BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 julhu pp. 2-7
  • Pamodi ki nu debe pidi konsedju?

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Pamodi ki nu debe pidi konsedju?
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • KI KUALIDADIS N MESTE TEN?
  • KEN KI PODE DA-M BONS KONSEDJU?
  • MODI KI N PODE MOSTRA MA N KRÊ KONSEDJU?
  • N DEBE PIDI OTUS ALGEN PA TOMA DISIZONS PA MI?
  • KONTINUA TA PIDI KONSEDJU
  • Modi ki nu debe da un konsedju
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Disizons ki ta mostra ma nu ta kunfia na Jeová
    Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason — 2023
  • Prende ku kes últimu palavra ki alguns ómi fiel fla antis di es móre
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • Seta ma bu ka sabe tudu kuza
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
w25 julhu pp. 2-7

STUDU 28

KÁNTIKU 88 Djuda-m ntende bus mandamentu

Pamodi ki nu debe pidi konsedju?

‘É kes ki ta djobe konsedju ki ten sabedoria.’ — PROVÉRBIOS 13:10.

ASUNTU PRINSIPAL

Kuzê ki nu ten ki faze pa kes bon konsedju ki nu ta resebe djuda-nu.

1. Modi ki nu pode toma disizons ki ta ten bons rezultadu? (Provérbios 13:10; 15:22)

NOS tudu nu krê toma bons disizon. I nos tudu nu krê pa nos planus ten bons rezultadu. Palavra di Deus ta fla-nu ma pa nu konsigi kes kuza li, nu meste pidi konsedju. — Lé Provérbios 13:10; 15:22.

2. Kuzê ki Jeová promete faze pa nos?

2 É klaru ki kel Algen ki ta pode da-nu kes midjór konsedju é nos Pai, Jeová. Pur isu, nu meste ora i pidi-l sabedoria. El promete djuda-nu kantu el fla: ‘N ta da-u konsedju ku nhas odju fíksu na bo.’ (Sal. 32:8) Kel testu li ta mostra ma Jeová ta faze más di ki da-nu konsedju. El ta preokupa ku kada un di nos i el ta djuda-nu aplika se konsedju.

3. Kuzê ki nu ta ben odja na kel studu li?

3 Na kel studu li nu ta ben uza Palavra di Deus pa djuda-nu responde kuatu pergunta: (1) Ki kualidadis N meste ten si N krê pa un bon konsedju djuda-m? (2) Ken ki pode da-m bons konsedju? (3) Modi ki N pode mostra ma N krê konsedju? (4) Pamodi ki N debe ivita pidi otus algen pa toma disizons pa mi?

KI KUALIDADIS N MESTE TEN?

4. Ki kualidadis nu meste ten pa un bon konsedju djuda-nu?

4 Nu meste ser umildi i seta nos limitason pa un bon konsedju djuda-nu. Nu meste rekonhese ma talvês nu ka ten spiriénsia ô konhisimentu ki ta txiga pa nu toma un bon disizon sen ajuda di otu algen. Si nos é ka umildi i nu ka ta seta nos limitason, Jeová pode ka djuda-nu. Pamodi kel-li, kalker konsedju ki nu ta resebe óras ki nu ta lé Palavra di Deus pode entra na un obidu i sai pa kel otu. (Miq. 6:8; 1 Ped. 5:5) Má si nos é umildi i nu ta seta nos limitason, nu ta tene gana di obi i di aplika kes konsedju ki nu ta atxa na Bíblia.

5. Ki kuzas rei Davidi faze ki pode poba el ta bira orgulhozu?

5 Odja kuzê ki nu pode prende ku izénplu di rei Davidi. Enbóra el faze txeu kuza ki ta dexaba pesoas dimiradu, el ka bira orgulhozu. Txeu ténpu antis di el bira rei, el bira famozu pamodi el éra bon na toka arpa i ti el pididu pa el ba toka pa rei. (1 Sam. 16:18, 19) Dipôs ki Jeová skodje Davidi pa ser prósimu rei, El da-l spritu santu i kel-li pô-l ta ten txeu forsa. (1 Sam. 16:11-13) Pesoas ta ilojiaba el pamodi el ta mataba ses inimigu, i kel-li ta inklui kel jiganti filisteu ki txomaba Gulias. (1 Sam. 17:37, 50; 18:7) Si un ómi orgulhozu konsigi faze kuzas grandi sima kes-li, el pode pensaba ma el ka meste obi konsedju di otus algen. Má Davidi ka éra si.

6. Modi ki nu sabe ma Davidi gostaba di obi konsedju? (Odja imajen.)

6 Dipôs ki Davidi bira rei, el skodje amigus ki ta daba el bons konsedju. (1 Kró. 27:32-34) Nu ka ta fika dimiradu ku kel-li, pamodi Davidi sénpri ta obiba bons konsedju. El seta konsedju ka sô di ómi, má tanbê di un mudjer ki txoma Abigail. El éra mudjer di un ómi ki txomaba Nabal, ki éra orgulhozu, ki ka ta mostraba gratidon i ki ka ta ruspetaba otus algen. Davidi éra umildi i el aplika kel bon konsedju ki Abigail da-l, i pamodi kel-li el ivita faze un pekadu gravi. — 1 Sam. 25:2, 3, 21-25, 32-34.

Rei Davidi sta ta obi Abigail ku atenson, ki sta xintadu na txon i ta inplora-l pa el obi se konsedju.

Ku umildadi, rei Davidi seta i aplika konsedju di Abigail. (Odja parágrafu 6.)


7. Ki lisons nu pode prende ku izénplu di Davidi? (Eclesiastes 4:13) (Odja imajen.)

7 Nu pode prende alguns lison ku izénplu di Davidi. Pur izénplu, nu pode ten alguns kapasidadi ô nu pode ten autoridadi riba di otus algen. Má simé, nunka nu ka debe pensa ma nu sabe tudu kuza i ma nu ka meste di konsedju. I sima Davidi, nu debe sta prontu pa obi bons konsedju, ka ta inporta kenha ki da-nu el. (Lé Eclesiastes 4:13.) Si nu faze si, talvês nu ta ivita faze érus gravi ki pode traze prublémas pa nos i pa otus algen.

Imajens: 1. Kuatu ansion na un runion. Un di kes ansion sta ta pâpia xatiadu. 2. Dipôs, déntu di un karu, un ansion más jóven ki staba na kel runion, sta el sô ta pâpia ku kel ansion ki staba ta pâpia xatiadu na kel runion.

Nu debe sta dispostu na obi bons konsedju, ka ta inporta ken ki da-nu el. (Odja parágrafu 7.)c


KEN KI PODE DA-M BONS KONSEDJU?

8. Pamodi ki Jonatan pode daba Davidi un bon konsedju?

8 Odja más un lison ki nu pode prende ku izénplu di Davidi. El obi konsedju di pesoas ki tinha un amizadi fórti ku Jeová i ki ta intendeba dretu kes prubléma ki el staba ta pasa pa el. Pur izénplu, kantu Davidi krê sabeba si rei Saul staba dispostu na fazeba pas ku el, el pidi konsedju na Jonatan, ki éra fidju di Saul. Pamodi ki Jonatan pode daba el un bon konsedju? É pamodi Jonatan ka sô tinha un amizadi fórti ku Jeová, má tanbê el konxeba Saul dretu. (1 Sam. 20:9-13) Modi ki nu pode aplika kel lison li?

9. Na kenha ki nu debe pidi konsedju? Da un izénplu. (Provérbios 13:20)

9 Óras ki nu meste di konsedju é bon nu pidi na pesoas ki ten un amizadi fórti ku Jeová i ki ten spiriénsia na lida ku kel asuntu ki nu meste di ajuda.a (Lé Provérbios 13:20.) Pur izénplu, imajina ma un irmon jóven sta interesadu na atxa un irman pa el kaza ku el. Ken ki pode da-l bons konsedju? Un amigu di sel ki é ka kazadu talvês pode djuda-l si el da-l konsedjus ku bazi na prinsípius di Bíblia. Má kel irmon talvês ta resebe konsedjus ki ta djuda-l midjór si el pergunta un kazal ki ta konxe-l dretu i ki dja sta ta sirbi Jeová djuntu dja ten algun ténpu. Es pode fla-l ka sô modi ki el ta aplika kes konsedju di Bíblia, má tanbê kuzê ki es prende na ses kazamentu.

10. Kuzê ki nu sta ben odja gósi?

10 Dja nu odja dôs kualidadi ki nu meste ten i kenha ki pode da-nu bons konsedju. Gósi nu ben odja modi ki nu pode mostra ma nu krê un konsedju i si nu debe pidi otus algen pa toma disizons pa nos.

MODI KI N PODE MOSTRA MA N KRÊ KONSEDJU?

11-12. (a) Kuzê ki nu debe ivita faze? (b) Kuzê ki rei Rubuon faze kantu el tinha ki tomaba un disizon inportanti?

11 Alvês pode parse ma un algen sta ta djobe konsedju, má na verdadi el krê sô pa otus algen konkorda ku un disizon ki dja el toma. Si un algen faze si, na verdadi el sta ta mostra ma el ka krê konsedju. Nu debe prende ku kuzê ki kontise ku rei Rubuon.

12 Rubuon bira rei di Israel dipôs ki se pai Salumon móre. Kantu Rubuon bira rei, kel povu tinha txeu kuza bon, má es ta xintiba ma Salumon pô-s ta faze trabadju duru dimás. Kel povu bai atxa Rubuon i es pidi-l pa el biraba ses trabadju más fásil. Rubuon pidi-s pa es daba el ténpu pa el pensa na ki disizon ki el ta tomaba. El kumesa dretu. Primeru el pidi konsedju na kes ómi di idadi ki dja djudaba Salumon. (1 Reis 12:2-7) Má el ka seta kel konsedju ki kes ómi di idadi da-l. Pamodi ki el faze kel-li? Talvês dja el disidiba kuzê ki el ta ba fazeba i el staba ta spera ma kes ómi di idadi ta konkordaba ku el. Nton el pidi konsedju na ses amigu más jóven i es konkorda ku el. El gosta di kuzê ki es fla-l. (1 Reis 12:8-14) Rubuon fla kel povu izatamenti kel ki ses amigu fla-l. Pamodi kel-li, txeu algen fika kóntra Rubuon i es skodje otu rei. Pur isu, Rubuon fika sénpri ta ten prubléma. — 1 Reis 12:16-19.

13. Modi ki nu pode sabe si nu krê un konsedju própi?

13 Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Rubuon? Óras ki nu ta pidi otus konsedju, nu ka debe faze-l dipôs ki dja nu toma nos própi disizon. Modi ki nu pode sabe si nu sta ta faze kel-li? Nu pode pergunta: ‘Óras ki N ta pidi un konsedju, N ta nega-l lógu si é ka kel ki N krê obiba?’ Odja un izénplu.

14. Óras ki nu ta resebe un konsedju, kuzê ki nu meste lenbra? Da un izénplu. (Odja imajen.)

14 Imajina un irmon ki es oferese-l un trabadju ki ta pagadu dretu. Antis di el seta-l, el ta pidi konsedju na un ansion. Kel irmon ta fla kel ansion ma kel trabadju ta iziji pa el fika txeu ténpu lonji di se família. Kel ansion ta lenbra kel irmon di kel prinsípiu di Bíblia ki ta fla ma se responsabilidadi prinsipal é djuda se família ten un amizadi fórti ku Jeová. (Efé. 6:4; 1 Tim. 5:8) Imajina ma kel irmon ka konkorda ku kel ansion. El ta kontinua ta pergunta otus algen na kongregason ti ki el atxa un algen ki ta fla-l ma el pode seta kel trabadju. Kel irmon krê própi un konsedju ô sô el sta ta djobe un algen ki ta konkorda ku el? Nu debe lenbra ma nos korason ta ingana-nu. (Jer. 17:9) Alvês kel konsedju ki más nu meste é kel ki nu ka krê obi.

Un irman ta pidi konsedju na txeu irmon ku irmans. El ta pasa di un algen pa kel otu i el ka sta kontenti ku ninhun di kes kuza ki es fla-l.

Nu sta ta djobe bons konsedju ô sô nu sta ta djobe un algen pa konkorda ku nos? (Odja parágrafu 14.)


N DEBE PIDI OTUS ALGEN PA TOMA DISIZONS PA MI?

15. Kuzê ki nu debe toma kuidadu pa nu ka faze, i pamodi?

15 Kada un di nos ten responsabilidadi di toma nos própi disizon. (Gál. 6:4, 5) Sima dja nu papiaba antis, un algen ki ten sabedoria ta sigi konsedjus ki sta na Palavra di Deus i di un irmon maduru antis di el toma un disizon. Pur isu, nu debe toma kuidadu pa nu ka pidi otus pa toma disizons pa nos. Alguns algen ta faze kel-li óras ki es ta pergunta un algen ki es ta kunfia na el: “Kuzê ki bu ta fazeba si bu staba na nha situason?” Otus ta faze kel-li óras ki es ta toma mésmu disizon ki otu algen, sen pensa dretu na kel asuntu.

16. Ki disizon kes kriston na kongregason di Korintu tinha ki tomaba sobri kume karni ki oferesedu pa imajen? (1 Koríntius 8:7; 10:25, 26)

16 Odja kel situason ki kontise na kongregason di Korintu, na ténpu di apóstlus, sobri kume karni ki oferesedu pa imajen. Paulu skrebe pa kes kriston: “Nu sabe ma un imajen é ka nada na mundu i ma ten sô un Deus.” (1 Kor. 8:4) Pamodi kel-li, alguns na kongregason disidi ma es podia kumeba karni ki oferesedu pa imajen i ki dipôs bendedu na merkadu. Otus algen disidi ma es ka ta kumeba kes karni pamodi kel-la ta dexaba es ku konsénsia pizadu. (Lé 1 Koríntius 8:7; 10:25, 26.) Kel-li éra un disizon ki kada algen ta tomaba. Paulu nunka ka fla kes algen di Korintu pa toma disizon pa otus algen i nen pa es ka tomaba un disizon sô pamodi otus algen toma kes mésmu disizon. Kada un di es tinha ki ‘prestaba kónta di ses kabésa pa Deus.’ — Rom. 14:10-12.

17. Kuzê ki pode kontise si nu toma un disizon sô pamodi otus algen toma kel mésmu disizon? Da un izénplu. (Odja imajen.)

17 Modi ki pode kontise un situason sima kel-li oji? Pensa na kel asuntu sobri kes párti más pikinoti di sangi. Kada irmon debe disidi si el ta seta ô nau kada un di kes párti más pikinoti di sangi.b Nu pode atxa difísil intende kel asuntu li dretu, má kel-li é un disizon ki ta faze párti di kel karga di responsabilidadi ki kada un di nos ten. (Rom. 14:4) Si nu toma un disizon sô pamodi un otu algen toma kel mésmu disizon, nu pode bira nos konsénsia fraku. Sô nu ta konsigi trena i ganha sabedoria si nu uza nos konsénsia. (Ebr. 5:14) Nton, ki óra nu debe pidi un irmon maduru konsedju? Nu ta faze kel-li dipôs ki nu faze nos piskiza, má inda nu meste di ajuda pa nu intende modi ki un prinsípiu di Bíblia ta aplika na nos situason.

Imajens: 1. Un irmon sta ta uza Bíblia, lison 39 di livru “Vive filís pa tudu ténpu!”, i vídiu “Modi ki nu pode toma disizons sobri uza sangi na tratamentus di saúdi” pa djuda-l prenxe se karton di sangi. 2. Dipôs, el sta ta obi un irmon maduru ki sta pâpia ku el sobri un testu di Bíblia.

Nu debe djobe konsedju sô dipôs ki nu faze nos piskiza (Odja parágrafu 17.)


KONTINUA TA PIDI KONSEDJU

18. Kuzê ki Jeová dja faze pa nos?

18 Jeová ta mostra txeu kunfiansa na nos pamodi el ta dexa-nu toma nos própi disizon. El da-nu se Palavra, ki é Bíblia. Tanbê el ta da-nu amigus ki ten sabedoria i ki pode djuda-nu intende modi ki nu ta aplika prinsípius di Bíblia. Di kes manera li, Jeová sta ta kuida di nos sima un Pai ki ta ama-nu txeu. (Pro. 3:21-23) Modi ki nu pode mostra-l nos gratidon?

19. Modi ki nu pode kontinua ta dexa Jeová filís?

19 Pur izénplu, pai ku mai ta fika txeu kontenti óras ki es ta odja ses fidju ta kria i ta bira sérvus di Jeová ki ten sabedoria i ki ta djuda otus algen. Di mésmu manera, Jeová ta fika filís óras ki el ta odja-nu ta kontinua ta dizenvolve nos amizadi ku el, ta djobe bons konsedju i ta toma bons disizon ki ta da-l ónra.

PA BONS KONSEDJU DJUDA-M, PAMODI KI N DEBE...

  • ser umildi i seta nhas limitason?

  • krê un konsedju?

  • toma nhas própi disizon?

KÁNTIKU 127 Ki tipu di algen ki N debe ser?

a Alvês é bon un sérvu di Jeová pidi konsedju sobri alguns asuntu na un algen mésmu ki el é ka Tistimunha di Jeová. Pur izénplu, na asuntus ki ten aver ku banku, tratamentu di saúdi ô otu kuza.

b Pa sabe más sobri kel asuntu li, odja lison 39, pontu 5 di livru Vive filís pa tudu ténpu!, i na párti “Djobe más”.

c SPLIKASON DI IMAJEN: Un ansion sta ta da otu ansion konsedju sobri modi ki el pâpia na un runion ka dura li.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen