Toleránsia — Kuzê ki Bíblia ta fla
“Toleránsia [é] un kualidadi ki ta djuda pa ten pas.”— Diklarason di UNESCO sobri prinsípius di toleránsia, 1995.
Má, ka ser toleranti pode poi un algen ta xinti ódiu i ta disruspeta otus algen. Pesoas ki ta xinti si, txeu bês ta mostra kes kuza li na kel ki es ta pâpia i alguns ti ta trata otus ku diskriminason i violénsia.
Má ten txeu ideia diferenti sobri kuzê ki siginifika ser toleranti. Alguns ta atxa ma ser toleranti siginifika konkorda i apoia kalker kuza ki otus algen ta faze. Otus ta konkorda ku kuzê ki Bíblia ta fla, ma ser toleranti siginifika ruspeta direitu ki pesoas ten di skodje kuzê ki é inportanti pa es i kuzê ki es ta kridita na el, mésmu ki es ka ta konkorda ku kes algen.
Bíblia ta pode djuda pesoas na nos ténpu ser más toleranti?
Kuzê ki Bíblia ta fla sobri toleránsia
Bíblia ta fla ma nu debe ser toleranti. El ta fla: “Nhos dexa tudu algen odja ma nhos é ikilibradu.” (Filipensis 4:5) Bíblia ta insentiva-nu pa nu trata otus ku bondadi, edukason i justisa. Pesoas ki ta sigi kel konsedju li ta rekonhese ma tudu algen pode vive di akordu ku ses própi disizon. Mésmu ki otus algen ka ta konkorda ku es i nen es ka ta faze kes mésmu kuza.
Má, Bíblia ta mostra ma Deus ta fla-nu kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu. El ta fla: ‘Ó ómi, [Deus] dja fla-u, sobri kuzê ki é bon.’ (Miqueias 6:8) El ta mostra ma kes orientason di Deus é pa djuda-nu ten kel midjór vida ki ten. — Isaías 48:17, 18.
Deus ka da-nu direitu di julga otus algen. Bíblia ta fla: “Ten sô un ki ta faze lei i ki é Juís. . . Má abo, bo é kenha pa bu julga bu prósimu?” (Tiagu 4:12) Deus ta fla ma kada un di nos é responsável pa disizon ki nu ta toma. — Deuteronómio 30:19.
Kuzê ki Bíblia ta fla sobri ruspetu
Bíblia ta fla ma nu debe ‘ruspeta tudu algen.’ (1 Pedru 2:17, Nova Tradução na Linguagem de Hoje) Pur isu, kes ki ta skodje vive di akordu ku prinsípius di Bíblia, ta trata tudu algen ku ruspetu ka ta inporta kal ki é ses krénsa ô ses stilu di vida. (Lukas 6:31) Kel-li ka krê fla ma kes ki ta sigi Bíblia ten ki konkorda ku tudu krénsa ô opinion ô ma es ta apoia tudu disizon ki otus algen ta toma. Má, envês di es aji ku brutéza ô ku falta di ruspetu, es ta faze ses midjór pa imita manera ki Jizus ta trataba otus algen.
Pur izénplu, un bês Jizus konxe un mudjer ki éra di un relijion ki el ka ta konkordaba ku el. Kel mudjer tanbê ta viveba ku un ómi ki el ka staba kazadu ku el i Jizus ka ta konkordaba ku kel stilu di vida la. Simé, el pâpia ku kel mudjer ku ruspetu. — Juan 4:9, 17-24.
Sima Jizus, kes ki é kriston sta priparadu pa splika ses krénsa pa kalker algen ki krê obi-s, má es ta faze-l “ku txeu ruspetu.” (1 Pedru 3:15) Bíblia ta fla ma kristons ka debe obriga otus algen seta ses opinion. El ta fla ma un sigidor di Kristu “ka meste briga, má el meste mostra bondadi pa tudu algen” i kel-li ta inklui kes algen ki ta kridita na otus kuza. — 2 Timótiu 2:24.
Kuzê ki Bíblia ta fla sobri ódiu
Bíblia ta fla-nu ma nu debe “inpenha pa pas ku tudu algen”. (Ebreus 12:14) Ken ki ta inpenha pa pas ta nega ódiu. I enbóra el ka ta faze nada ki ta bai kóntra se prinsípius, el ta faze un sforsu di korason pa vive na pas ku otus algen. (Mateus 5:9) Alén di kel-li, Bíblia ta insentiva kristons pa ama ses inimigu. Kel-li krê fla ma es debe trata ku bondadi kes ki ta trata-s mal. — Mateus 5:44.
É verdadi ki Bíblia ta fla ma Deus ta “ôdia” ô el “ka gosta” di kes konportamentu ki ta disruspeta otus ô ki ta prujudika-s. (Provérbios 6:16-19) Má li Bíblia ta uza palavra “ôdia” pa pâpia di un sentimentu fórti kóntra kes kuza mariadu ki ta fazedu. Bíblia ta mostra ma Deus krê púrdua i djuda kes algen ki krê muda ses konportamentu i pasa ta vive di akordu ku se leis. — Isaías 55:7.
Prinsípius di Bíblia ki ta pâpia sobri toleránsia i ruspetu
Titu 3:2: “Ser ikilibradu i sénpri mostra brandura ku tudu algen.”
Ken ki é ikilibradu ta reaji ku brandura óras ki opinions é diferenti di kel di sel i el ta djuda pa pesoas ruspeta kunpanheru.
Mateus 7:12: “Tudu kuza ki nhos krê pa otus algen faze nhos, nhos faze-s tanbê.”
Nos tudu nu gosta pa otus trata-nu ku ruspetu i pa es leba en kónta nos opinion i nos sentimentu. Pa sabe más sobri es konsedju ki Jizus inxina, djobe artigu “O que é a Regra de Ouro?”.
Josué 24:15: ‘Nhos skodje oji kenha ki nhos ta sirbi’.
Sima nos, otus algen tanbê ten direitu di skodje kuzê ki es krê faze. Óras ki nu ta ruspeta kel direitu li, nu ta inpenha pa pas.
Atus 10:34: “Deus ta trata tudu algen igual”.
Deus ka ta faze diferénsa di ningen, ka ta inporta di ki kultura el é, si el é ómi ô mudjer, di ki país ki el é, se rasa ô kuzê ki kontise ku el na pasadu. Pa nu imita Deus, nu ten ki mostra ruspetu pa tudu algen.
Habacuque 1:12, 13: ‘[Deus] ka pode dexa maldadi kontise.’
É ka tudu kuza ki Deus ta seta. El ka ta dexa pa konportamentu mariadu di pesoas kontinua sen kontrolu pa tudu ténpu. Pa sabe más, odja vídiu Pamodi ki Deus ta dexa sufrimentu kontise?.
Romanus 12:19: “Nhos dexa Deus mostra se raiba pa kes kuza mariadu ki sta fazedu. Pamodi sta skrebedu: ‘Vingansa é di meu. N ta da-s kel ki es merese’, é Jeová ki fla.”a
Jeová Deus ka da ningen direitu di vinga. El ta garanti ma justisa ta ben fazedu na ténpu ki dja el tene markadu. Pa sabe más lé artigu “Será que algum dia haverá justiça no mundo?”.
a Jeová é nómi di Deus. (Salmo 83:18) Djobe artigu “Ken ki é Jeová?”.