai. (2 Mose 22:​16, 17; 5 Mose 24:​1-⁠4) Esa akɛ nuu ni lakaa oblayoofro ni awoko shi ákɛ akɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli lɛ kɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli kɛji akɛ etsɛ kpɛlɛ nɔ, ni enyɛŋ etse lɛ gbala kɔkɔɔkɔ. (5 Mose 22:​28, 29) Mlai krokomɛi yɛ ni akɛtsuɔ nii yɛ gbalashihilɛ mli, tamɔ bei ni esa akɛ akwa bɔlɛnamɔ. (3 Mose 12:​2, 5; 15:​24; 18:​19) Mɛɛ mlai akɛtsuɔ nii yɛ shi ni awoɔ ákɛ akɛ he baabote gbalashihilɛ mli lɛ he?

Israelyoo ni awo lɛ shi ákɛ akɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli lɛ yɛ mla naa hegbɛ ni yɔɔ srɔto yɛ yoo ni awoko lɛ shi lɛ he; yɛ gbɛ̀i komɛi anɔ lɛ abuɔ yoo ni awo lɛ shi ákɛ akɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli tamɔ mɔ ko ni ebote gbalashihilɛ mli. (5 Mose 22:​23-​29; Mateo 1:​18, 19) Israelbii nyɛŋ ni amɛwo weku mli bii komɛi ashi akɛ amɛkɛ amɛ baabote gbalashihilɛ mli. Bei babaoo lɛ enɛ kɔɔ wekumɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ ahe, shi akpɛlɛɛɛ shiwoi ni akɛhaa akɛ abaabote gbalashihilɛ mli kɛ gbalashihilɛi diɛŋtsɛ hu ekomɛi anɔ yɛ hegbɛi ni kɔɔ gboshinii ahe lɛ hewɔ. (3 Mose 18:​6-​20; kwɛmɔ The Watchtower ni ji March 15, 1978, baafai 25-28.) Eka shi faŋŋ akɛ, esaaa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji buɔ yoo ni awoɔ lɛ shi ákɛ akɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli akɛ eji nɔ ko ni yɔɔ fɛlɛfɛlɛ.

Israelbii yɛ nakai Mla gbɛjianɔtoi lɛ fɛɛ shishi, shi Kristofoi bɛ nakai Mla lɛ, kɛ egbɛjianɔtoi ni kɔɔ shiwoo kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ aloo gbalashihilɛ he lɛ shishi. (Romabii 7:​4, 6; Efesobii 2:​15; Hebribii 8:​6, 13) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu tsɔɔ akɛ Kristofoi ataomɔ nii ni kɔɔ gbalashihilɛ he ni afɔɔ feemɔ lɛ yɛ srɔto kwraa yɛ Mla lɛ nɔ̃ he. (Mateo 19:​3-⁠9) Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ebaaa hiɛdɔɔ ni yɔɔ gbalashihilɛ mli, aloo nɔ ni kɔɔ shiwoo ni akɛhaa yɛ he lɛ shi. No hewɔ lɛ te asusuɔ saneyitso ni ji yoo ni awoɔ lɛ shi ákɛ akɛ lɛ baabote gbalashihilɛ mli yɛ Kristofoi ateŋ lɛ he ahaa tɛŋŋ?

Yɛ shikpɔji babaoo anɔ lɛ, aŋkroaŋkroi halaa mɛi ni amɛsumɔɔ ni amɛkɛ amɛ baabote gbalashihilɛ mli. Bei abɔ ni nuu kɛ yoo ewo amɛhe shi akɛ amɛaabote gbalashihilɛ mli lɛ, akpɛlɛɔ amɛnɔ akɛ mɛi ni étsɛ amɛhe baa. Bei babaoo lɛ, nɔ ni afɔɔ feemɔ kɛfataa he lɛ he ehiaaa kɛha yoo ni átsɛ ehe baa nɛkɛ lɛ. Yɛ hei komɛi lɛ eji nɔ ni afɔɔ feemɔ, akɛ nuu lɛ kɛ ga haa yoo ni wɔsɛɛ lɛ ebaatsɔ eŋa lɛ ni no feemɔ ji okadi ni tsɔɔ akɛ étsɛ ehe baa. Aloo eji kusum ni afeɔ akɛ ayatswaa yoo ni átsɛ ehe baa lɛ he adafi atsɔɔ wekumɛi kɛ nanemɛi, ekolɛ yɛ weku niyeli shishi loo henaabuamɔ fioo ko shishi. Enɛɛmɛi ji nii ni aŋkroaŋkroi halaa, jeee Ŋmalɛ naa taomɔ nii. Gbeekpamɔ ni bakãa mɛi enyɔ lɛ ateŋ lɛ ji nɔ ni tsɔɔ ákɛ atsɛ yoo ko he baa.a

Esaaa akɛ Kristofonyo kɛ oyaiyeli jeɔ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ shishi, aloo yoo hebaa tsɛɛ shishi loo eyeɔ oyai kɛboteɔ gbalashihilɛ mli. Wɔjɛ Biblia lɛ mli wɔŋmala saji ni baanyɛ aye abua aŋkroaŋkroi koni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ nilee gbɛ ni amɛaakɔ koni amɛkɛje nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ shishi, aloo amɛaabɔ mɔdɛŋ kɛshɛ yoo hebaa tsɛɛ loo gbalashihilɛ mlibotemɔ he.b Oti ko ni he hiaa yɛ ŋaawoo lɛ mli ji akɛ Kristofonyo gbalashihilɛ lɛ ji nɔ hiɔ shi daa.​—1 Mose 2:​24; Marko 10:​6-⁠9.

Ebiɔ ni Kristofoi enyɔ lɛ ale amɛhe jogbaŋŋ dani amɛje shishi akɛ amɛaasusu yoo hebaa tsɛɛ he. Amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ebi ehe akɛ, ‘Ani miná nɔmimaa diɛŋtsɛ yɛ mɔ kroko lɛ mumɔŋ shidaamɔ kɛ ehe ni etuu eha Nyɔŋmɔ lɛ he? Kɛ mikwɛ lɛ, ani manyɛ mikɛ nakai mɔ lɛ asɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ miwala bei abɔ fɛɛ mli? Ani wɔ subaŋ efee faŋŋ bɔ ni sa kɛha wɔhe? Ani miyɛ nɔmimaa akɛ wɔbaafee ekome kɛhi shi daa kɛya naanɔ? Ani wɔle babaoo ni kɔɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ tsutsu shihilɛ kɛ amrɔ nɛɛ shihilɛ he?’

Bei abɔ ni Kristofoi enyɔ lɛ étsɛ amɛhe baa lɛ, eji nɔ ni ja kɛha amɛ kɛ mɛi krokomɛi akɛ amɛaakpa gbɛ akɛ amɛaabote gbalashihilɛ mli. Yesu wo ŋaa akɛ: “Nyɛhaa nyɛwiemɔ afea: Hɛɛ, hɛɛ! dabi, dabi!.” (Mateo 5:​37) Esa akɛ Kristofoi ni tsɛɔ amɛhe baa lɛ ahiɛ adɔ yɛ he. Shi kɛlɛ, eji nɔ ni efɔɔɔ kaa akɛ Kristofonyo ni átsɛ ehe baa lɛ aaayɔse akɛ atsĩii sane ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ tã aloo ekolɛ atsĩmɔ nɔ ko nɔ dani atsɛ ehe baa lɛ. Ebaanyɛ efee anɔkwale ko ni he hiaa ni kɔɔ mɔ kroko lɛ tsutsu mlatɔmɔ aloo jeŋba shara nifeemɔ po he. Be mli ni Kristofonyo lɛ náa eleɔ enɛ lɛ, ebiɔ ni ekpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni ebaafee he. Ekolɛ amɛyi enyɔ lɛ baasusu sane lɛ he jogbaŋŋ koni amɛba gbeekpamɔ akɛ amɛbaaya nɔ yɛ amɛ hebaa tsɛɛ lɛ mli. Aloo amɛkɛ ekomefeemɔ baakpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaafo amɛ hebaa tsɛɛ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ ekolɛ nakai feemɔ baafee teemɔŋ sane moŋ​—shi ejeee nɔ ko ni esa akɛ mɛi krokomɛi kɛ amɛhe awo mli, ni amɛbɔ mɔdɛŋ amɛtsɔɔ mɔ lɛ nɔ ni esa akɛ efee, aloo amɛkojoɔ lɛ​—eji yiŋkpɛɛ ni tsii diɛŋtsɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɔ ni náa eleɔ nakai hiɛdɔɔ sane lɛ baanyɛ anu he akɛ esa akɛ efo shiwoo lɛ mli, ekɔɔɔ he eko akɛ mɔ kroko lɛ miisumɔ ni amɛya nɔ lolo.​—Kwɛmɔ “Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” ni yɔɔ The Watchtower June 15, 1975 lɛ mli.

Yiŋtoo kpakpa yɛ nakai saji lɛ ni aaajaje dani abote gbalashihilɛ mli lɛ he. Yesu kɛɛ akɛ Ŋmalɛ nɔdaamɔ nɔ kome pɛ kɛha gbalamlitsemɔ ni haa mɔ ko yeɔ ehe kɛboteɔ gbalashihilɛ mli ekoŋŋ lɛ ji por·neiʹa, ni ji bɔlɛnamɔ jeŋba shara yɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ kroko lɛ gbɛfaŋ. (Mateo 5:​32; 19:⁠9) Ekɛɛɛ akɛ abaanyɛ akɛ mla naa gbalashihilɛ ko aba naagbee kɛtsɔ gbalamlitsemɔ nɔ kɛji mɔ kome lɛ ná le naagba ni tsii aloo efɔŋfeemɔ ko ni tsɔ yookpeemɔ lɛ hiɛ lɛ.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Yesu beaŋ lɛ, ákɛ kpiti aaatsɛŋe mɔ ko lɛ ji nɔ ko ni baanyɛ aba mli diɛŋtsɛ. Kɛji wu ni ji Yudanyo ko ná le akɛ ehefatalɔ lɛ (le loo eleee) ji kpitiyelɔ yɛ be mli ni yoo lɛ kɛlɛ bote gbalashihilɛ mli lɛ, ani nuu lɛ baanyɛ adamɔ nɔ étse lɛ gbala? Yudanyo ni yɔɔ Mla lɛ shishi lɛ baanyɛ átse gbala, shi Yesu ekɛɛɛ akɛ esa akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ afee nakai. Susumɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛi komɛi ahe okwɛ. Nuu ko ni ená sampuu, bɔlɛnamɔ mli hela ni tsɛŋeɔ fɔmɔnii, HIV (AIDS muawa), aloo hela kroko ni mli wa lɛ baanyɛ abote gbalashihilɛ mli ni ejieee nakai anɔkwale lɛ kpo. Ekolɛ ená nakai tsɛŋemɔ hela lɛ kɛtsɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara ko nɔ dani atsɛ he baa aloo yɛ no be lɛ mli. Kɛ sɛɛ mli ni ŋa lɛ ná ele hela ko ni yɔɔ ewu lɛ he loo etsutsu jeŋba shara (ekolɛ ása lɛ loo enuutso égbo po) lɛ, no tsakeee anɔkwale ni eji akɛ agbɛnɛ amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ. Tsutsu shihilɛ ko ni bɛ hiŋmɛi nɔ ni tsɔ kpeemɔ be lɛ hiɛ lɛ jeee Ŋmalɛ naa nɔdaamɔ nɔ kɛha gbalashihilɛ lɛ ní akɛaaba naagbee, tamɔ kɛji akɛ ená hela ko aloo etsĩii hɔŋɔɔ ko ní ekɛ nuu kroko ŋɔ lɛ tã be mli ni amɛboteɔ gbalashihilɛ mli lɛ. Amɛ́bote gbalashihilɛ mli bianɛ ni amɛkɛ amɛhe eha amɛhe kwraa.

Nɛkɛ shihilɛ ni yɔɔ mɔbɔ nɛɛ ji nɔ ni ekaaa, shi esa akɛ nɛkɛ nɔkwɛmɔnii nɛɛ kɛ nɔmimaa afata shishijee oti lɛ he: Esaaa akɛ aŋɔɔ shiwoo kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ akɛ eji nɔ ko ni yɔɔ fɛlɛfɛlɛ. Dani Kristofoi aaawo amɛhe shi kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ, esa akɛ amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛle amɛhe jogbaŋŋ. Ebiɔ ni amɛye amɛhe anɔkwa yɛ nibii ni mɔ kroko lɛ taoɔ ale lɛ mli, loo eyɔɔ hegbɛ akɛ eleɔ lɛ mli. (Yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, mla biɔ ni hefatalɔi lɛ akwɛ amɛlá mli dani amɛbote gbalashihilɛ mli. Ekolɛ mɛi krokomɛi baasumɔ ni amɛnine ashɛ nibii amli taomɔ ni tamɔ enɛɛmɛi anɔ kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.) No hewɔ lɛ, miishɛɛnamɔ kɛ hiɛdɔɔ ni yɔɔ shiwoo kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ mli lɛ baatsu yiŋtoo ko ni yɔɔ nyam he nii, yɛ be mli ni mɛi enyɔ lɛ yaa nɔ kɛyashɛɔ miishɛɛ shihilɛ kɛ hiɛdɔɔ diɛŋtsɛ ni ji gbalashihilɛ mlibotemɔ mli lɛ he lɛ.​—Abɛi 5:​18, 19; Efesobii 5:⁠33.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Yɛ akutsei komɛi amli lɛ, fɔlɔi toɔ gbɛjianɔ lolo kɛhaa amɛbii lɛ ahe baa tsɛɛ. Abaanyɛ afee enɛ be kpalaŋŋ sɛɛ dani be ni mɛi enyɔ lɛ baanyɛ abote gbalashihilɛ mli lɛ baashɛ. Dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, akpɛlɛɔ amɛnɔ akɛ mɛi ni étsɛ amɛhe baa, aloo mɛi ni ewo amɛhe shi, shi amɛboteko gbalashihilɛ mli.

b Kwɛmɔ Questions Young People Ask​—Answers That Work, yitsei 28-​32, kɛ Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa, yitso 2, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje