STUDU 44
Bira bus amizadi más fórti antis di txiga fin
‘Un amigu di verdadi ta ama tudu óra’. — PROVÉRBIOS 17:17.
KÁNTIKU 101 Nu ta trabadja unidu ku kunpanheru
KUZÊ KI NU STA BEN STUDAa
Nu ta ben meste di bons amigu duránti ‘grandi tribulason’ (Odja parágrafu 2.)c
1-2. Di akordu ku 1 Pedro 4:7, 8, kuzê ki ta ben djuda-nu lida ku difikuldadis?
NU STA ta vive kada bês más pértu di fin di ‘ténpu di fin’, pur isu nu pode pasa pa prublémas difísil. (2 Tim. 3:1) Pur izénplu, dipôs ki fazedu eleison na un país na Áfrika, kes algen di la kumesa ta faze revólta i txeu violénsia. Pa más di 6 mês, nos irmons ku irmans ka ta andaba livri na rua pamodi es staba na un zóna di géra. Kuzê ki djuda-s lida ku kes difikuldadi? Alguns di es fika na kaza di irmons ki ta moraba na un zóna más suguru. Un irmon fla: “Na un situason di kel-la, N fika txeu kontenti pamodi N staba djuntu ku nhas amigu. Nu konsigi nkoraja kunpanheru.”
2 Óras ki ‘grandi tribulason’ kumesa, tanbê nu ta fika kontenti di ten amigus ki ta ama-nu. (Apo. 7:14) Pur isu, é urjenti nu dizenvolve amizadis fórti ku nos irmons désdi gósi. (Lé 1 Pedro 4:7, 8.) Nu pode prende txeu ku proféta Jeremias. Ku ajuda di se amigus, el konsigi skapa na kel ténpu difísil antis di Jiruzalen distruídu.b Modi ki nu pode imita Jeremias?
PRENDE KU IZÉNPLU DI JEREMIAS
3. (a) Kuzê ki podia poba Jeremias ta krê fikaba lonji di otus algen? (b) Kuzê ki Jeremias ta kontaba Baruki, i kal ki foi rezultadu?
3 Duránti 40 anu ô más, Jeremias vive na meiu di pesoas ki ka éra lial pa Deus. Entri es, staba ses vizinhu, i talvês alguns família di se sidadi, Anatoti. (Jer. 11:21; 12:6) Má simé, el ka fika lonji di otus algen. Na verdadi, el pâpia ku Baruki, se sekretáriu lial, sobri modi ki el staba ta xinti. I tanbê nu pasa ta sabe sobri se sentimentus pamodi es sta na Bíblia. (Jer. 8:21; 9:1; 20:14-18; 45:1) Talvês kantu Baruki staba ta skrebe sobri vida di Jeremias, es dôs dizenvolve txeu amor i ruspetu pa kunpanheru. — Jer. 20:1, 2; 26:7-11.
4. Kuzê ki Jeová pidi Jeremias pa faze, i modi ki kel diziginason bira amizadi di Jeremias ku Baruki más fórti?
4 Duránti txeu anu, Jeremias aviza israelitas ku koraji sobri kuzê ki ta ba kontiseba ku Jiruzalen. (Jer. 25:3) Nton, Jeová disidi da se povu más un xansi pa rapende, i el pidi Jeremias pa skrebe tudu Se avizus na un rolu. (Jer. 36:1-4) Timenti Jeremias ku Baruki staba djuntu ta faze kel trabadju ki Deus da-s, i ki talvês dura txeu mês, di sertéza es pâpia di kuzas ki bira ses fé más fórti.
5. Modi ki Baruki mostra ma el éra un bon amigu pa Jeremias?
5 Kantu txiga óra di fla kuzê ki staba skrebedu na kel rolu, Jeremias kunfia na se amigu Baruki pa lé kel mensaji pa povu. (Jer. 36:5, 6) Ku koraji, Baruki kunpri kel diziginason prigozu. Bu ta konsigi imajina modi ki Jeremias fika orgulhozu kantu Baruki entra na pátiu di ténplu i lé kel rolu pa povu? (Jer. 36:8-10) Prínsipis di Judá obi ta fladu kuzê ki Baruki faze, i es manda-l lé rolu ku vós altu pa es! (Jer. 36:14, 15) Kes prínsipi disidi konta Rei Jioiakin kuzê ki Jeremias fla. Es mostra preokupason pa Baruki i es fla-l: ‘Nhos bai i nhos sukundi, abo ku Jeremias, i ka nhos dexa ningen sabe undi nhos sta.’ (Jer. 36:16-19) Kel-li foi un bon konsedju!
6. Modi ki Jeremias ku Baruki lida ku opozison di Rei Jioiakin?
6 Rei Jioiakin fika uma xatiadu kantu el obi kes palavra di rolu di Jeremias. Nton, el kema kel rolu i el manda pa prende Jeremias i Baruki. Má, Jeremias ka fika ku medu. El panha otu rolu i el da Baruki. Timenti Jeremias staba ta fla-l kel mensaji di Jeová, Baruki ba ta skrebe na el ‘tudu kes palavra di rolu ki Jioiakin, rei di Judá, kemaba na lumi.’ — Jer. 36:26-28, 32.
7. Kuzê ki talvês kontise duránti kel ténpu ki Jeremias ku Baruki trabadja djuntu?
7 Pesoas ki ta pasa pa un prubléma djuntu, kuazi sénpri es ta bira txeu amigu. Jeremias ku Baruki tevi ki trabadja djuntu más un bês, pa torna skrebe kel rolu ki Jioiakin, kel rei mau, distrui. Talvês duránti kel ténpu ki es trabadja djuntu, es prende da más valor inda pa kes kualidadi di kunpanheru. Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di kes dôs ómi fiel?
FLA KUZÊ KI BU STA PENSA I KI BU STA XINTI
8. Pamodi ki talvês nu ta atxa difísil fla otus algen kuzê ki nu sta xinti, má pamodi ki nu ka debe dizisti?
8 Pode ser difísil fla otus algen kuzê ki nu sta xinti si na pasadu un algen magua-nu. (Pro. 18:19, 24) Ô talvês bu ta atxa ma bu ka ten ténpu ô forsa pa dizenvolve amizadis fórti. Má, nu ka debe dizisti. Si nu krê pa nos irmons fika di nos ladu óras ki parse prublémas, nu ten ki prende kunfia na es désdi gósi i fla-s kuzê ki nu sta pensa i kuzê ki nu sta xinti. Kel-li é un kuza inportanti ki nu debe faze pa nu ten amigus di verdadi. — 1 Ped. 1:22.
9. (a) Modi ki Jizus mostra ma el ta kunfiaba na se amigus? (b) Modi ki pâpia di manera sinseru i sen sukundi nada pode djuda-u ten amizadis más fórti? Da un izénplu.
9 Jizus mostra ma el ta kunfiaba na se amigus. El mostra kel-la kantu el pâpia ku es di manera sinseru i sen sukundi nada. (João 15:15 ) Nu pode imita-l óras ki nu ta pâpia ku otus sobri nos alegria, preokupasons i tristéza. Obi ku atenson timenti un algen sta ta pâpia ku bo. Bu pode da kónta ma nhos ten txeu pensamentu, sentimentus i obijetivus igual. Odja izénplu di Cindy, un irman di 29 anu. El bira amiga di un irman pioneru di 67 anu ki txoma Marie-Louise. Es dôs ta trabadja djuntu na pregason tudu kinta-fera di palmanhan, i es ta pâpia di txeu kuza. Cindy fla: “N gosta di pâpia ku nhas amigu sobri asuntus inportanti, pamodi kel-li ta djuda-m konxe-s i ntende-s midjór.” Óras ki bu ta pâpia ku bus amigu sobri kuzê ki bu ta pensa i ki bu ta xinti, i bu ta obi-s óras ki es ta pâpia ku bo, nhos amizadi ta fika más fórti. Si sima Cindy, bu rezolve kumesa un konbérsu sinseru ku otus, bu ta odja ma nhos amizadi ta kria i ta fika más fórti. — Pro. 27:9.
NHOS TRABADJA DJUNTU
Amigus di verdadi ta trabadja djuntu na pregason (Odja parágrafu 10.)
10. Di akordu ku Provérbios 27:17, kuzê ki pode kontise óras ki nu ta trabadja djuntu ku nos irmons?
10 Jeremias ku Baruki bira más amigu kantu es trabadja djuntu. Di mésmu manera, óras ki nu ta trabadja djuntu ku nos irmons i nu ta odja di pértu ses kualidadi bunitu, nu ta prende ku es i nu ta fika más ses amigu. (Lé Provérbios 27:17.) Pur izénplu, modi ki bu ta xinti óras ki bu sta na pregason i bu ta obi bu amigu ta difende se fé ku koraji ô ta pâpia ku kunfiansa sobri Jeová i Se promésas? Talvês bu amor pa el ta bira más txeu.
11-12. Da un izénplu di modi ki trabadju di pregason pode djuda-nu bira nos amizadis más fórti.
11 Odja dôs izénplu ki ta mostra modi ki trabadju di pregason ta pô-nu ta ten un amizadi más fórti ku nos irmons. Un irman ki txoma Adeline di 23 anu, pidi se amiga Candice pa es bai prega na un tiritóriu ki ta trabadjadu poku. Adeline fla: “Nu kria tinha más zelu pa prega i gosta más txeu di pregason. Nos dôs, nu mesteba di algun nkorajamentu pa nu pode kontinuaba ta da Jeová nos midjór.” Modi ki trabadja djuntu foi bon pa es? Adeline fla: “Na fin di kada dia, nu ta papiaba sobri modi ki nu staba ta xinti, sobri kuzê ki nkoraja-nu na kes konbérsu ki nu tevi na pregason i sobri modi ki nu ta odjaba Jeová ta orienta nos trabadju. Kes konbérsu ki nu ta tinha éra bon pa nos dôs, i es djuda-nu konxe kunpanheru inda más midjór.”
12 Dôs irman soltera di Fransa, ki txoma Laiala i Marianne, pasa 5 simana ta prega na Bangi, kapital di Repúblika Séntru-Afrikanu, undi ten txeu algen. Laiala ta lenbra: “Mi ku Marianne, nu pasa pa alguns difikuldadi. Má nos amizadi bira más fórti, pamodi nu pâpia sénpri ku kunpanheru i nu mostra kel amor di verdadi. N repara ma Marianne tinha kapasidadi di lida dretu ku kalker situason. El ta amaba pesoas na tiritóriu, i el tinha txeu zelu na pregason. Kel-li pô-m ta dimira-l inda más txeu.” Bu ka meste muda pa otu país pa bu xinti kel-li. Tudu bês ki bu sai na pregason ku un irmon ô un irman di bu kongregason, bu ten oportunidadi di konxe-l midjór i di bira nhos amizadi más fórti.
KONSENTRA NA BONS KUALIDADI I SABE PÚRDUA
13. Ki dizafiu nu pode pasa pa el óras ki nu ta trabadja djuntu ku nos amigus?
13 Alvês, óras ki nu ta trabadja djuntu ku nos amigus, nu ta konsigi odja ses bons kualidadi, má tanbê ses difetu. Kuzê ki pode djuda-nu lida ku kel dizafiu li? Pensa más un bês na izénplu di Jeremias. Kuzê ki djuda-l odja kes bon kualidadi na otus i ka konsentra na ses fadja?
14. Kuzê ki Jeremias prende sobri Jeová, i modi ki kel-li djuda-l?
14 Jeremias skrebe kel livru di Bíblia ki ten se nómi, i talvês tanbê el skrebe livrus di 1 Reis i 2 Reis. Di sertéza, kel diziginason poi Jeremias ta odja modi ki Jeová ten txeu mizerikórdia pa ómis inperfetu. Pur izénplu, Jeremias ta konxeba stória di Rei Akabi. Nbóra el faze txeu kuza mariadu, Akabi rapende i Jeová popa-l di odja se família interu ta ser distruídu. (1 Reis 21:27-29 ) Jeremias tanbê ta konxeba stória di Rei Manasés ki ofende Jeová mutu más txeu di ki Akabi. Má simé, Jeová púrdua Manasés pamodi el rapende. (2 Reis 21:16, 17; 2 Cró. 33:10-13) Kes stória li djuda Jeremias imita paxénxa i mizerikórdia di Jeová, óras ki el ta lidaba ku se amigus. — Sal. 103:8, 9.
15. Modi ki Jeremias imita paxénxa di Jeová kantu Baruki fika distraídu na se diziginason?
15 Pensa na modi ki Jeremias trata Baruki kantu el fika distraídu na se diziginason. Envês di el dizisti lógu di se amigu, Jeremias djuda Baruki kantu el pâpia ku el sobri kel mensaji ki Deus tinha pa el. El faze-l ku bondadi i di manera dirétu. (Jer. 45:1-5) Ki lisons nu pode prende ku kel stória li?
Amigus di verdadi ta púrdua kunpanheru di korason (Odja parágrafu 16.)
16. Di akordu ku Provérbios 17:9, kuzê ki nu debe faze pa nu mante nos amizadi?
16 Nu ka pode spéra pa nos irmons ku irmans ser perfetu. Pur isu, dipôs ki nu kria un amizadi ku es, nu meste sforsa txeu pa nu mante kel amizadi. Si nos amigu faze un kuza mariadu, talvês nu meste da-l un konsedju ku bondadi, má sinseru, ku bazi na Bíblia. (Sal. 141:5) Si un amigu magua-nu, nu debe purdua-l. I dipôs di purdua-l, nu debe ivita tentason di pâpia otu bês sobri kel kuza mariadu ki dja el fazeba. (Lé Provérbios 17:9.) Na es ténpu difísil ki nu sta vive, é inportanti nu konsentra na kes bon kualidadi di nos irmons, envês di konsentra na ses fadja! Si nu faze si, nos amizadi ku es ta bira más fórti. I nu ta ben meste di amigus óras ki grandi tribulason kumesa.
MOSTRA AMOR LIAL
17. Modi ki Jeremias mostra ma el éra un amigu di verdadi na ténpus di frónta?
17 Jeremias prova ma el éra un amigu di verdadi na ténpus di frónta. Pur izénplu, Ebedi-Meleki, un funsionáriu di rei, salva Jeremias di mórti na un sistérna xeiu di lama. Pamodi kel-la, Ebedi-Meleki fika ku medu pa kes prínsipi ka mata-l. Kantu Jeremias fika ta sabe di kel-la, el ka fika kaladu ta spéra pa se amigu rezolveba kel situason el sô. Sikrê prézu, Jeremias faze kel ki el ta podeba. El pâpia ku se amigu Ebedi-Meleki sobri kel promésa di konsolu ki Jeová flaba el. — Jer. 38:7-13; 39:15-18.
Amigus di verdadi ta djuda irmons i irmans ki meste (Odja parágrafu 18.)
18. Di akordu ku Provérbios 17:17, kuzê ki nu debe faze óras ki un amigu sta ta pasa pa prublémas?
18 Oji nos irmons ku irmans ta pasa pa diferentis tipu di prubléma. Txeu ta sufri pamodi dizastris na naturéza, sima tremor di téra ô furakon. Otus ta sufri pamodi dizastris ki ómis ta faze, sima géras i terorismu. Óras ki kes kuza li ta kontise, alguns di nos talvês ta konsigi resebe kes amigu na nos kaza. Otus talvês ten manera di djuda ku dinheru. Má, un kuza ki nos tudu nu pode faze é ora pa Jeová i pidi-l pa el djuda nos irmons. Si nu fika ta sabe ma un irmon sta dizanimadu, talvês nu pode ka sabe kuzê ki nu ta fla ô kuzê ki nu ta faze. Má, tudu nos ten txeu pa oferese. Pur izénplu, nu pode tra ténpu pa fika djuntu ku nos amigu. Nu pode obi ku bondadi timenti el sta pâpia. I nu pode lé pa el un testu di Bíblia ki nu gosta txeu i ki ta konsola. (Isa. 50:4) Kuzê ki é más inportanti é sta na ladu di bus amigu óras ki es meste-u. — Lé Provérbios 17:17.
19. Pamodi ki kes bon amizadi ki nu ten gósi ta ben ser inportanti na futuru?
19 Nu debe sta disididu na ten i na mante un amizadi fórti ku nos irmons gósi. Pamodi? Pamodi nos inimigus ta ben tenta sipara-nu ku mintiras i informasons falsu. Es ta ben tenta pô-nu kóntra kunpanheru. Má, ses sforsu ka ta ten rezultadu. Nunka es ka ta ben konsigi pô-nu ta para di ama nos irmons. Ka ten ninhun kuza ki es ta ben faze ki ta kaba ku nos amizadi. Nu ta kontinua ta ser amigu duránti fin di es sistéma li i tanbê pa tudu ténpu!
KÁNTIKU 24 Nhos ben pa monti di Jeová
a Sima nu sta txiga kada bês más pértu di fin, nos tudu nu meste bira nos amizadi ku nos irmons más fórti. Na kel studu li, nu sta ben odja kuzê ki nu pode prende di kuzas ki kontise ku Jeremias. Tanbê nu sta ben odja ma bira nos amizadi más fórti oji ta djuda-nu na ténpus difísil.
b Kes kuza ki sta na livru di Jeremias, ka sta na órdi sima es kontise.
c SPLIKASONS DI FOTU: Kel fotu li ta mostra kuzê ki pode ben kontise na futuru duránti ‘grandi tribulason’. Txeu irmon sta djuntu ku suguransa na kaza di un irmon. Mésmu na ténpu difísil, es ta xinti nkorajadu pamodi es sta djuntu ku kunpanheru. Kes três fotu ta mostra ma kes mésmu irmon i irman dja tinha un amizadi fórti antis di grandi tribulason kumesa.