BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 setenbru pp. 20-25
  • Djuda lógu kes ki ten un “bon atitudi”

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Djuda lógu kes ki ten un “bon atitudi”
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • MODI KI NU PODE DJUDA KES KI STA INTERESADU NA NOTÍSIAS SÁBI?
  • MODI KI NU PODE DJUDA UN ALGEN KI DJA KUMESA TA STUDA BÍBLIA?
  • MODI KI NU PODE DJUDA KES ALGEN KI KUMESA TA SISTI RUNION?
  • Disizons ki ta mostra ma nu ta kunfia na Jeová
    Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason — 2023
  • Modi ki nu pode ten más alegria na pregason
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • Seta ma bu ka sabe tudu kuza
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Bira más amigu di nos irmons ku irmans é bon pa nos!
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
w25 setenbru pp. 20-25

STUDU 39

KÁNTIKU 54 ‘Kel-li ki é kaminhu’

Djuda lógu kes ki ten un “bon atitudi”

“Tudu kes ki tinha bon atitudi pa ganha vida pa tudu ténpu bira ta kridita.” — ATUS 13:48.

ASUNTU PRINSIPAL

Kal ki é midjór óra pa oferese pesoas un studu di Bíblia i konvida-s pa nos runion.

1. Modi ki pesoas pode reaji óras ki nu ta prega pa es? (Atus 13:47, 48; 16:14, 15)

TXEU algen na ténpu di apóstlus seta verdadi lógu ki es obi kel mensajen sobri Jizus. (Lé Atus 13:47, 48; 16:14, 15.) Di mésmu manera, oji, alguns algen ta fika txeu kontenti óras ki es ta obi notísias sábi pa primeru bês. Ti mésmu kes algen ki na komésu ka mostra interesi pa mensajen di Reinu más tardi es abri ses korason pa seta-l. Kuzê ki nu debe faze óras ki nu atxa pesoas ki ten un “bon atitudi” na pregason?

2. Di ki manera nos trabadju di faze disiplu é sima trabadju di un agrikultor?

2 Odja un izénplu. Nos trabadju di pregason pode ser konparadu ku trabadju ki un agrikultor ta faze. Si fruta di un arvi dja sta maduru kel agrikultor ta panha-l lógu, sikrê inda el sta ta símia txon ô el sta ta kuida di otus planta di se kanpu. Di mésmu manera, óras ki nu ta atxa un algen ki sta prontu pa seta notísia sábi, nu krê djuda-l lógu bira un disiplu di Jizus. Omésmu ténpu, nu ta kontinua ta djuda kes algen ki inda ka mostra interesi intende valor di notísias sábi. (Juan 4:35, 36) Óras ki nu ta intende dretu si un algen sta interesadu na notísia sábi ô nau, nu ta konsigi sabe kal ki é midjór manera di djuda-l. Nu sta ben odja kuzê ki nu pode faze duránti nos primeru konbérsu pa djuda un algen ki sta interesadu na notísia sábi. Tanbê nu ta ben odja modi ki nu pode djuda kes algen li kontinua ta faze prugrésu.

MODI KI NU PODE DJUDA KES KI STA INTERESADU NA NOTÍSIAS SÁBI?

3. Kuzê ki nu debe faze óras ki nu atxa pesoas interesadu na pregason? (1 Koríntius 9:26)

3 Óras ki nu ta atxa pesoas na pregason ki sta interesadu, nu krê djuda-s lógu kumesa ta anda na kel kaminhu ki ta leba pa vida. Na kes situason li, nu debe oferese-s un studu di Bíblia i konvida-s pa sisti runion lógu na nos primeru konbérsu. — Lé 1 Koríntius 9:26.

4. Konta spiriénsia di un algen ki staba prontu pa kumesa ta studa Bíblia lógu.

4 Oferese un studu di Bíblia. Alguns algen ta sta prontu pa seta un studu di Bíblia lógu ki nu pâpia ku es. Pur izénplu, na un kinta-fera un mudjer jóven na Kanadá txiga pértu di un karinhu di publikason i el panha un bruxura Vive filís pa tudu ténpu!. Kel irman splika-l ma ku kel bruxura el pode tinha un studu di Bíblia di grasa. Kel jóven staba interesadu i es da kunpanheru ses nunbru di telemóvel. Más tardi na kel dia, kel jóven manda kel irman mensajen ta pergunta-l ki dia ki es pode studaba. Kantu kel irman fla-l ma el ta baba fin di simana, kel jóven pergunta-l: “Ka pode ser manhan? N ta sta livri.” El studa lógu na kel sésta-fera. Kel jóven sisti se primeru runion na kel fin di simana i el sta kontinua ta faze prugrésu faxi.

5. Kuzê ki ta djuda-nu sabe kal ki é midjór manera di oferese un studu di Bíblia? (Odja imajens.)

5 É klaru ki é ka tudu algen ki ta reaji sima kel jóven ki krê studaba Bíblia lógu. Alguns pode meste más ténpu pa es dizenvolve interesi. Talvês, primeru nu meste kumesa un konbérsu sobri un asuntu ki ta interesa kel algen. Má, si nu kontinua ku un atitudi puzitivu i nu kontinua ta mostra interesi pa kel algen, déntu di poku ténpu, el pode krê kumesa un studu di Bíblia. Kuzê ki nu pode fla óras ki nu ta oferese un algen un studu di Bíblia? Nu ben odja alguns sujiston ki irmons ku irmans ki é bon na kumesa studus di Bíblia da.

Imajens: 1. Dôs irmon sta ta pâpia ku un ómi di idadi ki sta xintadu na varanda di se kaza. 2. Dôs irman sta ta pâpia ku un mai na pórta di se apartamentu. Es ta dexa-l ku bruxura “Vive filís pa tudu ténpu!”. Kel mudjer sta ku se fidju más pikinoti na mô i kel más grandi sta di pé pértu di el.

Kuzê ki bu pode flaba kes algen li pa djuda-s krê studa Bíblia? (Odja parágrafu 5.)a


6. Kuzê ki nu pode fla pa djuda un algen odja ma studa Bíblia é bon pa el?

6 Alguns publikador i pioneru splika ma na alguns lugar é midjór ivita fla palavras sima “studu”, “kursu di Bíblia,” ô “inxina-u” óras ki nu sta pâpia sobri un studu di Bíblia. Es da kónta ma é más midjór uza palavras sima “un konbérsu”, “pâpia di” i “intende Bíblia.” Pa kel konbérsu kontinua, bu pode fla: “Bíblia ta da respósta pa kes pergunta más inportanti di vida” ô “Bíblia é ka é sô pa kes algen ki é relijiozu. El ta da bons sujiston pa nos dia-dia.” Tanbê bu pode fla: “El ka ta toma txeu ténpu. Uns 10 ô 15 minutu ta txiga pa bu prende kuzas inportanti.” Bu ka meste fla palavras sima “konpromisu” ô “tudu simana”, pamodi kel-li pode poi kel algen ta xinti obrigadu na kontinua ta studa.

7. Ki óra ki alguns algen ta da kónta ma kel ki es sta ta prende é verdadi? (1 Koríntius 14:23-25)

7 Konvida-s pa es sisti un runion. Ta parse ma na ténpu di apóstlu Paulu, alguns da kónta ma kuzê ki es staba ta prende éra verdadi kantu es sisti runion pa primeru bês. (Lé 1 Koríntius 14:23-25.) Txeu bês é kel-li ki ta kontise oji. Maioria di algen ta faze prugrésu más rápidu óras ki es kumesa ta sisti runion. Ki óra ki bu debe konvida-s? Lison 10 di livru Vive filís pa tudu ténpu! ta konvida kel algen pa sisti runion, má bu ka meste spera ti ki nhos studa kel párti la pa konvida kel algen. Lógu na kel primeru konbérsu nu pode konvida kel algen pa sisti runion di fin-di-simana. Talvês bu pode fla-l téma di diskursu pa públiku ô algun pontu ki nu ta ba studa na Studu di Sentinéla di kel simana.

8. Kuzê ki nu pode fla un algen óras ki nu ta konvida-l pa sisti nos runion? (Isaías 54:13)

8 Óras ki bu ta konvida un algen interesadu pa sisti runion, splika-l modi ki nos runion é diferenti di kes di otus relijion ki talvês el ta kustuma bai. Kantu un studanti di Bíblia sisti Studu di Sentinéla pa primeru bês, el pergunta se instrutor: “Kel algen ki sta diriji Sentinéla sabe nómi di tudu algen?” Kel irman splika-l ma nos tudu nu ta tenta sabe nómi di tudu algen na kongregason, sima nu sabe nómi di kes algen di nos família. Kel studanti atxa kel-li txeu diferenti di kuzê ki ta kontise na se igreja. Nos tanbê, nu pode splika kel algen kal ki é obijetivu di nos runion. (Lé Isaías 54:13.) Nu ta sisti runion pa adora Jeová, pa prende sobri el i pa da kunpanheru koraji. (Ebr. 2:12; 10:24, 25) Pur isu, nos runion é fetu pa djuda-nu prende, es é ka un serimónia. (1 Kor. 14:40) Nu ta faze runion na lugaris sinplis i ki ten bons kondison, asi pa nu konsigi prende midjór. I nu ka ta pâpia sobri pulítika pamodi nu ka ta mete na asuntus di pulítika i nen nu ka ta diskuti sobri asuntus ô opinion di kada algen. Tanbê pode ser bon mostra kel studanti kel vídiu Kuzê ki ta kontise na un Salon di Reinu?. Kel-li pode djuda-l sabe kuzê ki ta ba kontise la.

9-10. Óras ki nu ta konvida un algen pa sisti runion, kuzê ki nu pode fla-l si el sta ku medu di ba sisti ô di partisipa na runion? (Odja imajen.)

9 Alguns ka ta krê sisti runion pamodi es ten medu ma nu ta ba pô-s ta bira un Tistimunha di Jeová. Nu pode da kel algen serteza ma nu gosta di resebe pesoas na nos runion i ma es pode sô sisti sen partisipa na el. Tudu algen na família é ben-vindu i kel-la ta inklui kes mininu pikinoti. Na nos runion mininus ka ta inxinadu na un grupu siparadu di ses mai ku ses pai. Envês di kel-li, mai ku pai i fidjus ta xinta djuntu i es ta prende djuntu. Di kel manera li, mai ku pai ta sabe ku kenha ki ses fidjus sta i kuzê ki es sta ta prende. (Deut. 31:12) Nu ka ta pidi dinheru na nos runion. Envês di kel-li, nu ta sigi konsedju ki Jizus da: “Nhos resebe di grasa, pur isu nhos da di grasa tanbê.” (Mat. 10:8) Tanbê bu pode fla kel algen ma el ka meste bisti ropa karu pa sisti nos runion. Deus ta djobe pa korason, ka pa aparénsia di pesoas. — 1 Sam. 16:7.

10 Si kel algen sisti, faze kel ki bu ta pode pa el xinti ben-vindu. Aprizenta-l pa ansions i pa otus irmon na kongregason. Si kel algen xinti ma el resebedu dretu, talvês el ta krê sisti otu bês. Duránti runion, si kel algen ka ten un Bíblia, dexa-l odja testus na bu Bíblia i oferese-l kel publikason ki nu sta ta studa na el i mostra-l modi ki el ta kunpanha runion.

Kel mai ki nu odjaba na kel otu imajen sta kontenti pamodi irmons ku irmans sta resebe-l dretu na Salon di Reinu. El tene kel fidju más pikinoti na mô i kel más grandi sta ta pâpia ku un rapazinhu.

Kantu más faxi un algen kumesa ta sisti runion, más faxi el ta bira amigu di Jeová. (Odja parágrafus 9 i 10.)


MODI KI NU PODE DJUDA UN ALGEN KI DJA KUMESA TA STUDA BÍBLIA?

11. Modi ki bu pode mostra ma bu ta ruspeta ténpu i óra ki kel algen ta pode studa?

11 Di kuzê ki nu debe lenbra óras ki nu ta studa Bíblia ku un algen? Ruspeta ténpu i dia ki kel algen ta studa. Pur izénplu, txiga na kel óra ki bu konbina ku kel algen, sikrê pesoas na undi ki bu ta mora ta kustuma atraza. Tanbê é bon bu ka dura txeu na kel primeru studu. Alguns irmon ku irmans ki ta studa Bíblia ku txeu algen, ta fla ma é bon bu tirmina kel studu sédu sikrê kel algen krê studa más. I ka bu pâpia txeu. Dexa kel studanti pâpia avontádi. — Pro. 10:19.

12. Kal ki debe ser nos obijetivu óras ki nu ta kumesa ta studa Bíblia ku un algen?

12 Óras ki bu ta studa Bíblia ku un algen, bu obijetivu désdi kel primeru lison é djuda-l konxe Jeová i Jizus i dizenvolve amor pa es. Bu ta faze kel-li óras ki sénpri nu ta mostra-s kuzê ki Bíblia ta fla envês di sô fla kuzê ki bu ta atxa ô kuzê ki bu sabe di Bíblia. (Atus 10:25, 26) Apóstlu Paulu da un bon izénplu na kel-li. Kantu el ta inxinaba pesoas sénpri el ta konsentraba na Jizus, ki é kel algen ki Jeová manda pa djuda-nu konxe-L i ama-L. (1 Kor. 2:1, 2) Apóstlu Paulu tanbê mostra pamodi ki é inportanti djuda kes novu disiplu dizenvolve bons kualidadi ki é sima oru, prata i pédras di valor. (1 Kor. 3:11-15) Kes kualidadi di txeu valor li ta inklui fé, sabedoria, kapasidadi di pensa i grandi ruspetu pa Jeová. (Sal. 19:9, 10; Pro. 3:13-15; 1 Ped. 1:7) Nu ta imita manera ki apóstlu Paulu ta inxinaba óras ki nu ta djuda nos studanti dizenvolve un fé fórti i un bon amizadi ku ses Pai na séu ki ta ama-s txeu. — 2 Kor. 1:24.

13. Modi ki bu pode mostra paxénxa i ser ikilibradu óras ki bu ta djuda bu studanti? (2 Koríntius 10:4, 5) (Odja imajen.)

13 Imita manera ki Jizus ta inxinaba óras ki bo é un algen ikilibradu i bu ta mostra paxénxa. Ivita faze perguntas ki ta poi kel algen ta fika sen jetu. Si kel studanti ka sta ta intende un kuza, bu ka meste kontinua ta pâpia sobri kel asuntu. É midjór bu kontinua studu i dipôs bu ta torna volta pa kel pontu. Envês di tenta obriga un studanti seta un ensinu di Bíblia antis di el sta priparadu, é midjór bu da-l ténpu pa el pensa na el i muda se manera di pensa. (Juan 16:12; Kol. 2:6, 7) Bíblia ta fla ma kes ensinu falsu é sima un fortaléza ki meste ronbadu. (Lé 2 Koríntius 10:4, 5) Nton, antis di ronba fortaléza di bu studanti, bu meste djuda-l faze un otu fortaléza. Kel-li krê fla djuda-l kunfia na Jeová, ki é se proteson. — Sal. 91:9.

Kel ómi di idadi ki nu odjaba na kel otu imajen sta ta studa livru “Vive filís pa tudu ténpu!” ku dôs irmon. Uns medalha di trópa sta pértu di es.

Da bu studanti ténpu pa el pensa na kuzê ki el sta ta prende i pa el muda se manera di pensa. (Odja parágrafu 13.)


MODI KI NU PODE DJUDA KES ALGEN KI KUMESA TA SISTI RUNION?

14. Modi ki nu debe trata kes algen ki kumesa ta sisti runion?

14 Jeová krê pa nu trata tudu algen ku bondadi, ka ta inporta di undi ki es é, kal ki é ses kultura ô kantu dinheru ki es ten. (Tia. 2:1-4, 9) Nton, modi ki nu pode mostra amor pa kes algen ki kumesa ta sisti runion?

15-16. Modi ki nu pode djuda kes algen ki ben sisti runion xinti avontádi?

15 Alguns algen ta bai pa nos runion sô pa odja kuzê ki ta kontise la ô pamodi un algen di un otu lugar konvida-s. Nton, óras ki bu ta odja un algen na runion, pâpia ku el, ser sinpátiku ku kel algen. Má ka bu fika animadu dimás pa el ka xinti sen jetu. Dexa-l odja na bu Bíblia i na publikasons ki nu sta ta studa ô da-l un Bíblia i publikason. Tanbê, pensa na otus manera di pô-l ta xinti avontádi. Un ómi ki ba sisti runion fla kel irmon ki resebe-l ma el staba preokupadu pamodi el ka staba bistidu sima kes irmon na Salon. Kel irmon faze-l xinti avontádi i el splika-l ma Tistimunhas di Jeová é pesoas normal. Dipôs di un ténpu, kel ómi faze prugrésu i el batiza, má nunka el ka skese di kuzê ki kel irmon fla-l. Má óras ki nu ta pâpia ku kes algen ki ben sisti runion, nu debe toma kuidadu pa nu ka faze-s pergunta ki ten aver ku ses asuntu pesoal. — 1 Ped. 4:15.

16 Tanbê, nu pode poi kes algen ta xinti avontádi di otu manera. Pur izénplu, nu krê mostra ruspetu si nu sta ta pâpia, komenta ô faze algun párti sobri kes algen ki é ka Tistimunhas di Jeová ô sobri ses krénsa. Nu ka debe fla kuzas ki pode ofende kes algen ô pô-s ka ta krê sisti runion otu bês. (Titu 2:8; 3:2) Pur izénplu, nu ka ta pâpia di ses krénsa di manera ki ta mostra falta di ruspetu. (2 Kor. 6:3) Pur isu, kes irmon ki ta faze diskursu pa públiku debe toma txeu kuidadu ku kel-li. Kes irmon tanbê ta mostra ma es ta inporta ku kes algen ki kumesa ta sisti runion óras ki es ta splika kes palavra i kuzas ki kes algen pode ka intende.

17. Kal ki debe ser nos obijetivu óras ki nu atxa kes algen ki ten un “bon atitudi” na pregason?

17 Nos trabadju di faze disiplu sta ta bira kada dia más urjenti i nu ta ben kontinua ta atxa pesoas ki ten un “bon atitudi pa ganha vida pa tudu ténpu.” (Atus 13:48) I óras ki nu atxa-s, nu ka debe xinti medu di oferese-s un studu di Bíblia i konvida-s pa runion. Óras ki nu ta faze si nu pode djuda kes algen kumesa ta anda na ‘strada ki ta leba pa vida.’ — Mat. 7:14.

MODI KI BU TA RESPONDEBA?

  • Modi ki nu pode djuda kes algen ki ten un “bon atitudi” lógu na nos primeru konbérsu?

  • Kuzê ki nu pode faze pa djuda nos studantis lógu na primeru studu?

  • Modi ki nu pode djuda kes algen ki kumesa ta sisti runion xinti avontádi?

KÁNTIKU 64 Faze kodjéta ku alegria

a SPLIKASON DI IMAJEN: Dôs irmon sta ta pâpia ku un ómi ki éra trópa i ki sta xintadu na varanda di se kaza ta diskansa; dôs irman sta ta pâpia di manera brévi ku un mai ki ten txeu kuza pa faze.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen