PIRØ ØRØPA CHI PURAYAILAN ASHIP
Estados Unidossrø
Ángeles Californiasrømpe 4.500 semáforosmeran mas tap tamarik køn; karrumera más mallatø puraampa trancónmera kaantrai. Ikwan tamarik køn 1.215 kilómetros cuadradoskatik, periódico The New York Times trentan: “Californiasrø latrø nu ciuda kua ik primera vez køn øyeek tamarikpe”.
Pirø ørøpa
Øsik amønainuk maik køtashchap nepua asinuk, 1990kutri 2010katik 82% misakmera asr mentra tsalelø nemisrik køn. Chu Pirausrømpe mamik kaawainkucha, misakmera mas kuapik køn mentra tsaleløkutri. Nu kusrepik, Majid Ezzati trenchipik køn: “20 años wentausrø treek mamik kaapik kuik køn, inchen møimpe latrø nu mamik køpentø tru mamik tapik kømuikkutri misakmera kuapkøn cha”.
Islas Midwaysrø
Kan latrø yana illi, unøtøka misran munchikpe albatros de Laysan køn. Nui srøpyu científicosmera kan anillo pasrik køn, chu untashchap nepua aship køntrap. Tru anillon pasrøppe, 1956wai pasrik køn 5 pilamera tøkaik køpen møyankatik nepua ashen, 60 pilamera tøkaik køn. Inchippape tru illimpe 3 kape 4 millones de kilómetros pala ya kuintrun, trenchippe, yu Piraukutri pølmay ip katø atruppe tratrøkan piejes yaik lataik køn.
Sudáfricasrø
Misakmera maik amøñitashchap nepua asinuk, latrø yam ishumpurmera cremaspa, jabónpa nømui asr pulørantrai marøpelø køn. Inchentø, møilø karupeløpe cremaswanpa jabónwanpa utilizapashmuik køn kakentø asrwan ka mintishipik kuikkutri. Inchippape, cáncer tranin kui, riñoneswan mintisain kui, chu urastøkucha mentra isuintelø amøñip, chinchimørø isup, pisrø urekmera wetruin kui incha cicatrizpai køtrømisrøpkun cha.