STUDU 25
KÁNTIKU 96 Livru di Deus é un tizoru
Lisons ki nu pode prende ku kel profesia di Jakó — Párti 2
“El da kada un di es ses própi benson.” — JÉNEZIS 49:28.
ASUNTU PRINSIPAL
Lisons ki nu ta prende di kel profesia ki Jakó faze kantu el staba kuazi ta móre sobri kes otu 8 fidju.
1. Ki párti di kel profesia ki Jakó faze kantu el staba kuazi ta móre nu sta ben pâpia di el na kel studu li?
KES fidju di Jakó staba na se vólta i ku atenson es staba ta obi kuzê ki ses pai krê flaba pa kada un di es. Na kel studu ki pasa nu prende ma Jakó fla Ruben, Simion, Levi, i Judá kuzas ki es ka staba ta spera. Pur isu, talvês es krê sabeba kuzê ki Jakó sta ba flaba kes otu 8 fidju. Nu ben odja ki lison nu ta prende di kes kuza ki Jakó fla pa Zebulon, Isakar, Dan, Gade, Azer, Naftali, Juzé i Benjamin.a
ZEBULON
2. Kuzê ki Jakó fla sobri Zebulon i modi ki el kunpri? (Jénezis 49:13) (Odja kuadru.)
2 Lé Jénezis 49:13. Jakó fla ma tribu di Zebulon ta ba viveba bera mar. Ses tiritóriu ta ba fikaba na nórti di kel téra ki Deus prometeba es. Más di 200 anu dipôs, tribu di Zebulon resebe un eransa ki ta fikaba entri mar di Galilea i mar Mediterániu. Muizés fla: “Ó Zebulon, fika kontenti na bus saída”. (Deut. 33:18) Kel-li krê fla ma ta sérba fásil pa tribu di Zebulon viajaba entri kes dôs mar, i pur isu ta sérba fásil pa es kunpraba i bendeba kuzas pa pesoas di otus lugar. Ka ta inporta kal ki éra situason, kes família di tribu di Zebulon tinha motivu pa staba kontenti.
3. Kuzê ki ta djuda-nu sta kontenti ku kes kuza ki nu ten?
3 Kuzê ki nu ta prende? Sénpri nu ten motivu pa nu sta kontenti ka ta inporta undi ki nu ta vive ô kal ki é nos situason. Pa nu kontinua filís nu meste sta kontenti ku kes kuza ki nu ten. (Sal. 16:6; 24:5) Alvês pode ser fásil nu konsentra na kes kuza ki nu ka ten envês di konsentra na kes bons kuza ki nu ta tra pruvetu di es. Pur isu, sforsa pa bu ten un atitudi puzitivu sobri bu situason. — Gál. 6:4.
ISAKAR
4. Kuzê ki Jakó fla Isakar i modi ki kes palavra li kunpri? (Jénezis 49:14, 15) (Odja kuadru.)
4 Lé Jénezis 49:14, 15. Jakó ilojia Isakar pamodi el ta trabadjaba duru sima un buru ki ten osu fórti i ki ta karega txeu karga pizadu. Jakó tanbê fla ma Isakar ta ba tinha un bon téra. I kes palavra di Jakó kunpri pamodi tribu di Isakar resebe txon bera di riu Jurdon ki ta daba txeu kumida. (Juz. 19:22) Tribu di Isakar trabadja duru pa kuida di ses txon, má tanbê es trabadja duru pa djuda otus algen. (1 Reis 4:7, 17) Pur izénplu, kantu juís Baraki i profetiza Débura pidi israelitas pa djuda-s luta kóntra Sízera, tribu di Isakar foi kel primeru tribu ki oferese pa djuda i es staba prontu pa luta na otus situason. — Juí. 5:15
5. Pamodi ki nu debe sforsa pa trabadja duru?
5 Kuzê ki nu ta prende? Jeová ta da valor pa nos trabadju duru na se sirvisu sima el ta daba valor pa trabadju duru di tribu di Isakar. (Ecl. 2:24) Pur izénplu, pensa na kes irmon ki ta trabadja duru pa kuida di kongregason. (1 Tim. 3:1) Kes irmon ka ta luta na un géra di verdadi, má es ta trabadja duru pa proteje irmons ku irmans di kes kuza ki pode prujudika ses amizadi ku Jeová. (1 Kor. 5:1, 5; Jud. 17-23) Tanbê es ta trabadja duru pa pripara i faze diskursu ki ta da kongregason forsa i koraji. — 1 Tim. 5:17.
DAN
6. Ki diziginason tribu di Dan resebe? (Jénezis 49:17, 18) (Odja kuadru.)
6 Lé Jénezis 49:17, 18. Jakó fla ma Dan éra sima un kóbra ki ta ataka kes animal más grandi di ki el, sima pur izénplu un kabalu ki ta uzadu na géra. Tribu di Dan éra korajozu i es staba prontu pa ataka kes inimigu di nason di Israel. Timenti es staba ta viaja pa kel téra ki Deus prometeba es, tribu di Dan “ta protejeba” kel nason interu pamodi es éra últimu na sai. (Nun. 10:25) Enbóra réstu di kel povu ka odja kuzê ki tribu di Dan ta fazeba ses tras, ses diziginason éra txeu inportanti.
7. Modi ki nu pode xinti sobri kalker diziginason ki nu ta resebe na sirvisu di Jeová?
7 Kuzê ki nu ta prende? Bu ten algun diziginason ki otus algen ka ta repara kuzê ki bu ta faze? Talvês bu ta djuda na linpa i konpo Salon di Reinu, bu ta oferese pa djuda na asenbleia i kongrésu ô kuida di otus diziginason. Bu merese ilojiu pamodi bu ta faze kes trabadju li! Lenbra sénpri ma Jeová ta repara i el ta da valor pa tudu kuza ki bu ta faze pa el. El ta fika txeu kontenti prinsipalmenti óras ki bu ta sirbi-l ka pamodi otus algen ta ilojia-u pa kuzas ki es ta odja-u ta faze, má pamodi bu krê pa es sabe ma bu ta ama-l txeu. — Mat. 6:1-4.
GADE
8. Pamodi ki éra fásil pa kes inimigu di Israel atakaba povu di Gade? (Jénezis 49:19) (Odja kuadru.)
8 Lé Jénezis 49:19. Jakó fla ma un grupu di bandidu ta ba atakaba Gade. Uns 200 anu dipôs, tribu di Gade ba mora na lésti di riu Jurdon, na un téra ki ta fikaba pértu di kes nason ki éra ses inimigu. Di kel manera li éra fásil pa kes nason ki éra ses inimigu atakaba es. Má, tribu di Gade krê viveba na kel téra pamodi la tinha txeu txon undi ki es pode pastoraba ses animal. (Nun. 32:1, 5) Ta fika klaru ma tribu di Gade éra korajozu. Es ta kunfiaba ma Jeová pode djudaba es difendeba kel téra ki el daba es kóntra kalker grupu di bandidu. Pa txeu anu tanbê es manda ses trópa pa djuda kes otu tribu toma ses téra di kel otu ladu di Jurdon. (Nun. 32:16-19) Tanbê es kunfia ma Jeová pode protejeba ses mudjer i ses fidju timenti kes ómi ka staba la. Jeová abênsua-s pamodi ses koraji i ses sakrifisiu. — Juz. 22:1-4.
9. Si nu ta kunfia na Jeová ki disizons nu ta toma?
9 Kuzê ki nu ta prende? Pa nu sirbi Jeová na situasons difísil, nu meste kontinua ta kunfia na el. (Sal. 37:3) Txeu irmon oji ta mostra ma es ta kunfia na Jeová óras ki es ta faze sakrifisiu pa apoia prujétus di konstruson di organizason, sirbi undi ki ten más nisisidadi ô kuida di otus diziginason. Es ta faze kel-li pamodi es ta kunfia ma Jeová sénpri ta kuida di es. — Sal. 23:1.
AZER
10. Kuzê ki tribu di Azer ka faze? (Jénezis 49:20) (Odja kuadru.)
10 Lé Jénezis 49:20. Jakó fla ma tribu di Azer ta ben biraba riku i é kel-li própi ki kontise. Tribu di Azer ba mora na un téra ki tinha alguns txon ki más ta daba kumida na Israel. (Deut. 33:24) Ses téra ta fikaba pértu di mar Mediterániu i el ta inkluiba portu di Sídon na Finísia ki éra riku. Má tribu di Azer ka tra kes kananeu di kel téra. (Juí. 1:31, 32) Pamodi ses rikéza i mau influensia di kes kananeu, tribu di Azer kumesa ta perde zelu pa adorason verdaderu. Pur izénplu, kantu juís Baraki pidi kes israelita pa djuda-s luta kóntra kes kananeu, tribu di Azer ka oferese pa djuda. Pur isu, es ka odja kel milagri ki Jeová faze kantu el djuda kes israelita ganha ‘djuntu di kes agu di Mejidu.’ (Juí. 5:19-21) Tribu di Azer talvês xinti vergónha kantu es obi Baraki i Débura ta kanta kel kántiku di vitória ki ta fla: ‘Azer fika xintadu bera mar sen faze nada’. — Juí. 5:17.
11. Pamodi ki nu meste mante un atitudi ikilibradu sobri kuzas material?
11 Kuzê ki nu ta prende? Nu krê da Jeová nos midjór. Pa nu faze kel-li, nu meste toma kuidadu pa nu ka bira sima pesoas di mundu ki ta pensa ma dinheru i kuzê ki el ta kunpra é kel kuza más inportanti na vida. (Pro. 18:11) Nu ta sforsa pa nu ten un atitudi ekilibradu sobri dinheru. (Ecl. 7:12; Ebr. 13:5) Nu ka ta gasta nos ténpu i nos forsa ta tenta djobe kuzas ki nu ka meste i ki ka ta dexa-nu faze nos midjór pa Deus. Envês di kel-li nu ta faze tudu kel ki nu pode pa Jeová i nu sabe ma si nu mante fiel, Jeová ta ben rekonpensa-nu ku un vida sábi na futuru. — Sal. 4:8.
NAFTALI
12. Modi ki kes kuza ki Jakó fla pa Naftali kunpri? (Jénezis 49:21) (Odja kuadru.)
12 Lé Jénezis 49:21. Jakó fla ma Naftali ta ben flaba “palavras bunitu.” Talvês el staba ta fla di kel manera ki Jizus ta ben papiaba duránti se trabadju di pregason. Jizus pasa txeu ténpu ta vive na sidadi di Kafarnaun ki éra tiritóriu di tribu di Naftali. É pur isu ki Kafarnaun ta txomadu di “se sidadi.” (Mat. 4:13; 9:1; Juan 7:46) I proféta Izaías fla ma Jizus ta ben sérba ‘un lus fórti’ pa pesoas di Zebulon i Naftali. (Isa. 9:1, 2) Jizus foi “kel lus di verdadi ki ta límia tudu tipu di algen” através di se ensinu. — Juan 1:9.
13. Modi ki nu pode ten serteza ma nos manera di pâpia ta agrada Jeová?
13 Kuzê ki nu ta prende? Kuzê ki nu ta fla i modi ki nu ta fla-l é inportanti pa Jeová. Modi ki nu pode pâpia “palavras bunitu” ki ta agrada Jeová? Primeru nu ta pâpia verdadi. (Sal. 15:1, 2) Tanbê óras ki nu ta fla kuzas ki ta inkoraja otus algen, nu pode ilojia-s pa kes kuza dretu ki es ta faze i nu ta tenta ka pâpia di ses fadja ku otus algen ô kritika-s. (Efé. 4:29) I nu pode poi méta di midjora manera ki nu ta kumesa un konbérsu ku pesoas i dipôs pâpia ku es sobri notísia sábi.
JUZÉ
14. Modi ki kel profesia sobri Juzé kunpri? (Jénezis 49:22, 26) (Odja kuadru.)
14 Lé Jénezis 49:22, 26. Jakó tinha txeu orgulhu di Juzé i el éra kel ki “skodjedu na meiu di se irmons.” Jakó txoma-l “ramu di arvi ki ta da fruta”. Jakó éra kel arvi i se fidju, Juzé, éra sima un ramu di arvi. Juzé éra primeru fidju ki Jakó tevi ku Rakel, ki éra kel mudjer ki más el ta amaba. Jakó fla ma Juzé ta ben resebeba eransa di primeru fidju envês di Ruben. Ruben éra primeru fidju ki Jakó tevi ku Lia. (Jén. 48:5, 6; 1 Kró. 5:1, 2) Primeru párti di kel profesia li kunpri kantu kes dôs fidju di Jakó, Efrain i Manasés, bira dôs tribu di Israel i kada un di es mora na ses própi téra. — Jén. 49:25; Juz. 14:4.
15. Modi ki Juzé aji kantu el tratadu di manera injustu?
15 Jakó tanbê fla ma ‘arkerus ta daba Juzé ku flexa i es guardaba el rankor.’ (Jén. 49:23) Kel-li staba ta pâpia di kes irmon di Juzé ki tinha inveja di el, ki trata-l di manera injustu i pô-l ta sufri txeu kuza kasábi. Má Juzé ka fika xatiadu ku ses irmon ô ku Jeová. Kontise sima Jakó fla: “Arku [di Juzé] fika firmi, i se mô kontinua fórti i ájil.” (Jén. 49:24) Juzé kunfia na Jeová duránti kes prubléma ki el pasa pa el, i alén di púrdua ses irmon tanbê el trata-s ku bondadi. (Jén. 47:11, 12) Juzé dexa kes prubléma ki el pasa pa el pô-l ta bira un algen midjór. (Sal. 105:17-19) Pamodi kel-li Jeová uza-l pa faze kuzas inportanti.
16. Modi ki nu pode imita izénplu di Juzé óras ki nu ta pasa pa prublémas?
16 Kuzê ki nu ta prende? Nunka nu ka debe dexa prublémas afasta-nu di Jeová i di nos irmons ku irmans. Lenbra ma Jeová pode trena-nu óras ki nu ta kontinua ta sirbi-l na ténpus difísil. (Ebr. 12:7, nóta di rodapé.) Kel trenu li pode djuda-nu dizenvolve i midjora kualidadis ki un kriston debe ten, sima mizerikórdia i perdon. (Ebr. 12:11) Nu pode ten serteza ma Jeová ta ben rekonpensa-nu sima el rekonpensa Juzé.
BENJAMIN
17. Modi ki kel profesia sobri Benjamin kunpri? (Jénezis 49:27) (Odja kuadru.)
17 Lé Jénezis 49:27. Jakó dja flaba ma Benjamin ta sérba bon na luta sima un lobu. (Juí. 20:15, 16; 1 Kró. 12:2) Kel primeru rei di Israel, Saul, éra di tribu di Benjamin. I Saul luta ku koraji kóntra kes filisteu. (1 Sam. 9:15-17, 21) Txeu anu dipôs, Rainha Ester i Mordekai, ki éra di tribu di Benjamin, salva kes israelita pa es ka matadu. — Ester 2:5-7; 8:3; 10:3.
18. Modi ki nu pode imita lialdadi di tribu di Benjamin?
18 Kuzê ki nu ta prende? Di serteza kes algen di tribu di Benjamin xinti orgulhu di odja un algen di ses tribu ta bira rei asi pa kunpri kel profesia. Má dipôs kantu Jeová poi Davidi, ki éra di tribu di Judá, ta bira rei, kes algen di tribu di Benjamin ku ténpu apoia kel mudansa li. (2 Sam. 3:17-19) Uns anu dipôs kantu kes otu tribu rabela, kel tribu di Benjamin kontinua lial pa tribu di Judá i pa kel rei ki Jeová skodje. (1 Reis 11:31, 32; 12:19, 21) Nos tanbê nu pode apoia ku lialdadi kes algen ki Jeová skodje pa orienta se povu oji. — 1 Tes. 5:12.
19. Modi ki kes últimu kuza ki Jakó fla ses fidju pode djuda-nu?
19 Kel profesia ki Jakó faze kantu el staba ta móre pode djuda-nu. Kes kuza ki nu prende sobri profesia di Jakó i modi ki es kunpri ta da-nu más serteza inda ma kes otu profesia ki sta na Palavra di Jeová di serteza ta ben kunpri. I tanbê odja modi ki kes fidju di Jakó abensuadu ta djuda-nu intende midjór modi ki nu pode agrada Jeová.
KÁNTIKU 128 Aguenta firmi ti fin
a Kantu Jakó abênsua kes primeru kuatu fidju, el abênsua-s pa órdi ki es nase. Má, kantu el ba abênsua kes otu 8 fidju, Jakó ka abênsua-s pa órdi ki es nase.