Kantu nómi ki Deus ten?
Respósta di Bíblia
Deus ten sô un nómi. Na ebraiku el ta skrebedu יהוה. Na kabuverdianu kel nómi li é “Jeová”.a Através di proféta Izaías, Deus fla: ‘Ami é Jeová. Kel-li é nha nómi’. (Isaías 42:8) Nómi Jeová ta parse uns 7 mil bês na kes kópia antigu di Bíblia. Ka ten ninhun otu nómi ki ta parse txeu bês na Bíblia sima kel-li. Kel nómi li tanbê ta parse más di kalker otu palavra ki ta uzadu pa pâpia di Deus.b
Jeová ten otus nómi?
Bíblia ta pâpia sô di un nómi pa Deus, má el ta uza txeu titlu ô palavras pa pâpia sobri el. Kel lista ki sta dibaxu ta mostra alguns di kes titlu i palavras. Através di es, nu pode konxe midjór ki tipu di algen ki Jeová é.
Titlu |
Undi el ta parse |
Siginifikadu |
---|---|---|
Alá |
(Na ninhun lugar) |
Palavra “Alá” ben di árabi ki siginifika Deus. “Alá” é ka un nómi di Deus. Tradusons di Bíblia na árabi i na otus língua ta uza “Alá” pa traduzi kel titlu “Deus”. |
Alfa i Ómega |
Alfa é kel primeru létra di alfabétu gregu i ómega é kel últimu. Kes palavra siginifika ‘primeru i últimu’ ô ‘komésu i fin’. El ta mostra ma nunka ka izisti i nunka ka ta ben izisti un Deus Tudu-Poderozu sima Jeová. — Isaías 43:10. |
|
Ami É Kel Ki Mi É |
Êxodo 3:14, Almeida, Edição Revista e Corrigida |
El ta bira kuzê ki el ten ki bira pa faze se vontadi. Kes palavra li tanbê traduzidu pa “N ta bira kel ki N krê bira” ô “N ta bira kel ki N disidi bira”. (Bíblia Enfatizada, de Rotherham; Tradução do Novo Mundo) Kel-li ta uzadu pa splika nómi di Deus, Jeová, ki sta na kel otu versíklu. — Êxodo 3:15. |
Antigu di Dias |
Daniel 7:9, 13, 22 |
Deus ka tevi komésu, antis di kalker kuza ô algen dja el ta izistiba. — Salmo 90:2. |
Deus |
Kalker kuza ki ta adoradu pode txomadu di deus. Kel palavra li tanbê siginifika fórti, poderozu. Palavra ebraiku ‘Elo·him’ ki traduzidu pa Deus, sta na plural i el ta mostra ma Jeová é un algen inportanti i ma el ten txeu puder. |
|
Deus di deuzis |
Kes palavra li uzadu pa mostra ma kel Deus ki é más grandi é diferenti di deuzis ki ‘ka bale nada’. — Isaías 2:8. |
|
Deus filís |
Alegria i filisidadi ta faze párti di manera di ser di Deus. — Salmo 104:31. |
|
Grandiozu Instrutor |
Isaías 30:20, 21 |
El ta da konsedjus i el ta inxina kuzê ki é midjór pa nos. — Isaías 48:17, 18. |
Kel Grandiozu ki faze-l |
Salmo 149:2 |
El kria tudu kuza. — Apocalipse 4:11. |
Kel ki ta obi orason |
Salmo 65:2 |
É el ki ta obi tudu orason ki pesoas ta faze pa el di korason. |
Kel Más Grandi |
Salmo 47:2 |
El é kel algen más grandi na Séu ku Téra. |
Kel ki ten más autoridadi |
Daniel 7:18, 27 |
Ka ten ningen ki ten más autoridadi ki el. |
Kel Sinhor Más Grandi |
El é traduson di palavra ebraiku ‘Adho·nai’. Kel-li ta mostra ma ka ten ningen ki ten más autoridadi ki Deus. |
|
Kriador |
Isaías 40:28 |
El kria tudu kuza. |
Oleru |
Isaías 64:8 |
Sima un oleru pode molda baru, Deus ten autoridadi riba pesoas i nasons. — Romanos 9:20, 21. |
Pai |
El é fonti di vida. |
|
Pastor |
Salmo 23:1 |
El ta preokupa ku kes ki ta adora-l. |
Rei di Santu |
Provérbios 9:10 |
Kel algen más santu ô puru ki ta izisti. |
Rei pa tudu ténpu |
Deus sénpri tevi autoridadi i sénpri el ta ten. |
|
Resgatador |
Isaías 41:14; Almeida, Edição Revista e Corrigida |
Através di resgati, ô sakrifisiu di Jizus, Deus libra-nu di pekadu i mórti. — João 3:16. |
Rótxa |
Salmo 18:2, 46 |
Deus ta salva i ta proteje se sérvus. |
Salvador |
Isaías 45:21 |
Deus ta libra se sérvus di prigu i di mórti. |
Sinhor |
Salmo 135:5 |
Traduson di palavras ebraiku ‘A·dhohn’ i ‘Adho·nim’. Kes palavra li tanbê siginifika dónu ô méstri. |
Sinhor di izérsitus |
Isaías 1:9, Almeida, Edição Revista e Corrigida; Romanos 9:29, Almeida, Edição Revista e Corrigida |
Komandanti di izérsitus di anju poderozu. Kel titlu ‘Sinhor di izérsitus’ tanbê pode traduzidu pa ‘Jeová di izérsitus’. — Isaías 1:9, Traducão do Novo Mundo; Almeida, Edição Revista e Corrigida. |
Siumentu |
Êxodo 34:14, Pastoral |
Deus ta iziji pa nu adora sô el. Kel palavra li tanbê é traduzidu pa ‘N ka ta tolera pa nhos ten otus deus’ ô ‘el é konxedu pa algen ki ta iziji pa adora sô el’. — Tradução da Sociedade Bíblica Portuguesa; Tradução do Novo Mundo. |
Tudu-Poderozu |
Ka ten ningen ki ten más puder ki Deus. Kel palavra ebraiku ‘El Shad·dai’, ki é traduzidu pa ‘Deus Tudu-Poderozu’ ta parse 7 bês na Bíblia. |
Nómis di lugar ki nu ta atxa na Skrituras Ebraiku
Alguns nómi di lugar ki Bíblia ta pâpia di es ta inklui nómi di Deus, má es é ka otus nómi di Deus.
Nómi di lugar |
Undi ki el ta parse |
Siginifikadu |
---|---|---|
Javé-Xamá, Jeová-Samá |
Ezequiel 48:35, Centro Bíblico Católico; Tradução do Novo Mundo (com Referências), nóta di rodapé. |
‘Jeová sta la.’ |
Jeová-Jiré |
‘Jeová ta da kel ki meste’ ô ‘Jeová ta kuida di kel-li’. |
|
Jeová-Nisi |
‘Jeová é nha pósti di sinal’ ô ‘nha bandera’. (Almeida, Edição Revista e Corrigida) Povu di Jeová pode txiga na el ta buska ajuda i proteson. — Êxodo 17:13-16. |
|
Jeová-Salon |
‘Jeová é pas’. |
Pamodi ki é inportanti sabe i uza nómi di Deus
Pa Deus, se nómi é inportanti. Nu sabe kel-li pamodi el poi se nómi na Bíblia un monti bês. — Malaquias 1:11.
Jizus, Fidju di Deus, mostra txeu bês ma nómi di Deus é inportanti. Pur izénplu, el ora pa Jeová: ‘Pa bu nómi ser santifikadu.’ — Mateus 6:9; João 17:6.
Kes primeru kuza ki un algen meste faze pa ser amigu di Jeová é konxe i uza se nómi. (Salmo 9:10; Malaquias 3:16) Na Salmo 91:14, Deus promete abênsua se amigus: ‘Dja ki el ta ama-m, N ta libra-l. N ta proteje-l pamodi el konxe nha nómi.’
Bíblia ta rekonhese ma ten txeu deus. El ta fla: ‘Ten kes ki ta txomadu deus, na Séu, ô na Téra, sima ten tanbê un monti “deus” i un monti “sinhor”’. (1 Coríntios 8:5, 6) Má el ta mostra klaru ma ten sô un Deus verdaderu i ma se nómi é Jeová. — Salmo 83:18.
a Alguns algen ki ta studa ebraiku di Bíblia ta prifiri traduzi nómi di Deus pa “Yavé” ô “Javé”.
b Un fórma kurtu di nómi di Deus é “Jah”, ki ta parse uns 50 bês na Bíblia. Txeu bês “Jah” ta uzadu na palavra “Aleluia”, ki siginifika “Lova Jah” ô “Lova Javé”. Sima sta na Traducão do Pontifício Instituto Bíblico de Roma (Edicões Paulinas). — Apocalipse 19:1, Almeida revista e atualizada; Pontifício Instituto Bíblico de Roma (Edicões Paulinas), nóta di rodapé.