BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w23 agostu pp. 2-7
  • Prende ku izénplu di Daniel

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Prende ku izénplu di Daniel
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2023
  • Subtémas
  • IMITA KORAJI DI DANIEL
  • IMITA LIALDADI DI DANIEL
  • KONTINUA TA PRENDE KU DANIEL
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2023
w23 agostu pp. 2-7

STUDU 33

Prende ku izénplu di Daniel

‘Abo é un algen ki ten txeu valor.’ — DANIEL 9:23.

KÁNTIKU 73 Djuda-nu ten koraji

KUZÊ KI NU STA BEN STUDAa

1. Pamodi ki kes gentis di Babilónia fika dimiradu ku proféta Daniel?

PROFÉTA Daniel staba jóven inda kantu kes gentis di Babilónia leba-l prézu pa Babilónia, ki ta fikaba lonji di se téra Jiruzalen. Má, enbóra Daniel éra jóven kes funsionáriu di Babilónia fika dimiradu ku kuzê ki es odja. Es odja ma Daniel éra ‘sen ninhun difeitu, bunitu’ i ma el binha di un família inportanti. (1 Sam. 16:7) É pur isu ki kes gentis di Babilónia trena Daniel pa el sirbi na palásiu di rei. — Dan. 1:3, 4, 6.

2. Kuzê ki Jeová ta atxaba di Daniel? (Ezequiel 14:14)

2 Jeová ta amaba Daniel, ka pamodi el éra bunitu nen pamodi kes priviléjiu ki el tinha na palásiu, má pamodi kel tipu di algen ki Daniel skodje ser. Kantu Jeová fla ma Daniel éra sima Nué i Jó, talvês el tinha uns 20 anu. Pa Jeová, Daniel éra justu sima Nué i Jó, ki sirbi-l ku lialdadi duránti txeu anu. (Gén. 5:32; 6:9, 10; Jó 42:16, 17; lé Ezequiel 14:14.) I Jeová kontinua ta ama Daniel duránti tudu se vida. — Dan. 10:11, 19.

3. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

3 Na kel studu li, nu sta ben pâpia di dôs kualidadi ki Daniel tinha ki pô-l ta ten valor pa Jeová. Primeru, nu ta ben pâpia di kada un di kes kualidadi i odja na ki situason ki Daniel mostra-s. Dipôs, nu ta ben odja kuzê ki djuda Daniel dizenvolve kes kualidadi li. I na fin, nu ta ben odja modi ki nu pode imita-l. Enbóra kel studu li fazedu ta pensa na jóvens, nos tudu nu pode prende ku izénplu di Daniel.

IMITA KORAJI DI DANIEL

4. Modi ki Daniel mostra koraji? Da un izénplu.

4 Un algen ki ten koraji pode xinti medu, má el ka ta dexa medu inpidi-l di faze kel ki é dretu. Daniel éra un jóven ki tinha txeu koraji. Odja dôs situason ki el mostra koraji. Kel primeru kontise talvês dôs anu dipôs ki kes algen di Babilónia distrui Jiruzalen. Nabukudunuzor, rei di Babilónia, tevi un sonhu di un státua grandi ki ta daba medu. El fla ma el ta mataba tudu kes sábiu i Daniel tanbê, si es ka flaba el kuzê ki kel sonhu krê flaba. (Dan. 2:3-5) Daniel tinha ki ajiba rápidu pamodi si el ka fazeba kel-li txeu algen ta moreba. Pur isu, ‘Daniel bai ti rei i el pidi-l un ténpu pa el pode flaba rei kuzê ki kel sonhu siginifikaba.’ (Dan. 2:16) Kel-li ta mostra ma Daniel éra un algen ki tinha koraji i fé. Bíblia ka ta fla si antis Daniel dja flaba kuzê ki un sonhu siginifika. El pidi se amigus, ki gentis di Babilónia poi nómi di Sadraki, Mezaki i Abidinegu, ‘pa es ora pa Deus mostra-s mizerikórdia sobri kel segredu li’. (Dan. 2:18) Jeová responde kes orason. Ku ajuda di Deus, Daniel fla Nabukudunuzor kuzê ki se sonhu krê flaba. Asi Daniel, se amigus i kes otu sábiu ka móre.

5. Na ki otu situason koraji di Daniel podu na próva?

5 Un ténpu dipôs ki Daniel fla kuzê ki sonhu di kel státua grandi krê flaba, se koraji podu na próva otu bês. Nabukudunuzor tevi otu sonhu ki ta daba medu. Na kel sonhu li, el odja un arvi grandi. Ku koraji, Daniel fla rei kuzê ki kel sonhu li krê flaba. Tanbê, el fla rei ma el ta biraba dodu i ma duránti algun ténpu el ta dexaba di ser rei. (Dan. 4:25) Rei pode pensaba ma Daniel staba ta rabela kóntra el i el pode manda mataba Daniel. Sikrê Daniel staba na prigu, ku koraji el fla kuzê ki kel sonhu krê flaba.

6. Kuzê ki talvês djuda Daniel ten koraji?

6 Kuzê ki talvês djuda Daniel ten koraji duránti se vida? Pai ku mai di Daniel éra bons izénplu pa el kantu el éra jóven. Di serteza, es obi ku kes orientason ki Jeová da kes pai ku mai israelita i es inxina ses fidju Lei di Deus. (Deut. 6:6-9) Daniel konxeba kes 10 Mandamentu i tanbê txeu kuza sobri Lei. Pur izénplu, el sabia kuzê ki un israelita pode kumeba i kuzê ki el ka pode kumeba.b (Lev. 11:4-8; Dan. 1:8, 11-13) Tanbê, Daniel prende sobri stória di povu di Deus i el sabia kuzê ki kontise ku es kantu es dexa di vive di akordu ku leis di Jeová. (Dan. 9:10, 11) Kes kuza ki kontise na vida di Daniel da-l más serteza ma Jeová i Se anjus poderozu pode djudaba el. — Dan. 2:19-24; 10:12, 18, 19.

Daniel sta pâpia ku Rei Nabukudunuzor ki sta xintadu na se tronu. Otus funsionáriu di rei sta ta obi dimiradu.

Studa, ora i kunfia na Jeová djuda Daniel dizenvolve koraji. (Odja parágrafu 7.)

7. Kuzê más ki djuda Daniel ten koraji? (Odja dizenhu.)

7 Daniel studa kes kuza ki kes proféta di Deus skrebe i kel-li ta inkluiba kes profesia di Jeremias. Ku bazi na kel studu li, dipôs Daniel da kónta ma judeus staba kuazi ta libertadu di Babilónia. (Dan. 9:2) Di serteza, kantu Daniel odja kel profesia di Jeová li ta kunpri se kunfiansa na el bira más fórti. I kes ki ta kunfia na Deus di tudu korason pode mostra txeu koraji. (Konpara ku Romanus 8:31, 32, 37-39.) I más inportanti, Daniel ta fazeba orason pa se Pai na séu txeu bês. (Dan. 6:10) El konfesa se pekadus pa Jeová i el fla-l modi ki el staba ta xinti. I Daniel pidi ajuda. (Dan. 9:4, 5, 19) Daniel éra un algen sima nos, el ka nase ku koraji. Má studa, faze orason i kunfia na Jeová djuda-l dizenvolve kel kualidadi li.

8. Modi ki nu pode dizenvolve koraji?

8 Kuzê ki nu meste faze pa nu dizenvolve koraji? Nos pai ku nos mai pode insentiva-nu pa nu ser korajozu, má kel kualidadi li ka pode pasa di pai pa fidju. Ganha koraji é sima prende faze algun kuza. Un manera ki bu pode prende faze algun kuza, é presta txeu atenson na kuzê ki kel algen ki sta inxina-u ta faze i dipôs imita-l. Di mésmu manera, nu ta prende mostra koraji, óras ki nu ta djobe ku atenson modi ki otus algen ta mostra kel kualidadi li i dipôs nu ta imita-s. Nton, kuzê ki nu pode prende ku Daniel? Sima el, nu meste konxe Palavra di Deus dretu. Nu debe ten un amizadi fórti ku Jeová i pâpia ku el na orason txeu bês i di korason. Nu meste ten kunfiansa na Jeová i sta konvensidu ma el ta djuda-nu. Asi, óras ki nos fé podu na próva, nu ta mostra koraji.

9. Modi ki mostra koraji ta djuda-nu?

9 Mostra koraji pode djuda-nu di txeu manera. Odja spiriénsia di Ben. Na se skóla na Alimanha, tudu algen ta kriditaba na ivoluson i es ta atxaba ma kuzê ki Bíblia ta fla sobri kriason é un stória inventadu. Un dia, Ben tevi oportunidadi di fika na frenti di se kolégas, déntu di sala di aula i splika pamodi ki el ta kriditaba na kriason. Ku koraji, el fla kuzê ki el ta kriditaba na el. Kuzê ki kontise? Ben fla: “Nha profesor obi ku atenson. I el faze kópias di kel informason ki N uza pa N difende kuzê ki N ta kriditaba na el, pa da kada un di nhas koléga di sala.” Modi ki kolégas di Ben reaji? Ben fla: “Txeu di es obi-m i es fla ma es ta dimiraba mi.” Sima spiriénsia di Ben ta mostra, txeu bês otus algen ta ruspeta kes ki ta mostra koraji. Tanbê es pode djuda otus algen konxe Jeová. Di serteza, nu ten bons motivu pa dizenvolve koraji.

IMITA LIALDADI DI DANIEL

10. Kuzê ki é lialdadi?

10 Na Bíblia, palavra na ebraiku ki traduzidu pa “lialdadi” ô “amor lial”, ta da ideia di un amor fórti i txeu bês el ta uzadu pa pâpia di amor ki Deus ten pa se sérvus. Kel mésmu palavra li tanbê ta uzadu pa pâpia di amor ki sérvus di Deus ta mostra pa kunpanheru. (2 Sam. 9:6, 7) Ku ténpu, nos lialdadi pode bira más fórti. Nu ben odja modi ki lialdadi di Daniel bira más fórti.

Proféta Daniel sta djobe pa séu timenti el sta na meiu di lions na un kóba. Un anju sta pa riba di el ta proteje-l.

Jeová rekonpensa lialdadi di Daniel kantu el manda un anju pa fitxa bóka di kes lion. (Odja parágrafu 11.)

11. Ki próva di lialdadi Daniel pasa pa el kantu el staba algen grandi? (Odja dizenhu na kapa.)

11 Daniel pasa pa txeu situason na se vida ki poi se lialdadi pa Jeová na próva. Má kel próva más difísil ki el pasa pa el, kontise kantu el tinha más di 90 anu. Na kel ténpu, gentis di Média ku Pérsia dja tomaba Babilónia i éra Rei Dariu ki staba ta governaba. Kes funsionáriu di palásiu di rei tinha ódiu di Daniel i es ka ta ruspetaba kel Deus ki el ta adoraba. Nton, es faze un planu pa mata Daniel. Es poi rei ta sina un lei ki ta poba na próva si Daniel éra lial pa se Deus ô pa rei. Daniel tinha ki paraba di faze orason pa Jeová duránti 30 dia pa el provaba se lialdadi pa rei i ivita sérba kastigadu. Daniel nega faze kel-li. Pur isu, el botadu na kóba di lion. Má Jeová rekonpensa lialdadi di Daniel kantu el salva-l di bóka di lion. (Dan. 6:12-15, 20-22) Modi ki nu pode kontinua lial pa Jeová sima Daniel?

12. Modi ki Daniel dizenvolve lialdadi fórti pa Jeová?

12 Sima dja nu flaba antis, pa nu ser lial pa Jeová nu ten ki ten un amor fórti pa el. Daniel kontinua lial pa Jeová pamodi el tinha txeu amor pa se Pai na séu. Nu ka ten dúvida ma Daniel tinha amor fórti pa Jeová, pamodi el ta pensaba na kes kualidadi di Jeová i na modi ki el ta mostraba es. (Dan. 9:4) Tanbê, Daniel midita na tudu kes bon kuza ki Jeová dja fazeba pa el i pa se povu i el tinha gratidon. — Dan. 2:20-23; 9:15, 16.

Dôs jóven Tistimunhas di Jeová sta ta difende ku kalma kuzê ki es ta kridita na el na frenti di ses koléga ki sta xatiadu i ses profesóra.

Sima Daniel, bu pode dizenvolve lialdadi pa Jeová si bu ta ama-l txeu. (Odja parágrafu 13.)

13. (a) Ki próva di lialdadi kes jóven ki ta sirbi Jeová ta pasa pa el? Da un izénplu. (Odja fotu.) (b) Sima vídiu ta mostra, modi ki bu pode responde óras ki otus algen pergunta si Tistimunhas di Jeová ta apoia kes ki é omoseksual?

13 Sima Daniel, jóvens ki ta sirbi Jeová sta na meiu di algen ki ka ta ruspeta Deus i se leis. Kes algen li pode ka gosta di kalker algen ki ta fla ma el ta ama Deus. Otus pode ti tenta faze-s abuzu pa es dexa di ser lial pa Jeová. Pur izénplu, odja kuzê ki kontise ku un irmon ki txoma Graeme, ki ta mora na Austrália. El pasa pa un situason difísil kantu el staba na liseu. Se profesóra pergunta kes alunu modi ki es ta reajiba si un amigu flaba es ma el é omoseksual. Kel profesóra fla pa tudu kes alunu ki ta apoiaba un amigu omoseksual pa fika na un ladu di sala, i kes ki ka ta apoiaba el pa fika na kel otu ladu. Graeme fla: “É sô mi ku más un irmon ki ka fika di kel ladu ki ta apoiaba omoseksual.” Kuzê ki kontise dipôs poi lialdadi di Graeme pa Jeová na próva. El fla: “Ti fin di kel aula di un óra, kes otu koléga i ti nha profesóra insulta-nu. N faze nha midjór pa N difende nha fé di un manera kalmu i ikilibradu, má es ka obi nen un palavra ki N fla.” Modi ki Graeme xinti dipôs di kel próva li? El fla: “N ka fika kontenti pamodi nhas koléga insulta-m. Má N fika sábi pamodi N kontinua lial pa Jeová i N difende kuzê ki N ta kridita na el.”c

14. Kal ki é un manera ki nu pode dizenvolve lialdadi pa Jeová?

14 Nu pode dizenvolve lialdadi pa Jeová si sima Daniel, nu ten un amor fórti pa el. Nu ta ten kel amor li óras ki nu ta prende sobri kualidadis di Jeová. Pur izénplu, nu pode studa kes kuza ki el kria. (Rom. 1:20) Si bu krê pa bu amor i ruspetu pa Jeová bira más fórti, bu pode lé artigus na grupu di artigus “Tevi un algen ki faze-l?” ô odja vídius. Tanbê bu pode lé kes informason ki sta na kes bruxura Será Que a Vida Teve Um Criador? i A Origem da Vida — Cinco Perguntas Que Merecem Resposta. Odja kuzê ki un irman jóven di Dinamarka, ki txoma Ester, fla sobri kes bruxura li: “Es ten bons ideia. Kes bruxura ka ta fla-u na kuzê ki bu ta kridita, sô es ta mostra-u próvas i es ta dexa-u toma un disizon.” Ben, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Kes informason li ta poi bu fé ta bira más fórti. El da-m serteza ma é Deus ki kria vida.” Dipôs di studa kes informason li, talvês bu ta konkorda ku kuzê ki Bíblia ta fla: ‘Jeová nos Deus, bo ki merese resebe glória, ónra i puder pamodi bu kria tudu kuza’. — Apo. 4:11.d

15. Kal ki é otu manera ki nu pode bira nos amizadi ku Jeová más fórti?

15 Otu manera di dizenvolve un amor fórti pa Jeová é studa vida di se Fidju, Jizus. É kel-li ki un jóven ki txoma Samira, ki ta mora na Alimanha faze. El fla: “N bira ta konxe Jeová midjór através di Jizus.” Kantu Samira staba mininu, éra difísil pa el intende modi ki Jeová pode ten sentimentus. Má el konsigi intende modi ki Jizus ta xintiba. El fla: “N gosta di Jizus pamodi el éra amigu di algen i el ta amaba kriansas.” Kantu el prende más sobri Jizus, se amor pa Jeová bira más fórti. Pamodi? El fla: “Poku-poku N intende ma Jizus imita se Pai di manera perfeitu. Es ta parse txeu ku kunpanheru. N da kónta ma kel-li é un di kes motivu ki poi Jeová ta manda Jizus pa téra, pa djuda algen konxe Jeová midjór.” (Juan 14:9) Si bu krê bira bu amor pa Jeová más fórti, pamodi ki bu ka ta tra ténpu pa prende tudu kel ki bu pode sobri Jizus? Si bu faze kel-li, bu amor i lialdadi pa Jeová ta bira más fórti.

16. Modi ki mostra lialdadi ta djuda-nu? (Salmo 18:25; Miqueias 6:8)

16 Txeu bês, kes algen ki ta mostra lialdadi ta ten bons amigu ki ta mostra lialdadi tanbê. (Rute 1:14-17) I si nos é lial pa Jeová, nu ta xinti pas déntu di nos. Pamodi? Pamodi Jeová promete ma el ta ser lial pa kes ki ta mostra lialdadi pa el. (Lé Salmo 18:25; Miqueias 6:8.) Pensa na kel-li: Kriador, ki é Tudu-Poderozu, tene gana di faze un amizadi fórti ku nos. I óras ki el faze kel-li, ka ten prubléma, opozison i nen mórti ki ta pode sipara-nu di el. (Dan. 12:13; Luk. 20:37, 38; Rom. 8:38, 39) Pur isu, é txeu inportanti nu imita Daniel i kontinua lial pa Jeová!

KONTINUA TA PRENDE KU DANIEL

17-18. Kuzê más ki nu pode prende ku Daniel?

17 Na kel studu li, nu pâpia di dôs kualidadi di Daniel. Má ten mutu más kuzas ki nu pode prende ku el. Pur izénplu, Jeová da Daniel alguns vizon i sonhus i el da-l kapasidadi di fla kuzê ki es ta siginifikaba. Txeu di kes profesia dja kunpri. Otus ta pâpia di kuzas ki ta ben kontise na futuru, ki ta ben afeta tudu algen na téra.

18 Na kel otu studu, nu ta ben pâpia di dôs profesia ki Daniel skrebe. Intende-s pode djuda nos tudu, jóven ô algen grandi, toma bons disizon gósi. Kes profesia li tanbê, pode djuda-nu bira nos koraji i lialdadi más fórti, asi pa nu sta más priparadu pa kes próva ki sta pa ben.

BU TA LENBRA?

  • Pamodi ki Jeová ta amaba Daniel?

  • Modi ki Daniel mostra koraji?

  • Modi ki nu pode dizenvolve lialdadi pa Jeová?

KÁNTIKU 119 Nu meste ten fé

a Jóvens ki ta sirbi Jeová oji ta pasa pa prublémas ki ta poi ses koraji i ses lialdadi pa Jeová na próva. Ses koléga na skóla pode faze-s trósa, pamodi es ta kridita na kriason ô pamodi es ta sirbi Deus i es ta vive di akordu ku se leis. Má sima nu sta ben odja na kel studu li, midjór kuza ki nu pode faze é imita proféta Daniel ki sirbi Jeová ku koraji i ki kontinua lial pa el.

b Talvês tinha três motivu ki poi Daniel ka ta kume kel kumida na Babilónia: (1)  Kel karni pode sérba di kes animal ki Lei ta proibiba. (Deut. 14:7, 8) (2) Talvês es ka ta traba tudu sangi di kel karni. (Lev. 17:10-12) (3) Kume kes kumida pode staba ligadu ku adorason di un deus falsu. — Konpara ku Levítico 7:15 i 1 Koríntius 10:18, 21, 22.

c Odja vídiu ku téma: “Rezultadu di justisa di verdadi ta ser pas” na jw.org.

d Pa bira bu amor pa Jeová más fórti, tanbê bu pode studa livru Achegue-se a Jeová, ki ta djuda-u intende midjór kes kualidadi di Jeová.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen