Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Konkani (Romi)
  • BIBLE
  • PROKAXONAM
  • MITTING
  • bt odh. 3 panam 20-27
  • “Tim Soglim Povitr Xokten Bhorlim”

Tunvem vichun kaddla tea vixoi-acher viddeo na.

Sorry, ho viddeo sarko load zaunk na.

  • “Tim Soglim Povitr Xokten Bhorlim”
  • ‘Devachea Rajea Vixim Bore Bhaxen Sakx Diat’
  • Vixoi
  • Oslich Mahiti
  • “Soglim Ekach Zagear Ektthaim Aslim” (Itihas 2:1-4)
  • “Dor-Ekleak . . . Aplea Bhaxent Uloita Tem Aikonk Ietalem” (Itihas 2:5-13)
  • “Pedru . . . Ubo Ravlo” (Itihas 2:14-37)
  • “Tumchea Modlea Dor Eklean . . . Bautizm Gheuncho” (Itihas 2:38-47)
  • Xisank Povitr Xokti Melltta
    Bible-antlean Xikonk Mellttat Tim Lisanvam
‘Devachea Rajea Vixim Bore Bhaxen Sakx Diat’
bt odh. 3 panam 20-27

ODHEAI 3

“Tim Soglim Povitr Xokten Bhorlim”

Ponʼnasavea disa xisancher povitr xokti aili tednam kitem zalem tem polloum-ia

Ho odheai Itihas 2:1-47-acher adarit asa

1. Ponʼnasavo dis koso astalo tem somzaiat.

JERUZALEMACHEA rosteancher khub lok asat ani te khub khuxal asat.a He lok Elam, Mesopotamia, Kapadosia, Pontus, Ejiptt ani Rom, oslea pois-pois zagear thaun hanga ailʼle asat.b Kiteak? Ponʼnasavo dis monounk. Haka ‘poilea pikachi porob’ pasun mhunnttat. (Lok. 28:26) Hea porbechea vellar, Jeruzalemachea Devmondirachea vedintlean, dhunvor voir sorta to dista ani Levi, Hallel (Stotr 113 tem 118) nanvachem git gaitat. Hi porob, dor vorsak zovachea luvnnechea xevottak ani gonvachea luvnnechea survatek zatali. Ani hea vellar soglim khuxal astalim.

33 K.X.-achea Ponʼnasavea disa bori khobor aikoli te lok ravtale tea zageancho nokso. 1. Vattar: Libia, Ejiptt, Ethiopia, Bithinia, Pontus, Kapadosia, Judeia, Mesopotamia, Babilonia, Elam, Media, ani Parthia. 2. Xaram: Rom, Aleksandria, Memfis, (Sirient aslolem) Antiok, Jeruzalem, ani Babilon. 3. Doria: Mediterranean Doria, Kallo Doria, Tambddo Doria, Kaspian Doria ani Persian Gulf.

JERUZALEM​—JUDEVANCHO MUKHEL ZAGO

Itihas pustokachea survatechea odheai-amnim sangloleo ghoddnneo, choddxeo Jeruzalemant ghoddleo. Jeruzalem hem xar, Judeiachea modem zo dongri vattar asa, thoim asa. Hem xar Mediterranean Doria thaun sumar 55 kilometr pois asa, ani hem Mediterranean Doriachea utʼtore vatten asa. 1070 K.X.A.-ant, Raza Davidan Sion Dongracher aslolea kottacher zoit vhelem. Vell soron gelo toso, Sion Dongrachea sorvbhonvtonnim lok ravonk laglo. Hea toren Jeruzalem xar vaddlem ani adlea Israelachem rajdhani zalem.

Sion Dongrachea laginch, Moria Dongor asa. Adlea Judeiachea itihasa pormonnem, Abrahaman heach Moria Dongrar, aplo put Izakak bolidan diunk vhelʼlo. Hi ghoddnni Itihas pustok borounchea sumar 1,900 vorsam poilim ghoddloli. Toxench, Jehova pasot poilem mondir, Solomonan heach dongracher bandlolem. Tednam thaun ho dongor Jeruzalem xaracho bhag zalo. Uprant, Jeruzalemant aslolem hem mhoimebhorit mondir, Judevanchea dispottʼttea jivitacho ani bhokti korpacho mukhel zago zalo.

Heach mondirant sogle visvaxi Judev lok bolidanam bhettounk, Devachi bhokti korunk, ani porbo monounk akʼkhea sonvsara thaun ektthaim zatale. Karonn Devan tankam oxi adnea dilʼli: “Tumchea sogllea dadleamnim vorsak tin pavtti Sorvesporak man-nomoskar diunk hea ekach zagear ektthovchem.” (D.S. 16:16) Toxench Jeruzalemant, Judevanchi Mha-sobha asli, zo tancho high kortt aslo. Hea korttak thoinchea somazacher, sorkaracher ani dhormacher odhikar aslo.

2. 33 K.X.-achea Ponʼnasavea disak kosli ojapachi ghoddnni ghoddtta?

2 33 K.X.-achea sokallchea sumar nnov vorancher kitem tori ojapachem ghoddtta. Hea ghoddnnecho ami aiz porian ugddas kortat. Jezuche sumar 120 xis eka ghorant ektthovlole astana, “mollbar thaun vareacho, zum-zum korun avaz” aikonk ieta vo “ovchituch zonnzonnit varea sarko sorga velo ek avaz” ieta. (Itihas 2:2, Povitr Pustok - Adlo ani Novo Korar) To avaz akʼkhea ghorant aikonk ieta. Magir, thoim hajir aslolea dor-ekleacher ujeacheo jibo koxeo kitem tori dixtti poddtta.c Uprant, xis ‘povitr xokten bhortatʼ ani veg-veglleo bhaso ulounk lagtat. Te, tea ghorantlean bhair sortat tednam, tankam rostear mellttat te lok tankam polloun ojap zatat. Karonn, te tanchea lagim ‘tanchea mai-bhaxent uloitat.’—Itihas 2:1-6.

3. (a) 33 K.X.-acho Ponʼnasavo dis khorea Kristanvanchea itihasant mhotvacho kiteak zaun asa? (b) Pedru thoim ektthovlolea lokam lagim uloitalo tednam, tannem ‘sorginchea Rajeachi poili chavi’ koxe toren uzar keli?

3 Hi ghoddnni Jehovachea lokanchea itihasant, khub mhotvachi zaun asa. Karonn hea vellar, otmik Israelachi, mhunnche, makhlolea Kristanvanchi sobha suru zali. (Gal. 6:16) Punn tea disa anikui mhotvacheo ghoddnneo ghoddttat. Pedru thoim hajir zalʼlea lokam lagim uloitana, ‘Sorginchea Rajeachea chaviam’ modli, poili chavi uzar korta. Hea dor eka chavie udexim, veg-vegllea zomeanchea lokank khas sueog mellcho aslo. (Mt. 16:18, 19) Tor Pedrun hi poili chavi koxi uzar keli? Pedrun bhaxonn dilem tednam, to Judev ani Judev dhorm apnnailʼleam lagim uloilo. Hea udexim bori khobor apnnaunk ani povitr xokte udexim makhlolim zaunk, tankam vatt ukti zali.d Hea vorvim, tankam otmik Israelacho bhag zaun Devachea Rajeant, raza ani iadnik mhunn seva korunk sueog mellcho aslo. (Prok. 5:9, 10) Ani uprant ho sueog Samaritkarank, ani magir videxiank pasun mellcho aslo. Tor 33 K.X.-achea Ponʼnasavea disa ghoddlolea hea mhotvachea ghoddnnentlean Kristanvamnim aiz kitem xikonk zata?

“Soglim Ekach Zagear Ektthaim Aslim” (Itihas 2:1-4)

4. 33 K.X.-ant suru zalʼle Kristi sobhechem kam, aichi Kristi sobha koxi fuddem vhorta?

4 Kristi sobha sumar 120 xisam udexim suru zali, jednam eka unchlea rumant “tim soglim ekach zagear ektthaim aslim.” (Itihas 2:1) Tea vellar, tankam povitr xokte udexim makhlim. Ani tea disa hozaramnim lokamnim bautizm ghetlo. Punn hi tor fokot survat asli, karonn aiz amchea disamnim pasun hi Kristi sobha vaddot asa. Ani hantunt Dev-bhirantechim munxam asat, jim xevott ieunchea poilim “Rajeachi bori khobor akʼkhea sonvsarant porgott” kortat.—Mt. 24:14.

5. Sobhent ektthaim ailolean poilea xekddeantlea Kristanvank, toxench aiz pasun amkam koso faido zata?

5 Hea Kristi sobhentlim bhav-bhoinnam, eka-mekak modot kortat ani urba ditat. Survatek hea sobhent, makhlolim Kristanvam aslim ani aiz “dusrim menddram” pasun asat. (Juanv 10:16) Tor, Romant aslolim bhav-bhoinnam eka-mekak modot kortat ani urba ditat tea pasot, apostl Paulun tanchi tokhnnai korun oxem boroilem: “Hanv tumkam mellonk axeun asam, jea vorvim tumkam Deva thaun dennem diun, mhaka tumcho visvas ghott korunk mellttolo, vo eka-mekachea bhavartha udexim, mhunnche, mhojea ani tumchea bhavartha udexim, amkam eka-mekak urba diunk mellttoli.”—Rom. 1:11, 12.

ROM​—BOLLIXTT SOMRAJEACHI RAJDHANI

Itihas pustokant sangloleo ghoddnneo ghoddttana, Rom sogleam-von vhodd ani podvi aslolem ek xar aslem. Tem bollixtt Romi somrajeachem rajdhani aslem, jem Britain tem North Africa ani Atlantic Ocean tem Persian Gulf-a modem aslolea zageancher tabo choloitalem.

Romant ravpi lokanchi sonskruti, zat, bhas ani patienni veg-veglli asli. Toxench, thoim zaite bore roste asle, jea vorvim veg-vegllea zagea voile lok ani veapari Romant ieunk xoktale. Tea bhair, thoim laginch aslolea Ostia doriachea dhokear, sonvsarbhorcheo zaiteo vhoddleo boat-i ietaleo, jeo Romant jevnna-khannacheo ani her zaiteo mharog vostu haddttaleo.

Poilo xekddo mhunnosor, Romant dha lakham poros chodd lok aslo. Hantuntlo ordo lok ghoddie gulam aslo. Zantunt kirmidor, avoi-bapaimnim soddlolim vo viklolim bhurgim, ani Romi lok zhuz kortale tednam dhorun haddlole koidi mellon asle. Ani hantunt thodde Judev lokui asle, zankam Romi Senapoti Pompey-n 63 K.X.A.-ant Jeruzalemacher zoit vhelem tednam koidi korun haddlole.

Romant ravpi choddxim zannam khub gorib aslim, ani tim lamb bilddingemnim ravtalim, zantunt hispa-bhair lok ravtalo. Tanchem jivit sorkara thaun melltta tem jevonn ani poixeancher choltalem. Punn somrazamnim lokanchea monoronjona pasot vhoddleo ani ekdom sobit bilddingo bandleo. Zoxim theater-am ani vhoddle stadium, zantunt funkott kariavolli zataleo. Thoim nattkam, gladiatorial khell, mhunnchem munxacho vo zonvaracho jiv vocho poriant tanche modem zhogddim zatalim, ani ghoddesvarancheo race-i zataleo.

6, 7. Soglea raxttrank porgott korunk dilʼli adnea aiz Jehovachim Sakxi koxim pallttat?

6 Poilea xekddeantlea Kristanvank dilʼlem kam, aiz ami pasun kortat. Jezun aplea xisank sanglolem: “Vochat ani soglea raxttrachea lokank mhoje xis korat, ani tankam Bapachea ani Putachea ani povitr xoktechea nanvan bautizm diat, ani hanvem tumkam dileat teo sogleo adnea tankam pallunk xikoiat.” (Mt. 28:19, 20) Hem kam korop titlem sompem nhoi hem khorem, punn hea kamant amkam khub khuxalkai melltta.

7 Aiz Jehova Dev aplea Sakxeam udexim hem porgottnnechem kam purnn korta. Hem khorem, ki veg-veglli bhas uloitolea lokank porgott korop titlem sompem nhoi. Punn Jehovachea Sakxeamnim, 1,000-am poros chodd bhasamnim Bible adarit prokaxonam bhair kaddlolean tim hem kam korunk pavtat. Tumi sobhentlea bhav-bhoinnam sangata sodanch ektthaim zatat ani porgottnnechea ani xikounchea kamant bhag ghetat zalear, khuxal zaiat. Karonn lokank Jehovachea nanvachi bore bhaxen sakx diuncho sueog aiz sonvsarant thoddeankuch asa.

8. Mittingek hajir zalolean amkam sogleank koso faido zata?

8 Hea kotthin vellar amcher ietat tea trasancho khuxalkaien fuddo korunk, Jehovan amkam sonvsarbhor bhav-bhoinnam dileant. Tea pasot, Paulun Hebrev Kristanvank oxem boroilem: “Mog ani borem kam korunk eka-mekak urba dium-ia. Toxench, ami ektthaim ievop soddchem nhoi zoxi thoddeanchi sonvoim asa, punn eka-mekak urba di-it ravchem, ani Devacho dis lagim ieta to ami polloitat toxem hem anikui chodd korit ravchem.” (Heb. 10:24, 25) Khorench, Kristi sobha Jehova koddlean amkam ek dennem zaun asa! Tor mitting kednanch chukoinakat ani bhav-bhoinnam sangata ghott ixttagot samballat. Karonn mittingek hajir zalolean ami dusreank urba diunk pavtat, toxench amkam-i urba melltta!

“Dor-Ekleak . . . Aplea Bhaxent Uloita Tem Aikonk Ietalem” (Itihas 2:5-13)

Jezuche xis chodd lok asat tea rosteancher Judev ani Judev dhorm apnnailolea lokank porgottʼttat.

“Te amchea bhasamnim Devachea vhodd kamam vixim uloitana ami aikotat.”​—Itihas 2:11

9, 10. Dusri bhas uloitolea lokank porgott korunk thoddeamnim kitem kelam?

9 33 K.X.-achea Ponʼnasavea disa, Judev ani Judev dhorm apnnailʼle lok kitle khuxal zale astole tem chintat. Tanchi mai-bhas veglli asli astoli. Tori astana, tanchea modlea choddxea zannank, ghoddie Grik vo Hebrev bhas ietali zait. Punn atam ‘xis dor-ekleache mai-bhaxent uloitat tem lokank aikonk ietalem.’ (Itihas 2:6) Hem khorem, ki aiz amkam veg-vegllea bhaxent ulounchi ojapachi tank na. Tori astana, amchea modlim zaitim veg-veglli bhas uloupi lokank koxim porgott kortat? Thoddim ek novi bhas xiktat ani ti bhas uloupi eke laginchea sobhent vochon vo eka dusrea desant vochon seva kortat. Ani choddxe pavtti tancho ho vavr polloun aiknnare ojap zaun tanchi tokhnnai kortat.

10 Hea vixim ami bhoinn Christine-acho onubhov polloum-ia. Ti dusrea sat sakxeam sangata Gujarati bhas xikonk kors korunk lagli. Ek dis ti kam kortali thoim aslole eke Gujarati uloupi bailek tinnem tichea mai-bhaxent zap keli. Tednam ti bail khub ojap zali ani bhoinn Gujarati sarki khottin bhas xikonk kiteak itlo vavr korta, tem zannam zaunk sodhtali. Tor Christine tika ek bori sakx diunk pavli. Tea bailen Christine-ak sanglem: “Tuje lagim kosli tori mhotvachi khobor astoli.”

11. Dusri bhas uloitolea lokank porgottunk ami koxi toiari korunk zata?

11 Punn sogleam lagim ek novi bhas xikonk zatolench oxem na. Tori astana, amkam dusri bhas uloupi lok mellttat tednam, tankam porgott korunk ami poilinch toiari korunk zata. Oxem korunk ek bori vatt mhunnttlear, JW Language® app uzar korop. Hea app-a vorvim, tumchea vattarant choddso lok uloita tea bhaxent tankam zap korunk tumi xikonk zata. Toxench, Bible vo Deva vixim aikonk tanchi umed vaddttoli tosleo thoddeo volleo tumi xikonk zata. Uprant, jw.org-cher, tanche bhaxent aslole video vo prokaxonam tumi ghoddie tankam dakhounk zatat. Oxem kelʼlean, lok ‘aple bhaxent bori khobor aikotat’ tednam tim ojap zatolim. Ani hem polloun, poilea xekddeantlea bhav-bhoinnam bhaxen tumi-i khuxal zatolim.

MESOPOTAMIA ANI EJIPTTANT ASLOLE JUDEV

The History of the Jewish People in the Age of Jesus Christ (175 K.X.A.– 135 K.X.) oxem sangta: “Israelantlea dha kullanchi sonsot ani Judachea kullachi sonsot, Mesopotamia, Media ani Babiloniant ravtali. Tankam Assiriekaramnim ani Babilonkaramnim koidi mhunn hanga haddlolim.” Punn Babilonant koidi aslolim fokot 42,360 Israelitkaram, Jeruzalemant porot gelim mhunn Ezra 2:64 amkam dakhoita. Hem 537 K.X.A.-ant ghoddlem. Punn soglech Judev Jeruzalemant porot vochonk nant mhunn amkam kollon ieta. Karonn poilea xekddeant hozaramnim Judev, “Babilonachea sorvbhonvtonnim” ravtale mhunn Flavius Josephus-an sanglem. Toxench, tisrea tem panchvea xekddea modem, Babilonant ravtolea Judevamnim, “Babylonian Talmud” nanvachim tanchim kaideanchim pustokam boroilim.

Toxench, Judev lok 600 K.X.A.-chea poilim Ejipttant pasun asle mhunn thodde purave dakhoun ditat. Heach vellar, Ejipttachea zaitea vattaramnim, zoxem Nofantg ravpi Judev lokank Jeremiasan ek sondex dhaddlo. (Jer. 44:1) 323 tem 30 K.X.A.-a modem zaite Judev lok Ejipttant gele astole. Karonn Josephus sangta ki Alexandria-nt poilim ailolea lokam modem Judev lokui asle. Ani vell soron gelo toso, hea xaracho ek akʼkho bhag tankam ravonk dilo. Toxench, poilea xekddeant Philo nanvacho ek Judev boroupi sangta ki tachea desantle lakʼkhamnim munis akʼkhea Ejipttant ravtale, mhunnchem te “Libya thaun Ethiopia-chea xime poriant asle.”

g Hea xarak Memfis pasun mhunnttlam.

“Pedru . . . Ubo Ravlo” (Itihas 2:14-37)

12. (a) 33 K.X.-achea Ponʼnasavea disa ghoddlolea ghoddnne vixim provadi Joelan adim kosli bhasaunni kelʼli? (b) Hi bhasaunni purnn zatoli mhunn Jezuchea xisank kiteak khobor asli?

12 Ponʼnasavea disak, veg-vegllea desam thaun ailolea zomea lagim ulounk “Pedru . . . ubo ravlo.” (Itihas 2:14) Tednam to tankam somzaita ki xisank veg-veglli bhaxa ulounchi tank vo dennem Deva thaun asa, ani hantuntlean Joel provadeachi bhasaunni purnn zata. Ti mhunnttlear, “sogllea monxakullacher Hanv Mhozo Atmo ghaltolom.” (Joel 3:1) Toxench, sorgar voichea poilim, Jezun aplea xisank sanglolem: “Hanv Bapa lagim magtolom ani to tumkam anik ek modot korpi ditolo.” Ani ho modot korpi mhunnttlear, “povitr xokti” mhunn tannem tankam sanglolem.—Juanv 14:16, 17.

13, 14. Lokanchea kallzak lagta tea toren ulounk Pedrun kitem kelem, ani ami tachi dekh koxi gheunk zata?

13 Pedrun spoxtt toren thoim hajir zalʼlea zomeak oxem mhunnttlem: “Israelachea akʼkhea ghorannean hem zannam zaunchem ki jea Jezuk tumi khambear khillaun jivexim marlo, taka Devan Somi ani Krist kela.” (Itihas 2:36) Pedruchem bhaxonn aikotale te choddxe lok, Jezuk khambear khillailʼlo tednam hajir nasle tem khorem. Tori astana, Jezuk jivexim marlolea raxttracho te bhag asle dekhun, Jezuchea mornnak lagon te zobabdar zatale. Punn dhean diat, Judev lokam lagim Pedru respedan ani tanchea kallzak lagta tea toren uloilo. Karonn to tankam guneanvkari korunk sodhinaslo. Punn tannim poschatap kelʼlo taka zai aslem. Tor oxem zalem kai? Hoi. Karonn tanchea “kallzak khub dukh bhoglem” ani tim oxem vicharunk laglim: ‘Atam ami kitem korchem?’ Tor Pedru respedan uloilo dekhun, ghoddie tancher boro porinnam zalo ani tim poschatap korunk fuddem sorlim.—Itihas 2:37.

14 Pedruchi dekh gheun lokanchea kallzak lagta tea toren ami tanche lagim ulounk zata. Oxem korunk tim kitem-i sangtat tednam, tim mantat tem chukichem mhunn dakhoun diunchea bodlek, amchea ani tanchea modem kitem ek-sarkem asa tea vixim ami ulounk zai. Hea toren ami tankam Devachea Utrantlean sot zannam zaunk modot korunk pavtolim. Oxem kelolean, khaltea kallzachea lokank sotant ieunk modot zaunk xokta.

PONTUSANT KRISTANV

Pontus, Asia Minor-achea utʼtorek aslolo ek jilʼlo zaun asa. Hea jilʼleantle Judev lok pasun, 33 K.X.-achea Ponʼnasavea disa Pedru bhaxonn ditana Jeruzalemant asle. (Itihas 2:9) Thoim aikolʼli bori khobor thoddeamnim chodd korun aplea ganv-ghora vochon porgott keli astoli. Hem amkam koxem kolltta? Pedrun apli poili chitt, Pontus ani her zageamnim ‘ximpoddlolea’ Kristanvank boroilʼli.h (1 Ped. 1:1) Toxench, Pontusant aslolea Kristanvank aplea bhavartha pasot, ‘veg-vegllea torechea porikxencho’ fuddo korunk poddlo mhunn amkam Pedruchi chitt vachun kollon ieta. (1 Ped. 1:6) Hacho orth, tankam ghoddie dhumallo ani virodh sosunk poddlo astolo.

Romacho Somraz Trajan ani Pontusacho senapoti Pliny the Younger-an, eka-mekak boroilʼlea chitti udexim, Pontusant aslolea Kristanvank dhumallo sosunk poddttalo mhunn amkam kollon ieta. Sumar 112 K.X.-ant, Pliny-in Kristanv dhormak, sogleak “posorta toslea eka duensak” sor kelem. Tem duens sogleank lagta, zaum dadleank vo bailank, tornnatteank vo zanntteank, goribank vo girestank mhunn tannem aplea chittint boroilem. Tea bhair, Kristanv dhorm soddunk Pliny tancher dobhav ghaltalo ani oxem korunk toiar naslim tankam jivexim martalo. Punn jim konn Kristacher xirap ghaltat vo tanchea devank vo Trajan-achea murtek magnnem kortat tankam suttka mellttali. Tori astana, “khorea Kristanvancher te oxem korunk dobhav ghalunk xokle na” mhunn Pliny-in manun ghetlem.

h ‘Ximpoddlolea’ hea utrak uzar kelʼlem Grik utor, Judev somazantlea lokank suchit korta. Hantuntlean sogleant poilim Judev lok Kristanv zalʼle mhunn kollon ieta.

“Tumchea Modlea Dor Eklean . . . Bautizm Gheuncho” (Itihas 2:38-47)

15. (a) Ponʼnasavea disa Pedrun kitem sanglem ani tacho porinnam kitem zalo? (b) Ani tim teach disa bautizm gheunk toiar aslim oxem ami kiteak mhunnonk zata?

15 33 K.X.-achea Ponʼnasavea disa, Pedrun Judevank ani Judev dhorm apnnailoleank oxem sanglem: “Poschatap korat. Ani tumchea modlea dor eklean . . . bautizm gheuncho.” (Itihas 2:38) Tor tea disak, Jeruzalemant vo Jeruzalema lagim aslolea tolleamnim, sumar 3,000 zannamnim bautizm ghetlo.e Hacho orth, tannim chintinastana ghoddbodd korun bautizm ghetlo kai? Ani Bible vidʼdheartheamnim vo sotant vaddlolea bhurgeamnim, toiar nastana ghoddbodd korun bautizm gheuncho kai? Na. Tannim toxem korchem nhoi. Ugddas dovrat, 33 K.X.-achea Ponʼnasavea Disak zannim bautizm ghetlolo, tim Devachea Utrachim borim vidʼdhearthi aslim. Toxench, tim Jehovak somorpit kelolea raxttracho bhag aslim. Tea bhair, tankam sota pasot kitli urba asa tem tannim dakhoun dilʼlem. Zoxem, hea porbek ieunk tim dor vorsak khub pois provas kortalim. Tor atam Devachea udʼdhexant, Jezuk mhotvacho bhag aslo mhunn tannim manun ghetlem dekhun, bautizm gheun Kristachim pattlavdaram mhunn Devachi seva korit ravonk tim toiar aslim.

JUDEV DHORM APNNAILOLE LOK KONN ASLE?

33 K.X.-achea Ponʼnasavea disa Pedruchem bhaxonn aikonk ailʼle tantunt “Judev ani Judev dhorm apnnailʼle lok” asle.—Itihas 2:10

Itihas 6:3-5 dakhoun dita ki jevonn vanttpachem “gorjechem kam korunk” vinchun kaddlolea borem nanv aslolea munxam modem, “Antiok ganvcho” Nikolav aslo. Tannem Judev dhorm apnnailʼlo. Nikolava bhaxen Judev dhorm apnnailʼlea lokank purnn toren Judev mhunn manun ghetale. Karonn tannim Jehovak, Dev mhunn manun ghetlolo, Izraelachi Somurt apnnailʼli, dusrea devanchi bhokti korpachem soddun dilʼlem, sunot kelʼli (cheddeamnim ani dadleamnim) ani te Izrael raxttracho bhag zalʼle.

537 K.X.A.-ant Judevank Babilona thaun suttka mellʼllea uprant, te Izraela thaun pois-pois desamnim ravonk lagle. Punn tannim aplo dhorm soddunk na. Hea pasot Izraela bhonvtonnim, toxench pois-pois aslolea desantlea lokank, Judevanchea dhorma vixim xikonk mellʼllem. Zaitea zageam voilea lokank, Judev ani tancho dhorm itlo avoddlo, ki te aplo dhorm soddun tanche bhaxen jieunk lagle. Tea pasot, tankam Judev dhorm apnnailʼle lok mhunnonk lagle mhunn Horace ani Seneca nanvachea boroupeamnim sanglem.

16. Poilea xekddeantlea Kristanvamnim teag korcho sobhav koso dakhoilo?

16 Hea zomeacher Jehovachem besanv aslem mhunn kosloch dubhav na. Karonn tanchea vixim Bible sangta: “Zannim bhavarth dovorlo te sogle sangata ektthaim zatale ani tanchea lagim jem kitem asa tem te eka-mekak vanttʼttale. Te apleo vostu ani bhattam-bensam viktale ani tantuntlean melltta tem sogleank vanttʼttale. Te dor ekleak tanchea gorje pormonnem ditale.”f (Itihas 2:44, 45) Khorench, hea torecho mog ani teag korpacho sobhav soglim khorim Kristanvam apnnaunk sodhtat.

17. Bautizm gheunk purtim zaunk eka munxan koslim panvlam gheunk zai?

17 Aplem jivit Jehovak somorpit korun bautizm gheunchea poilim, eka munxan koslim panvlam gheunk zai tem Bible amkam sangta. Zoxem, tannem Devachea Utrachi xikounn gheunk zai. (Juanv 17:3) Toxench, tannem aplo bhavarth korneamnim dakhounk zai ani tannem kelʼlea patkank lagon taka khorench dukh bhogta mhunn tachea korneamnim disonk zai. (Itihas 3:19) Uprant, tannem aplem jivit bodlun Devachi khuxi korunk vavr korunk zai. (Rom. 12:2; Ef. 4:23, 24) Him panvlam ghetlea uprant, tannem magnneant aplem jivit Jehovak somorpit korun bautizm gheunk zata.—Mt. 16:24; 1 Ped. 3:21.

18. Bautizm ghetlolea Jezuchea xisank koslo sueog asa?

18 Tumi somorponn korun, bautizm gheun Jezuche xis zaleat kai? Toxem zalear, porgott korchea vhodd sueoga pasot upkariponn dakhoiat. Poilea xekddeantlea Kristanvank povitr xokte vorvim modot mellʼlli toxi, porgottnni korun bore toren sakx diunk ani Jehovachi khuxi purnn korunk tumkam-i modot mellttoli.

a “Jeruzalem—Judevancho Mukhel Zago,” hem boks polloiat.

b “Rom—Bollixtt Somrajeachi Rajdhani,” “Mesopotamia Ani Ejipttant Aslole Judev,” ani , “Pontusant Kristanv,” him boksam polloiat.

c Dor-eka xisacher povitr xokti denvon aili tednam, teo “jibo” khorea ujeacheo nasleo. Punn teo “ujeacheo jibo koxeo” distaleo.

d “Judev Dhorm Apnnailole Lok Konn Asle?” hem boks polloiat.

e Eka disak bautizm ghetloleancho, ho sogleam-von vhoddlo ankddo naslo. Karonn Agost 7, 1993-ant, Ukraine-achea Kiev xarant, Jehovachea Sakxeanchea ontoraxttria odhivexonak 7,402 zannamnim, sov pulamnim bautizm ghetlo. Tankam sogleank bautizm gheunk don voram pondra minttam laglim.

f Oxem kelʼlean, khub poilim thaun Jeruzalemant ailʼlea lokank tanchea novea bhavartha vixim anik xikonk sondhi mellttali. Karonn hea manddavollik lagon tim Jeruzalemant anik thoddo vell ravonk xoktalim. Tor Kristanvamnim aplea lagim aslem tem ap-khuxen vanttlem. Punn thodde mantat toxe, hacho orth oso nhoi ki tea vellar sogleanchea sompoticher, sogleank ek-sarko hokʼk aslo.—Itihas 5:1-4.

    Konkani Prokaxonam (1972-2025)
    Log Out
    Log In
    • Konkani (Romi)
    • Dhadd
    • Preferences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Dhadd