Gima Kohorona INTANET LAIBRI
Gima Kohorona
INTANET LAIBRI
Hiri Motu
  • BAIBEL
  • PABLIKEISEN
  • HEBOUDIA
  • w06 9/1 rau 14
  • Idaunegai Toretorena ese Ia Gwauraia Israela Besena

Oi abia hidi kahana ena vidio ia noho lasi.

Sori, hekwakwanai ia vara vidio ia loud totona.

  • Idaunegai Toretorena ese Ia Gwauraia Israela Besena
  • 2006 Gima Kohorona Iehova Ena Basileia Ia Harorolaia—2006
  • Inai Bamona Atikol
  • Baibel—Peroveta Hereva Maorona Ia Gwauraia Bukana, Kahana 1
    Noga!—2012
  • Aigupito Gunana—Basileia Badadia Ginigunana
    1988 Gima Kohorona Iehova Ena Basileia Ia Harorolaia
  • “Davida Ena Iduhu”—Momokani o Gori?
    1996 Gima Kohorona Iehova Ena Basileia Ia Harorolaia
2006 Gima Kohorona Iehova Ena Basileia Ia Harorolaia—2006
w06 9/1 rau 14

Idaunegai Toretorena ese Ia Gwauraia Israela Besena

EGYPT ena siti Cairo ena Miusiam ai nadi ta ia noho, unai nadi ai Pharaoh Merneptah be tuari lalonai ia kwalimu sivaraina idia koroa. Diba bada taudia haida idia laloa, Ramses II ena natuna namba 13, Merneptah, be lagani 1212 bona 1202 B.C.E. bamona huanai ia lohia​​—⁠unai nega be idaunegai Israela ena gunalaia taudia edia nega ena dokona kahana. Merneptah ena nadi ai idia torea sivarai ena sentens dokona rua be inai bamona idia torea: “Kanana be idia hadikaia vadaeni. Ashkelon, Gezer idia abia vadaeni, [bona] Yano‘am be idia hadikaia ore momokani. Israela be tano kavakava idia rakatania.”

Unai toretore lalonai ia noho herevana “Israela,” ena anina be dahaka? Edia toretore lalonai laulau eiava maka haida idia gaukaralaia hereva ta idia hahedinaraia totona. Buka ta (The Rise of Ancient Israel) ia gwau: ‘Idia koroa maka foa amo toi be taoni, unai be Ashkelon, Gezer bona Yanoam. To, Israela totona idia koroa maka be taunimanima ena laulau.’

Dahaka dainai unai buka ena hereva be mai anina bada? Toretore tauna Hershel Shanks ia gwau: “Merneptah nadi ese ia hahedinaraia Israela besena be lagani 1212 B.C.E. ai ia noho bona Egypt ena pharaoh be idia ia diba sibona lasi, to danu ia laloa tuari lalonai idia ia halusia dainai ia heagi be maoro.” Near Eastern archaeology ena diba bada tauna ta William G. Dever, ia gwau: “Merneptah nadi ese unai ia hamomokania, badina unai nadi ai inai bamona idia torea: Kanana dekenai bese ta ‘Israela’ ia noho, bona ena be Egypt taudia ese Baibel idia abia dae lasi bona ‘Israela’ besena be edia histori eiava sivarai lalonai do idia torea kava lasi, to unai bese ena ladana ‘Israela’ be Merneptah nadi ai idia torea.”

Baibel lalonai, Iakobo ena ladana be Israela idia gwauraia neganai, unai be nega ginigunana inai ladana ‘Israela’ ia hedinarai. Iakobo ena natudia memero 12 idia gwauraia “Israela ena bese taudia.” (Genese 32:⁠22–​28, 32; 35:​9, 10) Lagani momo murinai, peroveta tauna Mose bona Aigupito ena Farao be Iakobo ena bese idia herevalaia neganai, idia ese inai hereva “Israela” idia gaukaralaia. (Esodo 5:​1, 2) Merneptah nadi be toretore ginigunana Israela besena ia herevalaia totona.

[Pictures on page 14]

Merneptah stela

Nadi ai ia noho maka dokodia toi (idiba kahana amo ia lao laurina kahana)​​—⁠au ta bona idia helai tau bona hahine​​—⁠ese ia hahedinaraia Israela be idau bese taudia

[Credit Line]

Egyptian National Museum, Cairo, Egypt/Giraudon/The Bridgeman Art Library

    Hiri Motu Pablikeisen (1987-2026)
    Log aut
    Login
    • Hiri Motu
    • Ta dekenai siaia
    • Preferens
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Gaukaralaia Taravatudia
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Login
    Ta dekenai siaia