BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • nwt 1 Reis 1:1-22:53
  • 1 Reis

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • 1 Reis
  • Bíblia — Traduson di Mundu Novu
Bíblia — Traduson di Mundu Novu
1 Reis

PRIMERU LIVRU DI REIS

1 Rei Davidi dja staba ku txeu idadi i pa más ki es kubriba el ku panu, el ta xintiba friu simé. 2 Pur isu, ses sérvu fla-l: “Dexa-nu ba djobe un jóven vírjen, pa el ben sirbi nho i pa el kuida di nho. El ta deta ingostadu na* nho, asi pa sinhor rei ka xinti friu más.” 3 Nton, es kumesa ta djobe un jóven bunita na tudu téra di Israel i es atxa Abizagi, kel sunamita, i es leba-l na rei. 4 Kel jóven éra bunita dimás. El bira ta sirbi rei i ta kuida di el, má rei ka faze relason seksual ku el.

5 Na kel ténpu, Adonias, fidju di Ajite, staba ta djobe más puder. El ta flaba: “N sta ben bira rei!” El manda faze un karu, el ranja alguns ómi ki ta montaba kabalu i 50 guarda.* 6 Má se pai nunka ka txoma-l atenson,* ta fla-l: “Pamodi ki bu sta faze kel-li?” Adonias nase dipôs di Absalon i el tanbê éra bunitu dimás. 7 Adonias pâpia ku Joabe, fidju di Zeruia, i ku Abiatar, kel saserdóti, i es da-l ajuda i apoiu. 8 Má saserdóti Zadoki, Benaia, fidju di Jeoiada, proféta Natan, Simei, Reí i kes trópa fórti di Davidi ka apoia Adonias.

9 Un ténpu dipôs, Adonias faze sakrifisiu di ovelhas, di toru i di kes animal gordu djuntu di pédra di Zoelete, ki ta fika pértu di En-Rojel. El konvida tudu ses irmon, kes fidju di rei i tudu kes ómi di Judá ki éra sérvus di rei. 10 Má el ka konvida proféta Natan, nen Benaia ku kes trópa balenti i nen se irmon Salumon. 11 Nton, Natan fla Batiseba, mai di Salumon: “Bu ka obi ma Adonias, fidju di Ajite, dja bira rei i ma sinhor Davidi ka sabe nada di kel-li? 12 Pur isu, favor, dexa-m da-u kel konsedju li, asi pa bu pode salva bu vida i vida di bu fidju Salumon. 13 Bai na rei i fla-l: ‘Sinhor rei, é ka nho ki jura pa sérva di nho, kantu nho fla: “Bu fidju Salumon ta ben bira rei dipôs di mi, i é el ki ta ben xinta na nha tronu”? Nton, pamodi ki Adonias dja bira rei?’ 14 I timenti bu sta ta pâpia ku rei, N ta entra i N ta konfirma kuzê ki bu fla.”

15 Nton, Batiseba entra na kuartu di rei. Rei dja staba ku txeu idadi, i Abizagi, kel sunamita, staba ta kuida di el. 16 Batiseba inbaxa dianti di rei, i rei pergunta-l: “Kuzê ki bu krê pidi?” 17 El fla: “Sinhor, é nho ki jura na nómi di Jeová, Deus di nho, kantu nho fla: ‘Bu fidju Salumon ta ben bira rei dipôs di mi, i é el ki ta ben xinta na nha tronu.’ 18 Má gósi, Adonias dja bira rei i sinhor rei ka sabe nada sobri kel-li. 19 El faze sakrifisiu di txeu toru, animal gordu i ovelhas. El konvida tudu fidju di rei, saserdóti Abiatar i Joabe, xéfi di trópa. Má el ka konvida Salumon, sérvu di nho. 20 I gósi, sinhor rei, Israel interu sta ku odju na nho, pa nho fla-s ken ki ta ben xinta na tronu dipôs di nho. 21 Si nho ka faze nada, óras ki nho ba diskansa djuntu ku gentis grandi di nho, es ta atxa ma mi i nha fidju Salumon é ses inimigu.”

22 Timenti el staba ta pâpia ku rei, proféta Natan txiga. 23 Kel óra, es fla rei: “Proféta Natan sta li!” El entra i el inbaxa dianti di rei ku róstu pa txon. 24 Nton, Natan pergunta: “Sinhor rei, pur akazu nho fla: ‘Adonias ta ben bira rei dipôs di mi, i é el ki ta ben xinta na nha tronu’? 25 Oji el ba faze sakrifisiu di txeu toru, animal gordu i di ovelhas. El konvida tudu fidju di rei, kes xéfi di trópa i saserdóti Abiatar. Es sta la ta kume i ta bebe djuntu ku el, i es sta ta fla: ‘Viva rei Adonias!’ 26 Má el ka konvida-m, nen el ka konvida saserdóti Zadoki, nen Benaia, fidju di Jeoiada, i nen Salumon, fidju di nho. 27 Sinhor rei, nho da autorizason pa faze kel-li sen fla-m ken ki debe xinta na tronu dipôs di nho?”

28 Rei Davidi fla: “Nhos txoma-m Batiseba.” Nton, Batiseba entra i el fika di pé dianti di rei. 29 I rei faze kel juramentu li: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, kel ki libra-m di tudu nha sufrimentu, 30 ma N ta faze kel ki N jura-u na nómi di Jeová, kel Deus di Israel, kantu N fla-u ma bu fidju, Salumon, ta ben bira rei dipôs di mi i ma el ta xinta na nha tronu, na nha lugar. É kel-li própi ki N ta ben faze oji!” 31 Nton, Batiseba inbaxa ku róstu pa txon na frenti di rei, i el fla: “Pa sinhor, rei Davidi, vive pa tudu ténpu!”

32 Kel óra, rei Davidi fla: “Nhos txoma saserdóti Zadoki, proféta Natan i Benaia, fidju di Jeoiada.” Nton, es bai na rei. 33 Rei fla-s: “Nhos leba nhas sérvu djuntu ku nhos i nhos poi nha fidju Salumon, ta monta na nha mula i nhos leba-l pa baxu, pa Jion. 34 Óras ki nhos txiga la, saserdóti Zadoki i proféta Natan ta skodje-l pa el ser rei di Israel. Dipôs, nhos toka buzina i nhos fla: ‘Viva rei Salumon!’ 35 Dipôs, nhos volta djuntu ku el. El ta ben, el ta xinta na nha tronu i el ta ser rei na nha lugar. N ta skodje-l pa el ser líder di Israel i di Judá.” 36 Kel óra, Benaia, fidju di Jeoiada, fla rei: “Amén! Pa Jeová, kel Deus di sinhor rei, konfirma kel-li. 37 Pa Jeová apoia Salumon, sima el apoia sinhor rei, i pa El poi tronu di Salumon ta bira más grandi di ki tronu di sinhor rei Davidi.”

38 Nton, saserdóti Zadoki, proféta Natan, Benaia, fidju di Jeoiada, kes keretita i kes peletita dixi i es poi Salumon ta monta na un mula ki éra di rei Davidi, i es leba-l pa Jion. 39 I saserdóti Zadoki panha txifri ku óliu na ténda i el poi Salumon kel óliu na kabésa. Nton, es kumesa ta toka buzina i tudu povu kumesa ta grita: “Viva rei Salumon!” 40 Dipôs di kel-li, tudu povu subi tras di Salumon, ta toka flauta ku txeu alegria. Barudju ki es staba ta faze éra fórti di tal manera ki txon treme.

41 Adonias i tudu ses konvidadu dja tirminaba di kume kantu ki es obi kel barudju. Lógu ki Joabe obi son di buzina, el fla: “Pamodi ki sta kel barudju li na sidadi?” 42 Timenti inda es staba ta pâpia, Jonatan, fidju di saserdóti Abiatar, txiga. Adonias fla-l: “Entra, pamodi abo é un bon ómi,* i bu debe traze bons notísia.” 43 Má, Jonatan fla Adonias: “Nau, N ka traze bons notísia! Sinhor, rei Davidi, dja poi Salumon ta bira rei. 44 Rei manda saserdóti Zadoki, proféta Natan, Benaia, fidju di Jeoiada, i tanbê kes keretita i kes peletita, pa bai djuntu ku Salumon i es pô-l ta monta na mula di rei. 45 Nton, saserdóti Zadoki i proféta Natan skodje-l na Jion, pa el ser rei. Dipôs, es subi di la txeu kontenti i sta txeu barudju na sidadi. É kel barudju li ki nhos obi. 46 Tanbê, Salumon dja xinta na tronu di rei. 47 I ten otu kuza: kes sérvu di rei Davidi ba da-l parabens i es fla-l: ‘Pa Deus di nho poi nómi di Salumon ta bira más famozu ki nómi di nho, i pa El poi se tronu ta bira más grandi ki di nho!’ Nton, rei Davidi inbaxa kabésa na se kama pa adora Deus. 48 I tanbê rei fla: ‘Pa Jeová, kel Deus di Israel, lovadu, pamodi oji el ranja un algen pa xinta na nha tronu i el dexa-m odja kel-li ku nha própi odju!’”

49 Tudu kes konvidadu di Adonias fika ku txeu medu, es labanta i es bai ses kaminhu. 50 Adonias tanbê fika ku txeu medu di Salumon. Nton, el labanta i el ba pega na kes txifri di altar. 51 Es fla Salumon: “Adonias fika ku medu di nho i el ba pega na kes txifri di altar, i el fla: ‘Pa rei Salumon jura-m primeru ma el ka ta mata se sérvu ku spada.’” 52 Kantu Salumon obi kel-li el fla: “Si el konporta dretu, ninhun fiu di kabelu di se kabésa ka ta kai na txon. Má si el faze algun kuza mariadu, el ten ki móre.” 53 Nton, rei Salumon manda alguns ómi pa poi Adonias ta dixi di altar. Dipôs, Adonias ben i el inbaxa dianti di rei Salumon, i Salumon fla-l: “Bai pa bu kaza.”

2 Kantu staba ta falta poku ténpu pa Davidi móre, el da se fidju Salumon kes instruson li: 2 “N sta kuazi ta móre. Nton, ser fórti i mostra ma bo é ómi. 3 Kunpri bus responsabilidadi ki Jeová, bu Deus, da-u. Anda na ses kaminhu, obi ku ses lei, ses mandamentu, ses régra i ses avizu, sima sta skrebedu na Lei di Muizés. Asi bu ta ten bons rezultadu* na tudu kuza ki bu ta faze i pa undi ki bu bai. 4 I Jeová ta kunpri kel promésa li ki el faze-m: ‘Si bus fidju presta atenson na ses kaminhu i es anda di manera fiel nha dianti, di tudu ses korason i di tudu ses alma,* sénpri ta ten un ómi di bu família xintadu na tronu di Israel.’

5 “Tanbê, bu sabe dretu kuzê ki Joabe, fidju di Zeruia, faze-m i kuzê ki el faze ku kes dôs xéfi di trópa di Israel, Abner, fidju di Ner, i Amaza, fidju di Jeter. El mata-s na un ténpu di pas, i ku kel sangi li el mantxa kel sintu ki el tinha na sintura i kes sandália ki el tinha na pé. 6 Gósi, bu ten ki aji di akordu ku bu sabedoria i ka bu dexa se kabelu branku dixi pa Sipultura* na pas.

7 “Má bu debe mostra amor lial pa kes fidju di Barzilai, kel jiliadita. Es staba na nha ladu kantu N fuji di bu irmon Absalon, pur isu es debe sta entri kes ki ta kume na bu méza.

8 “Tanbê ten Simei, fidju di Jera, kel benjaminita di Baurin. É el ki maldisua-m kantu el pidi-m praga duru na kel dia ki N bai pa Manain. Má kantu el ben inkontra ku mi na riu Jurdon, N jura pa Jeová: ‘N ka ta mata-u ku spada.’ 9 Má gósi, ka bu dexa di kastiga-l pamodi abo é un ómi ki ten sabedoria i bu sabe kuzê ki bu debe faze ku el. Poi se kabelu branku ta dixi ku sangi pa Sipultura.”

10 Nton, Davidi ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i es intera-l na Sidadi di Davidi. 11 Davidi governa na Israel duránti 40 anu. El governa duránti 7 anu na Ebron i 33 anu na Jiruzalen.

12 Nton, Salumon xinta na tronu di se pai, Davidi, i poku-poku se reinu ba ta fika fórti.

13 Algun ténpu dipôs, Adonias, fidju di Ajite, ba pâpia ku Batiseba, mai di Salumon. Batiseba pergunta-l: “Bu ben ku bon intenson?”* El responde: “Sin, N ben ku bon intenson.” 14 Nton, Adonias fla-l: “N tene un kuza pa N fla-u.” Batiseba fla-l: “Bu pode fla.” 15 El kontinua: “Bu sabe dretu ma éra mi ki ta sérba rei i tudu Israel staba ta spera ma N ta biraba rei. Má reinadu skapa di nha mô i el pasa ta ser di nha irmon, pamodi Jeová krê pa el sérba rei. 16 Má gósi, N krê pidi-u sô un kuza. Ka bu nega-m es pididu.” Batiseba fla-l: “Pode fla.” 17 Nton Adonias fla-l: “Favor, pidi rei Salumon pa da-m Abizagi, kel sunamita, pa N kaza ku el. El ka ta nega-u kel pididu li.” 18 Batiseba responde: “Sta dretu! N ta ba pâpia ku rei.”

19 Nton, Batiseba ba pâpia ku rei Salumon sobri Adonias. Kel óra, rei labanta, el ba inkontra ku Batiseba i el inbaxa se dianti. Dipôs, el xinta na tronu i el manda poi un tronu pa se mai, pa el pode xintaba na se direita. 20 Nton, Batiseba fla-l: “N krê pidi-u un kuza pikinoti. Ka bu nega-m el.” Nton rei fla-l: “Bu pode pidi, nha mai. N ka ta nega-u el.” 21 El fla: “Dexa bu irmon Adonias kaza ku Abizagi, kel sunamita.” 22 Má rei Salumon responde se mai: “Pamodi ki bu sta ta pidi-m pa N dexa Abizagi, kel sunamita, kaza ku Adonias? É midjór bu pidi-m pa N da-l reinu tanbê, pamodi el é nha irmon más grandi, i el ten apoiu di saserdóti Abiatar i di Joabe, fidju di Zeruia.”

23 Nton, rei Salumon jura pa Jeová i el fla: “Pa Jeová kastiga-m duru, si Adonias ka paga ku se própi vida pamodi el faze kel pididu li. 24 Pur isu, N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, ki poi nha reinu ta bira firmi i ki pô-m na tronu di Davidi, nha pai, i ki faze un kaza pa mi* sima el promete-m, ma oji Adonias ta móre.” 25 Kel óra, Salumon da Benaia, fidju di Jeoiada, órdi pa mata Adonias. Benaia bai i el mata-l.

26 Má, rei fla saserdóti Abiatar: “Bai pa bus kanpu na Anatote! Bu merese móre, má N ka ta mata-u na kel dia li pamodi bu karega Arka di Jeová, kel Sinhor Más Grandi, dianti di Davidi, nha pai, i bu sufri djuntu ku nha pai na tudu se difikuldadi.” 27 Nton, Salumon kóre ku saserdóti Abiatar pa el ka ser saserdóti di Jeová más. Asi, kunpri kuzê ki Jeová fla kóntra família di Eli, na Silu.

28 Kantu Joabe obi notísia, el fuji pa ténda di Jeová i el pega na kes txifri di altar, pamodi sikrê Joabe ka apoia Absalon, el apoia Adonias. 29 Nton, es fla rei Salumon: “Joabe dja fuji pa ténda di Jeová i el sta na ladu di altar.” Salumon manda Benaia, fidju di Jeoiada, i el fla-l: “Bai i mata-l!” 30 Benaia bai pa ténda di Jeová i el fla-l: “É kel-li ki rei fla: ‘Sai di la!’” Má Joabe fla: “Nau! É li ki N ta móre.” Benaia volta i el fla rei kuzê ki Joabe fla. 31 Nton, rei fla-l: “Faze sima el fla. Mata-l i intera-l. Asi bu ta afasta di mi i di família di nha pai sangi ki Joabe baza sen ninhun motivu. 32 Pamodi sen nha pai Davidi da kónta, el ataka ku spada i el mata dôs ómi más justu ki el i más midjór di ki el: Abner, fidju di Ner, xéfi di trópa di Israel i Amaza, fidju di Jeter, xéfi di trópa di Judá. Jeová ta pô-l responsável di se própi mórti.* 33 Kulpa di ses mórti ta* kai riba di Joabe i di ses disendenti pa tudu ténpu. Má pa Jeová da pas pa Davidi, pa ses disendenti, pa ses família i pa se tronu pa tudu ténpu.” 34 Nton Benaia, fidju di Jeoiada, subi, el ataka Joabe i el mata-l. El interadu pértu di se kaza, na dizértu. 35 Dipôs, rei skodje Benaia, fidju di Jeoiada, pa ser xéfi di trópa na lugar di Joabe i el poi saserdóti Zadoki na lugar di saserdóti Abiatar.

36 Nton, rei manda txoma Simei i el fla-l: “Faze un kaza na Jiruzalen i mora na el. Ka bu sai di sidadi pa bai pa ninhun lugar. 37 Na dia ki bu sai i bu trabesa vali di Sedron, bu pode ten serteza ma bu ta ser responsável pa bu própi mórti.”* 38 Simei fla rei: “Kuzê ki nho fla é justu. Sérvu di nho ta faze sima nho fla.” Nton, Simei fika na Jiruzalen duránti un bon ténpu.

39 Má três anu dipôs, dôs skravu di Simei fuji i es ba djobe proteson djuntu di Akis, fidju di Maká, rei di Gate. Kantu es fla Simei: “Bus skravu sta na Gate,” 40 kel óra, Simei sela se buru i el ba atxa Akis, na Gate, pa el djobe ses skravu. Kantu Simei volta di Gate ku ses skravu, 41 es fla Salumon: “Simei sai di Jiruzalen, el bai pa Gate i dja el volta.” 42 Nton, Salumon manda txoma Simei i el fla-l: “N ka pô-u ta jura pa Jeová i N ka aviza-u ma na dia ki bu sai di li i bu bai pa algun lugar, ma bu pode tinha serteza ma bu ta moreba? I bu ka fla ma kel disizon éra justu i ma bu ta obideseba? 43 Nton, pamodi ki bu ka ruspeta kel juramentu ki bu faze dianti di Jeová i kel órdi ki N da-u?” 44 Pur isu, rei fla Simei: “Bu sabe dretu na bu korason tudu mal ki bu faze nha pai, Davidi, i Jeová ta pô-u ta paga pa kel mal ki bu faze. 45 Má Jeová ta abênsua rei Salumon, i el ta poi tronu di Davidi ta fika firmi pa tudu ténpu.” 46 Nton, rei manda Benaia, fidju di Jeoiada, pa mata Simei. Benaia bai i el mata-l.

Asi, reinu fika firmi na mô di Salumon.

3 Salumon kaza ku fidju-fémia di Faraó, rei di Ijitu. É si ki Salumon ku Faraó promete djuda kunpanheru. El leba fidju-fémia di Faraó pa Sidadi di Davidi ti ki el tirmina di faze se kaza, kaza di Jeová i kes muralha na vólta di Jiruzalen. 2 Má, povu inda ta ofereseba sakrifisiu na kes lugar sagradu,* pamodi na kel ténpu inda es ka fazeba un kaza pa nómi di Jeová. 3 Salumon kontinua ta ama Jeová pamodi el ta ajiba di akordu ku kes lei ki se pai, Davidi, da-l. Má el ta ofereseba sakrifisiu i el ta kemaba oférta na kes lugar sagradu.

4 Un dia, rei Salumon ba oferese sakrifisiu na Jibion pamodi kel lugar sagradu éra más inportanti. Salumon oferese mil sakrifisiu kemadu na kel altar. 5 Na Jibion, Jeová parse pa Salumon di noti, na un sonhu. Deus fla-l: “Pidi-m kuzê ki bu ta gostaba pa N da-u.” 6 Salumon fla: “Bu mostra grandi amor lial pa nha pai Davidi, bu sérvu, pamodi el anda bu dianti di manera fiel i justu i ku un korason rétu. I bu sta kontinua ta mostra-l kel grandi amor lial ti dia di oji pamodi bu da-l un fidju pa xinta na se tronu. 7 Ó Jeová, nha Deus, bu pô-m ta ser rei na lugar di nha pai Davidi, enbóra ami é jóven* i N ka ten spiriénsia.* 8 Bu sérvu ta governa bu povu ki bu skodje, un povu grandi dimás ki ka ta pode kontadu. 9 Pur isu, djuda bu sérvu obi ku bo di tudu korason, asi pa el pode julga bu povu i pa el sabe diferénsa entri bon i mau. Pamodi ken ki é kapás di julga kel bu povu li ki é txeu dimás?”*

10 Jeová fika kontenti ku pididu ki Salumon faze. 11 Nton, Deus fla-l: “Dja ki bu pidi-m kel-li i bu ka pidi-m un vida kunpridu,* nen rikéza i nen mórti* di bus inimigu, má bu pidi-m intendimentu pa bu julga di manera justu,* 12 N ta faze kel ki bu pidi-m. N ta da-u sabedoria i kapasidadi di intende* kuzas, di manera ki ningen antis di bo ka tinha, i ningen dipôs di bo ka ta ben ten. 13 Tanbê, N ta da-u rikéza i glória ki bu ka pidi-m. I timenti bu sta bibu* ka ta ten ninhun rei sima bo. 14 I si bu anda na nhas kaminhu, bu obi ku nhas lei i nhas mandamentu, sima bu pai Davidi faze, tanbê N ta da-u un vida kunpridu.”*

15 Kantu Salumon korda, el da kónta ma éra un sonhu. Nton, el volta pa Jiruzalen, el fika di pé dianti di arka di kontratu di Jeová i el oferese sakrifisius kemadu i ofértas di pas. Tanbê, el faze un fésta pa tudu ses sérvu.

16 Na kel ténpu, dôs prostituta bai na rei i es fika di pé se dianti. 17 Un di kes mudjer fla: “Pur favor, sinhor, nho obi-m. Ami i kel mudjer li nu ta mora na mésmu kaza, i nha fidju nase timenti el staba na kaza. 18 Três dia dipôs ki nha fidju nase, fidju di kel mudjer li nase tanbê. Nu staba djuntu sô nos dôs, ka staba ningen más ku nos na kaza. 19 Má di noti, fidju di kel mudjer li móre pamodi el deta riba di el. 20 Nton, el labanta na meiu di noti timenti ami, skrava di nho, N staba ta durmi. El panha nha fidju ki staba na nha ladu i el pô-l na se ladu, i el poi se fidju, ki staba mortu, na nhas brasu. 21 Kantu N labanta di palmanhan pa N da nha fidju mama, N da kónta ma el staba mortu. Nton, N djobe-l dretu i N odja ma el ka éra nha fidju.” 22 Má, kel otu mudjer fla: “Nau! Nha fidju é kel ki sta bibu i bu fidju é kel ki sta mortu!” I kel primeru mudjer fika ta fla: “Nau! Bu fidju é kel ki sta mortu i nha fidju é kel ki sta bibu!” É di kel manera li ki es fika ta diskuti dianti di rei.

23 Rei fla: “Un sta ta fla: ‘Nha fidju é kel ki sta bibu i bu fidju é kel ki sta mortu!’ I kel otu sta ta fla: ‘Nau! Bu fidju é kel ki sta mortu i nha fidju é kel ki sta bibu!’” 24 Nton Rei fla: “Nhos traze-m un spada.” Es leba rei un spada. 25 I rei fla: “Nhos korta kel mininu bibu na dôs, i nhos da metadi pa un mudjer i metadi pa kel otu mudjer.” 26 Kel óra, pamodi amor di mai, kel mudjer ki se fidju staba bibu, inplora rei: “Favor, sinhor rei! Da-l kel mininu bibu! Ka nho mata-l!” Má kel otu mudjer fla: “El ka ta ser nen di meu nen di bo! Nhos pode korta-l na dôs!” 27 Nton rei fla: “Nhos da kel primeru mudjer kel mininu bibu! Ka nhos mata-l, el é se mai.”

28 Nton, tudu Israel fika ta sabe di kel justisa ki rei faze i es fika dimiradu ku rei,* pamodi es odja ma Deus da-l sabedoria pa el faze justisa.

4 Rei Salumon ta governaba Israel interu. 2 Kes-li éra ses funsionáriu más inportanti:* Azarias, fidju di Zadoki, éra saserdóti. 3 Eliorefe i Aías, kes fidju di Siza, éra sekretáriu i Jeozafá, fidju di Ailude, ta skrebeba kes kuza ki ta kontiseba na reinu. 4 Benaia, fidju di Jeoiada, éra xéfi di trópa. Zadoki i Abiatar, éra saserdóti. 5 Azarias, fidju di Natan, éra xéfi di kes governador. Zabude, fidju di Natan, éra saserdóti i amigu di rei. 6 Aizar, éra enkaregadu di kaza i Adoniron, fidju di Abdá, éra enkaregadu di kes algen ki txomadu pa trabadja pa rei.

7 Salumon tinha 12 governanti na tudu tiritóriu di Israel, ki ta daba kumida pa rei i pa kes algen di se kaza. Kada un di es tinha responsabilidadi di daba kumida duránti un mês pa anu. 8 Kes-li éra nómi di kes governanti: fidju di Ur, éra responsável pa kes zóna di montanha di Efrain. 9 Fidju di Deker, éra responsável pa tiritóriu di Makas, Salbin, Bete-Semes i Elon-Bete-Anan. 10 Fidju di Ezede, éra responsável pa Arubote. (Tanbê Sokó i tudu téra di Éfer staba na se responsabilidadi.) 11 Fidju di Abinadabe, éra responsável pa tudu kes kósta di tiritóriu di Dor. (Tafate, fidju-fémia di Salumon, bira se mudjer.) 12 Baana, fidju di Ailude, éra responsável pa Tanaki, Mejidu i tudu kes zóna di Bete-Sian (ki ta fika pegadu ku Zaretan, pa baxu di Jesriel), désdi Bete-Sian ti Abel-Meolá i ti zóna di Jokmion. 13 Fidju di Jeber, éra responsável pa Ramote-Jiliade. (El ta tomaba kónta di kes tiritóriu di téndas di Jair, fidju di Manasés, ki ta fika na Jiliade. Tanbê, el ta tomaba kónta di kes tiritóriu di Argobe, ki ta fika na Bazan, 60 sidadi grandi, ku muralhas i ku trankas di kóbri.) 14 Ainadabe, fidju di Idu, éra responsável pa Manain. 15 Aimaás, éra responsável pa Naftali. (El kaza ku otu fidju-fémia di Salumon, ki txomaba Bazemate.) 16 Baana, éra responsável pa Bialote i pa tiritóriu di tribu di Azer. 17 Jeozafá, fidju di Parua, éra responsável pa tiritóriu di tribu di Isakar. 18 Simei, fidju di Ela, éra responsável pa tiritóriu di tribu di Benjamin. 19 Jeber, fidju di Uri, éra responsável pa téra di Jiliade, kel téra ki éra di rei di Sion, rei di kes amoreu i di Ogi, rei di Bazan. Tanbê, tinha un governanti ki éra responsável pa tudu kes governador.

20 Povu di Judá ku Israel éra txeu dimás, sima gran di areia na bera-mar. Es ta kumeba, es ta bebeba i es ta staba kontenti.

21 Salumon ta governaba tudu kes reinu désdi riu Eufratis* ti téra di kes filisteu i ti limiti di tiritóriu di Ijitu. Kes reinu ta lebaba el taxa i es sirbi rei Salumon duránti tudu ténpu di se vida.

22 Tudu dia es ta uzaba na palásiu di Salumon 3.300 kilu* di farinha finu,* 6.600 kilu* di farinha normal, 23 10 boi gordu, 20 boi ki es ta kriaba na kanpu, 100 ovelha, alén di viadu, gazela, korsu* i kukus* gordu. 24 Salumon ta governaba tudu ladu oésti di riu Eufratis,* désdi Tifsa ti Gaza. Tanbê, el ta governaba tudu kes rei di kel ladu li di riu, i el tinha pas na tudu kes zóna na se vólta. 25 Duránti tudu kel ténpu ki Salumon governa, kes algen di Judá i di Israel ta viveba suguru, kada un dibaxu di se própi pé di uva i dibaxu di se própi pé di figu, di Dan ti Berseba.

26 I Salumon tinha 4 mil* lugar na kes kural ki el ta poba kes kabalu di ses karu di géra, i es éra 12 mil kabalu.

27 Kes governanti li ta daba kumida pa rei Salumon i pa tudu kes ki ta kumeba na méza di rei Salumon. Kada un di es éra responsável pa un mês i es tinha ki garantiba ma nada ka ta faltaba. 28 Tanbê, undi ki tinha nisisidadi es ta lebaba sevada i padja pa kes kabalu i tanbê pa kes kabalu ki ta puxaba kes karu. Tudu es ta lebaba kel kuantidadi ki es pididu.

29 Deus da Salumon sabedoria ku intendimentu txeu dimás. Tanbê el da-l kapasidadi di intende un monti kuza,* sima gran di areia na bera-mar. 30 Sabedoria di Salumon éra más txeu di ki sabedoria di tudu kes algen di Orienti i di ki tudu sabedoria di Ijitu. 31 El tinha más sabedoria di ki kalker otu ómi, más di ki Etan, fidju di Zerá, kel ezraíta, i Eman, Kalkol i Darda, kes fidju di Maol. Se fama spadja pa tudu kes nason na se vólta. 32 El skrebe* 3 mil provérbiu i 1.005 múzika. 33 El ta papiaba di arvis, désdi sédru di Líbanu ti isopu* ki ta kria na paredi. El ta papiaba di animal, di pasus,* di kes animal ki ta rasta* i di pexi. 34 Pesoas di tudu nason, i tanbê kes rei di téra interu ki obi ta fladu di sabedoria di Salumon, ta binha pa obiba se sabedoria.

5 Kantu Iron, rei di Tiru, fika ta sabe ma Salumon skodjedu pa ser rei na lugar di se pai, el manda ses sérvu na Salumon, pamodi Iron sénpri foi amigu di Davidi.* 2 Nton, Salumon manda fla Iron: 3 “Bu sabe dretu ma nha pai, Davidi, ka konsigi faze un kaza pa nómi di Jeová, se Deus, pamodi ses inimigu staba ta ataka-l pa tudu banda. Má ku ténpu, Jeová djuda Davidi ganha ses inimigu.* 4 Gósi, Jeová, nha Deus, dja da-m pas* pa tudu banda. Ka ten ningen ki sta kóntra mi i nada mariadu ka sta kontise. 5 Pur isu, N krê faze un kaza pa nómi di Jeová, nha Deus, sima Jeová promete Davidi, nha pai, kantu el fla: ‘Ken ki ta ben faze un kaza pa nha nómi é bu fidju ki N ta ben poi ta xinta na bu lugar.’ 6 Nton gósi, manda povu pa korta sédru di Líbanu pa mi. Nhas sérvu ta ben trabadja ku bus sérvu i N ta paga bus sérvu di akordu ku kel présu ki bu pidi, pamodi bu sabe dretu ma ninhun di nos ka sabe korta arvi sima kes sidóniu.”

7 Kantu Iron obi kes palavra di Salumon, el fika txeu kontenti i el fla: “Pa Jeová lovadu, pamodi el da Davidi un fidju ki ten sabedoria pa governa es povu grandi!” 8 Nton, Iron manda fla Salumon: “Dja N resebe bu mensajen. N ta faze tudu kel ki bu pidi-m. N ta da-u madera di sédru i madera di juníperu. 9 Nhas trabadjador ta dixi ku kes madera di montanha di Líbanu ti mar. Dipôs, N ta faze jangada ku kes tronku i N ta manda-s pa mar ti kel lugar ki bu fla. Óras ki es txiga la, N ta dismara-s pa bu pode leba kes madera. I abo, bu ta da-m kumida ki N pidi-u pa kes algen di nha kaza.”

10 Nton, Iron da Salumon tudu madera di sédru i di juníperu ki el pidi. 11 Tudu anu, Salumon ta daba 3 milhon i 200 mil kilu* di trigu i 4.400 litru* di azeti puru* pa kes algen di se kaza. 12 Jeová da Salumon sabedoria sima el prometeba. Iron i Salumon faze un kontratu i tinha pas entri es.

13 Rei Salumon kontrata 30 mil ómi di Israel pa trabadja pa el. 14 El ta mandaba un grupu di 10 mil ómi pa Líbanu tudu mês. Kes ómi li ta fikaba un mês na Líbanu, dipôs es ta voltaba i es ta fikaba dôs mês na kaza. I Adoniron, éra responsável pa kes ki txomadu pa trabadja pa rei. 15 Salumon tinha 70 mil trabadjador ki ta karegaba karga i 80 mil kortador di pédra na kes montanha. 16 Tanbê, Salumon tinha 3.300 enkaregadu ki ta tomaba kónta di kes trabadjador. 17 Sima rei da órdi, es tra pédras grandi, pédras karu i dipôs es korta-s. Es debe uzaba kes pédra li pa fazeba alisérsi di kel ténplu. 18 Nton, kes trabadjador di Salumon, kes trabadjador di Iron i tanbê kes jibalita, korta pédra, es pripara madera i kes pédra pa faze ténplu.

6 Uns 480 anu dipôs ki israelitas* sai di téra di Ijitu, na kuartu anu di govérnu di Salumon na Israel, na mês di zive* (kel-li krê fla, na sugundu mês), el kumesa ta faze kaza di Jeová.* 2 Kel kaza ki rei Salumon faze pa Jeová tinha 27 métru* di kunprimentu, 9 métru* di largura i 13 métru* di altura. 3 Kel pórtiku,* ki ta fikaba na entrada di ténplu,* tinha mésmu largura ki kel kaza, 9 métru.* I el ta midiba kuatu métru i meiu* di kunprimentu pa frenti di kaza.

4 El faze janélas di kaza ki ta diminuiba di tamanhu.* 5 Alén di kel-li, el faze un kaza di três andar ingostadu na kes paredi di ténplu. Kel kaza ta daba vólta na kes paredi di ténplu pa ladu i pa tras, kel-li krê fla, na vólta di Lugar Santu i di Lugar Más Santu. Déntu di kel kaza, Salumon faze txeu sala. 6 Kel párti dibaxu tinha dôs métru i meiu di largura, kel primeru andar tinha três métru di largura i kel tirseru andar tinha três métru i meiu di largura. Kes paredi di pa déntu fazedu di un manera ki kes viga ta xintaba riba di es, asi kes viga ka fika déntu di paredi di ténplu.

7 Es faze kel ténplu ku pédras ki priparadu antis, na lugar di tra pédra, pur isu ka obidu barudju di martélu, matxadu, nen di ninhun otu feraménta di féru duránti konstruson di kel ténplu. 8 Entrada di primeru andar di kel prédiu ta fikaba pa ladu sul* di ténplu, i tinha un skada na fórma di karakol ki ta subiba ti primeru andar, i dipôs el ta baba ti sugundu andar. 9 El kontinua ta faze kel ténplu ti ki el tirmina-l, i el kubri-l ku viga di sédru i ku tábuas di sédru. 10 Kel kaza di três andar ki el faze na ladu di ténplu, tinha txeu sala. Kada un di kes andar ta midiba dôs métru i meiu di altura, i es staba ligadu na ténplu ku madera di sédru.

11 Na kel ténpu, Salumon resebe kel mensajen li di Jeová: 12 “Si bu vive di akordu ku nhas lei, bu kunpri nhas régra, bu obi ku tudu nhas mandamentu i bu vive di akordu ku es, N ta kunpri kel promésa ki N faze bu pai, Davidi, sobri bo i sobri kel kaza li ki bu sta ta faze. 13 N ta mora na meiu di israelitas i N ka ta bandona nha povu Israel.”

14 Salumon kontinua ta faze ténplu pa el pode tirminaba el. 15 El fôra* kes paredi di déntu di ténplu, ku tábuas di sédru. El fôra kes paredi di déntu ku madera, di txon ti tétu, i el fôra txon di ténplu ku tábuas di juníperu. 16 I na párti tras di ténplu, el faze un lugar ki ta midiba 9 métru* i el fora-l ku tábuas di sédru, di txon ti tétu. É na kel párti la* ki el faze kel Lugar Más Santu. 17 I kel Lugar Santu, ki ta fikaba frenti di Lugar Más Santu, ta midiba 18 métru.* 18 Na kes madera di sédru déntu di ténplu, tinha dizenhus di fruta* rodondu i di flor abértu. Kel paredi staba tudu foradu ku madera di sédru, ki ninhun pédra ka ta parseba.

19 I el pripara kel Lugar Más Santu déntu di ténplu pa poi arka di kontratu di Jeová. 20 Kel Lugar Más Santu tinha 9 métru* di kunprimentu, 9 métru di largura i 9 métru di altura. Salumon kubri kel lugar di oru puru i el fôra kel altar ku madera di sédru. 21 Salumon kubri kel párti di déntu di kaza ku oru puru i el poi korentis di oru dianti di kel Lugar Más Santu, ki tanbê staba kubértu ku oru puru. 22 El kubri déntu di ténplu tudu di oru. Tanbê el kubri kel altar ki ta staba pértu di Lugar Más Santu, tudu di oru.

23 Na kel Lugar Más Santu, el faze dôs kerubin di madera di pinhu.* Kada un di es tinha kuatu métru i meiu* di altura. 24 Un aza di un kerubin ta midiba dôs métru i vinti i sinku sentímetru, i kel otu aza ta midiba dôs métru i vinti i sinku sentímetru. Di pónta di un aza ti pónta di kel otu aza ta midiba kuatu métru i meiu. 25 Kel sugundu kerubin tanbê tinha kuatu métru i meiu. Kes dôs kerubin tinha mésmu tamanhu i mésmu fórma. 26 Altura di un kerubin éra di kuatu métru i meiu, sima di kel otu kerubin. 27 Dipôs, el poi kes kerubin déntu di kel Lugar Más Santu. Aza di kes kerubin ta stikaba di manera ki aza di un kerubin ta ingostaba na un ladu di paredi i aza di kel otu kerubin ta ingostaba na kel otu ladu di paredi. I kes dôs aza ki ta abriba na meiu di kel Lugar Más Santu ta ingostaba na kunpanheru. 28 Tanbê el kubri kes kerubin ku oru.

29 Na tudu paredi di ténplu, kel-li krê fla, na Lugar Santu i na Lugar Más Santu,* na tudu ses vólta, el faze dizenhu di kerubin, pé di palmera i flor abértu. 30 El kubri txon di kes dôs sala di ténplu ku oru. 31 I na entrada di kel Lugar Más Santu el faze pórtas di madera di pinhu. El poi pilar na ladu i el poi arus di pórta. Kel paredi tinha sinku párti igual i entrada éra un di kes sinku párti.* 32 Kes dôs pórta éra di madera di pinhu. I na kes pórta, el faze dizenhu di kerubin, pé di palmera, flor abértu i el kubri-s ku oru. El bati oru ku martelu riba di kes kerubin i riba di kes pé di palmera. 33 I pa entrada di Lugar Santu di ténplu, el faze aru di madera di pinhu di mésmu manera, ki éra kel kuartu párti.* 34 I el faze dôs pórta di madera di juníperu. Un pórta tinha dôs ladu ki ta jiraba na dobradisa i kel otu pórta tinha dôs ladu ki tanbê ta jiraba na dobradisa. 35 I na kes pórta, el dizenha kerubin, pé di palmera, flor abértu i el kubri kes dizenhu ku oru.

36 El faze paredi di kel pátiu di déntu ku três fila di pédra kortadu i un fila di madera di sédru.

37 Na kuartu anu, na mês di zive,* fazedu alisérsi di kaza di Jeová. 38 Na désimu primeru anu, na mês di bul,* (kel-li krê fla, na oitavu mês), tirmina di fazedu kaza di Jeová di akordu ku tudu kes informason di prujétu. Nton, Salumon faze kel kaza duránti 7 anu.

7 Salumon faze se palásiu i dura 13 anu pa el tirmina di faze tudu trabadju.

2 El faze un kaza ki ta txomadu Kaza di Florésta di Líbanu, ki tinha 45 métru* di kunprimentu, 22 métru* di largura i 13 métru i meiu* di altura. Kel kaza fazedu riba di kuatu fila di pilar di sédru i tinha kes viga di sédru ki ta fikaba pa riba di kes pilar. 3 Párti di riba éra foradu di madera di sédru i es ta fikaba xintadu riba di kes viga ki staba riba di kes pilar. Es éra 45 pilar i na kada fila tinha 15 pilar. 4 Kel kaza tinha três fila di janéla* i kes janéla ta fikaba un pa riba di kel otu. Kada janéla ta fikaba frenti di kel otu janéla. 5 Tudu kes entrada i kes aru éra kuadradu,* sima kes párti frenti di kes janéla ki ta fikaba frenti di kunpanheru na três fila.

6 El faze un salon* ki ta txomadu Salon di Pilar, ki tinha 22 métru* di kunprimentu i 13 métru i meiu* di largura. I na se frenti tinha un pórtiku* ku kes pilar ki éra kubértu ku tedja.

7 Tanbê, el faze Salon* di Tronu ki ta txomadu Sala di Julgamentu. É la ki el ta xintaba pa faze julgamentu. Kes paredi éra foradu ku sédru, di txon ti tétu.

8 Kel palásiu ki Salumon ta ba moraba na el, ta fikaba na kel otu pátiu. El ta fikaba afastadu di kel Salon* i el fazedu di mésmu stilu. Salumon tanbê faze un kaza ki ta parseba ku kel Salon pa da fidju-fémia di Faraó, ki el kazaba ku el.

9 Tudu kes konstruson li, fazedu ku pédras karu ki kortadu na medida, i seradu ku séra di pédra, pa déntu i pa fóra. Es uza kes pédra li désdi alisérsi ti tétu di kes paredi i tanbê na kes párti di fóra ti kel pátiu grandi. 10 Alisérsi di kes konstruson fazedu ku pédras karu i grandi dimás. Alguns di es tinha kuatu métru i meiu* i otus kuatu métru.* 11 I riba di es, tinha otus pédra karu, ki kortadu na medida i tanbê tinha madera di sédru. 12 Na vólta di kel pátiu grandi, tinha três fila di pédra kortadu i un fila di viga di sédru, igual ku kel ki tinha déntu di pátiu di ténplu* di Jeová i na pórtiku di kaza.

13 Rei Salumon manda buska Iron na Tiru. 14 El éra fidju di un viúva di tribu di Naftali, i se pai éra un artizon di Tiru ki ta trabadjaba ku kóbri. Iron tinha txeu kapasidadi, konhisimentu i spiriénsia pa faze tudu tipu di trabadju ku kóbri.* Nton, el bai na rei Salumon i el faze tudu trabadju ki Salumon pidi-l pa el faze.

15 El faze dôs pilar di kóbri. Kada pilar tinha 8 métru* di altura, i ta mesteba un kórda di sinku métru pa daba vólta na kada un di kes pilar.* 16 Tanbê, el faze kel párti di riba di kes dôs pilar di kóbri i es ta midiba dôs métru i meiu* di altura. 17 Kel párti di riba di kada pilar tinha redi di kóbri ku korenti transadu na kunpanheru. Tinha 7 korenti na un i 7 korenti na kel otu. 18 I el faze dôs fila di roman na vólta di kada redi pa kubri kes párti di riba di kada pilar. El faze mésmu kuza na kes dôs párti di riba di kada pilar. 19 Kes párti di riba di kes pilar di pórtiku, tinha fórma di un flor i es ta midiba dôs métru* di altura. 20 Kes párti di riba di kes pilar ta fikaba riba di kel párti rodondu di kes pilar, i es tinha redi na ses vólta. Tanbê tinha 200 roman na fila, na vólta di kada párti di riba.

21 El poi kes pilar di pé na frenti di pórtiku di ténplu.* El poi un pilar na ladu direita* i el txoma-l di Jakin,* i dipôs el poi kel otu pilar na ladu skerda* i el txoma-l di Boás.* 22 I párti di riba di kada pilar tinha fórma di un flor. Di kel manera li, el tirmina di faze kes pilar.

23 Dipôs, el faze un tanki grandi* di kóbri. El éra rodondu i el tinha kuatu métru i meiu* di un ladu pa kel otu, i dôs métru i meiu* di altura. I pa da-l vólta* es mesteba di un korda ki ta midiba 13 métru i meiu.* 24 Pa baxu di bórda di kel tanki, na tudu se vólta tinha dizenhu di frutas rodondu. Na kada 45 sentímetru,* tinha dizenhu di 10 fruta rodondu. Kel tanki i kes dizenhu, ki fazedu na se vólta, na dôs fila, éra sô un pésa. 25 Kel tanki ta fikaba xintadu riba di 12 toru: três viradu pa nórti, três pa oésti, três pa sul i três pa lésti. Kel tanki ta fikaba riba di es i párti tras di kes toru, ta fikaba voltadu pa meiu di kel tanki. 26 El tinha grosura di largura di mô.* Se bórda fazedu sima bórda di un kópu i el ta parseba ku un flor. El ta lebaba uns 44 mil litru* di agu.

27 Dipôs, el faze 10 karinhu* di kóbri. Kada karinhu tinha dôs métru* di kunprimentu, dôs métru di largura, i un métru i meiu* di altura. 28 Kes karinhu fazedu di kel manera li: es tinha plaka na ladu i kes plaka ta fikaba na meiu di kes armason. 29 Na kes plaka na ladu, ki ta fikaba na meiu di kes armason, tinha dizenhu di lion, toru i kerubin. I na kes armason tanbê tinha kes mésmu dizenhu. Pa riba i pa baxu di kes dizenhu di lion i di toru, tinha un dikorason.* 30 I kada karinhu tinha 4 róda di kóbri i ku ajanti di kóbri. I na kada un di kes kuatu kantu tinha un pésa di kóbri ki ta ligaba ku kes róda. Kes basia ta xintaba riba di kes pésa, i es tinha dikorason na kada ladu. 31 Kel párti abértu di kel basia ta fikaba déntu di un koroa. Di fundu di kel basia ti se bóka, ta midiba 45 sentímetru.* Bóka di kel basia ki éra rodondu, djuntu ku kel armason ki ta sustiba el, ta midiba 67 sentímetru* di altura, i na kel koroa tinha dizenhu. Kes plaka na ladu ka éra rodondu, es éra retanglu. 32 Kes kuatu róda ta fikaba pa baxu di kes plaka na ladu di kel karinhu. I kes pésa ki ta sustiba kes róda ta fikaba prézu na kel karinhu. I kada róda ta midiba 67 sentímetru* di altura. 33 Kes róda éra sima róda di un karu di géra. Ses supórti, aru, raiu i kubu fazedu tudu di kóbri. 34 Tinha kuatu pésa na kes kuatu kantu di kes karinhu. I kes pésa na kes kuatu kantu staba pegadu na kel karinhu.* 35 Riba di kada karinhu tinha un koroa rodondu i el ta midiba 22 sentímetru di altura. Kes moldura i kes plaka na ladu staba pegadu na kel karinhu.* 36 Riba di kes moldura i na kes plaka na ladu, el faze dizenhu di kerubin, lion i pé di palmera di akordu ku spasu ki tinha na kada un. Tanbê el faze dikorason na tudu ses vólta. 37 É di kel manera li ki el faze kes 10 karinhu. Tudu es fazedu di mésmu manera, ku mésmu medida i mésmu fórma.

38 El faze 10 basia di kóbri. Kada un di es ta lebaba 880 litru* di agu. Kada basia ta midiba 2 métru* di diámetru i tinha un basia pa kada un di kes 10 karinhu. 39 Nton, el poi sinku karinhu pa ladu direita di ténplu, i sinku pa ladu skerda di ténplu, i el poi kel tanki na ladu direita di ténplu, na direson di lésti.

40 Iron tanbê faze kes basia, kes pá i kes tijéla. Di kel manera li, Iron tirmina di faze tudu trabadju ki rei Salumon pidi-l pa el faze na ténplu* di Jeová: 41 el faze kes dôs pilar i kes párti di riba ki ta parseba ku tijéla i ki ta fikaba riba di kes dôs pilar. Tanbê el faze kes dôs redi di kóbri ki ta kubriba kes dôs párti di riba di kes pilar, ki ta parseba ku tijéla. 42 El faze 400 roman pa kes dôs redi. I pa kada redi, el faze dôs fila di roman. Es ta kubriba kes dôs párti ki ta parseba ku tijéla, i ki ta fikaba riba di kes dôs pilar. 43 El faze kes 10 karinhu i kes 10 basia na kes karinhu. 44 Tanbê el faze kel tanki i kes 12 toru ki ta fikaba pa baxu di kel tanki. 45 Tanbê el faze kes baldi di tra sinza, kes pá, kes tijéla i tudu kes otu kuza di kóbri pulidu, sima rei Salumon fla-l pa el faze pa ténplu di Jeová. 46 Rei Salumon manda pa es direte kóbri i pa es pô-s na moldi di baru, na un vali ki ta fikaba na vólta di riu Jurdon, entri Sukote i Zaretan.

47 Salumon ka peza kes kuza ki fazedu pamodi es éra txeu dimás. Ka sabedu kal ki éra pézu di kóbri ki uzadu. 48 Salumon faze tudu kes kuza li pa ténplu di Jeová: altar di oru, méza di oru ki éra pa poi kes pon di aprizentason, 49 kes kandelabru di oru puru ki ta fikaba dianti di entrada di kel Lugar Más Santu, (sinku pa ladu direita i sinku pa ladu skerda), kes flor, kes lánpida i kes pinsa* di oru. 50 Tanbê el faze di oru puru kes basia, kes tizora pa korta pabiu,* kes tijéla, kes kópu i kes kuza pa poi braza na el. Tanbê el faze di oru kes dobradisa pa kes pórta ki ta fikaba na párti di déntu di ténplu, kel-li krê fla, na kel Lugar Más Santu i pa kes pórta di ténplu.*

51 Di kel manera li, rei Salumon tirmina di faze tudu trabadju ki el tinha ki fazeba pa kaza di Jeová. Dipôs, Salumon leba pa déntu di ténplu kes kuza ki se pai Davidi santifikaba i el poi prata, oru, i kes otu kuza di valor na kel sala di tizoru, na ténplu di Jeová.

8 Na kel ténpu, Salumon djunta kes ansion di Israel, kel-li krê fla tudu kes xéfi di tribu i kes xéfi di grupu di família di Israel. Es bai atxa rei Salumon, na Jiruzalen, pa es tra kel arka di kontratu di Jeová ki staba na Sidadi di Davidi, kel-li krê fla, na Sion, i pa es lebaba el pa ténplu. 2 Tudu kes ómi di Israel djunta dianti di rei Salumon duránti kel fésta,* na mês di etanin,* kel-li krê fla, na sétimu mês. 3 Nton, tudu kes ansion di Israel ben i kes saserdóti karega Arka. 4 Es leba Arka di Jeová, ténda di runion i tudu kes kuza sagradu ki tinha na kel ténda. Kes saserdóti i kes levita leba-s pa ténplu. 5 Rei Salumon i tudu kes algen di Israel, ki txomadu pa ba djunta ku el, staba dianti di Arka. I es sakrifika txeu ovelha, toru i vaka ki nen es ka ta pode kontaba.

6 Dipôs, kes saserdóti poi arka di kontratu di Jeová na se lugar, na kel sala ki ta fikaba déntu di ténplu, na kel Lugar Más Santu i es pô-l dibaxu di aza di kes kerubin.

7 Di kel manera li, aza di kes kerubin ta fikaba stikadu riba di kel lugar undi ki Arka staba, asi kes kerubin ta kubriba Arka i kes varal. 8 Kes varal éra kunpridu di tal manera ki ta daba pa odja ses pónta di Lugar Santu, ki ta fikaba frenti di kel Lugar Más Santu. Má pa ladu fóra ningen ka ta konsigi odjaba es. I kes varal fika la ti dia di oji. 9 Na kel Arka, tinha sô kes dôs tábua di pédra ki Muizés poba na el, na Orebe, kantu Jeová faze un kontratu ku povu di Israel na kel ténpu ki es staba ta sai di téra di Ijitu.

10 Kantu kes saserdóti sai di kel Lugar Santu, un núven intxi ténplu di Jeová. 11 Kes saserdóti ka konsigi kontinua ta faze ses trabadju pamodi kel núven. Kel-li kontise pamodi glória di Jeová intxi ténplu di Jeová. 12 Nton, Salumon fla: “Jeová, bu fla ma bu ta mora na núvens txeu sukuru. 13 N konsigi faze un kaza bunitu pa bo, un lugar fíksu pa bu mora na el pa tudu ténpu.”

14 Dipôs, rei vira pa tudu kes algen di Israel ki staba la i el kumesa ta abensua-s, timenti tudu Israel staba di pé. 15 El fla: “Pa Jeová, Deus di Israel, lovadu, pamodi el faze un promésa ku se bóka pa nha pai Davidi i el kunpri-l ku se mô. Na verdadi, el fla: 16 ‘Désdi kel dia ki N tra nha povu Israel di Ijitu, N ka skodje ninhun sidadi na meiu di tudu tribu di Israel pa N faze un kaza pa nha nómi onradu la. Má N skodje Davidi pa governa nha povu Israel.’ 17 I nha pai, Davidi, tinha txeu vontadi di faze un kaza pa nómi di Jeová, kel Deus di Israel. 18 Má Jeová fla nha pai Davidi: ‘Bu tene txeu vontadi di faze un kaza pa nha nómi i é bon bu ten kel dizeju li na bu korason. 19 Má é ka bo ki ta ben faze kel kaza, é bu fidju, ki bu ta ben ten,* ki ta ben faze kel kaza pa nha nómi.’ 20 Jeová kunpri kel promésa ki el faze pamodi N fika na lugar di nha pai Davidi i N xinta na tronu di Israel, sima Jeová promete. Tanbê, N faze kel kaza li pa nómi di Jeová, kel Deus di Israel, 21 i N pripara un lugar pa kel Arka ki tene kel kontratu ki Jeová faze ku nos gentis grandi, kantu el tra-s di téra di Ijitu.”

22 Nton, Salumon fika di pé frenti di altar di Jeová, dianti di tudu algen di Israel ki staba djuntadu. El labanta mô pa séu 23 i el fla: “Ó Jeová, Deus di Israel, ka ten Deus sima bo la di riba na séu i nen li di baxu na téra. Bu ta kunpri bu kontratu i bu ta mostra amor lial pa bus sérvu ki ta anda na bus kaminhu di tudu ses korason. 24 Bu kunpri kel promésa ki bu faze nha pai Davidi, bu sérvu. Bu faze kel promésa ku bu própi bóka i oji bu kunpri-l ku bu própi mô. 25 I gósi, ó Jeová, Deus di Israel, kunpri kel promésa ki bu faze nha pai Davidi, bu sérvu, kantu bu fla-l: ‘Si bus fidju presta atenson na ses kaminhu i es obi ku mi* sima bu faze, sénpri ta ten un ómi di bu família ki ta ben sta nha dianti pa xinta na tronu di Israel.’ 26 I gósi, ó Deus di Israel, favor, kunpri kel promésa ki bu faze pa nha pai Davidi, bu sérvu.

27 “Má pur akazu Deus ta ben mora na téra? Si nen séu ki é grandi ka ta txiga pa bu mora na el, mutu ménus inda kel kaza li ki N faze! 28 I gósi, ó Jeová, nha Deus, obi nha orason i nha pididu di ajuda. Obi nha gritu di ajuda i es orason ki bu sérvu sta ta faze oji bu dianti. 29 Djobe kel kaza li dia ku noti, kel lugar ki bu fla sobri el: ‘Nha nómi ta ben onradu li,’ i pa bu obi orason ki bu sérvu ta faze na direson di es lugar. 30 Obi pididu di ajuda di bu sérvu i pididu di bu povu Israel óras ki es faze orason na direson di es lugar li. Favor, obi la di undi ki bu ta mora, na séu, sin, obi i purdua-nu.

31 “Óras ki un algen peka kóntra kel otu i el obrigadu faze un juramentu* ki ten un maldison i dipôs ki el faze kel juramentu,* el entra dianti di bu altar na kel kaza li, 32 nton, obi la di séu, aji i julga bus sérvu. Fla ma kel ki faze mal é kulpadu* i poi se kulpa ta kai riba di se própi kabésa. Tanbê fla ma kel ki é justu é inosenti* i rekonpensa-l di akordu ku se própi justisa.

33 “Óras ki un inimigu vense bu povu Israel pamodi es kontinua ta peka kóntra bo, i es volta pa bo i es onra bu nómi, i es faze orason i es inplora bu ajuda na kel kaza li, 34 nton, obi-s la di séu i púrdua pekadu di bu povu Israel i traze-s di vólta pa kel téra ki bu da ses gentis grandi.

35 “Óras ki séu fitxa i txuba ka ben más pamodi bu povu kontinua ta peka kóntra bo, i es faze orason na direson di kel lugar li, i es onra bu nómi, i es dexa di faze pekadu pamodi bu inxina-s ser umildi,* 36 nton, obi la di séu i púrdua pekadu di bus sérvu, di bu povu Israel, i inxina-s anda na kel kaminhu ki é bon i ki es debe anda na el. I traze txuba riba kel téra ki bu da bu povu pa ser ses eransa.

37 “Si ben fómi na país, ô duénsa ki ta spadja, kalor dimás, bulor, praga di gafanhotus, ô gafanhotus ki ta straga tudu kuza, ô si ses inimigu serka-s na kalker sidadi di ses téra,* ô si ben kalker otu tipu di praga ô duénsa, 38 i un algen ô tudu algen di Israel, faze un orason ô faze un pididu di ajuda, ka ta inporta kuzê ki es pidi (pamodi kada un konxe praga di se própi korason), óras ki es labanta mô na direson di es kaza, 39 nton, obi la di séu, di kel lugar undi bu ta mora, púrdua i aji. Rekonpensa kada algen di akordu ku tudu se kaminhu, pamodi bu konxe se korason (na verdadi é sô bo ki konxe korason di kada algen). 40 Asi pa es pode mostra grandi ruspetu pa bo duránti tudu ténpu ki es vive na téra ki bu da nos gentis grandi.

41 “Tanbê, óras ki un stranjeru ki ka ta faze párti di bu povu Israel, ben di un téra lonji pamodi bu nómi* 42 (pamodi pesoas ta ben obi sobri bu nómi, ki é grandi, sobri bu mô fórti i sobri bu brasu fórti), i el kumesa ta faze orason na direson di kel kaza li, 43 favor, obi la di séu, na kel lugar ki bu ta mora i faze tudu kuza ki kel stranjeru pidi-u. Asi tudu povu di téra ta konxe bu nómi i es ta ten grandi ruspetu pa bo, sima bu povu Israel ta faze. I es ta fika ta sabe ma es kaza li ki N faze ta leba bu nómi.

44 “Si bu povu ba luta kóntra ses inimigu i es sigi kel kaminhu ki bu manda-s, i es faze orason pa bo, Jeová, na direson di kel sidadi ki bu skodje i na direson di es kaza ki N faze pa bu nómi, 45 obi ses orason i ses pididu di ajuda la di séu, i faze-s justisa.

46 “Si es peka kóntra bo (pamodi ka ten ninhun ómi ki ka ta peka), i bu fika xatiadu ku es i bu intrega-s na mô di un inimigu, i es leba-s prézu pa téra di ses inimigu, lonji ô pértu, 47 i si es rekupera ses juís na kel téra ki es lebadu prézu, i es volta pa bo i es inplora bu ajuda na téra di ses inimigu, i es fla: ‘Nu peka, nu faze kel ki é mariadu i kel ki é mau,’ 48 i si na téra di kes inimigu ki leba-s prézu, es volta pa bo di tudu ses korason i di tudu ses alma,* i es ora na direson di kel téra ki bu da ses gentis grandi, pa kel sidadi ki bu skodje i pa kel kaza li ki N faze pa bu nómi, 49 nton, obi ses orason la di séu, kel lugar ki bu ta mora, i obi ses pididu di ajuda i faze-s justisa. 50 Tanbê, púrdua bu povu ki peka kóntra bo, púrdua tudu ses éru ki es faze kóntra bo. Poi ses inimigu ta trata-s ku mizerikórdia i ta xinti péna di es. 51 (Pamodi es é bu povu i bu eransa, ki bu tra di Ijitu, i pamodi es sufri txeu dimás sima si es éra féru na fornu.) 52 Presta atenson* na pididu di ajuda di bus sérvu i na pididu di ajuda di bu povu Israel, i obi-s sénpri ki es txoma-u.* 53 Ó Jeová, kel Sinhor Más Grandi, bu sipara-s di tudu povu di téra pa es ser bu eransa, sima bu fla através di bu sérvu Muizés, kantu bu tra nos gentis grandi di Ijitu.”

54 I kantu Salumon tirmina di faze tudu kel orason li i kel pididu di ajuda pa Jeová, el labanta dianti di altar di Jeová, na undi ki el staba ku juelhu na txon i ku mô labantadu pa séu. 55 Dipôs, el fika di pé i el abênsua ku vós altu tudu kes algen di Israel ki staba la, i el fla: 56 “Pa Jeová lovadu, pamodi el da se povu Israel un lugar pa es diskansa, sima dja el prometeba. Ka ten ninhun palavra di kes bon promésa ki el faze através di Muizés, se sérvu, ki fadja. 57 Pa Jeová, nos Deus, sta ku nos sima el staba ku nos gentis grandi. Pa el ka dexa-nu nen pa el ka bandona-nu. 58 Pa el poi nos korason ta volta pa el, pa nu pode anda na tudu ses kaminhu i pa nu kunpri ses mandamentu, ses lei i ses régra, sima el manda nos gentis grandi pa faze. 59 Pa Jeová, nos Deus, lenbra di kel pididu di ajuda li ki N tirmina di faze, di dia i di noti, i pa Jeová, nos Deus, faze justisa pa mi i pa se povu Israel, di akordu ku nisisidadi di kada dia. 60 Asi, pa tudu povu di téra fika ta sabe ma Jeová é kel Deus verdaderu. Ka ten otu sima el! 61 Nhos sirbi Jeová, nhos Deus, ku un korason konplétu* i nhos anda na ses lei i nhos obi ku ses mandamentu, sima nhos sta ta faze oji.”

62 Rei i tudu algen di Israel oferese txeu sakrifisiu dianti di Jeová. 63 Salumon faze sakrifisiu di pas pa Jeová: el oferese 22 mil vaka ku toru i 120 mil ovelha. É di kel manera li ki rei i tudu algen di Israel faze inaugurason di ténplu di Jeová. 64 Na kel dia, rei tevi ki santifika kel párti na meiu di pátiu, ki ta fika dianti di ténplu di Jeová, pamodi é la ki el tevi ki oferese kes sakrifisiu kemadu, kes oférta di serial i oférta di gordura di sakrifisiu di pas. El tevi ki faze kel-li, pamodi kel altar di kóbri, ki ta fikaba dianti di Jeová, éra pikinoti dimás pa faze kes sakrifisiu kemadu, kes oférta di serial i oférta di gordura di sakrifisiu di pas. 65 Na kel ténpu, Salumon faze un fésta ku tudu algen di Israel. Es éra txeu* algen ki ben désdi Lebo-Amate* ti vali di Ijitu. Es faze kel fésta dianti di Jeová, nos Deus, duránti 7 dia i dipôs más 7 dia. Kel fésta dura 14 dia. 66 Na kel otu dia,* el manda povu bai ses kaminhu. Es pidi Deus pa abênsua rei i es bai pa ses kaza kontenti i ku korason kontenti, pamodi tudu kes kuza dretu ki Jeová faze pa se sérvu Davidi i pa se povu Israel.

9 Lógu ki Salumon tirmina di faze kel ténplu* di Jeová, palásiu* di rei i tudu kuza ki Salumon krê fazeba, 2 Jeová parse pa Salumon pa sugundu bês, sima kantu el parseba pa el na Jibion. 3 Jeová fla-l: “N obi bu orason i pididu di ajuda ki bu faze nha dianti. N santifika es ténplu ki bu faze pa nha nómi onradu na el pa tudu ténpu, i nhas odju i nha korason ta sta sénpri na el. 4 Si bu anda nha dianti, sima Davidi bu pai anda, di tudu bu korason i ku lialdadi, i bu faze tudu kel ki N manda-u, i si bu obi ku nhas lei i ku nhas régra, 5 nton, N ta ben poi tronu di bu reinu ta fika firmi na Israel pa tudu ténpu, sima N promete Davidi, bu pai, kantu N fla-l: ‘Sénpri ta ten un ómi di bu família xintadu na tronu di Israel.’ 6 Má, si nhos ku nhos fidju dexa di sigi-m i nhos ka obi ku nhas mandamentu i kes lei ki N poi na nhos frenti, i nhos ba sirbi otus deus i nhos inbaxa ses dianti, 7 N ta ben tra* Israel di kel téra ki N da-s, i N ta ben bota pa lonji di nha odju kel kaza ki N santifika pa N poi nha nómi na el, i tudu povu ta ben dispreza Israel* i faze trósa di el. 8 I es kaza ta ben bira un monti di pédra. Tudu algen ki pasa pa el ta ben djobe spantadu, ta zíbia* i es ta pergunta: ‘Pamodi ki Jeová, faze kel-li ku es téra i ku es kaza?’ 9 Nton, es ta ben responde: ‘É pamodi es bandona Jeová, ses Deus, ki tra ses gentis grandi di téra di Ijitu, i es ranja otus deus, es inbaxa ses dianti i es sirbi-s. É pur isu ki Jeová traze-s tudu kel disgrasa li.’”

10 Salumon pasa 20 anu ta faze kes dôs kaza: ténplu di Jeová i palásiu di rei. 11 Duránti kel ténpu, Iron, rei di Tiru, da Salumon madera di sédru i di juníperu i tudu oru ki el pidi-l. Pur isu, rei Salumon da Iron 20 sidadi na téra di Galileia. 12 Nton, Iron sai di Tiru i el ba odja kes sidadi ki Salumon da-l, má el ka fika kontenti ku es. 13 El fla-l: “Kes-li é ki sidadi ki bu da-m, nha irmon?” Pur isu, ti dia di oji, es ta txomadu Téra di Kabul.* 14 Iron manda rei 120 taléntu* di oru.

15 Kel-li é informason sobri kes algen ki rei Salumon txoma pa trabadja pa el. Es faze kel ténplu di Jeová, kel palásiu di rei, kel monti ki ta txomadu Milu,* kes muralha di Jiruzalen, Azor, Mejidu i Jezer. 16 (Faraó, rei di Ijitu, dja atakaba i dja el tomaba Jezer. El kema-l i el mata kes kananeu ki ta moraba la. Dipôs, el da-l di prezenti di dispidida* pa se fidju-fémia, ki éra mudjer di Salumon.) 17 Salumon torna faze* Jezer, Bete-Oron Baxu, 18 Balate i Tamar, ki ta fika na dizértu di Israel. 19 Tanbê, el faze kes sidadi ki ta sirbiba di armazén di Salumon, kes sidadi di karu di géra, kes sidadi pa kes ómi ki ta montaba kabalu, i tudu kel ki Salumon krê fazeba na Jiruzalen, na Líbanu i na tudu kes téra ki el ta governaba. 20 Inda tinha alguns povu ki ka ta fazeba párti di povu di Israel ta vive na país. Es éra kes amoreu, kes itita, kes perizeu, kes eveu i kes jebuzeu. 21 Es éra disendenti di kes nason ki israelitas ka konsigi kaba ku es. Salumon pô-s ta trabadja pa el, i es é skravu ti dia di oji. 22 Má, Salumon ka poi ninhun di kes israelita ta ser skravu, pamodi es éra ses trópa, ses sérvu, ses prínsipi, ses funsionáriu más altu, i xéfi di kes kondutor di ses karu di géra i di kes ómi ki ta montaba kabalu. 23 Salumon tinha 550 xéfi di kes enkaregadu ki staba ta toma kónta di trabadju ki el manda pa faze. Es éra kapatás di kes algen ki ta trabadjaba na óbra.

24 Fidju-fémia di Faraó subi di Sidadi di Davidi pa se kaza, ki Salumon dja fazeba pa el. Dipôs, Salumon faze kel monti ki txoma Milu.

25 Três bês pa anu, Salumon ta ofereseba sakrifisius kemadu i sakrifisius di pas na kel altar ki el faze pa Jeová. Tanbê, el ta poba fumu di sakrifisiu ta subi di kel altar ki ta fikaba dianti di Jeová. Di kel manera li, el tirmina di faze ténplu.

26 Tanbê, rei Salumon faze txeu barku na Ezion-Jeber, ki ta fika pértu di Elote, na bera di mar Brumedju, na téra di Edon. 27 Iron manda ses própi sérvu, ki éra marinherus ki tinha spiriénsia, pa ba trabadja na kes monti barku djuntu ku sérvus di Salumon. 28 Es bai pa Ofir i es traze di la 420 taléntu di oru pa rei Salumon.

10 Rainha di Sabá obi ta fladu di fama ki Salumon tinha pamodi nómi di Jeová. Pur isu, el ba testa-l ku perguntas difísil.* 2 El txiga na Jiruzalen ku un grupu grandi di pesoas ki ta sirbiba el,* ku kamelus karegadu di óliu di bálsamu, txeu oru i pédras di valor. El txiga na Salumon i el pâpia ku el sobri tudu kes kuza ki el tinha na se korason. 3 Salumon responde-l tudu kes pergunta ki el tinha. Ka tinha nada ki éra difísil dimás* pa rei splikaba el.

4 Kantu rainha di Sabá odja tudu sabedoria di Salumon, palásiu* ki el faze, 5 kes kumida ki es ta sirbiba na méza, manera ki kes funsionáriu di palásiu ta xintaba na méza, manera ki ses sérvu ta sirbiba méza i ses ropa, kes algen ki ta sirbiba vinhu, i kes sakrifisiu kemadu ki sénpri el ta ofereseba na ténplu di Jeová, el fika sen palavra.* 6 Nton, el fla rei: “Tudu kes kuza ki N obi na nha téra, sobri kes kuza ki nho faze* i sobri sabedoria di nho, éra verdadi. 7 Má N kridita na kuzê ki es fla-m sô dipôs ki N ben i N odja ku nhas própi odju. Na verdadi, es ka konta-m nen metadi. Nho ten mutu más sabedoria i rikéza di ki kel ki N obi ta fladu. 8 Povu di nho é filís i sérvus di nho ki ta sta sénpri dianti di nho ta obi sabedoria di nho, tanbê é filís! 9 Pa Jeová, Deus di nho, lovadu, pamodi el fika kontenti ku nho i el poi nho na tronu di Israel. Pamodi kel amor ki ta dura pa tudu ténpu ki Jeová ten pa Israel, el skodje nho pa ser rei i pa governa dretu i ku justisa.”

10 Dipôs el da rei 4.100 kilu di oru,* txeu óliu di bálsamu i pédras di valor. Nunka más ka lebadu tantu óliu di bálsamu sima kel ki rainha di Sabá leba pa rei Salumon.

11 Kes barku di Iron, ki ta trazeba oru di Ofir, tanbê traze di la txeu madera di sándalu i pédras di valor. 12 Ku kes madera di sándalu, rei faze pésas* pa ténplu di Jeová i pa palásiu di rei. Tanbê, el faze arpa i instrumentu di kórda pa kes kantor. Nunka más ka trazedu nen ka odjadu madera di sándalu sima kes-la ti dia di oji.

13 Rei Salumon tanbê da rainha di Sabá tudu kuza ki el kria i ki el pidi. Alén di kel-li, el da-l otus kuza pamodi el gostaba di da.* Dipôs di kel-li, rainha di Sabá volta pa se téra, djuntu ku ses sérvu.

14 Pézu di oru ki Salumon ta resebeba tudu anu éra uns 23 tonelada,* 15 alén di kes ki el ta resebeba di kes komersianti, di kes algen di nogósiu ki ta viajaba, di tudu kes rei di Arábia i di kes governador di kel téra.

16 Rei Salumon faze 200 skudu grandi di oru misturadu ku otu metal (kada skudu tinha uns 7 kilu* di oru). 17 Tanbê el faze 300 skudu pikinoti di oru misturadu ku otu metal (kada skudu pikinoti* tinha uns dôs kilu* di oru). Dipôs, rei pô-s na Kaza di Florésta di Líbanu.

18 Rei tanbê faze un tronu grandi di marfin i el fora-l ku oru puru.* 19 Tinha 6 digrau ki ta baba ti tronu, i riba di kel tronu tinha un kubertura rodondu. Na kel párti di xinta tinha dôs brasu, i na ladu di kada brasu tinha un státua di lion. 20 I na kes 6 digrau tinha 12 lion. Na kada digrau tinha dôs lion, un di kada ladu. Ka tinha ninhun otu reinu ki tinha un tronu sima kel-la.

21 Tudu kópu di rei Salumon éra di oru, i tudu kes kuza ki es ta uzaba na kel Kaza di Florésta di Líbanu éra di oru puru. Ka tinha nada di prata, pamodi na ténpu di Salumon es ka ta daba prata ninhun valor. 22 Kel-li é pamodi rei Salumon tinha un monti barku di Társis ki ta saíba pa mar djuntu ku kes monti barku di Iron. I un bês na kada três anu, kes barku di Társis ta binha karegadu di oru, prata, marfin, makaku i pavon.

23 Rei Salumon éra más riku i el tinha más sabedoria di ki tudu kes otu rei di téra. 24 I pesoas di téra interu ta krê vizitaba* Salumon pa obiba kel sabedoria ki Deus poba na se korason. 25 Tudu es ta lebaba prezenti: kuzas di prata, kuzas di oru, ropa, arma, óliu di bálsamu, kabalu i mula. Kel-li ta kontiseba tudu anu.

26 I Salumon ba ta djunta kada bês más karu di géra i kabalu.* El tinha 1.400 karu di géra i 12 mil kabalu, i el ta poba es na kes sidadi di karu di géra i na Jiruzalen, pértu di rei.

27 Rei poi prata ta bira txeu na Jiruzalen sima pédra, i el poi madera di sédru ta bira txeu sima pé di figu* di Sefelá.

28 Kes kabalu di Salumon ta binha di Ijitu. Kes ómi di rei ki ta fazeba nogósiu ta kunpraba kabalu* pa grupu, pa un présu fíksu. 29 Kada karu di géra ki ta binha di Ijitu ta kustaba 7 kilu di prata* i un kabalu ta kustaba dôs kilu di prata.* Dipôs, es ta bendeba es pa tudu kes rei di kes itita i pa kes rei di Síria.

11 Má, rei Salumon ta amaba txeu mudjer stranjera. Alén di fidju-fémia di Faraó, el ta amaba kes mudjer di Moabe, di Edon, di Sidon i di Eti. 2 Es éra di kes nason ki Jeová flaba israelitas: “Nhos ka debe entra na ses meiu i es ka debe entra na nhos meiu,* pamodi di serteza es ta disvia nhos korason pa sigi otus deus.” Má Salumon gostaba di es* i el ta amaba es. 3 El tinha 700 mudjer ki éra prinséza i 300 konkubina,* i poku-poku kes mudjer ba ta disvia se korason.* 4 Kantu Salumon dja staba ku txeu idadi, kes mudjer ki el tinha disvia se korason pa sigi otus deus, i se korason ka staba konplétu* pa Jeová, se Deus, sima korason di se pai, Davidi. 5 I Salumon ta sigiba Astorete, kel deuza di kes algen di Sidon, i Milkon, kel deus di kes amonita, ki éra nojéntu pa Deus. 6 Salumon faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu i el ka sigi Jeová di tudu se korason sima se pai Davidi ta fazeba.

7 Nton, Salumon faze un lugar sagradu, na un monti frenti di Jiruzalen pa Kemós, kel deus nojéntu di Moabe i un otu pa Molóki, kel deus nojéntu di kes amonita. 8 El faze mésmu kuza pa tudu kes mudjer stranjera ki el tinha ki ta poba fumu di sakrifisiu ta subi i ki ta ofereseba sakrifisiu pa ses deus.

9 Jeová fika xatiadu ku Salumon pamodi se korason disvia di Jeová, kel Deus di Israel, ki parse pa el dôs bês 10 i ki dja avizaba el klaru sobri kel-li, ma el ka debe sigiba otus deus. Má Salumon ka obi ku órdi di Jeová. 11 Nton, Jeová fla Salumon: “Dja ki bu faze kel-li i bu ka kunpri nha kontratu i nhas lei ki N manda-u pa bu kunpri, bu pode ten serteza ma N ta toma-u bu reinu i N ta ben da-l pa un di bus sérvu. 12 Má, N ka ta faze-l timenti bu sta bibu pamodi bu pai, Davidi. N ta ben toma-l di mô di bu fidju, 13 má N ka ta toma-l reinu interu. N ta ben da bu fidju un tribu pamodi Davidi, nha sérvu, i pamodi Jiruzalen ki N skodje.”

14 Nton, Jeová traze un inimigu kóntra Salumon. Kel inimigu li éra Adade, kel edomita, ki éra família di rei di Edon. 15 Kantu Davidi ganha Edon, Joabe, ki éra xéfi di trópa, ba intera kes algen ki móre i el tenta kaba ku tudu kes ómi di Edon. 16 (Joabe i tudu kes ómi di Israel fika la duránti 6 mês, ti ki es kaba ku tudu kes ómi di Edon.) 17 Má, Adade fuji djuntu ku alguns sérvu di se pai, ki éra di Edon. Es fuji pa Ijitu i na kel ténpu Adade éra mininu inda. 18 Nton, es sai di Midian i es bai pa Paran. Dipôs, es bai pa Ijitu i es leba alguns ómi di Paran djuntu ku es. Kantu es bai na Faraó, rei di Ijitu, el da Adade un kaza, kumida i txon. 19 Faraó gostaba txeu di Adade, pur isu el da-l irman di se mudjer pa el kaza ku el. Mudjer di Faraó éra rainha Tafnes.* 20 Ku ténpu, irman di Tafnes tevi un fidju ku Adade. El pô-l nómi di Jenubate i Tafnes kria-l* na kaza di Faraó. Jenubate fika na kaza di Faraó djuntu ku kes fidju di Faraó.

21 Na Ijitu, Adade fika ta sabe ma Davidi dja ba diskansaba djuntu ku ses gentis grandi i ma Joabe, ki éra xéfi di trópa, tanbê dja moreba. Pur isu, Adade fla Faraó: “Dexa-m bai nha kaminhu, asi pa N pode bai pa nha téra.” 22 Má Faraó pergunta-l: “Kuzê ki sta falta-u li pa bu krê volta pa bu téra?” El responde-l: “Ka falta-m nada, má favor, dexa-m bai.”

23 Tanbê, Deus traze otu inimigu kóntra Salumon, ki éra Rezon, fidju di Eliada. El fujiba di se dónu, Adadezer, ki éra rei di Zobá. 24 Kantu Davidi ganha géra kóntra* kes ómi di Zobá, Rezon djunta alguns ómi i el bira xéfi di un grupu di bandidu. Dipôs el bai pa Damasku, el fika la i el kumesa ta reina na Damasku. 25 El fika kóntra Israel duránti tudu kel ténpu ki Salumon staba ta governa. El traze-s txeu prubléma alén di kes ki Adade dja trazeba es. Rezon ôdia Israel dúranti kel ténpu ki el ta governaba na Síria.

26 I Jerubuon, fidju di Nebate, tanbê kumesa ta rabela* kóntra rei. El éra efraimita di Zereda i sérvu di Salumon. Se mai, éra un viúva ki txomaba Zerua. 27 El rabela kóntra rei pamodi Salumon faze kel monti ki ta txomadu Milu* i el konpo kes muralha di Sidadi di Davidi, se pai. 28 Jerubuon éra un ómi ki tinha txeu kapasidadi. Kantu Salumon odja ma el éra un jóven ki ta trabadjaba duru, el pô-l ta toma kónta di tudu kes trabadjador di tribu di Juzé, ki txomadu pa trabadja pa rei. 29 Na kel ténpu, Jerubuon sai di Jiruzalen i proféta Aías, kel silonita, inkontra ku el na kaminhu. Aías staba ta uza un ropa novu di riba i es staba sô es dôs na kanpu. 30 Aías pega kel ropa novu ki el tinha di riba i el ratxa-l na 12 padás. 31 Nton el fla Jerubuon:

“Fika ku 10 padás pa bo, pamodi Jeová, kel Deus di Israel, fla: ‘N ta ben toma reinu di mô di Salumon i N ta ben da-u 10 tribu. 32 Má un tribu ta kontinua ta ser di sel pamodi nha sérvu Davidi i pamodi Jiruzalen, kel sidadi ki N skodje na meiu di tudu kes tribu di Israel. 33 N ta ben faze kel-li pamodi es bandona-m i es inbaxa dianti di Astoréti, kel deuza di kes sidóniu, di Kemós, kel deus di Moabe, i di Milkon, kel deus di kes amonita. Es ka anda na nhas kaminhu, es ka faze kes kuza ki N ta atxa ma é dretu, es ka obi ku nhas lei i es ka sigi nhas régra sima Davidi, pai di Salumon ta fazeba. 34 Má, N ka ta ben tra reinu interu di se mô. N ta ben dexa-l ser xéfi duránti tudu se vida pamodi Davidi, nha sérvu, kel ki N skodje, dja ki el obi ku nhas mandamentu i ku nhas lei. 35 Má, N ta ben tra reinu di mô di fidju di Salumon i N ta ben da-u 10 tribu. 36 N ta ben da se fidju un tribu, asi pa nha sérvu Davidi ten un lánpida* nha dianti pa tudu ténpu na Jiruzalen, ki é kel sidadi ki N skodje pa nha nómi onradu na el. 37 I N ta ben skodje-u, i bu ta ben governa riba tudu kel ki bu krê,* i bu ta ben bira rei di Israel. 38 Si bu faze tudu kel ki N manda-u, si bu anda na nhas kaminhu i bu faze tudu kel ki N ta atxa ma é dretu, i bu obi ku nhas mandamentu i nhas lei, sima Davidi, nha sérvu faze, nton N ta ben sta ku bo tanbê. N ta ben faze-u un kaza ki ta dura,* sima N faze pa Davidi i N ta ben da-u Israel. 39 Asi, N ta umilha kes disendenti di Davidi, má ka pa tudu ténpu.”

40 Pur isu, Salumon tenta mata Jerubuon, má Jerubuon fuji pa Ijitu i el ba atxa Sizáki, rei di Ijitu. El fika la ti ki Salumon móre.

41 Kes otu kuza ki kontise na vida di Salumon i tudu kes kuza ki el faze, i se sabedoria, sta skrebedu na livru di stória di Salumon. 42 Salumon governa Israel interu na Jiruzalen, duránti 40 anu. 43 Dipôs, Salumon ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i el interadu na Sidadi di Davidi, se pai. I se fidju Rubuon, bira rei na se lugar.

12 Rubuon bai pa Sikén, pamodi tudu Israel dja baba pa la, pa ba poba el ta ser rei. 2 Jerubuon, fidju di Nebate, fika ta sabe di kel-li. (Inda el staba ta vive na Ijitu pamodi el fujiba di rei Salumon.) 3 Nton, es manda txoma-l. Dipôs, Jerubuon i tudu kes algen di Israel bai na Rubuon i es fla-l: 4 “Pai di nho poi un kanga* pizadu riba nos. Má si nho alivia kel trabadju duru ki el da-nu i kel kanga pizadu ki el poi riba nos, nu ta sirbi nho.”

5 Rei Rubuon fla-s: “Nhos bai i nhos ben di li três dia.” Nton, povu bai ses kaminhu. 6 Dipôs, rei Rubuon ba pâpia ku kes ómi di más idadi* ki ta daba se pai, Salumon, konsedju kantu el staba bibu. El pergunta-s: “Modi ki nhos ta atxa ma N debe responde kel povu li?” 7 Es fla-l: “Si oji bu sirbi povu, bu obi ses pididu i bu responde-s ku bondadi, nton sénpri es ta sirbi-u.”

8 Má, el ka seta konsedju di kes ómi di más idadi i el ba pidi konsedju na kes jóven ki es kria djuntu i ki éra ses ajudanti. 9 El pergunta-s: “Ki konsedju nhos ta da-m i modi ki N debe responde kel povu li, ki fla-m: ‘Alivia kel kanga pizadu ki bu pai poi riba nos’?” 10 Kes jóven ki kria djuntu ku Rubuon da-l kel konsedju li: “Kel povu li ki fla nho: ‘Pai di nho bira nos kanga pizadu, má nho debe bira-l más lébi pa nos’, é kel-li ki nho debe fla-s: ‘Nha dédu más pikinoti ta bira más grós ki sintura di nha pai. 11 Nha pai poi nhos un kanga pizadu, má N ta bira-l más pizadu inda. Nha pai kastiga nhos sô ku xikóti. Má ami N ta ben faze piór di ki el, pamodi N ta ben kastiga nhos ku xikóti ki ten féru na el.’”

12 Jerubuon i tudu kes otu algen bai na Rubuon na tirseru dia, sima rei dja flaba es: “Nhos ben di li três dia.” 13 Má rei pâpia ku es di manera duru i el ka sigi konsedju di kes ómi di más idadi. 14 El sigi konsedju di kes jóven i el fla-s: “Nha pai poi nhos un kanga pizadu, má N ta bira-l más pizadu inda. Nha pai kastiga nhos sô ku xikóti. Má ami N ta ben faze piór di ki el, pamodi N ta ben kastiga nhos ku xikóti ki ten féru na el.” 15 Di kel manera li, rei ka obi ku povu pamodi é Jeová ki staba ta poi kes kuza li ta kontise, asi pa kunpri kuzê ki Jeová dja flaba Jerubuon, fidju di Nebate, através di Aías, kel silonita.

16 Kantu Israel interu odja ma rei ka krê obiba ku es, es fla rei: “Kuzê ki nu ten aver ku Davidi? Nu ka ten ninhun eransa ku fidju di Jesé. Ó Israel, nhos volta pa nhos deus. Disendentis di Davidi, nhos ba toma kónta di nhos kabésa!” Nton, israelitas volta pa ses kaza.* 17 Má, Rubuon kontinua ta governa israelitas ki ta viveba na kes sidadi di Judá.

18 Dipôs, rei Rubuon manda Adoron pa bai na israelitas. El éra responsável pa kes algen ki rei manda pa trabadja pa el, má tudu Israel da-l ku pédra i el móre. Rei Rubuon konsigi subi na se karu di géra i el fuji pa Jiruzalen. 19 I kes israelita kontinua ta rabela kóntra família di Davidi ti dia di oji.

20 Lógu ki tudu Israel obi ma Jerubuon dja voltaba, es manda konvida-l pa un runion i es pô-l ta ser rei di Israel. Ningen ka apoia família di Davidi, sô tribu di Judá.

21 Lógu ki Rubuon txiga na Jiruzalen, el djunta tudu ómi di tribu di Judá i di tribu di Benjamin. Es éra 180 mil trópa trenadu.* El djunta-s pa es ba luta kóntra Israel asi pa es torna daba reinu pa Rubuon, fidju di Salumon. 22 Nton, Semaías, kel ómi di Deus verdaderu, resebe kel mensajen li di Deus verdaderu: 23 “Fla Rubuon, fidju di Salumon i rei di Judá, i tudu kes algen di tribu di Judá, di tribu di Benjamin i tudu kes otu algen: 24 ‘É kel-li ki Jeová fla: “Ka nhos subi pa nhos ba luta kóntra israelitas, ki é nhos irmon. Nhos volta kada un pa se kaza, pamodi é mi ki poi kel-li ta kontise.”’” Nton, es obi ku kuzê ki Jeová fla i es volta pa kaza, sima Jeová dja flaba es.

25 Jerubuon torna konpo Sikén, un sidadi ki ta fikaba na tiritóriu di tribu di Efrain, i el fika ta mora la. Dipôs el sai di la i el konpo* Penuel. 26 Jerubuon fla na se korason: “Reinu sta na prigu di volta pa família di Davidi. 27 Si kel povu li kontinua ta subi pa Jiruzalen, pa ba oferese sakrifisiu na ténplu di Jeová, korason di kel povu li tanbê ta volta pa se sinhor, Rubuon, rei di Judá. Di serteza es ta ben mata-m i es ta volta pa Rubuon, rei di Judá.” 28 Dipôs ki el pidi konsedju, rei faze dôs bizeru di oru i el fla povu: “É difísil dimás pa nhos subi pa Jiruzalen. Ó Israel, kel-li é nhos Deus, kel ki tra nhos di téra di Ijitu.” 29 Nton, el poi un bizeru na Betel i kel otu na Dan. 30 I kel-li poi povu ta peka. Es ta baba ti Dan pa es ba adoraba kel bizeru ki staba la.

31 El faze ténplu na kes lugar sagradu* i el skodje kes ómi di povu, ki ka éra levita, pa ser saserdóti. 32 Jerubuon tanbê faze un fésta, na désimu kintu dia di oitavu mês, un fésta sima kel ki es ta fazeba na Judá. Na kel altar ki el faze na Betel, el oferese sakrifisius pa kes bizeru ki el fazeba. I na Betel, el skodje saserdótis pa kes lugar sagradu ki el fazeba. 33 Nton, na désimu kintu dia di oitavu mês, el kumesa ta faze ofértas riba di kel altar ki el fazeba na Betel. É el ki skodje kel mês la. El kumesa ta faze un fésta pa povu di Israel, el faze ofértas na altar i el poi fumu di sakrifisiu ta subi.

13 Un ómi di Deus bai di Judá ti Betel, sima Jeová manda-l, i el txiga kantu rei Jerubuon staba djuntu di altar pa ba oferese sakrifisiu.* 2 Nton, sima Jeová manda-l, el pâpia ku vós altu kóntra kel altar. El fla: “Ó altar, altar! É kel-li ki Jeová fla: ‘Na família di Davidi ta ben nase un fidju ki ta ben txomadu Juzias! El ta ben sakrifika riba di bo kes saserdóti di kes lugar sagradu* ki ta oferese sakrifisiu riba di bo, i el ta ben kema osus di algen riba di bo.’” 3 Na kel dia, kel ómi di Deus da un sinal. El fla: “Kel-li é kel sinal* ki Jeová fla: kel altar li ta ben ratxa i kes sinza* ki sta riba di el ta ben baza na txon.”

4 Kantu rei Jerubuon obi kuzê ki kel ómi di Deus verdaderu fla kóntra kel altar na Betel, el tra mô di altar, el ponta-l pa kel ómi i el fla: “Nhos pega-l!” Kel óra, kel mô ki el ponta pa kel ómi fika paralizadu* i se mô ka mexe más. 5 Dipôs, kel altar ratxa i kes sinza di kel altar baza na txon. Kel-li é kel sinal ki Jeová manda kel ómi di Deus verdaderu pa fla.

6 Kantu kel-li kontise, rei fla kel ómi di Deus verdaderu: “Favor, inplora Jeová, bu Deus, pa ten mizerikórdia di mi i pidi-l pa el kura nha mô.” Nton, kel ómi di Deus verdaderu inplora Jeová pa ten mizerikórdia di rei i se mô fika dretu otu bês. 7 Dipôs, rei fla kel ómi di Deus verdaderu: “Ben kume algun kuza na nha kaza i N ta da-u un prezenti.” 8 Má kel ómi di Deus verdaderu fla rei: “Nen si bu daba mi metadi di bu kaza, N ka ta baba ku bo, N ka ta kumeba pon i nen N ka ta bebeba agu na kel lugar li. 9 Pamodi N resebe kel órdi li di Jeová: ‘Ka bu kume pon nen ka bu bebe agu, i ka bu volta pa kel kaminhu ki bu ben.’” 10 Nton, el bai pa otu kaminhu i el ka volta pa kel kaminhu ki el binha pa Betel.

11 Tinha un proféta ki dja staba di idadi, ki ta moraba na Betel. Ses fidju bai pa kaza i es konta-l tudu kuza ki kel ómi di Deus verdaderu faze kel dia na Betel i kes palavra ki el fla rei. Dipôs ki es konta ses pai tudu kuza, 12 ses pai pergunta-s: “Pa ki kaminhu ki el bai?” Nton, ses fidju mostra-l pa ki kaminhu ki kel ómi di Deus verdaderu, di Judá, bai. 13 El fla ses fidju: “Nhos sela-m buru.” Es sela kel buru i el monta na el.

14 El bai tras di kel ómi di Deus verdaderu i el atxa-l xintadu dibaxu di un arvi grandi. Nton el pergunta-l: “É bo ki é kel ómi di Deus verdaderu ki ben di Judá?” El fla: “É mi.” 15 Kel proféta di idadi fla-l: “Ben ku mi pa nha kaza i kume pon.” 16 Má el fla: “N ka pode volta ku bo nen seta bu konviti, i N ka pode kume pon nen bebe agu na kel lugar li. 17 Pamodi N resebe kel órdi li di Jeová: ‘Ka bu kume pon nen ka bu bebe agu li. Ka bu volta pa kel kaminhu ki bu ben.’” 18 Kel proféta di idadi fla-l: “Ami tanbê é proféta sima bo i un anju di Jeová da-m kel órdi li: ‘Pô-l ta volta ku bo pa bu kaza, pa el kume pon i bebe agu.’” (Má el ingana-l.) 19 Nton, el volta djuntu ku el pa se kaza pa kume pon i pa bebe agu.

20 Timenti el staba xintadu na méza, kel proféta ki pô-l ta volta resebe un mensajen* di Jeová, 21 i el fla kel ómi di Deus verdaderu ki binha di Judá, ku vós altu: “É kel-li ki Jeová fla: ‘Dja ki bu rabela kóntra órdi di Jeová i bu ka obi ku mandamentu ki Jeová, bu Deus, da-u, 22 má bu volta pa kume pon i bebe agu na kel lugar ki N fla-u: “Ka bu kume pon i nen ka bu bebe agu la,” bu korpu ka ta ser interadu na sipultura di bus gentis grandi.’”

23 Dipôs ki kel ómi di Deus verdaderu kume pon i bebe agu, kel proféta di idadi sela buru pa kel proféta ki el poi ta volta. 24 Nton, kel ómi bai se kaminhu, má un lion ataka-l na kaminhu i mata-l. Se korpu fika déntu kaminhu i kel buru fika paradu na se ladu. Kel lion tanbê fika paradu na ladu di se korpu. 25 Alguns ómi ki staba ta pasa pa la odja se korpu déntu kaminhu i kel lion staba paradu na ladu di se korpu. Es entra na sidadi undi kel proféta di idadi ta moraba i es konta kuzê ki es odja.

26 Kantu kel proféta ki poi kel ómi ta volta fika ta sabe kuzê ki kontise, kel óra el fla: “É kel ómi di Deus verdaderu ki rabela kóntra órdi di Jeová. Pur isu, sima Jeová dja flaba el, Jeová manda un lion pa ataka-l i pa mata-l.” 27 Nton el fla ses fidju: “Nhos sela-m buru.” I es sela kel buru. 28 Nton, el bai i el atxa kel korpu na meiu di kaminhu i kel lion i kel buru staba paradu na se ladu. Kel lion ka kume kel korpu, nen el ka ataka kel buru. 29 Kel proféta panha korpu di kel ómi di Deus verdaderu, el pô-l riba di kel buru, i el traze-l otu bês pa se sidadi pa txora-l i pa intera-l. 30 Nton, el poi kel korpu na se sipultura, es txora-l i es fla: “Fórti tristi nha irmon!” 31 Dipôs ki el intera-l, el fla ses fidju: “Óras ki N móre, nhos intera-m na mésmu lugar ki kel ómi di Deus verdaderu sta interadu. Nhos poi nhas osu na ladu di ses osu. 32 Kes kuza ki Jeová manda-l pa el fla kóntra kel altar na Betel i kóntra tudu kes ténplu di kes lugar sagradu na sidadi di Samaria, ta ben kunpri sen fadja.”

33 Mésmu dipôs ki kes kuza li kontise, Jerubuon kontinua ta faze kuzas mariadu. El kontinua ta skodje kes ómi sinplis na meiu di povu pa bira saserdóti na kes lugar sagradu. Tudu algen ki krê sérba saserdóti el ta daba el kel responsabilidadi* i el ta flaba: “Pa el bira un di kes saserdóti pa kes lugar sagradu.” 34 Pamodi kel pekadu li ki família di Jerubuon faze, Deus distrui-s i kaba ku es di téra.

14 Na kel ténpu, Abias, fidju di Jerubuon, fika duenti. 2 Nton, Jerubuon fla se mudjer: “Favor, disfarsa asi pa ningen ka sabe ma bo é nha mudjer i bai pa Silu. Proféta Aías sta la. É el ki fla-m ma N ta biraba rei di kel povu li. 3 Panha 10 pon, alguns bolu i un frasku di mel, i bai na el. El ta fla-u kuzê ki ta ben kontise ku nos fidju.”

4 Mudjer di Jerubuon faze kuzê ki el fla-l. El labanta, el bai pa Silu i el txiga na kaza di Aías. Dja ki Aías dja staba algen grandi, se odju ka staba ta mexe i el ka staba ta odja nada.

5 Má Jeová dja flaba Aías: “Mudjer di Jerubuon sta ta ben pergunta-u sobri se fidju, pamodi el sta duenti. I N sta ben fla-u kuzê ki bu debe fla-I.* Óras ki el txiga, el ta sta disfarsadu.”

6 Lógu ki Aías obi se pasu na entrada, el fla: “Entra, mudjer di Jerubuon. Pamodi ki bu sta disfarsadu? N mandadu pa N fla-u un mensajen duru. 7 Bai i fla Jerubuon: ‘É kel-li ki Jeová, kel Deus di Israel, fla: “N skodje-u na meiu di bu povu i N pô-u ta ser líder di nha povu Israel. 8 N tra reinu di família di Davidi i N da-u el. Má bu ka bira sima nha sérvu Davidi, ki obi ku nhas mandamentu i sigi-m di tudu se korason, i ki faze sô kel ki N fla ma é dretu. 9 Bu faze piór di ki tudu kes ki governa antis di bo. Bu faze kes deus i kes imajen di metal* pa ofende-m. I é mi ki bu da kósta. 10 É pamodi kel-li ki N ta ben traze un disgrasa na família di Jerubuon. N ta ben kaba ku tudu ómi di família di Jerubuon na Israel, ti mésmu ku kes ki ka ten ningen pa djuda-s i kes fraku. N ta ben bare tudu algen di família di Jerubuon, sima ta baredu strumu, ti ki ka resta nada! 11 Kes algen di família di Jerubuon ki móre na sidadi katxor ta kume-s, i kes ki móre na kanpu, pasus di séu ta kume-s, pamodi é Jeová ki fla kel-li.”’

12 “Gósi, labanta i bai pa kaza. Lógu ki bu poi pé na sidadi, rapazinhu ta móre. 13 Tudu Israel ta ben txora-l i ta ben intera-l. El é úniku algen di família di Jerubuon ki ta ben interadu na un sipultura pamodi el é úniku algen di família di Jerubuon ki Jeová, Deus di Israel, atxa un kuza bon na el. 14 Apartir di oji, Jeová ta ben skodje un rei pa governa Israel i kel rei li ta ben distrui família di Jerubuon. Na verdadi, kel-li dja sta ta kontise. 15 Jeová ta ben kastiga Israel i el ta ben ser sima un kana ki sta ta balansa na agu. El ta ben rinka Israel di kel bon téra li, ki el da ses gentis grandi, i el ta ben spadja-s pa kel otu ladu di riu Eufratis,* pamodi es ofende Jeová kantu es faze kes pósti sagradu.* 16 I el ta ben bandona Israel pamodi kes pekadu ki Jerubuon faze i ki el poi Israel ta faze.”

17 Nton, mudjer di Jerubuon labanta, el bai se kaminhu i el volta pa Tirza. Kantu el txiga na entrada di se kaza, rapazinhu móre. 18 Nton es intera-l i tudu Israel txora-l, sima Jeová dja flaba através di se sérvu, Aías, kel proféta.

19 Kes otu kuza ki kontise na vida di Jerubuon, sobri modi ki el luta na géra i modi ki el governa, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel. 20 Jerubuon governa duránti 22 anu. Dipôs, el ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi. I se fidju Nadabe, bira rei na se lugar.

21 Má Rubuon, fidju di Salumon, bira rei na Judá. Rubuon tinha 41 anu kantu el bira rei i el governa duránti 17 anu na Jiruzalen, ki é kel sidadi ki Jeová skodje na meiu di tudu tribu di Israel pa el poi se nómi na el. Nómi di mai di Rubuon éra Namá, kel amonita. 22 Má kes algen di Judá staba ta faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu. Es provoka Deus ku kes pekadu ki es staba ta faze mutu más di ki ses gentis grandi. 23 Tanbê es faze kes lugar sagradu,* kes pilar sagradu i kes pósti sagradu* na tudu kes monti altu i dibaxu di tudu tipu di arvi ku txeu folha verdi. 24 Tanbê, na Judá tinha kes ómi ki ta fazeba prostituison na adorason pa ses deus falsu. Es staba ta faze tudu kes kuza nojéntu sima kes nason ki Jeová tra di kel téra ki el da israelitas.

25 Na kintu anu di govérnu di Rubuon, Sizaki, rei di Ijitu, subi pa ataka Jiruzalen. 26 El leba kes tizoru di ténplu di Jeová i kes tizoru di kaza di rei. El leba tudu kuza i tanbê tudu kes skudu di oru ki Salumon faze. 27 Pur isu, rei Rubuon faze skudu di kóbri pa fika na lugar di kes skudu di oru, i el poi kes xéfi di kes guarda,* ki ta protejeba entrada di kaza di rei, pa toma kónta di es. 28 Tudu bês ki rei ta baba pa ténplu di Jeová, kes guarda ta karegaba kes skudu i dipôs es ta torna poba es na kel sala di guardas.

29 Kes otu kuza ki kontise na vida di Rubuon i tudu kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. 30 Sénpri tevi géra entri Rubuon i Jerubuon. 31 Dipôs, Rubuon ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i el interadu djuntu ku ses gentis grandi na Sidadi di Davidi. Nómi di se mai éra Namá, kel amonita. I se fidju Abion,* bira rei na se lugar.

15 Na désimu oitavu anu di govérnu di Jerubuon, fidju di Nebate, Abion bira rei di Judá. 2 El governa duránti três anu na Jiruzalen. Nómi di se mai éra Maaká, néta di Absalon. 3 Abion faze kes mésmu pekadu ki se pai ta fazeba antis di el i el ka staba ta sirbi Jeová, se Deus, ku un korason konplétu,* sima Davidi, se família. 4 Má pamodi Davidi, Jeová, se Deus, da Abion un lánpida* na Jiruzalen. El poi se fidju ta bira rei na se lugar, asi pa Jiruzalen kontinuaba ta izisti. 5 Davidi faze kel ki Jeová ta atxa ma éra dretu i duránti tudu se vida el ka disvia di nada ki Jeová manda-l, ménus na kazu di Urias, kel itita. 6 Tevi géra entri Jerubuon i Rubuon duránti tudu ténpu di vida di Jerubuon.

7 Kes otu kuza ki kontise na vida di Abion i tudu kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. Tanbê tevi géra entri Abion i Jerubuon. 8 Dipôs, Abion ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i es intera-l na Sidadi di Davidi. I se fidju Aza, bira rei na se lugar.

9 Aza kumesa ta governa na Judá, na vijézimu anu di govérnu di Jerubuon, rei di Israel. 10 El governa duránti 41 anu na Jiruzalen. Nómi di se avó éra Maaká, néta di Absalon. 11 Aza faze kel ki Jeová ta atxaba ma éra dretu, sima Davidi, se família faze. 12 El tra di país tudu kes ómi ki ta fazeba prostituison na ténplu i el tra tudu kes imajen nojéntu* ki ses gentis grandi fazeba. 13 Aza ti mésmu tra se avó Maaká di kel puzison inportanti ki el tinha di rainha mai,* pamodi el fazeba un imajen nojéntu pa adorason di pósti sagradu.* El bota kel imajen nojéntu na txon i el kema-l na vali di Sedron. 14 Má el ka distrui kes lugar sagradu. Aza sirbi Jeová ku un korason konplétu duránti tudu se vida. 15 I el leba pa ténplu di Jeová kes kuza ki el ku se pai santifika: prata, oru i txeu kuza diferenti.

16 Sénpri tevi géra entri Aza i Baaza, rei di Israel. 17 Nton, Baaza, rei di Israel, ben ataka Judá i el kumesa ta konstrui* Ramá pa el ka dexaba ningen saíba nen entraba na tiritóriu di Aza, rei di Judá. 18 Pur isu, Aza panha tudu prata i oru ki resta di tizoru di ténplu di Jeová i na tizoru di kaza di rei i el da ses sérvu. Dipôs rei Aza manda-s na Ben-Adadi, fidju di Tabrimon, fidju di Ezion, rei di Síria, ki ta moraba na Damasku. El manda-l kel mensajen li: 19 “Ten un kontratu entri mi ku bo i entri nha pai ku bu pai. N sta manda-u prata ku oru di prezenti. Kaba ku kel kontratu ki bu faze ku Baaza, rei di Israel, pa el pode sai di nha tiritóriu.” 20 Ben-Adadi obi ku rei Aza i el manda kes xéfi di ses trópa pa ataka kes sidadi di Israel. Es toma Ijon, Dan, Abel-Bete-Maaká, tudu kes tiritóriu di Kinerete i tudu téra di Naftali. 21 Kantu Baaza fika ta sabe di kel-li, el para di konstrui Ramá i el kontinua ta mora na Tirza. 22 Nton, rei Aza manda txoma tudu algen di Judá, ningen ka fika di fóra. Es leba kes pédra i kes madera di Ramá, ki rei Baaza staba ta uza na kel konstruson, i el uza-s pa konstrui Jeba na Benjamin i Mispá.

23 Tudu kes otu kuza ki kontise na vida di Aza, tudu se puder i tudu kes kuza ki el faze i kes sidadi ki el konstrui, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. Má kantu el bira bédju el panha un duénsa na pé ki pô-l ta sufri. 24 Dipôs, Aza ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i el interadu djuntu ku es na Sidadi di Davidi, se família. I se fidju Jeozafá, bira rei na se lugar.

25 Nadabe, fidju di Jerubuon, bira rei na Israel na sugundu anu di govérnu di Aza, rei di Judá, i el governa duránti dôs anu na Israel. 26 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu i el sigi izénplu* di se pai i el faze kes mésmu pekadu ki se pai poi Israel ta faze. 27 Kantu Nadabe i tudu Israel staba ta serka Jibeton, Baaza, fidju di Aías, di família di Isakar, faze un planu kóntra Nadabe i el mata-l na Jibeton, ki éra di kes filisteu. 28 Baaza mata Nadabe na tirseru anu di govérnu di Aza, rei di Judá, i el bira rei na lugar di Nadabe. 29 I lógu ki el bira rei, el mata tudu algen di família di Jerubuon. El ka dexa ningen* di família di Jerubuon skapa. El kaba ku tudu es, sima Jeová dja flaba através di se sérvu, Aías, kel silonita. 30 Kel-li kontise pamodi kes pekadu ki Jerubuon faze i ki el poi Israel ta faze, i pamodi el ofende Jeová, kel Deus di Israel, txeu dimás. 31 Kes otu kuza ki kontise na vida di Nadabe i tudu kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel. 32 I sénpri tevi géra entri Aza i Baaza, rei di Israel.

33 Na tirseru anu di govérnu di Aza, rei di Judá, Baaza, fidju di Aías, bira rei di tudu Israel na Tirza, i el governa duránti 24 anu. 34 Má el staba ta faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu. El anda na mésmu kaminhu ki Jerubuon i el faze kes mésmu pekadu ki Jerubuon poi Israel ta faze.

16 Nton, Jeú, fidju di Anani, resebe kel mensajen li di Jeová kóntra Baaza: 2 “N labanta-u di meiu di téra i N skodje-u pa bu ser líder di nha povu Israel, má bu kontinua ta anda na kaminhu di Jerubuon i bu poi nha povu ta peka, asi es ofende-m ku ses pekadu. 3 Pur isu, N sta ben kaba ku Baaza i ku kes algen di se família, i N ta ben faze ku se família mésmu kuza ki N faze ku família di Jerubuon, fidju di Nebate. 4 Kes algen di kaza di Baaza, ki móre na sidadi, katxor ta kume-s i kes ki móre na kanpu, pasus di séu ta kume-s.”

5 Kes otu kuza ki kontise na vida di Baaza, kes kuza ki el faze i tudu se puder, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel. 6 Dipôs, Baaza ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i el interadu na Tirza. I se fidju Elá, bira rei na se lugar. 7 Baaza ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu. Sima kes algen di família di Jerubuon, Baaza poi Deus ta fika xatiadu pamodi kes kuza mariadu ki el faze. Tanbê el mata Nadabe.* Pur isu, Jeová da proféta Jeú, fidju di Anani, un mensajen di julgamentu kóntra Baaza i se família.

8 Elá, fidju di Baaza, bira rei di Israel na Tirza, na vijézimu sestu anu di govérnu di Aza, rei di Judá, i el governa duránti dôs anu. 9 Se sérvu Zinri, xéfi di metadi di ses karu di géra, faze planu kóntra el. Elá staba na Tirza ta toma moku na kaza di Arza, ki éra enkaregadu di kaza di rei, na Tirza. 10 Zinri entra, el ataka-l i el mata-l na vijézimu sétimu anu di govérnu di Aza, rei di Judá, i el bira rei na se lugar. 11 Lógu ki Zinri bira rei i el xinta na se tronu, el mata tudu algen di família di Baaza. El ka dexa ninhun ómi fika bibu, nen família,* nen amigu. 12 Asi, Zinri kaba ku tudu algen di família di Baaza, sima Jeová dja flaba kóntra Baaza através di proféta Jeú. 13 Kel-li kontise pamodi tudu kes pekadu ki Baaza i se fidju Elá faze, i ki es poi Israel ta faze. Asi es ofende Jeová, Deus di Israel, ku ses imajen sen valor. 14 Kes otu kuza ki kontise na vida di Elá i tudu kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel.

15 Na vijézimu sétimu anu di govérnu di Aza, rei di Judá, Zinri bira rei i el governa duránti 7 dia, na Tirza. Na kel ténpu, kes trópa di Israel staba na kanpamentu pa ataka sidadi di Jibeton, ki éra di kes filisteu. 16 Nton, kes trópa ki staba na kanpamentu obi ta fladu: “Zinri faze planu kóntra rei i el mata-l.” Pur isu, na kel dia, na kanpamentu, tudu kes trópa skodje Onrí, xéfi di trópa, pa ser rei di Israel. 17 Onrí i tudu ses trópa* subi di Jibeton i es serka Tirza. 18 Kantu Zinri odja ma dja es tomaba sidadi, el entra na kel párti más suguru di kaza di rei. El pô-l lumi i el móre la déntu. 19 Kel-li kontise pamodi kes pekadu ki el faze. El faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu i el anda na mésmu kaminhu ki Jerubuon. Tanbê el poi Israel ta peka. 20 Kes otu kuza ki kontise na vida di Zinri i kel planu ki el faze kóntra Elá, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel.

21 Na kel ténpu, povu di Israel fika divididu na dôs grupu. Un párti di povu staba ta apoia Tibni, fidju di Jinate, i es krê poba el ta ser rei. I kel otu párti staba ta apoia Onrí. 22 Má, kes ki staba ta apoia Onrí ganha kes ki staba ta apoia Tibni, fidju di Jinate. Nton, Tibni móre, i Onrí bira rei.

23 Onrí bira rei di Israel, na trijézimu primeru anu di govérnu di Aza, rei di Judá, i el governa duránti 12 anu. Na Tirza el governa duránti 6 anu. 24 El kunpra monti di Samaria na Semer pa 68 kilu* di prata i el faze un sidadi na kel monti. El poi kel sidadi nómi di Samaria* pamodi Semer, ki éra dónu* di kel monti. 25 Onrí ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu. El éra más piór di ki tudu kes ki governa antis di el. 26 El anda na kes mésmu kaminhu ki Jerubuon, fidju di Nebate, anda na el. I el faze kes mésmu pekadu ki Jerubuon poi Israel ta faze. Asi, el ofende Jeová, Deus di Israel, ku kes imajen sen valor. 27 Kes otu kuza ki kontise na vida di Onrí, kes kuza ki el faze i kes géra ki el ganha, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel. 28 Dipôs, Onrí ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i el interadu na Samaria. I se fidju Akabi, bira rei na se lugar.

29 Akabi, fidju di Onrí, bira rei di Israel na trijézimu oitavu anu di govérnu di Aza, rei di Judá. I Akabi, fidju di Onrí, governa Israel, na Samaria, duránti 22 anu. 30 Jeová ta atxaba ma Akabi, fidju di Onrí, éra más piór di ki tudu kes ki governa antis di el. 31 El faze kes mésmu pekadu ki Jerubuon, fidju di Nebate, faze. Sima si kel-la inda ka txigaba, tanbê el kaza ku Jizabel, fidju-fémia di Etbaal, rei di kes sidóniu. Nton, el kumesa ta sirbi Baal i ta inbaxa se dianti. 32 Tanbê, el faze un altar pa Baal na kel ténplu* ki el faze pa Baal na Samaria. 33 Akabi tanbê faze pósti sagradu.* Akabi faze más kuza pa ofende Jeová, Deus di Israel, di ki tudu kes rei di Israel ki governa antis di el.

34 Na ténpu di Akabi, Xiel, kel betelita, konstrui Jerikó. Kantu ki el faze se alisérsi, Abiron, se primeru fidju, móre. I kantu el poi kes pórta, Segube, se fidju más novu, móre. Kel-li kontise sima Jeová dja flaba através di Juzué, fidju di Nun.

17 Un dia, Elias,* kel tisbita, di téra di Jiliade, fla Akabi: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu di Israel, kel ki N ta sirbi,* ma ka ta kai nen orbadju nen txuba duránti kes anu li, timenti N ka da órdi pa kel-li kontise!”

2 Elias resebe kel mensajen li di Jeová: 3 “Sai di kel lugar li, bai pa lésti i sukundi na vali di Kerite, ki ta fika na lésti di Jurdon. 4 Bu debe bebe agu di rubera i N ta manda korvu pa leba-u kumida la.” 5 El bai kel óra i el faze sima Jeová manda-l. El bai i el fika na vali di Kerite, na lésti di Jurdon. 6 I kes korvu ta trazeba el pon i karni di palmanhan i pon i karni di tardinha, i el ta bebeba agu di rubera. 7 Má dipôs di alguns dia, kel rubera seka pamodi txuba ka staba ta kai na téra di Israel.

8 Nton, el resebe kel mensajen li di Jeová: 9 “Labanta, bai pa Sarefá, na tiritóriu di Sidon i fika la. N ta manda un viúva di la pa da-u kumida.” 10 Nton, el bai pa Sarefá. Kantu el txiga na entrada di sidadi, el odja un viúva ta djunta lenha. El txoma-l i el fla-l: “Favor, traze-m un bokadinhu di agu na un kópu pa N bebe.” 11 Kantu kel viúva staba ta ba panha agu, Elias txoma-l i el fla-l: “Favor, traze-m un padás di pon.” 12 Nton, kel viúva fla: “N ta jura pa bu Deus, Jeová, kel Deus bibu, ma N ka tene pon. Úniku kuza ki N tene é un mô xeiu di farinha na un jaru grandi i un bokadinhu di azeti na un jaru pikinoti. N sta ta djunta alguns lenha pa N ba pripara algun kuza pa mi ku nha fidju. Kel-li ta ser nos últimu kumida i dipôs nu ta móre.”

13 Nton, Elias fla-l: “Ka bu xinti medu. Bai pa kaza i faze kuzê ki bu fla. Má primeru faze un pon rodondu pikinoti ku kes kuza ki bu tene i traze-m el li na rua. Dipôs, bu pode pripara algun kuza pa bo i pa bu fidju. 14 Pamodi é kel-li ki Jeová, kel Deus di Israel, fla: ‘Farinha na kel jaru grandi ka ta kaba, i azeti na kel jaru pikinoti ka ta seka, ti kel dia ki Jeová poi txuba ta kai na txon.’” 15 Nton, kel viúva bai pa kaza i el faze sima Elias fla-l. Pur isu, kel viúva, se família i Elias tevi kumida pa kume duránti txeu dia. 16 I sima Jeová dja flaba Elias, farinha na kel jaru grandi ka kaba, i azeti na kel jaru pikinoti ka seka.

17 Dipôs di un ténpu, fidju di kel mudjer fika duenti. Se duénsa piora di tal manera ki el kaba pa móre.* 18 Nton, kel viúva fla Elias: “Ó ómi di Deus verdaderu, kuzê ki N faze kóntra bo? Bu ben na nha kaza pa lenbra-m di nhas pekadu i pa mata nha fidju?” 19 Má Elias fla-l: “Da-m bu fidju.” Nton, el tra mininu di ses brasu, el leba-l pa riba, pa kel kuartu di terasu undi ki el staba i el deta-l na se própi kama. 20 Dipôs, Elias ora pa Jeová ku vós altu: “Ó Jeová, nha Deus, bu sta dexa kel viúva ki da-m un lugar pa N fika, sufri? Pamodi ki bu dexa se fidju móre?” 21 Nton, el dobra três bês riba di kel mininu i el ora pa Jeová ku vós altu: “Ó Jeová, nha Deus, favor dexa kel mininu li vive otu bês.” 22 Jeová obi pididu di Elias i kel mininu fika bibu otu bês. 23 Elias panha kel mininu, el dixi ku el di kuartu di terasu pa déntu di kaza, i el da se mai el. I Elias fla: “Odja, bu fidju sta bibu.” 24 Nton, kel mudjer fla Elias: “Gósi, N sabe ma bo é própi un ómi di Deus i ma kes palavra di Jeová ki ta sai di bu bóka é verdadi.”

18 Dipôs di algun ténpu, na tirseru anu, Elias resebe kel mensajen li di Jeová: “Bai na Akabi, pamodi dja N disidi poi txuba ta kai na txon.” 2 Nton, Elias bai na Akabi. Na kel ténpu, staba txeu fómi na Samaria.

3 Nton, Akabi txoma Obadias, ki éra enkaregadu di se kaza. (Obadias tinha txeu ruspetu pa Jeová, 4 i kantu Jizabel staba ta mata kes proféta di Jeová, Obadias sukundi 100 proféta na kavérna. El poi 50 na un kavérna i 50 na un otu kavérna, i el da-s pon i agu.) 5 Akabi fla Obadias: “Bai pa tudu párti di país i bai pa tudu kes fonti di agu i pa tudu kes vali. Talvês nu ta atxa padja ki ta txiga pa nos kabalu i pa nos mula kontinua bibu, asi pa nos animal ka móre tudu.” 6 Nton, es dividi entri es pa ki párti di país ki es ta baba. Akabi bai el sô pa un kaminhu i Obadias bai el sô pa otu kaminhu.

7 Kantu Obadias staba ta bai na se kaminhu, Elias ba inkontra ku el. Kel óra, Obadias rekonhese-l, el inbaxa ku róstu pa txon i el pergunta-l: “Sinhor Elias, é nho?” 8 Elias responde-l: “Sin, é mi. Bai i fla rei ma N sta li.’” 9 Má Obadias fla: “Ki pekadu ki N faze, pa nho krê intrega-m na mô di Akabi pa el mata-m? 10 N ta jura pa Jeová, Deus di nho, kel Deus bibu, ma ka ten ninhun nason nen reinu ki rei ka manda algen ba djobe nho. Óras ki kes algen di un reinu ô di un nason ta flaba: ‘El ka sta li,’ el ta poba es ta jura ma es ka konsigi atxa nho. 11 I gósi nho sta pidi-m pa N ba fla rei ma nho sta li? 12 Óras ki N ba nha kaminhu, spritu di Jeová ta leba nho pa un lugar ki N ka ta sabe é na undi. I óras ki N fla Akabi i el ka atxa nho, di serteza el ta mata-m. Má, N sta ta mostra grandi ruspetu pa Jeová désdi ki mi é jóven. 13 Es ka konta nho kuzê ki N faze kantu Jizabel staba ta mata kes proféta di Jeová? Es ka fla nho modi ki N sukundi 100 proféta di Jeová na grupu di 50 na kada kavérna i ma N sustenta-s ku pon i agu? 14 Má gósi nho sta pidi-m pa N ba fla rei ma nho sta li? Nho pode ten serteza ma el ta mata-m.” 15 Má, Elias fla-l: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, kel Deus di izérsitu ki N ta sirbi,* ma oji N ta bai na Akabi.”

16 Nton, Obadias ba atxa Akabi i el aviza-l. I Akabi ba inkontra ku Elias.

17 Lógu ki Akabi odja Elias, el fla-l: “Nton é nho ki traze es grandi disgrasa pa Israel?”

18 Má Elias fla-l: “É ka mi ki traze kel grandi disgrasa li pa Israel. É nho i kes algen di família di pai di nho ki é kulpadu, pamodi nhos bandona mandamentus di Jeová i nhos sigi Baal.* 19 Gósi, konvida tudu algen di Israel i tanbê kes 450 proféta di Baal i kes 400 proféta di pósti sagradu,* ki sta ta kume na méza di Jizabel, pa ba inkontra ku mi na monti Karmelu.” 20 Nton, Akabi manda mensajerus pa tudu povu di Israel i el djunta kes proféta na monti Karmelu.

21 Dipôs, Elias txiga pértu di tudu povu i el fla: “Pa más kantu ténpu nhos ta fika sen disidi* entri dôs opinion? Si Jeová é kel Deus verdaderu, nhos sigi-l, má si é Baal nhos sigi-l!” Má povu ka responde-l ku ninhun palavra. 22 Nton, Elias fla povu: “Ami é kel úniku proféta di Jeová ki resta, má kes proféta di Baal é 450. 23 Nhos traze-nu dôs toru novu. Nhos dexa kes proféta di Baal skodje un, es ta korta-l padás-padás i es ta poi kes padás riba di lenha. Má es ka debe poi lumi na el. Ami, N ta pripara kel otu toru novu, N ta pô-l riba di lenha, má N ka ta poi lumi na el. 24 Dipôs, nhos debe invoka nómi di nhos deus i N ta invoka nómi di Jeová. Kel Deus ki responde ta manda lumi pa mostra ma el é kel Deus verdaderu.” Tudu povu fla: “Kuzê ki nho fla sta dretu.”

25 Elias fla kes proféta di Baal: “Nhos skodje un toru novu i nhos pripara-l primeru, dja ki nhos é más txeu. Dipôs, nhos invoka nómi di nhos deus, má ka nhos poi lumi na el.” 26 Nton, es panha kel toru novu ki es skodje, es pripara-l i es invoka nómi di Baal désdi palmanhan ti meiu-dia i es fika ta fla: “Ó Baal, responde-nu!” Má es ka obi ninhun vós, ningen ka responde. Es kontinua ta badja i ta anda manku na vólta di kel altar ki es faze. 27 Pa vólta di meiu-dia, Elias kumesa ta faze-s trósa i ta fla: “Nhos grita más altu ki nhos ta pode! Afinal el é un deus! Talvês el sta konsentradu na se pensamentus ô el sta ta faze nisisidadi.* Ó talvês el sta ta durmi i un algen meste ba korda-l!” 28 Es staba ta grita ku tudu ses forsa i es staba ta korta ses korpu ku punhal i ku lansa, di akordu ku ses kustumu, ti ki ses korpu fika kubértu di sangi. 29 Dja pasaba di meiu-dia, i es kontinua ta grita sima algen dodu* ti ki txiga óra di faze oférta di serial di noti. Má ka obidu ninhun vós, ningen ka responde-s, ningen ka presta atenson na es.

30 Nton, Elias fla tudu algen: “Nhos txiga pértu di mi.” Nton, tudu algen txiga pértu di el i el konpo kel altar di Jeová ki botadu na txon. 31 Dipôs, Elias panha 12 pédra, di akordu ku nunbru di kes tribu di kes fidju di Jakó, ki é kel ómi ki resebe kel mensajen li di Jeová: “Bu nómi ta ser Israel.” 32 Elias faze un altar ku kes pédra pa da ónra pa nómi di Jeová. Dipôs, na vólta di kel altar, el koba un vala grandi ki ta daba pa símia 15 litru di simenti.* 33 Dipôs, el poi lenha na kel altar, el korta kel toru novu padás-padás, el pô-l riba di kel lenha i el fla: “Nhos intxi kuatu jaru grandi ku agu i nhos baza-l riba di kel oférta kemadu i riba di kes lenha.” 34 Tanbê, el fla: “Nhos faze mésmu kuza más un bês.” I es faze-l más un bês. Dipôs el fla: “Nhos faze mésmu kuza pa tirseru bês.” I es faze-l pa tirseru bês. 35 Agu staba ta kóre pa tudu banda di altar i tanbê el intxi kel vala ku agu.

36 Pa vólta di óra di aprizenta oférta di serial di noti, Elias, kel proféta, txiga pértu di altar i el fla: “Ó Jeová, Deus di Abraon, di Izaki i di Israel, dexa tudu algen sabe oji ma bo é Deus na Israel, ma mi é bu sérvu i ma é bo ki manda-m faze tudu kes kuza li. 37 Ó Jeová, responde-m! Responde-m, asi pa kel povu li fika ta sabe ma abo Jeová, bo é kel Deus verdaderu, i ma bu sta ta poi ses korason ta volta pa bo.”

38 Nton, Jeová manda lumi di séu i el kaba ku kel oférta kemadu, kel lenha, kes pédra, kel téra i el seka kel agu ki staba na kel vala. 39 Kantu tudu povu odja kel-li, kel óra es inbaxa ku róstu pa txon i es fla: “Jeová é kel Deus verdaderu! Jeová é kel Deus verdaderu!” 40 Nton Elias fla-s: “Nhos pega kes proféta di Baal! Ka nhos dexa ninhun di es skapa!” Kel óra es pega-s, i Elias poi kes proféta ta dixi pa riu Kizon i el mata-s la.

41 Elias fla Akabi: “Subi, bai kume i bebe, pamodi N sta ta obi barudju di un txuba fórti.” 42 Nton, Akabi subi pa kume i pa bebe, i Elias subi riba di monti Karmelu, el poi juelhu na txon i el fika ku róstu na meiu di juelhu. 43 Dipôs el fla se ajudanti: “Favor, subi i djobe pa mar.” Nton el subi, el djobe i el fla: “N ka sta odja nada-nada.” I Elias fla-l 7 bês: “Bai i djobe otu bês.” 44 Na kel sétimu bês kel ajudanti fla: “Odja! Un nuvén pikinoti di tamanhu di un mô di ómi sta ta subi di mar.” Nton Elias fla-l: “Bai i fla Akabi: ‘Pripara bu karu! Dixi pa txuba ka panha-u!’” 45 Kel óra, séu kumesa ta fika xeiu di nuvén sukuru, labanta un béntu fórti i txuba kumesa ta kai ku tudu forsa. Akabi staba na se karu ta bai pa Jesriel. 46 Má Jeová da Elias puder,* el mara se ropa na sintura i el kóre na frenti di Akabi ti txiga Jesriel.

19 Akabi konta Jizabel tudu kuza ki Elias faze i modi ki el mata tudu kes proféta ku spada. 2 Nton, Jizabel manda un mensajeru na Elias, pa fla-l: “Pa kes deus kastiga-m duru, si manhan na kel óra li, N ka faze ku bo kel mésmu kuza ki bu faze ku kada un* di kes proféta!” 3 Elias fika ku medu, pur isu el fuji pa salva se vida.* El txiga na Berseba, ki ta fika na Judá, i el dexa se ajudanti la. 4 Dipôs, el entra na dizértu i el anda duránti un dia. Kantu el atxa un arvi pikinoti,* el xinta se baxu i el pidi pa el móre. El fla: “Dja sta bon! Gósi, ó Jeová, tra-m nha vida pamodi ami é ka midjór di ki nhas gentis grandi.”

5 Nton, el deta i el durmi baxu di kel arvi pikinoti. Má dirapenti, un anju pô-l mô i el fla-l: “Labanta i kume.” 6 Kantu el abri odju, el odja un pon rodondu riba di uns pédra kenti i un jaru di agu djuntu di se kabésa. El kume, el bebe i el torna deta. 7 Dipôs, anju di Jeová torna ben pa sugundu bês, el toka-l i el fla-l: “Labanta i kume, sinon bu ka ta aguenta viajen.” 8 Nton el labanta, el kume i el bebe. Kel kumida ki el kume da-l forsa i el anda duránti 40 dia i 40 noti ti txiga na Orebi, kel monti di Deus verdaderu.

9 Kantu el txiga la, el entra na un kavérna i el pasa noti la. Dirapenti, el obi Jeová ta fla-l: “Kuzê ki bu sta faze li, Elias?” 10 El responde: “N mostra txeu zelu pa Jeová, kel Deus di izérsitu, pamodi povu di Israel bandona bu kontratu, es bota bus altar na txon, es mata bus proféta ku spada i é sô mi ki fika. Gósi es sta ta tenta tra-m nha vida.”* 11 Má El fla: “Sai i fika di pé na monti dianti di Jeová.” I Jeová staba ta pasa frenti di Elias, i un béntu fórti staba ta kebra kes monti ku kes rótxa dianti di Jeová, má Jeová ka staba na kel béntu. Dipôs di kel béntu, tevi un tremor di téra, má Jeová ka staba na kel tremor di téra. 12 Dipôs di kel tremor di téra, parse un lumi, má Jeová ka staba na kel lumi. Dipôs di kel lumi, obidu un vós kalmu i baxu. 13 Lógu ki Elias obi kel vós, el kubri róstu ku se ropa,* el sai i el fika di pé na entrada di kel kavérna. Nton, un vós pergunta-l: “Kuzê ki bu sta faze li, Elias?” 14 El responde: “N mostra txeu zelu pa Jeová, Deus di izérsitu, pamodi povu di Israel bandona bu kontratu, es bota bus altar na txon, i es mata bus proféta ku spada i é sô mi ki fika. Gósi es sta ta tenta tra-m nha vida.”

15 Jeová fla-l: “Volta i bai ti dizértu di Damasku. Óras ki bu txiga la, bu debe skodje Azael pa ser rei di Síria. 16 Bu debe skodje Jeú, nétu di Ninsi, pa ser rei di Israel, i bu debe skodje Elizeu,* fidju di Safate, di Abel-Meolá, pa ser proféta na bu lugar. 17 Ken ki skapa di spada di Azael, Jeú ta mata, i ken ki skapa di spada di Jeú, Elizeu ta mata. 18 Inda N tene 7 mil ómi na Israel, ki ka juelha dianti di Baal pa adora-l i ki ka da-l beju.”

19 Nton, Elias sai di la i el ba atxa Elizeu, fidju di Safate, ki staba ta trabadja txon. Elizeu tinha 12 par di toru se frenti i el staba ku kel últimu par. Nton, Elias bai na el i el poi se ropa* riba di Elizeu. 20 Elizeu dexa kes toru pa tras, el kóre tras di Elias i el fla-l: “Favor, dexa-m ba dispidi* di nha pai ku nha mai. Dipôs N ta sigi-u.” Elias fla-l: “Bu pode bai, N ka sta ta inpidi-u.” 21 Lógu ki el volta, el panha un par di toru i el sakrifika-s. El uza madera di aradu i di kanga* pa kuzinha karni di kes toru i el da povu pa kume. Dipôs, el sigi Elias i el kumesa ta sirbi-l.

20 Un dia, Ben-Adade, rei di Síria, djunta tudu ses trópa i tanbê más 32 rei, djuntu ku ses kabalu i ses karu di géra. El subi pa Samaria, el serka-l i el ataka-l. 2 Nton, el manda mensajerus pa sidadi pa fla Akabi, rei di Israel: “É kel-li ki Ben-Adade fla: 3 ‘Bu prata i bu oru é di meu, i kes mudjer más bunita i kes fidju más bunitu ki bu ten, é di meu.’” 4 Rei di Israel responde: “Sinhor rei, N ta faze sima nho fla. Ami é di nho i tanbê tudu kes kuza ki N ten é di nho.”

5 Dipôs, kes mensajeru torna bai na Akabi i es fla-l: “É kel-li ki Ben-Adade fla: ‘N manda fla-u: “Bu ta da-m bu prata, bu oru, bus mudjer i bus fidju.” 6 Má manhan, pa vólta di kel óra li, N ta manda nhas sérvu na bo, es ta rabista bu kaza i kaza di bus sérvu ku kuidadu. Es ta panha tudu kes kuza di valor ki bu ten i es ta ben ku es.’”

7 Pur isu, rei di Israel manda txoma tudu kes ansion di país i el fla-s: “Nhos presta atenson favor, nhos odja modi ki kel ómi li krê traze-nu prubléma. El iziji pa N da-l nhas mudjer, nhas fidju, nha prata, i nha oru i N ka nega-l ninhun di kes kuza li.” 8 Tudu kes ansion i tudu povu fla-l: “Ka bu obidese kel ómi li, nen ka bu seta faze kel-li.” 9 Nton, el fla kes mensajeru di Ben-Adade: “Nhos fla sinhor rei: ‘Sérvu di nho ta faze tudu kel ki nho iziji di primeru bês, má N ka pode faze kel ki nho sta pidi-m gósi.’” Nton kes mensajeru bai ses kaminhu i es leba Ben-Adade kel rekadu li.

10 Nton, Ben-Adade manda fla-l: “Pa kes deus kastiga-m duru, si na Samaria resta téra ki ta txiga pa kada un di nhas trópa intxi un mô!” 11 Rei di Israel responde-l: “Nhos fla-l: ‘Un algen ki sta ta uza armadura, ka debe ingaba sima si el sta ta tra-l.’” 12 Lógu ki Ben-Adade obi kel-li, timenti el staba ta bebe djuntu ku kes otu rei na ses ténda,* el fla ses sérvu: “Nhos pripara pa nu ataka!” Nton, es pripara pa ataka sidadi.

13 Má un proféta bai na Akabi, rei di Israel, i el fla-l: “É kel-li ki Jeová fla: ‘Bu sta odja kel monti di algen li? Oji N ta intrega-s na bu mô, asi bu ta fika ta sabe ma mi é Jeová.’” 14 Akabi pergunta-l: “Através di kenha?” Kel proféta responde-l: “É kel-li ki Jeová fla: ‘Através di kes ajudanti di kes prínsipi di kes pruvínsia.’” Nton Akabi pergunta-l: “Kenha ki ta kumesa géra?” Kel proféta responde: “É nho!”

15 Nton, Akabi konta kes ajudanti di kes prínsipi di kes pruvínsia: es éra 232. Dipôs, el konta tudu kes ómi di Israel: es éra 7 mil. 16 Es sai meiu-dia, timenti Ben-Adade staba na kes ténda ta toma moku djuntu ku kes 32 rei ki ba djuda-l. 17 Kes ajudanti di kes prínsipi di kes pruvínsia sai primeru. Kel óra, Ben-Adade manda un grupu di ómi pa ba djobe kuzê ki staba ta kontise. Es ben i es fla-l: “Ómis dja sai di Samaria.” 18 Nton, el fla-s: “Si es ben na pas, nhos pega-s bibu. Si es ben pa géra, nhos pega-s bibu simé.” 19 Má, kantu kes ajudanti di kes prínsipi di kes pruvínsia i kes trópa ki staba ta sigi-s sai di sidadi, 20 kada un di es mata ses inimigu. Nton, kes síriu fuji i Israel bai ses tras. Má Ben-Adade, rei di Síria, skapa i el fuji na kabalu djuntu ku alguns di kes ómi ki ta montaba kabalu. 21 Má rei di Israel sai, el ataka kes kabalu i kes karu di géra, i kes síriu perde géra feiu.*

22 Má dipôs, kel proféta bai na rei di Israel i el fla-l: “Bai, nho pripara dretu pa nho difende i pensa dretu na kuzê ki nho ta faze, pamodi na komésu di prósimu anu* rei di Síria ta ben luta kóntra nho.”

23 Kes sérvu di rei di Síria, fla-l: “Ses Deus é un Deus di montanha. É pur isu ki es ganha-nu. Má si nu luta ku es na lugar planu, nu ta ganha-s. 24 Tanbê nho faze kel-li: nho tra tudu kes rei di géra i nho poi kes governador pa fika na ses lugar, pa gia kes trópa. 25 Dipôs, nho djunta* un grupu di trópa sima kel ki perde géra, ku mésmu nunbru di kabalu i di karus di géra. Nu ta luta kóntra es na un lugar planu i di serteza nu ta ganha-s.” El obi ses konsedju i el faze sima es fla-l.

26 Na komésu di anu, Ben-Adade djunta kes síriu i es subi pa Afeki pa ba luta kóntra Israel. 27 Kes trópa di Israel tanbê djuntadu, es dadu tudu kes kuza ki es staba ta meste i es ba inkontra ku ses inimigu. Kantu es arma ses kanpamentu frenti di ses inimigu, es staba ta parse sima dôs grupinhu di kabra konparadu ku kes trópa di Síria, ki intxi kel téra interu. 28 Kel ómi di Deus verdaderu bai na rei di Israel i el fla-l: “É kel-li ki Jeová fla: ‘Dja ki kes síriu fla: “Jeová é un Deus di montanha, el é ka un Deus di kes lugar planu,” N ta intrega tudu kes monti di algen li na bu mô i nhos ta fika ta sabe ma mi é Jeová.’”

29 Es fika na kanpamentu na frenti di kunpanheru duránti 7 dia, i na sétimu dia géra kumesa. Sô na un dia, kes trópa di Israel mata 100 mil trópa* di Síria. 30 I kes ki resta fuji pa Afeki i es entra na sidadi. Má, muralha di sidadi kai riba di 27 mil di kes ómi ki resta. Ben-Adade tanbê fuji pa déntu di sidadi i el ba sukundi na un kaza, na un kuartu más izoladu.

31 Nton, ses sérvu fla-l: “Sinhor rei, nu obi ta fladu ma kes rei di Israel ta mostra mizerikórdia.* Favor, nu mara panu di saku* na sintura i nu poi kórda na piskós,* i nu bai na rei di Israel. Talvês el pode dexa nho bibu.” 32 Nton, es mara panu di saku na sintura, es poi kórda na piskós, es bai na rei di Israel, i es fla-l: “Bu sérvu Ben-Adade fla: ‘Favor, ka bu mata-m.’” Rei fla: “Inda el sta bibu? El é nha irmon.” 33 Kes ómi odja ma kuzê ki rei fla éra un bon sinal, pur isu es fla: “É simé. Ben-Adade é bu irmon.” Nton rei di Israel fla-s: “Nhos ba buska-l.” Ben-Adade sai di kel lugar undi ki el staba sukundidu i Akabi pô-l ta subi na se karu di géra.

34 Ben-Adade fla-l: “N ta torna da-u kes sidadi ki nha pai toma bu pai. I bu pode faze merkadu* na Damasku, sima nha pai faze na Samaria.”

Akabi fla-l: “Si nu faze kel kontratu li, N ta dexa-u bai.”

Pur isu es faze un kontratu i el dexa-l bai.

35 Sima Jeová da órdi, un di kes fidju di proféta* fla se kunpanheru: “Favor, da-m pankada.” Má kel ómi nega da-l pankada. 36 Pur isu el fla-l: “Dja ki bu ka obi ku vós di Jeová, lógu ki bu bai bu kaminhu, un lion ta mata-u.” Kantu el bai se kaminhu, un lion ataka-l i el mata-l.

37 Kel proféta inkontra ku un otu ómi i el fla-l: “Favor, da-m pankada.” Nton kel ómi da-l pankada.

38 Dipôs, kel proféta bai pa strada i el fika ta spera rei. El poi liga na odju, asi pa ningen ka konxe-l. 39 Kantu rei staba ta pasa, el txoma rei riju i el fla-l: “Ami é sérvu di nho. N staba na meiu di géra kantu un trópa traze un prézu i el fla-m: ‘Djobe kel ómi li. Si el skapa, bu ta paga se vida ku bu vida,* ô nton bu ta paga un taléntu* di prata.’ 40 I timenti N staba okupadu ku otus kuza, kel prézu dizaparse.” Nton rei di Israel fla-l: “Kel-li ta ser bu kastigu. É bo própi ki fla.” 41 Nton kel óra, el tra kel liga di odju i rei di Israel odja ma el éra un di kes proféta. 42 El fla rei: “É kel-li ki Jeová fla: ‘Dja ki bu dexa skapa, kel ómi ki N fla ma ten ki móre, bu ta móre na se lugar i bu povu ta móre na lugar di se povu.’” 43 Kantu rei di Israel obi kel-li, el bai pa se kaza na Samaria, xatiadu i dizanimadu.

21 Dipôs di kes kuza li, kontise un prubléma ki tinha aver ku un plantason di uva ki éra di Nabote, kel jesrielita. Kel plantason di uva ta fikaba na Jesriel, pértu di palásiu di Akabi, rei di Samaria. 2 Akabi fla Nabote: “Da-m bu plantason di uva pa N faze un órta, pamodi el ta fika pértu di nha kaza. N ta da-u un plantason di uva midjór di ki kel-li. Ô si bu krê, N ta da-u dinheru pa el.” 3 Má Nabote fla Akabi: “Pamodi ruspetu ki N ten pa Jeová, nunka N ka ta daba nho eransa di nhas gentis grandi.” 4 Nton, Akabi entra na se kaza xatiadu i dizanimadu pamodi Nabote, kel jesrielita, fla-l: “N ka ta da nho eransa di nhas gentis grandi.” Nton el deta na se kama, el vira róstu pa paredi i el nega kume.

5 Jizabel, se mudjer, ba pâpia ku el i el pergunta-l: “Pamodi ki bu* sta tristi di kel manera li i bu ka krê kume?” 6 El responde-l: “É pamodi N fla Nabote, kel jesrielita: ‘Bende-m bu plantason di uva. Ô si bu krê, dexa-m da-u otu plantason di uva na se lugar.’ Má el fla-m: ‘N ka ta da nho nha plantason di uva.’” 7 Jizabel, se mudjer, fla-l: “Abo é ka rei di Israel? Labanta, kume algun kuza i ka bu fika tristi. N ta da-u plantason di uva di Nabote, kel jesrielita.” 8 Nton, Jizabel skrebe alguns karta na nómi di Akabi. El sela-s ku sélu di Akabi i el manda-s pa kes ansion i kes ómi inportanti ki ta moraba na sidadi di Nabote. 9 El skrebe kes kuza li na kes karta: “Nhos manda povu pa faze un jejun i nhos poi Nabote ta xinta dianti di povu. 10 Nhos poi dôs ómi ki ka ta sirbi pa nada ta xinta se frenti. Es debe da kel tistimunhu li kóntra el: ‘Bu maldísua Deus i rei!’ Dipôs, nhos leba-l pa fóra di sidadi i nhos da-l ku pédra ti ki el móre.”

11 Nton, kes ómi di sidadi di Nabote, kes ansion i kes ómi inportanti ki ta moraba la, faze sima staba skrebedu na kel karta ki Jizabel manda-s. 12 Es manda povu pa faze un jejun i es poi Nabote ta xinta dianti di povu. 13 Nton, txiga dôs ómi ki ka ta sirbiba pa nada i es xinta frenti di Nabote. Es kumesa ta da tistimunhu kóntra el dianti di povu, i es fla: “Nabote maldísua Deus i rei!” Dipôs, es leba-l pa fóra di sidadi i es da-l ku pédra ti ki el móre. 14 Nton, es manda fla Jizabel: “Nabote dja dadu ku pédra ti ki el móre.”

15 Lógu ki Jizabel fika ta sabe ma Nabote dadu ku pédra ti ki el móre, el fla Akabi: “Labanta, ba toma kel plantason di uva ki Nabote, kel jesrielita, nega bende-u, pamodi Nabote ka sta bibu, dja el móre.” 16 Kantu Akabi fika ta sabe ma Nabote staba mortu, el dixi kel óra pa kel plantason di uva di Nabote, kel jesrielita, i el fika ku el.

17 Má Elias, kel tisbita, resebe kel mensajen li di Jeová: 18 “Labanta, ba atxa Akabi, rei di Israel, ki sta na Samaria. El sta na kel plantason di uva di Nabote. El bai la pa toma kel lugar i pa el fika ku el. 19 Bu ten ki fla-l: ‘É kel-li ki Jeová fla: “Bu mata un ómi i tanbê bu toma se txon?”’ Tanbê fla-l: ‘É kel-li ki Jeová fla: “Na kel mésmu lugar ki katxor lenbe sangi di Nabote, katxor ta ben lenbe bu própi sangi.”’”

20 Akabi fla Elias: “Nton dja bu atxa-m, nha inimigu!” El responde: “Sin, dja N atxa nho. Deus fla: ‘Dja ki bu sta disididu* na faze kel ki Jeová ta atxa ma é mariadu, 21 N ta ben traze un disgrasa riba bo, i N ta ben kaba ku tudu ómi di bu família na Israel, ti mésmu ku kes ki ka ten ningen pa djuda-s i kes fraku. 22 N ta ben faze ku bu família mésmu kuza ki N faze ku família di Jerubuon, fidju di Nebate, i ku família di Baaza, fidju di Aías, pamodi bu pô-m ta fika xatiadu i bu poi Israel ta peka.’ 23 Jeová tanbê fla kel-li sobri Jizabel: ‘Kes katxor ta ben kume Jizabel na txon di Jesriel. 24 Tanbê, Deus fla: ‘Kes algen di família di Akabi ki móre na sidadi, katxor ta kume-s, i kes ki móre na kanpu, pasus di séu ta kume-s. 25 Nunka ka tevi ningen tantu disididu* na faze kel ki Jeová ta atxa ma é mariadu sima Akabi. El faze tudu kes kuza mariadu pamodi se mudjer, Jizabel, pô-l ta faze-s. 26 Akabi aji di kel piór manera ki ten, pamodi el sigi kes imajen nojéntu,* sima tudu kes amoreu ki Jeová tra di dianti di kes israelita.’”

27 Lógu ki Akabi obi kel-li, el ratxa se ropa i el kubri ku panu di saku.* El kumesa ta faze jejun, ta deta na panu di saku i ta anda dizanimadu. 28 Nton Elias, kel tisbita, resebe kel mensajen li di Jeová: 29 “Bu odja modi ki Akabi umilha pamodi mi? Dja ki el umilha nha dianti, N ka ta traze kel disgrasa li duránti se vida. N ta ben traze kel disgrasa li pa se família na ténpu di se fidju.”

22 Duránti três anu, ka tevi géra entri Síria i Israel. 2 Na tirseru anu, Jeozafá, rei di Judá, ba atxa rei di Israel. 3 Nton, rei di Israel fla ses sérvu: “Nhos ka sabe ma Ramote-Jiliade é di nos? Má simé, inda nu ka faze nada pa toma-l di rei di Síria.” 4 Nton, el pergunta Jeozafá: “Bu ta ba luta djuntu ku mi na Ramote-Jiliade?” Jeozafá responde rei di Israel: “N ta sta ku bo. Nha povu ta sta ku bu povu i nhas kabalu ta sta ku bus kabalu.”

5 Má Jeozafá fla rei di Israel: “Favor, primeru tenta sabe kuzê ki Jeová ten pa fla.” 6 Nton, rei di Israel djunta kes proféta i es éra uns 400 ómi. El pergunta-s: “N debe ba ataka Ramote-Jiliade ô nau?” Es responde: “Nho pode bai i Jeová ta intrega-s na mô di nho.”

7 Dipôs, Jeozafá fla: “Ka ten ninhun proféta di Jeová li? Nu ba djobe orientason di Deus na el tanbê.” 8 Nton, rei di Israel fla Jeozafá: “Ten más un otu ómi ki pode djuda-nu pâpia ku Jeová. Má N ta odia-l, pamodi nunka el ka ta profetiza kuzas dretu sobri mi, sô kuzas mariadu. É Mikaías, fidju di Inlá.” Má, Jeozafá fla: “Sinhor rei, ka nho fla un kuza di kel-li.”

9 Nton, rei di Israel txoma un funsionáriu di palásiu i el fla-l: “Faxi! Traze Mikaías fidju di Inlá.” 10 Rei di Israel i Jeozafá, rei di Judá, staba xintadu kada un na se tronu, ku ses ropa di rei bistidu. Es staba na lugar di digudja* ki ta fikaba na entrada di porton di Samaria i tudu kes proféta staba ta profetiza ses dianti. 11 Nton, Zedekias, fidju di Kenaná, faze uns txifri di féru pa el i el fla: “É kel-li ki Jeová fla: ‘Ku kes txifri li bu ta mata* kes síriu ti ki bu kaba ku es.’” 12 Tudu kes otu proféta profetiza mésmu kuza. Es fla-l: “Nho subi pa Ramote-Jiliade i nho ta ten bons rezultadu. Jeová ta ben intrega-l na mô di nho.”

13 Nton, kel mensajeru ki bai txoma Mikaías fla-l: “Odja! Tudu kes proféta fla rei bons kuza. Favor, fla rei bons kuza tanbê sima es.” 14 Má Mikaías fla: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, ma é kel ki Jeová fla-m ki N ta fla.” 15 Nton, el bai na rei i rei pergunta-l: “Mikaías, nu debe ataka Ramote-Jiliade ô nau?” Kel óra, el responde: “Nho bai i nho ta ten bons rezultadu. Jeová ta intrega-l na mô di nho.” 16 I rei fla-l: “Kantu bês ki N ten ki pô-u ta jura pa bu fla-m sô verdadi na nómi di Jeová?” 17 Nton, el responde: “N sta ta odja tudu israelita spadjadu na monti, sima ovelhas sen pastor. Jeová fla: ‘Es ka ten dónu. Pa kada un di es volta pa ses kaza na pas.’”

18 Nton, rei di Israel fla Jeozafá: “N ka fla-u ma el ka ta profetiza nada dretu sobri mi, sô kuzas mariadu?”

19 Dipôs, Mikaías fla: “Nho obi palavra di Jeová: N odja Jeová xintadu na se tronu i tudu anju* staba di pé djuntu ku el, na se direita i na se skerda. 20 I Jeová fla: ‘Ken ki ta ba ingana Akabi, pa el subi pa Ramote-Jiliade i pa el ba móre la?’ Un staba ta fla un kuza i kel otu staba ta fla otu kuza. 21 Nton ben un anju,* el fika di pé dianti di Jeová i el fla: ‘N ta ba ingana-l.’ Jeová pergunta-l: ‘Modi ki bu ta faze kel-la?’ 22 Kel anju responde: ‘N ta bai i N ta poi tudu ses proféta ta konta mintira.’* Nton Deus fla-l: ‘Bu ta ba ingana-l. Alén di kel-li, bu ta ten bons rezultadu. Bai i faze si.’ 23 Pur isu, Jeová dexa un anju poi tudu proféta di nho ta konta mintira. Má na verdadi, Jeová fla ma un disgrasa ta ben kontise ku nho.”

24 Zedekias, fidju di Kenaná, txiga pértu di Mikaías, el da-l un bafatada i el fla-l: “Bu krê fla ma spritu di Jeová dja bandona-m i gósi el sta ta pâpia ku bo?” 25 Mikaías responde-l: “Bu ta ten serteza di kel-li, na dia ki bu entra na un kuartu más izoladu pa bu sukundi.” 26 Nton rei di Israel fla: “Leba Mikaías i intrega-l na Amon, xéfi di sidadi, i na Joás, fidju di rei. 27 Fla-s: ‘É kel-li ki rei fla: “Nhos poi kel ómi li na kadia i nhos da-l un bokadinhu di pon i agu ti ki N volta na pas.”’” 28 Má Mikaías fla: “Si nho volta na pas, é pamodi Jeová ka pâpia ku mi.” Tanbê el fla: “Nhos tudu ki sta li,* ka nhos skese di kuzê ki N fla.”

29 Nton rei di Israel i Jeozafá, rei di Judá, subi pa Ramote-Jiliade. 30 Rei di Israel fla Jeozafá: “N ta disfarsa i N ta entra na géra má, abo, bu debe uza bu ropa di rei.” Nton, rei di Israel disfarsa i el entra na géra. 31 Rei di Síria dja daba kel órdi li pa kes 32 xéfi di ses karu di géra: “Ka nhos luta ku ningen, nen ku pikinoti nen ku grandi, sô ku rei di Israel.” 32 I lógu ki kes xéfi di karu di géra odja Jeozafá, es pensa: “Di serteza el é rei di Israel.” Es bai na se direson pa ataka-l. Nton, Jeozafá kumesa ta grita i ta pidi ajuda. 33 Má kes xéfi di kes karu di géra odja ma el ka éra rei di Israel i es para di pirsigi-l.

34 Nton, un trópa da ku flexa i pur akazu* el panha na rei di Israel. Kel flexa entra na meiu di kes pésa di se koleti. Nton, rei fla kel kondutor di se karu di géra: “Da vólta i tra-m di géra,* pamodi dja N panha pankada gravi.” 35 Géra kontinua violéntu duránti kel dia interu, i es tevi ki mante rei di pé na se karu di géra, di frenti pa kes síriu. Sangi di kel pankada staba ta baza na karu di géra i el móre di tardinha. 36 Kantu sol staba ta kanba, es obi un gritu na meiu di kanpamentu: “Tudu algen pa ses sidadi! Tudu algen pa ses téra!” 37 Nton rei móre, es leba-l pa Samaria i es intera-l la. 38 Kantu es laba karu di géra, pértu di kel tanki di Samaria, katxor lenbe sangi di Akabi i kes prostituta toma banhu la,* sima Jeová dja flaba.

39 Kes otu kuza ki kontise na vida di Akabi, tudu kes kuza ki el faze, kel palásiu di marfin ki el faze i tudu kes sidadi ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel. 40 Dipôs, Akabi ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi. I se fidju Akazias, bira rei na se lugar.

41 Jeozafá, fidju di Aza, bira rei na Judá na kuartu anu di Akabi, rei di Israel. 42 Jeozafá tinha 35 anu kantu el bira rei i el governa duránti 25 anu na Jiruzalen. Se mai txomaba Azuba i el éra fidju-fémia di Sili. 43 El ta sigiba izénplu* di se pai, Aza. El ka disvia di el i el ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra dretu. Má, el ka distrui kes lugar sagradu i povu inda staba ta oferese sakrifisiu i ta poba fumu di sakrifisiu ta subi pa ses deus. 44 Jeozafá mante pas ku rei di Israel. 45 Kes otu kuza ki kontise na vida di Jeozafá, se puder i modi ki el luta na géra, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. 46 Duránti govérnu di Aza, pai di Jeozafá, nen tudu kes ómi ki ta fazeba prostituison na ténplu ka tradu di país. Pur isu, Jeozafá tra di país kes ki resta.

47 Na kel ténpu, ka tinha rei na Edon. Éra un governador ki ta staba na lugar di rei.

48 Jeozafá tanbê faze kes barku di Társis* pa ba buska oru na Ofir, má kes barku ka bai pamodi es straga na Ezion-Jeber. 49 É na kel ténpu la ki Akazias, fidju di Akabi, fla Jeozafá: “Dexa nhas sérvu bai djuntu ku bus sérvu na kes barku,” má Jeozafá ka seta.

50 Dipôs, Jeozafá móre i el interadu djuntu ku ses gentis grandi na Sidadi di Davidi, se família. I se fidju Jeoron, bira rei na se lugar.

51 Akazias, fidju di Akabi, bira rei di Israel, na Samaria, na désimu sétimu anu di Jeozafá, rei di Judá, i el governa Israel duránti dôs anu. 52 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu. El ta sigiba kes mau izénplu di se pai ku se mai i tanbê di Jerubuon, fidju di Nebate, ki poi Israel ta peka. 53 El kontinua ta adora Baal i ta inbaxa se dianti. Tanbê el kontinua ta ofende Jeová, kel Deus di Israel, sima se pai ta fazeba.

Ô: “na brasu di”.

Na ebraiku ta fla: “50 ómi pa kóre se dianti”.

Ô: “ka krê maguaba el”.

Ô: “un ómi di valor”.

Ô: “bu ta aji ku sabedoria”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “Seol”. Kel-li krê fla sipultura ki ta podu tudu algen. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na ebraiku ta fla: “Bu vizita é di pas?”

Ô: “poi nhas disendenti ta ser rei”.

Na ebraiku ta fla: “ta poi se sangi ta kai riba se própi kabésa”.

Na ebraiku ta fla: “Pa ses sangi”.

Na ebraiku ta fla: “bu sangi ta kai riba bu kabésa”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “rapazinhu”.

Na ebraiku ta fla: “N ka sabe sai nen entra”.

Ô talvês: “difísil”. Na ebraiku ta fla: “pizadu”.

Na ebraiku ta fla: “txeu dia”.

Ô: “alma”.

Ô: “pa bu obi kazus di justisa”.

Na ebraiku ta fla: “N ta da-u un korason ki ten sabedoria i ki ta intende”.

Na ebraiku ta fla: “duránti tudu bus dia”.

Na ebraiku ta fla: “omenta bus dia”.

Na ebraiku ta fla: “ku medu di rei”.

Ô: “ses prínsipi”.

Na ebraiku ta fla: “Riu”.

Na ebraiku ta fla: “30 koru”. Un koru ta daba uns 110 kg. Djobe Ap. B14.

Ô: “farinha di bon kualidadi”.

Na ebraiku ta fla: “60 koru”. Djobe Ap. B14.

Un tipu di viadu.

Un tipu di pasu.

Na ebraiku ta fla: “Riu”.

Nu ta atxa kel nunbru li na alguns livru i na 2 Krónikas 9:25. Otus livru ta fla 40 mil.

Ô: “un korason largu”.

Ô: “pâpia”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “kes animal ki ta bua”.

Talvês ta inkluiba kes animal sima kóbra, lagartu i insétu.

Ô: “sénpri ama Davidi”.

Na ebraiku ta fla: “poi se inimigus dibaxu di sóla di se pé”.

Na ebraiku ta fla: “diskansu”.

Na ebraiku ta fla: “20 mil koru”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “20 koru”. Un koru ta daba 220 l. Djobe Ap. B14.

Ô: “azeti di azeitona piladu”.

Na ebraiku ta fla: “fidjus di Israel”.

Djobe Ap. B15.

Djobe Ap. B8.

Na ebraiku ta fla: “60 kôvadu”. Un kôvadu ta daba 44,5 cm. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “20 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “30 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na ebraiku ta fla: “ténplu di kaza”.

Na ebraiku ta fla: “20 kôvadu”.

Na ebraiku ta fla: “10 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Talvês kes janéla éra más largu di pa déntu i es éra más stretu di pa fóra pamodi es ta diminuiba di tamanhu.

Na ebraiku ta fla: “direita”.

Na ebraiku ta fla: “faze”.

Na ebraiku ta fla: “20 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Kel-li krê fla déntu di kaza.

Na ebraiku ta fla: “40 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “kabasa”.

Na ebraiku ta fla: “20 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “madera ki ta da óliu”. Ô talvês: pinheru di alépu.

Na ebraiku ta fla: “10 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “déntu i fóra”.

Talvês kel-li sta pâpia di kel strutura undi ki es ta inkaxaba kes pórta ô di tamanhu di kes pórta.

Talvês kel-li sta pâpia di kel strutura undi ki es ta inkaxaba kes pórta ô di tamanhu di kes pórta.

Djobe Ap. B15.

Djobe Ap. B15.

Na ebraiku ta fla: “100 kôvadu”. Un kôvadu ta daba 44,5 cm. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “50 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “30 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “janéla ki tinha moldura”.

Ô: “éra retanglu”. Es tinha kuatu ladu.

Ô: “Pórtiku”.

Na ebraiku ta fla: “50 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “30 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “Pórtiku”.

Na ebraiku ta fla: “di kaza di Salon”.

Na ebraiku ta fla: “10 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “8 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Ô: “bronzi”. Kel nóta li tanbê ta sirbi pa kes otu versiklu di es kapitlu ki palavra “kóbri” ta parse.

Na ebraiku ta fla: “18 kôvadu”. Un kôvadu ta daba 44,5 cm. Djobe Ap. B14.

Ô: “sirkunferénsia di kada un di kes kuluna éra 12 kôvadu”.

Na ebraiku ta fla: “sinku kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “kuatu kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Li el sta ta pâpia di Lugar Santu.

Ô: “sul”.

Ki siginifika “pa el [Jeová] pô-l ta fika firmi”.

Ô: “nórti”.

Ki talvês siginifika “ku forsa”.

Na ebraiku ta fla: “Mar”.

Na ebraiku ta fla: “10 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “sinku kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Ô: “el tinha 30 kôvadu di sirkunferénsia”.

Na ebraiku ta fla: “30 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “un kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Uns 7,4 cm. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “2 mil batu”. Un batu ta daba 22 litru. Djobe Ap. B14.

Ô: “karinhu pa karega agu”.

Na ebraiku ta fla: “kuatu kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “três kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Talvês dizenhus rodondu.

Na ebraiku ta fla: “un kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “un kôvadu i meiu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “un kôvadu i meiu”. Djobe Ap. B14.

Ô: “kes pésa ku kel karinhu éra sô un pésa”.

Ô: “kes plaka ku kel karinhu éra sô un pésa”.

Na ebraiku ta fla: “40 batu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “kuatu kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “torsida”.

Ô: “di kaza di ténplu”. Li sta ta pâpia di kel Lugar Santu.

Kel-li krê fla na Fésta di Baraka.

Djobe Ap. B15.

Na ebraiku ta fla: “bu fidju, kel ki ta ben sai di déntu di bo”.

Na ebraiku ta fla: “anda nha dianti”.

Kel-li é un juramentu ki pode biraba un maldison pa kastigaba kel algen, si el fazeba un juramentu falsu ô el ka kunpriba el.

Na ebraiku ta fla: “maldison”.

Na ebraiku ta fla: “mau”.

Na ebraiku ta fla: “justu”.

Ô: “disiplina-s”.

Na ebraiku ta fla: “na téra di ses porton”.

Ô: “fama”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na ebraiku ta fla: “Pa bus odju sta abértu”.

Ô: “obi-s na tudu kuza ki es pidi-u”.

Ô: “konpletamenti fiel”.

Na ebraiku ta fla: “kongregason grandi”.

Ô: “na entrada di Amate”.

Na ebraiku ta fla: “oitavu dia”. Kel-li krê fla na kel dia dipôs di kel sugundu piriúdu di sétimu dia.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “distrui”.

Na ebraiku ta fla: “Israel ta ben bira un ditadu”.

Ô: “subiá”.

Ô talvês: “Téra ki ka bale nada”.

Un taléntu ta daba 34,2 kg. Djobe Ap. B14.

Un palavra na ebraiku ki siginifika “intxi”. Talvês kel monti li fazedu pa djuda proteje sidadi.

Ô: “prezenti di kazamentu”. Dóti.

Ô: “bira más fórti”.

Ô: “kebra-kabésa”.

Ô: “karavana ki ta dexa algen dimiradu”.

Na ebraiku ta fla: “nada sukundidu”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “el fika sen spritu”.

Ô: “sobri kes palavra di nho”.

Na ebraiku ta fla: “120 taléntu di oru”. Un taléntu ta daba 34,2 kg. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “pésas pa susti”.

Na ebraiku ta fla: “di akordu ku mô di rei Salumon”.

Na ebraiku ta fla: “666 taléntu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “600 siklu”. Un siklu ta daba 11,4 g. Djobe Ap. B14.

Txeu bês éra kes arkeru ki ta uzaba kes skudu li.

Na ebraiku ta fla: “três mina”. Na Skrituras Ebraiku, un mina ta daba 570 g. Djobe Ap. B14.

Ô: “refinadu na lumi”.

Na ebraiku ta fla: “djobeba róstu di”.

Ô: “kes ómi ki ta montaba kabalu”.

Ô: “sikómoru”.

Ô talvês: “di Ijitu i di Koa. Kes ómi di rei ki ta fazeba nogósiu ta kunpraba kes kabalu di Koa”, talvês el sta ta pâpia di Silísia.

Ô: “600 siklu”. Un siklu ta daba 11,4 g. Djobe Ap. B14.

Ô: “150 siklu”.

Ô: “Nhos ka debe kaza ku es i es ka debe kaza ku nhos”.

Talvês el sta ta pâpia di kes mudjer stranjera ô di kes imajen.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “kes mudjer influensia-l txeu”.

Ô: “konpletamenti fiel”.

Un rainha ki ka ta governaba.

Ô talvês: “tra-l di mama”.

Na ebraiku ta fla: “mata”.

Na ebraiku ta fla: “labanta se mô”.

Un palavra na ebraiku ki siginifika “intxi”. Talvês kel monti li fazedu pa djuda proteje sidadi.

Kel-li krê fla “un disendenti”.

Ô: “kel ki bu alma dizeja”.

Ô: “ta poi bus disendenti ta bira rei”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “kes ansion”.

Na ebraiku ta fla: “ténda”.

Na ebraiku ta fla: “skodjedu”.

Na ebraiku ta fla: “faze”.

Na ebraiku ta fla: “lugar altu”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “pa faze fumu di sakrifisiu”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “milagri”.

Ô: “sinza xeiu di gordura”. Kel-li krê fla sinza misturadu ku gordura di kes sakrifisiu.

Na ebraiku ta fla: “séku”.

Ô: “palavra”.

Ô: “el ta intxiba se mô di puder”.

Ô: “Bu debe fla-l kel-li i kel-la”.

Ô: “statua di metal diretedu”.

Na ebraiku ta fla: “Riu”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na ebraiku ta fla: “kes koredor”. Kes trópa ki ta koreba dianti di karu di rei.

Tanbê el ta txomadu Abias.

Ô: “konpletamenti fiel”.

Kel-li krê fla “un disendenti”.

Kel palavra li na ebraiku talvês ten aver ku un otu palavra, ki krê fla, “strumu” i el ta uzadu pa mostra disprézu.

Ô: “di sinhora”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “fortifika; konpo”.

Na ebraiku ta fla: “anda na kaminhu”.

Ô: “ningén ki ta respira”. Na ebraiku ta fla: “ninhun folgu”.

Kel-li krê fla Nadabe, fidju di Jerubuon.

Ô: “vingador di sangi”.

Na ebraiku ta fla: “tudu Israel”.

Na ebraiku ta fla: “dôs taléntu”. Un taléntu ta daba 34,2 kg. Djobe Ap. B14.

Kel-li krê fla “ki é di família di Semer”.

Na ebraiku ta fla: “sinhor”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ki siginifika “nha Deus é Jeová”.

Na ebraiku ta fla: “dianti di kel algen ki N sta di pé”.

Ô: “el para di respira”.

Na ebraiku ta fla: “dianti di kel algen ki N sta di pé”.

Na ebraiku ta fla: “kes Baal”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na ebraiku ta fla: “ta mankixa”.

Ô talvês: “el sta na algun viajen”.

Ô: “ta konporta sima prófeta”.

Na ebraiku ta fla: “dôs seá”. Un seá ta daba 7,33 L. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “mô di Jeová ben riba Elias”.

Ô: “N ka faze ku bu alma mésmu kuza ki bu faze ku alma di kada un”.

Ô: “alma”.

Kel-li é un arvi di dizértu ki é di família di ervilha ô kongu.

Ô: “es sta ta djobe nha alma”.

Ô: “ropa di proféta”.

Ki siginifika “Deus é salvason”.

Ô: “ropa di proféta”.

Na ebraiku ta fla: “da nha mai ku nha pai beju”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “baraka”.

Ô: “i el mata txeu síriu”.

Kel-li krê fla na prósimu primavéra.

Na ebraiku ta fla: “konta”.

Ô: “trópa apé”.

Ô: “amor lial”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na ebraiku ta fla: “na kabésa”.

Ô: “skodje rua”.

Ta parse ma “kes fidju di proféta” krê fla un skóla ki profétas ta resebeba instruson ô un asosiason di profétas.

Ô: “bu alma ta fika na lugar di se alma”.

Un talentu ta daba 34,2 kg. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “bu spritu”.

Na ebraiku ta fla: “bu bende bu kabésa pa”.

Na ebraiku ta fla: “ki bende se kabésa”.

Kel palavra li na ebraiku talvês ten aver ku un otu palavra, ki krê fla, “strumu” i el ta uzadu pa mostra disprézu.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “pintxa”.

Na ebraiku ta fla: “izérsitu”.

Na ebraiku ta fla: “spritu”.

Na ebraiku ta fla: “N ta bira un spritu ki ta ingana, na bóka di tudu ses proféta”.

Na ebraiku ta fla: “Povu”.

Ô: “na se inosensia”.

Na ebraiku ta fla: “di kanpamentu”.

Ô talvês: “na undi ki kes prostituta ta tomaba banhu, kes katxor lenbe se sangi”.

Na ebraiku ta fla: “andaba na kaminhu”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen