Matéria pa studa na runion Vida i pregason
2 TI 8 DI DIZÉNBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | APOCALIPSE 7-9
“Jeová ta abênsua un monti di algen”
(Apocalipse 7:9 ) Dipôs di kel-li, N odja un monti di algen ki ninhun ómi ka ta konsigi kontaba, di tudu nason, tribu, povu i língua, sakédu dianti di tronu i dianti di Korderu, bistidu ku ropa branku kunpridu i es tinha fódjas di palmera na ses mô.
it-2 p. 253 par. 2
Un monti di algen
Kel-li ta pô-nu ta pergunta: Si un ‘monti di algen’ é pesoas ki ta ganha salvason i ta kontinua na Téra, pamodi ki ta fladu ma es sta ‘sakédu dianti di tronu i dianti di Korderu’? (Ap 7:9) Alvês palavras ‘sta sakédu’ ta uzadu na Bíblia pa mostra un puzison di favor ô aprovason ki un pesoa ô un grupu ta resebe di kel algen ki es sta sakédu se frenti. (Sal 1:5; 5:5; Pr 22:29, AT; Lu 1:19) Na verdadi, na kapítlu 6 di Apocalipse, ‘kes rei di Téra, kes algen grandi, kes xéfi di trópa, kes riku, kes fórti, tudu kes skravu i tudu kes algen livri’ ta mostradu sima ki es ta djobe sukundi ‘di róstu di Kel ki sta xintadu na tronu i di raiba di Korderu, pamodi dja txiga kel grandi dia di se raiba, i kenha ki pode fika sakédu?’ (Ap 6:15-17; konpara ku Lu 21:36.) Ta parse ma é kes algen ki skapa ku vida na ténpu di raiba ki ta faze párti di ‘un monti di algen’ i ki ta fika ‘sakédu’, ô ta resebe aprovason di Deus i di Korderu.
(Apocalipse 7:14 ) Nton, N fla-l lógu: “Sinhor, é nho ki sabe.” El fla-m: “Kes-li é kes ki ta sai di grandi tribulason; es laba ses ropa kunpridu i es bira-s branku na sangi di Korderu.
(Apocalipse 7:15-17 ) É pur isu ki es sta dianti di tronu di Deus, i es ta faze sirvisu sagradu pa el na se ténplu, dia ku noti; Kel ki sta xintadu na tronu ta ben kubri-s ku se ténda. 16 Es ka ta ba xinti fómi más, nen es ka ta ba xinti sedi más; i nen sól nen kalor dimás ka ta ba kastiga-s, 17 pamodi Korderu, ki sta na meiu di tronu, ta kuida di es i el ta gia-s pa fontis di agu di vida. I Deus ta ben linpa tudu lágua di ses odju.”
it-2 p. 253 par. 1
Un monti di algen
Es é kenha? Txabi pa ntende ken ki é ‘un monti di algen’ sta na kuzê ki Apocalipse kapítlu 7 ta fla sobri es i tanbê na otus párti ki ta pâpia di mésmu kuza. Apocalipse 7:15-17 ta fla ma Deus ‘ta ben kubri-s ku se ténda’, ma es ta ben giadu ‘pa fontis di agu di vida’ i ma Deus ta linpa ‘tudu lágua di ses odju.’ Na Apocalipse 21:2-4 nu ta atxa palavras kuazi igual ku kes-li: ‘Ténda di Deus sta ku tudu algen na Téra’, el ta linpa ‘di ses odju tudu lágua,’ i ‘ka ta ten más mórti’. Kel vizon di Apocalipse kapítlu 7 é ka sobri pesoas ki ta sta na Séu, di undi ki ‘Jiruzalen novu ta dixi’, má é sobri pesoas ki ta sta na Téra na meiu di umanus.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Apocalipse 7:1 ) Dipôs di kel-li, N odja kuatu anju sakédu na kes kuatu kantu di Téra, ta pega riju kes kuatu béntu di Téra, asi pa ninhun béntu ka sopra nen riba di Téra, nen riba di mar, nen riba di ninhun arvi.
re pp. 113-115 pars. 3-4
Ta poi sélu na Israel di Deus
3 Antis di Jeová traze kel fúria li, anjus na Séu ta faze un trabadju spesial. Gósi, Juan odja kel-li na vizon: ‘Dipôs di kel-li, N odja kuatu anju sakédu na kes kuatu kantu di Téra, ta pega riju kes kuatu béntu di Téra, asi pa ninhun béntu ka sopra nen riba di Téra, nen riba di mar, nen riba di ninhun arvi.’ (Apocalipse 7:1) Kuzê ki kel-li siginifika pa nos oji? Kes ‘kuatu béntu’ é un reprizentason klaru di julgamentu di distruison ki sta kuazi ta ben pa kes algen mau na Téra, pa ‘mar’, ki sta xeiu di algen ki ta viola lei i pa kes governanti orgulhozu, ki é sima arvi, ki ta resebe apoiu i sustentu di povu di Téra. — Isaías 57:20; Salmo 37:35, 36.
4 Di sertéza, kes kuatu anju ta reprizenta kuatu grupu di anjus ki Jeová ta uza pa inpidi julgamentu ti ki txiga kel ténpu markadu. Óras ki kes kuatu anju manda kes béntu di raiba di Deus pa sopra di un bês, di nórti, di sul, di lésti i oésti, distruison ta ser grandi. Ta ser kuazi igual kantu ki Jeová uza kuatu béntu pa spadja kes elamita di ténpu antigu, pa distrui i kaba ku es. (Jeremias 49:36-38 ) Má kel ki ta ben kontise na futuru ta ser mutu más grandi. El ta ben ser un tenporal di béntu ki ta distrui mutu más txeu ki kel ‘tenporal’ ki Jeová uza pa distrui nason di Amon. (Amós 1:13-15 ) Ninhun párti di organizason di Satanás na Téra ka ta konsigi skapa na dia di fúria di Jeová, óras ki el mostra ma é el ki ten direitu di governa pa tudu ténpu. — Salmo 83:15, 18; Isaías 29:5, 6.
(Apocalipse 9:11 ) Es ten un rei ki ta reina-s, kel anju di abismu. Na ebraiku, se nómi é Abadon, má na gregu se nómi é Apolion.
it-1 p. 10
Abadon
Kenha ki é Abadon, kel anju di abismu?
Má na Apocalipse 9:11, palavra ‘Abadon’ ta uzadu kómu nómi di ‘kel anju di abismu’. Na língua gregu Abadon ta fladu Apolion, ki siginifika “algen ki ta distrui”. Na séklu 19 fazedu sforsu pa mostra ma kel testu li é un profesia ki kunpri na pesoas sima inperador Vespazianu, Maumé i ti mésmu Napulion, i txeu bês ta pensada ma kel anju li éra “di Satanás”. Má, nu debe repara ma na Apocalipse 20:1-3, kel anju ku ‘txabi di abismu’ é reprizentanti di Deus i el ta dixi di Séu. Envês di ser un anju di Satanás, el ta mara i el ta bota Satanás na abismu. The Interpreter’s Bible (A Bíblia do Intérprete ) faze kel komentáriu li sobri Apocalipse 9:11 : “Abadon é ka un anju di Satanás, má di Deus, ta faze kel trabadju di distrui sima Deus manda-l.”
Na testus ebraiku ki nu kaba di analiza, ta fika klaru ma ʼavad·dóhn ten aver ku Seol i mórti. Na Apocalipse 1:18 nu ta atxa Jizus Kristu ta fla: ‘N ta vive pa tudu ténpu, i N ten kes txabi di mórti i di Sipultura.’ Lucas 8:31 ta mostra se puder sobri abismu. Hebreus 2:14 ta fla ma Jizus partisipa di sangi i karni, ‘asi, ku se mórti, el ta kaba ku kel ki ten puder di poi algen ta móre, ki é Diabu’. Kel-li ta mostra ma el ten puder di distrui, i ti puder di distrui Satanás. Na Apocalipse 19:11-16 el ta reprizenta kel ki Deus skodje pa distrui. — Djobe APOLION.
9 TI 15 DI DIZÉNBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | APOCALIPSE 10-12
“‘Dôs tistimunha’ matadu, má es dadu vida otu bês”
(Apocalipse 11:3 ) N ta ben poi nhas dôs tistimunha ta profetiza duránti 1.260 dia, bistidu ku ropa di saku.”
w14 15/11p. 30
Perguntas ki leitoris ta faze
Kenha ki é kes dôs tistimunha ki Apocalipse kapítlu 11 ta pâpia di es?
Apocalipse 11:3 ta pâpia di dôs tistimunha ki ta profetizaba duránti 1.260 dia. Kel kapítlu ta fla ma féra ‘ta ganha-s i el ta mata-s.’ Má dipôs di ‘três dia i meiu,’ kes dôs tistimunha ta torna vive, i tudu algen ki ta odja kel-li ta fika dimiradu — Apo. 11:7, 11.
Kenha ki é kes dôs tistimunha li? Kes informason ki sta na Apocalipse kapítlu 11 ta djuda-nu sabe es é kenha. Primeru, Apocalipse ta fla ma es ‘ta reprizentadu pa kes dôs olivera i kes dôs kandelabru’. (Apo. 11:4) Kel-li ta lenbra-nu di kel kandelabru i di kes dôs olivera ki profesia di Zakarias ta pâpia di es. Kel profesia ta fla ma kes olivera ta reprizenta ‘kes dôs ki skodjedu’, ki é Governador Zorobabel i Saserdóti prinsipal Juzué, ki staba ‘sakédu na ladu di kel Sinhor di Téra interu.’ (Zac. 4:1-3, 14) Sugundu, Apocalipse ta fla ma kes dôs tistimunha ta faze sinal sima kes ki Muizes i Elias faze. — Konpara Apocalipse 11:5, 6 ku Números 16:1-7, 28-35 i 1 Reis 17:1; 18:41-45.
Kuzê ki ten na kes dôs profesia, ki é igual? Na kada un di es, profesia ta pâpia di kes skodjedu di Deus ki staba na frenti di trabadju ki El manda na un ténpu difísil di próvas. Nton, Apocalipse kapítlu 11 kunpri kantu Reinu di Deus kumesa ta governa na Séu na 1914 i kes irmon skodjedu ku spritu santu ki staba na frenti di trabadju di pregason prega ‘bistidu ku ropa di saku’ duránti três anu i meiu.
Na fin di ses pregason bistidu ku ropa di saku, kes kriston skodjedu matadu pa reprizenta algun kuza. Kel-li kunpri kantu es podu prézu pa poku ténpu, ki ta reprizenta kes três dia i meiu. Kes inimigu di povu di Deus fika txeu kontenti pamodi es atxa ma kel trabadju di povu di Deus staba mortu. — Apo. 11:8-10.
Má, di akordu ku profesia, na fin di kes três dia i meiu kes dôs tistimunha dadu vida otu bês. Kes kriston skodjedu ki sai di kadia i kes otu ki kontinua fiel resebe un diziginason spesial di Deus através di Jizus Kristu, ki é ses Sinhor. Na 1919, es staba na meiu di kes ki skodjedu pa faze párti di ‘skravu fiel i prudenti’ pa toma kónta di nisisidadis spritual di povu di Deus na ténpu di fin. — Mat. 24:45-47; Apo. 11:11, 12.
É interesanti ma Apocalipse 11:1, 2 ten aver ku kel ténpu ki ténplu spritual ta sérba mididu ô analizadu. Malaquias kapítlu 3 ta pâpia di un inspeson di ténplu spritual kuazi sima kel-li, i dipôs di kel inspeson, el ta fla ma ta ben un ténpu di purifikason. (Mal. 3:1-4) Kantu ténpu ki es inspeson i es purifikason dura? Di 1914 ti komésu di 1919. Kel ténpu li ta inklui kes 1.260 dia (42 mês) i tanbê kes três dia i meiu ki sta na Apocalipse kapítlu 11.
Nu ta fika rei di kontenti pamodi Jeová ranja manera di purifika un povu spesial pa bons óbra. (Tito 2:14 ) Tanbê, nu ta da txeu valor pa izénplu di kes kriston fiel i skodjedu ki staba na frenti di trabadju di pregason na kel ténpu di provason, i ki di es manera reprizenta kes dôs tistimunha.
(Apocalipse 11:7 ) Óras ki es tirmina di da ses tistimunhu, kel féra ki ta subi di abismu ta bai briga ku es, el ta ganha-s i el ta mata-s.
(Apocalipse 11:11 ) Dipôs di kes três dia i meiu, spritu di vida di Deus entra na es i es fika sakédu, i kes algen ki odja-s fika ku txeu medu.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Apocalipse 10:9, 10 ) N bai pa kel anju i N fla-l pa el da-m kel rolu pikinoti. El fla-m: “Toma-l bu kume-l, i el ta poi bu stômagu ta fika margós, má na bu bóka bu ta xinti-l dósi sima mel.” 10 N toma kel rolu pikinoti di mô di kel anju i N kume-l, i na nha bóka el éra dósi sima mel, má kantu N kume-l, nha stômagu fika margós.
it-3 p. 458
Rolu
Uzadu pa reprizenta algun kuza: Ten txeu izénplu na Bíblia ki uzadu palavra ‘rolu’ pa reprizenta algun kuza. Ezekiel i Zakarias odja un rolu skrebedu na tudu dôs ladu. Dja ki es ta kustuma skrebeba sô na un ladu di rolu, skrebe na tudu dôs ladu pode reprizenta julgamentus pizadu, grandi i gravi ki sta skrebedu na kes rolu. (Eze. 2:9–3:3; Zac. 5:1-4) Na vizon di Apocalipse, kel ki staba xintadu na tronu tinha un rolu ku 7 sélu na se mô direita. Kes 7 sélu é pa ka dexa ningen sabe kuzê ki sta skrebedu na kel rolu ti ki Korderu di Deus abri kes sélu. (Apo. 5:1, 12; 6:1, 12-14). Dipôs na vizon, Juan mostradu un rolu i el mandadu pa el kume-l. Éra dósi pa Juan, má el poi se stômagu fika margós. Dja ki kel rolu staba abértu i el ka tinha sélu, éra algun kuza ki debe ntendedu. Pa Juan kel mensaji ki staba na el éra ‘dósi’, má ta parse ma tinha kuzas margós ki el mandadu profetiza. (Apo. 10:1-11) Ezekiel pasa pa un situason kuazi sima kel-li ku un rolu ki el mostradu ki tinha ‘múzikas di lutu, palavras di lamentason i di txoru.’ — Eze. 2:10.
(Apocalipse 12:1-5 ) Dipôs N odja un grandi sinal na Séu: un mudjer ki staba bistidu ku sól i lua staba dibaxu di se pé, i el tinha un koroa di 12 stréla na se kabésa. 2 El staba grávida i el sta gritaba pamodi dór i se sufrimentu di ten fidju. 3 Parse un otu sinal na séu: un dragon grandi kor di lumi, ku 7 kabésa i 10 txifri, i el tinha un koroa na kada kabésa. 4 Ku se rabu el rasta un tersu di kes stréla di Séu i el bota-s pa baxu, pa Téra. I kel dragon fika paradu frenti di kel mudjer ki staba kuazi ta ten fidju, asi óras ki el ten fidju pa el pode kume-l el. 5 I el ten un fidju matxu, un mininu, ki ta ben governa tudu nasons ku un vara di féru. I es tra-l se fidju dirapenti i es leba-l pa pértu di Deus i di Se tronu.
it-1 p. 743 pars. 2-4
Dór di ten fidju
Na vizon di apóstlu Juan na Apocalipse, el odja un mudjer na Séu ta grita ‘pamodi dór i se sufrimentu di ten fidju.’ Kel mininu ki nase éra ‘un fidju matxu, un mininu, ki ta ben governa tudu nasons ku un vara di féru.’ Nbóra dragon faze sforsu pa kume-l, ‘es tra-l se fidju dirapenti i es leba-l pa pértu di Deus i di Se tronu.’ (Apo. 12:1, 2, 4-6) Tra kel fidju i leba-l pa pértu di Deus, pode mostra ma Deus seta ma kel mininu é di sel, sima éra kustumu na ténpu antigu óras ki un mininu ki nase ta lebadu pa se pai seta ma é di sel. (Djobe NASCIMENTO.) Nton, ta da pa ntende ma kel ‘mudjer’ é “mudjer” di Deus, ki é ‘Jiruzalen di riba’ ‘mai’ di Kristu i di ses irmon spritual. — Gál. 4:26; Heb. 2:11, 12, 17.
É klaru ki kel ‘mudjer’ di Deus ki sta na Séu, tinha ki ser perfetu, i el ka xinti dór na óra di ten fidju. Nton, kel dór di ten fidju ta reprizenta ma kel ‘mudjer’ ta ntendeba ma el staba kuazi ta ten fidju, el staba ta spéra ten fidju kalker óra. — Apo. 12:2.
Ken ki ta sérba kel ‘fidju matxu, un mininu’? El ta ben ‘governaba tudu nasons ku un vara di féru.’ Salmo 2:6-9 dja flaba ma kel-li ta ben kontiseba ku kel Rei ki Deus skodje. Má Juan odja kel vizon li txeu ténpu dipôs ki Kristu nase na Téra, el móre i el resusitadu. Pur isu, ta parse ma kel vizon li sta ta pâpia di kantu ki Reinu di Deus na mô di se Fidju, ki é Jizus Kristu nase. Jizus é kel ki resusitadu i ki ‘xinta na ladu direita di Deus, i dipôs el fika ta spéra ti ki se inimigus podu dibaxu di se pé.’ — Heb. 10:12, 13; Sal. 110:1; Apo. 12:10.
16 TI 22 DI DIZÉNBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | APOCALIPSE 13-16
“Ka bu xinti medu di kes féra di Apocalipse”
(Apocalipse 13:1, 2 ) I el fika paradu na areia di mar. Nton, N odja un féra ta subi di mar, ku 10 txifri i 7 kabésa, i na kes txifri el tinha 10 koroa, má na kes kabésa el tinha nómis ki ta ofende. 2 Kel féra ki N odja éra sima un liopardu, má se pé éra sima di un ursu, i se bóka éra sima bóka di un lion. Kel dragon da féra se puder, se tronu i txeu autoridadi.
w12 15/6 pp. 8 par. 6
Jeová ta ‘fla kes kuza ki é segredu’
6 Na fin di primeru séklu, Jizus, ki dja staba resusitadu, da apóstlu Juan txeu vizon spetakular. (Apo. 1:1) Na un di kes vizon, Juan odja un dragon, ki ta reprizenta Diabu, paradu na bera di un mar grandi. (Lé Apocalipse 13:1, 2.) Juan odja tanbê un féra stranhu ta sai di mar i Diabu ta da-l grandi autoridadi. I dipôs un anju mostra Juan ma kes 7 kabésa di kel féra kor burmedju, ki é imaji di kel féra di Apocalipse 13:1, ta reprizenta ‘7 rei’ ô govérnu. (Apo. 13:14, 15; 17:3, 9, 10) Na ténpu ki Juan skrebe kes kuza la, sinku dja kaíba, un staba na puder i un ‘inda ka txiga’. Kenha ki é kes rei, ô kes poténsia na mundu interu? Nu ben analiza kada un di kes kabésa di kel féra ki Apocalipse ta pâpia di el. Tanbê nu ta ben odja modi ki kuzas ki Daniel skrebe ta djuda-nu ntende tintin pa tintin txeu di kes govérnu. I alguns bês Daniel skrebe kes kuza monti ténpu antis di kes govérnu parse.
(Apocalipse 13:11 ) Dipôs N odja un otu féra ta subi di Téra, i el tinha dôs txifri sima un karneru, má el kumesa ta pâpia sima un dragon.
(Apocalipse 13:15 ) El dexadu da folgu pa kel imaji di féra, asi pa imaji di féra pode pâpia i pa el poi pa matadu tudu kes ki nega adora imaji di féra.
re p. 194 par. 26
Dôs féra ta briga ku kunpanheru
26 É kuzê? É poténsia di Mérka ku Inglatéra djuntu, ki é kel mésmu sétimu kabésa di kel primeru féra, má na un puzison spesial! Dja ki na vizon el ta parse kómu un féra siparadu, kel-li ta djuda-nu ntende más klaru ma el ta aji el sô na asuntus di mundu. Es féra ku dôs txifri ta reprizenta dôs poténsia pulítiku ki ta izisti omésmu ténpu, ki ka ta dipende di kunpanheru, má es ta djuda kunpanheru. Se dôs txifri ‘sima un karneru’ ta mostra ma el ta krê parse ma el é mansu i ma el ka ta mexe ku ningen. Tanbê ma el ten un fórma di govérnu ki é mutu más midjór i ki mundu debe sigi. Má el ‘ta pâpia sima un dragon,’ pamodi el ta faze preson i amiasas, i ti violénsia na kalker lugar undi ki se fórma di govérnu ka ta setadu. El ka ta insentiva algen pa obi ku Reinu di Deus dibaxu di govérnu di Korderu di Deus, má pa sigi interesis di Satanás, ki é kel grandi dragon. El ta poi divizon i ôdiu entri nasons, ki ta pô-s ta adora kel primeru féra.
re p. 195 pars. 30-31
Dôs féra ta briga ku kunpanheru
30 Stória ta mostra ma kel imaji é kel organizason ki Inglatéra ku Mérka da ideia pa kriadu, ki es insentiva i ki es djuda, ki é kel asosiason di nasons ki izistiba antis di Nasons Unidu. Dipôs, na Apocalipse kapítlu 17 el ta ben parse na fórma di un sinblu diferenti, ki é un féra di kor burmedju, bibu, ta da folgu i ki ka ta dipende di ningen pa el izisti. Kel organizason internasional li ‘ta pâpia’ ô el ta fla ku orgulhu ma é sô el ki pode traze pas i suguransa pa tudu algen. Má na verdadi, kes nason ki ta faze párti di el ta insulta i ofende kunpanheru. El ta amiasa kóre ku kalker nason ô povu ki ka ta nbaxa dianti di se autoridadi. Nton pa el é sima ki kes nason ki el kóre ku es sta mortu. Kel asosiason di nasons ki izistiba antis di Nasons Unidu kóre ku nasons ki ka seta se ideias. Na komésu di grandi tribulason, kes ‘txifri’ ki ten trópas i armas pa géra di kel imaji di féra ta ben faze txeu distruison. — Apocalipse 7:14; 17:8, 16.
31 Désdi Sugundu Géra na Mundu Interu, imaji di féra, ki gósi ta parse kómu Nasons Unidu, dja mata algen. Pur izénplu, na 1950 trópas di Nasons Unidu partisipa na géra entri Koreia di Nórti ku Koreia di Sul. Trópas di Nasons Unidu djuntu ku trópas di Koreia di Sul mata uns 1 milhon i 420 mil algen di Koreia di Nórti i di Xina. Di mésmu manera, di 1960 ti 1964, trópas di Nasons Unidu staba na géra na Kongu (Kinxasa). Tanbê, xéfis di govérnu di mundu interu, i kes papa Paulo sestu i João Paulo sugundu, sta kontinua ta fla ma kel imaji li é últimu i midjór speransa di pas ki ómis ten. Es ta insisti na fla ma si umanus dexa di sirbi-l, es ta distrui ses kabésa. Di es manera, é sima ki es ta mata kes algen ki nega apoia i adora kel imaji. — Deuteronómio 5:8, 9.
(Apocalipse 13:16, 17 ) El ta poi tudu algen, kes pikinoti ku kes grandi, kes riku ku kes póbri, kes livri ku kes ki é skravu, na obrigason di resebe un marka na mô direita ô na tésta, 17 pa ningen ka konsigi kunpra ô bende, di fóra kel ki ten kel marka, ki é nómi di féra ô nunbru di se nómi.
w09 15/2 p. 4 par. 2
Pártis inportanti di livru di Apocalipse — Párti 2
13:16, 17. Sikrê ku alguns difikuldadi ki nu pode ten pa kuida di kuzas di dia-dia, sima ‘kunpra ô bende’, nu ka debe kai na tentason di dexa féra governa nos vida. Seta ‘marka di féra na mô ô na tésta’ é sima si nu sta ta dexa féra kontrola nos manera di pensa i di aji.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Apocalipse 16:13, 14 ) I N odja três spritu inpuru, ki ta parse ku sapu, ta sai di bóka di dragon, di bóka di féra i di bóka di proféta falsu. 14 Na verdadi, es é palavras ki ta ben di dimónis i es ta faze milagris; es ta bai pa reis di tudu téra, pa pode djunta-s pa kel géra di grandi dia di Deus, Tudu-Poderozu.
w09 15/2 p. 4 par. 5
Pártis inportanti di livru di Apocalipse — Párti 2
16:13-16. Kes ‘spritu inpuru’ ta reprizenta kes kuza ki dimónis ta spadja ku intenson di ka dexa kes rei di Téra ser influensiadu pa kes 7 tijéla di raiba di Deus ki ta bazadu, má pa es ser kontroladu pa es fika kóntra Jeová. — Mat. 24:42, 44.
(Apocalipse 16:21 ) Dipôs, pédras di granizu grandi, kada un ta peza más ô ménus un taléntu, kai di séu riba di algen, i kes algen pâpia mal di Deus pamodi kel praga di granizu, pamodi kel praga éra grandi dimás.
Kontinua lial duránti ‘grandi tribulason’
8 Duránti grandi tribulason, kel mensaji ki nu ta prega talvês ta ben muda. Gósi, nu sta prega notísias sábi di Reinu i nu ta sforsa pa faze disiplus. Má na grandi tribulason, mensaji ki nu ta prega pode fika más fórti, sima pédras di granizu pizadu. (Apo. 16:21) Nu pode ben prega ma, ka ta dura, mundu di Satanás ta ben ser distruídu. Óras ki txiga kel ténpu, nu ta sabe dretu kal ki ta ser kel mensaji i modi ki nu ta prega-l. Nu ta ben uza kes mésmu manera pa nu prega i inxina sima nu sta ta uza dja ten más di 100 anu? Ô nu ta ben uza otus manera di prega? Nu ten ki spéra pa nu odja. Di kalker manera, ta parse ma nu ta ten priviléjiu di aviza ku koraji mensaji di julgamentu di Jeová! — Eze. 2:3-5.
23 TI 29 DI DIZÉNBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | APOCALIPSE 17-19
“Un géra ki ta kaba ku tudu kes otu géra”
(Apocalipse 19:11 ) N odja Séu abértu i parse un kabalu branku. Kel ki staba montadu na el txoma Fiel i Verdaderu, i el ta julga i el ta géra ku justisa.
(Apocalipse 19:14-16 ) Tanbê, kes trópa na Séu sta sigiba el na kabalus branku, i es staba bistidu ku linhu finu, branku i puru. 15 I di se bóka, sta ta sai un spada kunpridu i moladu, pa el pode da nasons ku el. El ta governa-s ku un vara di féru. Tanbê, el ta piza kel tanki di vinhu ki sta ku fúria di raiba di Deus, kel Tudu-Poderozu. 16 Na se ropa, sin, riba se koxa, sta skrebedu un nómi: Rei di reis i Sinhor di sinhoris.
w08 1/4 p. 8 pars. 3-4
Armajedon é géra di Deus pa kaba ku tudu géra
Timenti kes algen mau sta na puder, kes algen justu ka ta konsigi ten pas i suguransa. (Provérbios 29:2; Eclesiastes 8:9 ) Nu sabe ma nu ka ta konsigi poi kes algen ki ta faze korupson i maldadi para di faze-s. Pur isu, nu ta konsigi pas i justisa di verdadi sô óras ki pesoas mau dexa di izisti. Salumon skrebe: ‘Algen mau ta sirbi di resgati pa algen justu’. — Provérbios 21:18.
Dja ki Deus é Juís, nu pode ten sertéza ma na tudu kazu julgamentu ki ta ben fazedu kóntra algen mau ta ser justu. Abraon pergunta: ‘Juís di Téra interu ka ta faze kel ki é justu?’ Na respósta, Abraon prende ma Jeová sénpri ten razon! (Génesis 18:25 ) Tanbê, Bíblia ta garanti-nu ma Jeová ka ta xinti prazer na distrui algen mau. El ta faze kel-li sô na últimu kazu. — Ezequiel 18:32; 2 Pedro 3:9.
it-1 p. 475 par. 5
Kabalu
Na kel vizon ki apóstlu Juan tevi, el odja Jizus Kristu na se glória montadu na un kabalu branku i staba un izérsitu djuntu ku el. Tudu es staba montadu na ses kabalu branku. Kel vizon li ki Juan dadu ta reprizenta géra justu ki Kristu ta ben briga kóntra tudu kes inimigu di se Deus i Pai, Jeová. (Ap 19:11, 14) Antis di kel-li, livru di Apocalipse dja uzaba ómis diferenti montadu na kabalu pa reprizenta kuzê ki Kristu ta faze kómu Rei i kes kuza mariadu ki ta kontise dipôs di kel-la. — Ap 6:2-8.
(Apocalipse 19:19, 20 ) I N odja kel féra i kes rei di Téra ku ses trópa djuntadu pa géra kóntra kel ki staba montadu na kabalu i kóntra se trópas. 20 Kel féra pegadu, i djuntu ku el pegadu tanbê kel falsu proféta, ki sta ta fazeba kes sinal na se frenti, pa ngana kes ki resebeba marka di féra i kes ki ta adoraba se imaji. Timenti es staba bibu, es botadu na kel lagu di lumi ki ta kema ku inxofri.
re p. 286 p. 24
Kel Rei i Trópa balenti ta ganha géra na Armajedon
24 Kel féra di 7 kabésa i 10 txifri ki sai di mar, ki ta reprizenta organizason pulítiku di Satanás, ta skesedu di el i tanbê falsu proféta ki é kel sétimu poténsia na mundu. (Apocalipse 13:1, 11-13; 16:13 ) Timenti es sta ‘bibu’, ô ta trabadja unidu kóntra povu di Deus na Téra, es ta botadu na ‘lagu di lumi’. Kel-li é un lagu di lumi di verdadi? Nau, sima kel féra i kel falsu proféta tanbê ka é animal di verdadi. Má, el ta reprizenta distruison konplétu, un lugar ki ka ta da pa sai. É la ki dipôs ta botadu mórti, Hades i Satanás tanbê. (Apocalipse 20:10, 14 ) Di sertéza é ka un inférnu ki ta kemadu algen pa tudu ténpu, dja ki Jeová ta ôdia sô ideia di faze un kuza asi. — Jeremias 19:5; 32:35; 1 João 4:8, 16.
(Apocalipse 19:21 ) Má, kes otu matadu ku kel spada kunpridu ki staba ta sai di bóka di kel ki staba montadu na kabalu. I tudu pasu kume ses karni ti ki es farta.
re p. 286 par. 25
Kel Rei i Trópa balenti ta ganha géra na Armajedon
25 Tudu kes algen ki ka ta faze párti dirétu di govérnu, má ki ta faze párti di kel mundu mau li ki ka ta da pa konpo, tanbê ta ‘matadu ku kel spada kunpridu ki staba ta sai di bóka di kel ki staba montadu na kabalu.’ Jizus ta fla ma es merese mórti. Dja ki na ses kazu ka papiadu di lagu di lumi, nu debe spéra ma es ta ben resusitadu? Ka ten ninhun párti ki ta fla ma kes ki Juís di Jeová mata, ta ben resusitadu na kel ténpu. Sima Jizus dja flaba, tudu kes ki é ka ‘ovelhas’ ta ‘bai pa lumi pa tudu ténpu, kel ki priparadu pa Diabu i se anjus’, ki siginifika ‘distruison pa tudu ténpu.’ (Mateus 25:33, 41, 46 ) Kel-li é kel pontu más prinsipal di ‘dia di julgamentu i di distruison di kes algen mau.’ — 2 Pedro 3:7; Naum 1:2, 7-9; Malaquias 4:1.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Apocalipse 17:8 ) Kel féra ki bu odja éra, má el ka é; má el sta kuazi ta subi di abismu i el ta bai pa distruison. I kes algen ki ta mora na Téra (kes ki désdi komésu di mundu ka tinha ses nómi skrebedu na rolu di vida) ta fika spantadu óras ki es odja ma kel féra éra, má el ka é, i simé, el ta sta la.
re pp. 247-248 pars. 5-6
Rezolvedu un grandi mistériu
5 ‘Kel féra. . . éra ’. Sin, di 10 di janeru di 1920 pa frenti dja izistiba un asosiason di nasons antis di Nasons Unidu. Na un ténpu ô otu dja tevi 63 nason ta faze párti di el. Má Japon, Alimanha i Itália dexa di faze párti di el i antigu União Soviética koredu ku el. Kel-li kontise un tras di kel otu. Na setenbru di 1939, ditador nazista di Alimanha kumesa Sugundu Géra na Mundu Interu. Dja ki kel asosiason di nasons ki izistiba antis di Nasons Unidu ka konsigi mante pas na mundu, é sima ki el kanba na un abismu sen faze nada. Pa vólta di 1942 dja el ka izistiba más. Na kel ténpu difísil la Jeová splika se povu dretu tudu siginifikadu di kel vizon. El ka faze-l nen antis nen dipôs. Na Assembleia Teocrática do Novo Mundo, N. H. Knorr pode flaba di akordu ku profesia ‘má kel féra. . . ka é’. Dipôs el pergunta: “Kel asosiason di nasons li ta kontinua na kóba?” Ku bazi na Apocalipse 17:8, el responde: “Un asosiason di nasons di mundu ta torna labanta.” I é si própi ki kontise pa mostra ma profesia di Jeová ta kunpri di verdadi!
Ta sai di Abismu
6 Kel féra kor burmedju sai di abismu própi. Na dia 26 di junhu di 1945, na sidadi di San Francisco, na Mérka, 50 nason vota pa seta kel Karta di organizason di Nasons Unidu. Es faze-l na meiu di grandi publisidadi. Kel organizason éra “pa mante pas i suguransa na mundu”. Tinha txeu kuza igual entri Nasons Unidu i kel asosiason di nasons ki izistiba antis di el. Enciclopédia Delta Universal ta fla: “Di sértu manera, Nasons Unidu ta parse ku kel asosiason di nasons ki izistiba antis di el i ki kriadu dipôs di Primeru Géra na Mundu Interu. . . Txeu di kes nason ki kria Nasons Unidu é es tanbê ki kria kel asosiason di nasons ki izistiba antis di el. Sima kel primeru asosiason, Nasons Unidu kriadu pa djuda mante pas entri nasons. Kes párti prinsipal di Nasons Unidu é sima di kel asosiason di nasons ki izistiba antis di el.” Nton na verdadi, Nasons Unidu é kel féra kor burmedju ki torna vive. El ten uns 190 ménbru, ki é mutu más txeu di ki kes 63 ki ta fazeba párti di kel asosiason di nasons ki izistiba antis di el. Nasons Unidu ten mutu más responsabilidadi di ki kel asosiason di nasons ki izistiba antis di el.
(Apocalipse 17:16, 17 ) Kes 10 txifri ki bu odja i kel féra, es ta ben ôdia kel prostituta; es ta dexa-l distruídu i nu, es ta ben kume se karni i kema-l tudu na lumi. 17 Pamodi Deus pô-s na korason kel dizeju di faze kel ki sta na se pensamentu, sin, pa es faze kel un pensamentu di es tudu, di da féra kel reinu ki es ten, ti ki palavras di Deus kunpri.
w12 15/6 p. 18 par. 17
Jeová ta mostra ‘kes kuza, ki sta kuazi ta ben kontise’
17 Má, relijion falsu ka ta dizaparse poku-poku. Kel prostituta ta kontinua ta ten txeu puder i el ta tenta poi kes rei ta nbaxa se dianti pa faze se vontadi, ti ki Deus poi un ideia na korason di autoridadis. (Lé Apocalipse 17:16, 17.) Ka ta dura, Jeová ta ben poi kel párti pulítiku di sistéma di Satanás, ki Nasons Unidu ta reprizenta, ta ataka relijion falsu. Es ta kaba ku kel puder ki el ten i es ta distrui se rikézas. Alguns anu atras, ta parseba ma kes kuza li talvês ka ta kontiseba. Oji, kel prostituta ka sta konsigi xinta dretu na kósta di kel féra kor burmedju. Má simé, el ka ta kai poku-poku di undi ki el sta xintadu. El ta kai dirapenti i riju. — Apo. 18:7, 8, 15-19.
30 DI DIZÉNBRU TI 5 DI JANERU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | APOCALIPSE 20-22
“N sta poi tudu kuza ta bira novu”
(Apocalipse 21:1 ) N odja un séu novu i un Téra novu, pamodi kel séu ki tinha antis i kel Téra ki tinha antis dja pasaba, i mar ka izistiba más.
re p. 301 par. 2
Un séu novu i un Téra novu
2 Monti anu antis di ténpu di Juan, Jeová dja flaba Izaías: ‘N sta ta kria un séu novu i un Téra novu; i kuzas ki dja pasa ka ta ben lenbradu más, i nen es ka ta ben pasa pa korason.’ (Isaías 65:17; 66:22 ) Kel profesia li kunpri primeru kantu kes judeu ki éra fiel volta pa Jiruzalen na anu 537 A.J., dipôs ki es pasa 70 anu prézu na Babilónia. Kantu es volta pa Jiruzalen, es bira ‘un Téra novu’ ô un sosiadadi linpu, dibaxu di ‘un séu novu’, ki éra un govérnu novu. Má, apóstlu Pedru mostra ma kel profesia li tinha un otu kunprimentu, kantu el fla: ‘Má, ta ben ten séu novu ku un Téra novu, ki nu sta ta spéra sima el promete, i na es ta ben ten justisa.’ (2 Pedro 3:13 ) Gósi Juan mostra ma kel promésa li ta kunpri duránti dia di Sinhor. ‘Kel séu ki tinha antis i kel Téra ki tinha antis’ ki é sistéma organizadu di Satanás ku se govérnus ki Satanás i se dimónis ta kontrola ta ben dexa di izisti. Kel ‘mar’ brabu di algen mau i rebéldi ta dexa di izisti. Na ses lugar ta ben ten ‘un séu novu i un Téra novu’, ki é un sosiadadi novu li na Téra dibaxu di un govérnu novu, ki é Reinu di Deus. — Konpara ku Apocalipse 20:11.
(Apocalipse 21:3, 4 ) Nton N obi un vós altu di tronu ta fla: “Odja! Ténda di Deus sta ku tudu algen na Téra; el ta ba mora ku es i es ta ser se povu. I própi Deus ta ba sta ku es. 4 El ta linpa di ses odju tudu lágua, i ka ta ten más mórti, nen ka ta ten más tristéza, nen txoru, nen dór. Kuzas di pasadu ka ta ben más.”
w13 1/12 p. 11 pars. 2-4
‘N sta poi tudu kuza ta bira novu’
‘[Deus ] ta linpa di ses odju tudu lágua’. (Apocalipse 21:4 ) Ki tipu di lágua el ta ben linpa? Ka ta ser lágua di alegria nen lágua ki ta proteje nos odju. Má promésa di Deus krê fla kes lágua pamodi sufrimentu ô tristéza. Deus ka ta sô linpa kes lágua, má el ta kaba ku tudu motivu di kes lágua, ki é sufrimentu i tristéza.
‘Ka ta ten más mórti’. (Apocalipse 21:4 ) Mórti é kuza ki más ta pô-nu ta txora. Jeová ta ben kaba ku pekadu ki nu erda di Adon, asi el ta liberta di mórti kes algen ki ta obi ku el. (Romanos 5:12 ) Através di sakrifisiu di resgati di Jizus, Jeová ta poi tudu algen ki ta obi ku el ta bira perfetu. Dipôs, mórti ki é kel últimu inimigu, ta ‘ben kabadu ku el.’ (1 Coríntios 15:26 ) Kes algen fiel ta ben vive sima Deus kreba désdi komésu, ku saúdi perfetu i pa tudu ténpu.
‘Nen ka ta ten más. . . dór’. (Apocalipse 21:4 ) Ki tipu di dór ki ta ben kaba? Tudu dór na korpu i na menti, ki é rezultadu di pekadu i di inperfeson i ki ta poi vida di milhons di algen kasábi ta ben kaba.
(Apocalipse 21:5 ) Kel ki staba xintadu na tronu fla: “Odja! N sta poi tudu kuza ta bira novu.” El fla tanbê: “Skrebe, pamodi kes palavra li é fiel i verdaderu.”
Jeová é Deus di verdadi
14 Nu debe leba asériu kuzê ki Jeová ta fla-nu na se Palavra. El é kel ki el ta fla ma el é i el ta faze kel ki el ta fla ma el ta faze. Nu ten tudu motivu pa kunfia na Deus. Nu pode kridita óras ki Jeová ta fla ma el ta ben traze ‘vingansa riba di kes ki ka konxe Deus i di kes ki ka ta obi ku notísias sábi sobri nos Sinhor Jizus.’ (2 Tessalonicenses 1:8 ) Nu pode kunfia tanbê na palavra di Jeová óras ki el ta fla ma el ta ama kes ki ta buska justisa, ma el ta da vida pa tudu ténpu pa kes ki ten fé i ma el ta kaba ku tudu dór, gritu di dór i ti mésmu mórti. Jeová da-nu sertéza ma nu pode kunfia na kel últimu promésa li kantu el da apóstlu Juan kel orientason li: ‘Skrebe, pamodi kes palavra li é fiel i verdaderu.’ — Apocalipse 21:4, 5; Provérbios 15:9; João 3:36.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Apocalipse 20:5 ) (Kes otu mortu ka torna vive otu bês ti ki kes mil anu kaba.) Kel-li é primeru resureison.
it-3 p. 784 par. 2
Vida
Na kel órdi ki el da Adon, Deus mostra ma si Adon obiba ku El, el ka ta moreba. (Gén 2:17) Óras ki mórti, ki é últimu inimigu di ómi, kabadu ku el, ta kontise mésmu kuza ku kes algen ki ta obi ku Deus. Ses korpu ka ta ben ten más pekadu ki ta pô-s ta móre. Es ka meste móre nunka más. (1Co 15:26) Mórti ta kabadu ku el na fin di Reinu di Kristu, ki livru di Apocalipse ta mostra ma ta dura mil anu. Apocalipse ta fla ma kes ki ta bira rei i saserdóti djuntu ku Kristu ta ‘torna vive i es ta reina ku Kristu pa mil anu.’ ‘Kes otu mortu’ ki ka torna vive otu bês ‘ti ki kes mil anu kaba’, debe ser kes ki ta sta bibu na fin di kes mil anu, má antis di Satanás tradu di abismu i faze kel próva final. Na fin di kes mil anu kes algen li na Téra ta ben bira perfetu, sima Adon ku Eva éra antis di es peka. Es ta ben ten vida perfetu di verdadi. Óras ki Satanás tradu di abismu pa poku ténpu, kes ki pasa na próva final ta ben vive pa tudu ténpu. — Ap 20:4-10.
(Apocalipse 20:14, 15 ) I mórti ku Sipultura botadu na lagu di lumi. Kel lagu di lumi ta siginifika mórti pa sugundu bês. 15 Tanbê, kes ki ses nómi ka staba skrebedu na livru di vida botadu na kel lagu di lumi.
it-2 p. 639
Lagu di lumi
Palavras lagu di lumi ta parse sô na livru di Apocalipse i el ta reprizenta algun kuza. Bíblia ta fla kuzê ki el ta reprizenta óras ki el ta fla: ‘Kel lagu di lumi ta siginifika mórti pa sugundu bês.’ — Ap 20:14; 21:8.
Óras ki nu ta analiza kes párti antis i dipôs na Apocalipse ki ta pâpia di lagu di lumi, ta fika klaru ma el ta reprizenta algun kuza. Apocalipse ta fla ma mórti ta botadu na es lagu di lumi. (Ap 19:20; 20:14) É klaru ki mórti ka pode kemadu. Tanbê, Diabu, ki é un kriatura spritual ki nu ka ta odja, ta botadu na kel lagu. Dja ki el é un kriatura spritual, lumi ka ta faze-l nada. — Ap 20:10; konpara ku Êx 3:2 i Jz 13:20.
Dja ki lagu di lumi ta reprizenta ‘mórti pa sugundu bês’ i dja ki Apocalipse 20:14 ta fla ma ‘mórti ku Sipultura’ ta botadu na el, ta fika klaru ma kel lagu ka ta reprizenta kel mórti ki ómi erda di Adon (Ro 5:12) i nen el ka ta reprizenta Hades (Seol). Nton el debe ta reprizenta un otu tipu di mórti, un ki ka ten resureison, pamodi Apocalipse ka ta fla ma ‘lagu’ ntrega kes algen ki sta na el, sima mórti ki nu erda di Adon i Hades (Seol). (Ap 20:13) Nton, kes ki ses nómi ka sta skrebedu na ‘livru di vida’, ki é kes ki é kóntra direitu di Deus governa i ki ka rapende, ta botadu na lagu di lumi, ô mórti pa sugundu bês, ki krê fla ma es ta distruídu pa tudu ténpu. — Ap 20:15.