ONGULUMAMBO YOKOINTANETA
ONGULUMAMBO
YOKOINTANETA
Oshikwanyama
  • OMBIIBELI
  • OISHANGOMWA
  • OKWOONGALA
  • mwbr19 Februali ep. 1-10
  • Eedjo dokafo Onghalamwenyo yopaKriste noilonga yokuudifa

Kape na okavidio

Ombili opa li pe na epuko eshi okavidio taka patuluka.

  • Eedjo dokafo Onghalamwenyo yopaKriste noilonga yokuudifa
  • Eedjo dokafo Onghalamwenyo yapaKriste noilonga yokuudifa 2019
  • Oupalanyole
  • 4-10 FEBRUALI
  • 11-17 FEBRUALI
  • 18-24 FEBRUALI
  • 25 FEBRUALI–3 MARSA
Eedjo dokafo Onghalamwenyo yapaKriste noilonga yokuudifa 2019
mwbr19 Februali ep. 1-10

Eedjo dokafo Onghalamwenyo yopaKriste noilonga yokuudifa

4-10 FEBRUALI

OMAMONA OMEENDJOVO DAKALUNGA | OVAROMA 1-3

“Kala ho deula eliudo loye”

(Ovaroma 2:14, 15) Osheshi ovapaani ava vehe nomhango, nge tava longo pashitwe eshi tashi pulwa komhango, nande vehe nomhango, ovo omhango kuvo vene, 15 ndele ohava holola nokutya, oshilonga shomhango osha shangelwa ngaha momitima davo, omaliudo avo pamwe nomadiladilo avo eshi taa hepaululilafana noku va pa oushima ile noku va popila,

lvs 18 okat. 6

Kala u na eliudo liwa koshipala shaKalunga

6 Nokuli novanhu ovo vehe shii Jehova luhapu ohava kala ve shii kutya ope na oinima oyo i li mondjila naayo ya puka. Ombiibeli oya ti: ‘Omadiladilo avo otaa hepaululilafana noku va pa oushima ile oku va popila.’ (Ovaroma 2:14, 15) Pashihopaenenwa, ovanhu vahapu ove shii kutya osha puka okudipaa ile okuvaka. Osho otashi ulike kutya ohava pwilikine keliudo lavo, olo Jehova a shitila muvo, nohali ve linyengifa va yoolole osho shi li mondjila naasho sha puka. Ohava dulika yo komafinamhango aKalunga, ile keeshili da fimana odo e tu pa opo tu ninge omatokolo e li pandunge monghalamwenyo.

(Ovaroma 2:15) ndele ohava holola nokutya, oshilonga shomhango osha shangelwa ngaha momitima davo, omaliudo avo pamwe nomadiladilo avo eshi taa hepaululilafana noku va pa oushima ile noku va popila,

lvs 19-20 okat. 8-9

Kala u na eliudo liwa koshipala shaKalunga

8 Ovanhu vamwe ohava diladila kutya okupwilikina keliudo lavo otashi ti ashike okuninga osho ve udite. Otava diladila kutya otava dulu okuninga keshe osho va hala shimha ashike ve shi hafela. Ashike omaliudo etu inaa wanenena, notaa dulu oku tu pukifa. Omaliudo etu otaa dulu okunwefa mo neenghono eliudo letu. Ombiibeli oya ti: “Omutima woovene ou nomakoto u dule ashishe nowa nyonauka. Olyelye ta dulu oku u shiiva?” (Jeremia 17:9) Onghee hano, oshi na oupu tu hovele okudiladila kutya oshinima shonhumba oshi li mondjila nonande osha puka. Pashihopaenenwa, fimbo Paulus a li ina ninga Omukriste, okwa li ha hepeke nai oshiwana shaKalunga nokwa li a itavela kutya osho ta ningi oshi li mondjila. Okwa li e wete e na eliudo liwa. Ashike lwanima okwa ka tya: “Omutokoli wange oye Omwene.” (1 Ovakorinto 4:4; Oilonga 23:1; 2 Timoteus 1:3) Eshi Paulus a li e lihonga nghee Jehova a li a tala ko osho a li ta ningi, okwa mona kutya okwa pumbwa okuninga omalunduluko. Hano osha yela kutya, fimbo inatu ninga oshinima shonhumba, otwa pumbwa okulipula kutya: ‘Jehova okwa hala ndi ninge shike?’

9 Ngeenge ou hole omunhu wonhumba, iho kala wa hala oku mu nyemateka. Molwaashi otu hole Jehova, inatu hala okuninga sha osho tashi mu nyematifa. Otu na okukala twa tila neenghono okunyematifa Jehova. Nehemia okwe tu tulila po oshihopaenenwa mwaasho. Kali a longifa nai ondodo yaye e li ngoloneya opo e liyambapaleke. Omolwashike mbela? Okwa ti kutya “omolwetilo lokutila Kalunga.” (Nehemia 5:15) Nehemia kali a hala okuninga sha osho tashi nyemateke Jehova. Ngaashi Nehemia, nafye otwa tila okunyemateka Jehova mokuninga sha sha puka. Ohatu dulu okulihonga mOmbiibeli osho tu na okuninga opo tu hafife Jehova. — Tala omafatululo oitya pexulilo lembo, oshitwa 6.

Konakona moule omamona opamhepo

(Ovaroma 3:4) Nandenande. Kalunga na kale omunashili, ndele keshe omunhu omunaipupulu, ngaashi pa shangwa: “Opo u shiivike oove omuyuki meendjovo doye, u findane ngeenge to hokololifwa.”

w08 6/1 12 okat. 5

Omanenedhiladhilo okuza montumwafo ya nyolelwa Aaroma

3:4. Uuna aantu taya popi shoka tashi kondjithathana naashoka shi li mOohapu dhaKalunga otatu ulike kutya “Kalunga oye omunashili” mokwiinekela etumwalaka lye ndyoka li li mOmbiimbeli nokukatuka metsokumwe nehalo lye. Otatu vulu okukwathela yalwe ya tseye kutya Kalunga oye omunashili ngele tatu kutha ombinga nuulaadhi miilonga yokuuvitha Uukwaniilwa noyokuninga aantu aalongwa.

(Ovaroma 3:24, 25) ndele otava yukipalifwa oshali okefilonghenda laye omolwekulilo eli lomuKristus Jesus. 25 Oye ou a tulwa po kuKalunga a ninge Omuhanganifi okeitavelo mohonde yaye, opo a holole ouyuki waye, osheshi monheni yaye Kalunga a efa omatimba a ningwa nale ine a handukila.

w08 6/1 11 okat. 6

Omanenedhiladhilo okuza montumwafo ya nyolelwa Aaroma

3:24, 25 — Ongiini ‘ekulilo lyaJesus Kristus’ tali vulu okudhima po ‘oondjo ndhoka’ dhonale komeho manga inaali ningwa? Ehunganeko lyotango ndyoka lya nyolwa muGenesis 3:15 olya li lya gwanithwa momumvo 33 E.N., sho Jesus a dhipagelwa komuti gwomahepeko. (Gal. 3:13, 16) Sho Jehova a popi ehunganeko ndyoka, okwa li e wete ekulilo lya fa lya gandjwa nale molwaashoka kapu na shoka tashi vulu okwiimba Kalunga a gwanithe po elalakano lye. Onkee ano Jehova ota vulu okudhima po oondjo dholuvalo lwaAdam ngele olu na eitaalo meuvaneko lyeyambo lyaJesus Kristus ndyoka lya li inaali ningwa natango. Omolwekulilo oshi li wo tashi vulika opo aantu mboka ya sa omanga Uukriste inaawu tameka ya ka yumudhwe. — Iil. 24:15.

Elesho lOmbiibeli

(Ovaroma 1:1-17) Paulus, omupiya waJesus Kristus, omuyapostoli omwiifanwa, a yapulilwa evaengeli laKalunga, 2 ou e li udanekifa nale ovaxunganeki vaye nomishangwa diyapuki, 3 okuhepaulula Omona ou a dalwa moludalo laDavid kombinga yombelela, 4 ndele kombinga yOmhepo yOuyapuki okwa lengwa a kale Omona waKalunga meenghono, eshi a nyumuka movafi. Oye Jesus Kristus, Omwene wetu, 5 molwaau twa pewa onghenda nouyapostoli, opo tu dike movanhu aveshe eduliko leitavelo lokufimanekifa edina laye, 6 mokati kaava nanye yo vomuvo mwa ifanwa kuJesus Kristus. 7 Kovaholike vaKalunga, ovaifanwa vayapuki muRoma. Efilonghenda kunye nombili yaKalunga Tate yetu noyOmwene Jesus Kristus. 8 Tete ohandi pandula Kalunga kange muJesus Kristus molweni amushe, osheshi eitavelo leni otali tongwa mounyuni aushe. 9 Osheshi Kalunga, ou handi mu longele momhepo yange mokuudifa evaengeli lOmona waye, Oye ondobwedi yange, nhumbi handi mu dimbulukwa alushe, 10 nokwiindila alushe momailikano ange, ngolongo nda mona ngeno omhito iwa yokuuya kunye pahalo laKalunga. 11 Osheshi onda djuulukwa oku mu mona, ndi dule oku mu pa eeshalinghenda dimwe dopamhepo, mu pamekwe, 12 nokutya, ngeenge tu lyeni pamwe, ame ndi hekelekwe keitavelo letweni, oleni nolange. 13 Ndele ovamwatate, inandi hala mu kale muhe shi shii, nokutya, luhapu onda li nda hala okuuya kunye, opo ndi kale ndi noiimati imwe mokati keni yo, ngaashi mokati kovapaani vamwe, ndele onda kelelwa fiyo opaife. 14 Aame omunashikolo wOvagreka nowaava vehe fi Ovagreka, nowovanaendunge nowomalai; 15 kombinga yange hano onda hala ndi mu udifile evaengeli nanye yo ava mu li muRoma. 16 Osheshi ame ihandi fi ohoni evaengeli, osheshi olo eenghono daKalunga okuxupifa keshe tuu ou ta itavele, tete Omujuda nOmugreka yo. 17 Osheshi mulo ouyuki waKalunga otau holoka omeitavelo nokeitavelo, ngaashi pa shangwa: Omuyuki ota ka kala e nomwenyo meitavelo.

w06 6/1 12-13

Mona ouwa oo hau di mokutula moilonga omafinamhango Ombiibeli

Ohatu mono luhapu oumbishi va nangala ve litonya notava ono vehe na mbudi yasha. Nafye ohatu kala twa hala okukala nonghalamwenyo ihe na mbudi yasha, twa mbilipalelwa, ile twa wanenwa! Ashike osho osha pumba kuvahapu. Omolwashike mbela?

Molwaashi inatu wanenena, otwa pumbwa okulididimikila okuhawanenena kwetu vene nosho yo kwavamwe. Shikwao vali, otu li “momafiku axuuninwa” oo “madjuu” okukaliwa muo ngaashi Ombiibeli ya popya. (2 Timoteus 3:1-5) Nonande ohatu dimbuluka oimoniwa yetu itunhula eshi twa li ounona, vahapu vomufye otu wete filufilu kutya otu li momafiku “madjuu.” Mbela ohatu dulu ngoo okumona ehafo lashili mepupi eli nomefimbo eli?

Didilika kutya Omishangwa oda ti omafiku otaa ka kala madjuu okukaliwa muo, ndele inadi tya otashi dulika a ka kale madjuu. Ohatu dulu okukala muo ngeenge otwa kala hatu tula moilonga omafinamhango Ombiibeli. Haalushe hatu dulu okukandula po omaupyakadi etu, ashike ohatu dulu okukala twa hafa. Natu konakoneni omafinamhango atatu.

Kala u na etaleko li li pandjele

Opo tu kale twa hafa, otwa pumbwa okukala tu na etaleko li li pandjele li nasha nomangabeko etu nosho yo avamwe. Paulus okwa popya monhumwafo oyo a shangela Ovaroma a ti: “Aveshe ova nyona, novehe noshinge shaKalunga.” (Ovaroma 3:23) Itatu dulu okumona oshinge shaJehova. Oshihopaenenwa shimwe osho tashi yandje oumbangi oo, otashi hangwa momushangwa waGenesis 1:31 oo tau ti: “Kalunga okwa tala aishe ei a ninga, ndele yo oya li ya wapala unene.” Jehova ngeenge ta tale alushe koilonga oyo a longa, oha kala e wete ya “wapala unene.” Kape na omunhu ta dulu alushe okupopya ngaho. Okukala tu shii omangabeko etu otashi ke tu kwafela tu kale twa hafa. Ashike omwa kwatelwa shihapu. Otwa pumbwa okuuda ko nghee Jehova ha tale ko oinima.

Oshitya shOshigreka osho sha tolokwa “oulunde” osha dja koshitya osho tashi ti “okushekuna.” (Ovaroma 3:9, NW eshangelo lopedu) Oku shi faneka: Natu tye nee omunhu wonhumba oku na okuyasha oshinima shonhumba opo a mone ondjabi. Oku na oikuti itatu oyo e na okulongifa. Eshi a umba shotete, osha enda kokule. Eshi a umba oshitivali, oshinima okwe shi enda popepi oule ashike weesendimeta 30. Eshi a umba oshikuti sha xuuninwa, osha enda popepi neenghono a li ashike a kambifa ko eesendimeta 2. Nonande oshikuti osha enda popepi, okwa shekuna ashike.

Atusheni omafimbo amwe ohatu udu nai. Efimbo limwe oshikuti shetu shopafaneko ohashi ende kokule neenghono. Efimbo limwe ohashi ende popepi, ashike natango inatu vena. Efimbo limwe ohatu udu nai ngeenge twa longa ngaashi hatu dulu, ndele osho twa ninga katu wete sha wana. Paife natu shuneni komuumbi woikuti.

Otadi po a nyemata molwaashi okwa li a hala okumona ondjabi. Ohaluka, omulumenhu ou ta kwatele komesho okwe mu ifana, ndele te mu pe ondjabi noku mu lombwela ta ti: “Ohandi i kupe molwaashi ondi ku hole nowa li to kendabala ngaashi to dulu.” Omuumbi woikuti okwa li a hafa neenghono!

Sha faafana, aveshe ovo tava ka pewa “oshalinghenda” womwenyo waalushe kuKalunga eshi tava ka kala va wanenena otava ka kala va hafa. (Ovaroma 6:23) Onghee hano, keshe osho tava ka ninga itava ka shekuna, ndele otava ka hafela oilonga yavo. Otava ka kala va wanenena. Ngeenge otwa kaleke eudeko olo momadiladilo etu, ohatu ka kala tu na etaleko liwa li nasha nafye vene nosho yo navakwetu.

Natu kale tu shii kutya oinima ohai ende nefimbo

Oushili oyo kutya keshe shimwe oshi na efimbo. Mbela owa didilika nghee hashi kala shidjuu okukala wa hafa ngeenge wa teelela oshinima shonhumba shi na okuningwa ndele otashi kwata efimbo ile u li monghalo idjuu ndele itai xwepopala? Ashike vamwe ova dula okukala va hafa nonande ove li meenghalo da tya ngaho. Natu ka taleni koshihopaenenwa shaJesus.

Ofimbo Jesus ine uya kombada yedu, okwa li ha dulika meulu. Ashike nonande ongaho, nokuli naashi a li kombada yedu okwa li e “lilonga eduliko.” Ngahelipi mbela? Ombiibeli oya ti: “Okouyehame ou e u humbata.” Eshi a li meulu, okwa li a mono eshi ovanhu tava mono oixuna, ashike ye ina enda monghalo oyo. Eshi a li kombada yedu, unene tuu okudja peninginifo laye puJordan fiyo opefyo laye muGolgata, okwa enda meenghalo didjuu. Nonande katu na ouyelele u na sha newaneneneno laJesus, osho tu shii oshosho kutya osha li sha kwata efimbo. — Ovaheberi 5:8, 9.

Jesus okwa li a pondola molwaashi okwa li ha dilonga “kehafo e li tulikilwa,” olo a li ta ka mona ngeenge okwa kala omudiinini. (Ovaheberi 12:2) Nonande ongaho, omafimbo amwe okwa li ha yandje “omayambo omaindilo nomailikano nokukuwa pombada nomahodi.” (Ovaheberi 5:7) Otashi dulika nafye omafimbo amwe tu lihange hatu ilikana monghedi ya faafana. Jehova ohe shi tale ko ngahelipi? Ovelishe oyo tuu oyo oya ulika kutya Jehova okwa li a hokwa Jesus. Kalunga nafye ota ka kala e tu hokwa. Omolwashike mbela?

Omolwaashi Jehova oku shii omangabeko etu nohe tu kwafele. Keshe umwe oku na omangabeko, oo e na okulididimikila. Jehova oku tu shii nawa shi dulife eshi tu shii omangabeko etu. Ohe tu ulikile “efilonghenda loku tu kwafa pefimbo liwa.” (Ovaheberi 4:16) Okwe shi ningila Jesus, nokwe shi ningila yo vahapu vomufye. Natu ka taleni koshimoniwa shaMonika.

Monika okwa putuka e li kuye mwene nokwa li hatu tyapula oshimwenyo. Eshi a li e na omido 20 lwaapo mo 1968, okwa li a haluka eshi a uda kutya oku na omikifi dihapu odo de mu etela oudu wombada. Osho osha li sha lundulula onghalamwenyo yaye aishe nokwa li e na okuninga omalunduluko e na sha noilonga yaye yefimbo li yadi. Monika okwa li e shii kutya onghalo yaye otai ka kwate efimbo lile. Konima yomido 16 okwa ti: “Kandi na efiku di veluke fiyo osheshi Kalunga a eta ounyuni mupe.” Okwa dimina kutya kashipu eshi a ti: “Nonande ookaume kange ohava ti ouyelele wange otau twikile okuminika nonda hafa ngaashi nale, . . . ookaume vange kopofingo ove shii kutya ohandi kala handi lili nohashi kala shidjuu.”

11-17 FEBRUALI

OMAMONA OMEENDJOVO DAKALUNGA | OVAROMA 4-6

“Kalunga okwe tu hololela ohole yaye yoku tu hola”

(Ovaroma 5:8) Ndelenee Kalunga okwe tu hololela ohole yaye oku tu hola, Kristus eshi e tu fila fimbo twa li natango ovalunde.

(Ovaroma 5:12) Onghee hano, ngaashi oulunde wa etwa mounyuni komunhu umwe, nefyo okoulunde, osho nee efyo ole uya movanhu aveshe, shaashi aveshe va nyona.

w11 6/15 12 okat. 5

Kalunga okwe tu hololela ohole yaye yoku tu hola

5 Paulus okwa li a yelifa nawa oshinima osho, a hovela neendjovo edi tadi ti: “Oulunde wa etwa mounyuni komunhu umwe, nefyo okoulunde, osho nee efyo ole uya movanhu aveshe, shaashi aveshe va nyona.” (Rom. 5:12) Otwa dula ashike okuuda ko oshinima osho molwaashi Kalunga okwa shangififa ondjokonona yanghee okukalamwenyo kwovanhu kwa hovela. Potete Jehova okwa li a shita ovanhu vavali, Adam naEva. Ovanhu votete, sha hala okutya, ootatekulululwa vetu navo ova li va wanenena ngaashi Omushiti wavo. Kalunga okwa li e va tulila po ashike omhango imwe aike nokwa li e va lombwela kutya ngeenge ova kala inava dulika kuyo otava ka fya. (Gen. 2:17) Ndele nande ongaho, ovanhu ovo votete ova li va hoolola okuhadulika komhango yaKalunga oyo ya li pandjele, nokungaho, ova anya oku mu tambula ko e li Omuyandjimhango nOmupangeli wavo. — Deut. 32:4, 5.

(Ovaroma 5:13, 14) Osheshi oulunde owa li mounyuni fimbo omhango ya li ihe po, ndele oulunde kau niwe nao apa pehe nomhango; 14 osho hano efyo la pangela okudja kuAdam fiyo okuMoses nokuvenya va li inava nyona panghedi yokunyona kwaAdam, oye tuu ou oshihopaelelwa shaau a li te ke uya.

w11 6/15 12 okat. 6

Kalunga okwe tu hololela ohole yaye yoku tu hola

6 Adam okwa ka dala ashike ounona konima eshi a nyona, nomolwaasho ovana vaye ova fyuulula oulunde noilanduliko yao oya kuma ovana vaye aveshe. Oshoshili kutya oludalo laAdam inali nyona omhango yaKalunga ngaashi Adam a nyona, onghee hano, kala li tali ka tokolelwa enyono la faafana nolaAdam; nokapa li pe na eemhango vali dimwe odo ve na ngeno okudulika kudo. (Gen. 2:17) Ndele nande ongaho, oludalo laAdam ola fyuulula oulunde. Nomolwaasho oulunde nefyo onghee ngoo ya kala tai pangele okudja pefimbo olo fiyo osheshi Kalunga a ka pa Ovaisrael omhango oyo ya li ye va kwafela va mone nawa kutya mboli ova li ovalunde. (Lesha Ovaroma 5:13, 14.) Oilanduliko youfyuululwalunde otai dulu okufaafanifwa nomikifi donhumba odo hatu dulu okufyuulula kovadali vetu. Nonande ounona vamwe moukwaneumbo wa tya ngaho otava dulu okufyuulula omikifi odo kovadali vavo, vamwe otashi dulika vehe di fyuulule. Ashike oulunde hasho hau longo ngaho. Atusheni otwa fyuulula oulunde kuAdam nomolwaasho hatu fi. Ndele mbela ohatu dulu ngoo okumangululwa mo moulunde?

(Ovaroma 5:18) Hano osho pe li, ngaashi etauluko laumwe la etela ovanhu aveshe etokolo lekano, osho yo oshilonga shouyuki shaumwe tashi etele ovanhu aveshe eyukipalifo lomwenyo;

(Ovaroma 5:21) Opo ngaashi oulunde wa pangela mefyo, osho yo efilonghenda tali pangele omolwouyuki li ete omwenyo waalushe molwaJesus Kristus, Omwene wetu.

w11 6/15 13 okat. 9-10

Kalunga okwe tu hololela ohole yaye yoku tu hola

9 Mbela outumbulilo wOshigreka oo wa tolokwa “eyukipalifo” otau yandje ediladilo lilipi? Omutoloki umwe wOmbibeli okwa ti outumbulilo oo ou li: “Omupopyofano oo tau ulike koinima yopaveta. Otau ulike kokulundulula kwaKalunga etaleko laye li na sha nomunhu, ndele itau ulike kokulundulula kwomunhu oikala yaye yomutima . . . Omupopyofano oo otau faneke kuKalunga e li onga omutokoli oo a mona kutya omutamanekwa oo a etwa komhangu yaye yopafaneko ta tamanekelwa okuhenouyuki ke na ondjo. Onghee hano, Kalunga okwa mangulula omutamanekwa oo.”

10 Mbela “Omutokoli wedu alishe” omuyuki ota ka dimina po ovanhu ovo vehe fi ovayuki pakanghameno lashike? (Gen. 18:25) Kalunga ketu omunahole okwa katuka tete onghatu ya fimana eshi a tuma Omona waye ewifa e uye kombada yedu. Jesus okwa li a wanifa po ehalo laXe monghedi ya wanenena, nokuli nonande okwa li a yelekwa, a shekwa monghedi inyanyalifa nokwa hepekwa. Ndele nande ongaho, okwa li a kanyatela oudiinini waye nokuli fiyo osheshi a ka fila komuti womahepeko. (Heb. 2:10) Jesus okwa yamba po omwenyo waye wa wanenena eshi a li a yandja oikulila oyo tai dulu okumangulula ile okukulila oludalo laAdam moulunde nefyo. — Mat. 20:28; Rom. 5:6-8.

Konakona moule omamona opamhepo

(Ovaroma 6:3-5) Ile kamu shi shii kutya, ofye ava twa shashelwa muKristus Jesus, otwa shashelwa mefyo laye? 4 Ndele otwa pakwa pamwe naye okeshasho omokufya, opo ngaashi Kristus a nyumunwa movafi koshinge shaXe, osho nafye yo tu nokweenda mokukalamwenyo kupe. 5 Osheshi ngeenge twa kwatakanifwa naye nokufaafana mefyo laye, ohatu ka kwatakanifwa naye nokufaafana menyumuko laye.

w08 6/1 11 okat. 7

Omanenedhiladhilo okuza montumwafo ya nyolelwa Aaroma

6:3-5 — Okuninginithwa muKristus Jesus nomeso lye otashi ti shike? Ngele Jehova a gwayeke aalanduli yaKristus nombepo ondjapuki, otaya kala ya hangana naJesus noya ninga iilyo yegongalo lyaagwayekwa ndyoka li li olutu lwaKristus ngoka e li omutse gwalyo. (1 Kor. 12:12, 13, 27; Kol. 1:18) Okuninginithwa muKristus Jesus osho tashi ti ngaaka. Aakriste aagwayekwa oya ‘ninginithwa muKristus nomeso lye,’ molwaashoka onkalamwenyo yawo oyi li metsokumwe neyambo lye nokaye na we etegameno lyasha lyokukala nomwenyo gwaaluhe kombanda yevi. Onkee ano, eso lyawo olyopayambo ngaashi owala lyaJesus, nonando lyawo kali na ongushu yasha yekulilo. Okuninginithwa kwawo meso lyaKristus ohaku hulu ngele ya si sho taya yumudhilwa omwenyo gwomegulu.   

(Ovaroma 6:7) Osheshi ou a fya, oye okwa manguluka moulunde.

w14 7/1 11 okat. 1

Ootatekulululwa ove na ngoo eteelelo lasha?

Eshi ovalunde tava ka nyumunwa, mbela otava ka pangulwa she likolelela koilonga yavo yomonakudiwa? Ahowe. Ombibeli mOvaroma 6:7 otai ti: “Osheshi ou a fya, oye okwa manguluka moulunde.” Ovalunde ovo ova mona ondjabi yavo youlunde eshi va fya. Onghee hano, otava ka pangulwa she likolelela kwaasho tava ka ninga konima yenyumuko ndele hakwaasho va longa manga inava shiiva sha eshi va li momwenyo. Ongahelipi tava ka mona ouwa?

Elesho lOmbiibeli

(Ovaroma 4:1-15) Ohatu ti ngahelipi hano, tatekulu Abraham okwa mona shike pambelela? 2 Osheshi Abraham ngeenge a yukipalifwa koilonga okwa wana okulitanga, ndele hakoshipala shaKalunga. 3 Osheshi omishangwa otadi ti ngahelipi? “Abraham okwa itavela Kalunga, ndele eitavelo olo le mu valulilwa ouyuki.” 4 Ndele ou ta longo oilonga, ofuto yaye itai valulwa panghenda, ndele opailonga oyo ye e i longa. 5 Ou ita longo oilonga ndele ta itavele ou ta yukipalifa omukehenakalunga, ota valulilwa eitavelo laye ouyuki; 6 ngaashi naDavid yo ta tongo omunhu omunelao, ou Kalunga te mu valulile ouyuki ehe noilonga, ta ti: 7 “Ovanelao ava omanyono avo a dimwa po nomatimba avo a tuvikwa. 8 Omulumenhu omunelao oye ou, Omwene ite mu valulile etimba.” 9 Hano elao eli la tongwa, olaava aveke va pita etanda ile naava inave li pita yo? Ndishi ohatu ti: “Abraham okwa valulilwa eitavelo laye ouyuki.” 10 Ole mu valulilwa ngahelipi hano? Ofimbo kwa li a pita etanda ile ofimbo ine li pita? Haleli e li pita, ndelenee fimbo ine li pita. 11 Ndele okwa pewa edidiliko lepitotanda, li ninge oshilimbo shouyuki womeitavelo a li e li kwete fimbo ina pita etanda, opo ye a ninge xe yaaveshe ava hava itavele vehe netanda, opo va valulilwe yo ouyuki; 12 opo a ninge xe yovapiti vetanda, ava vehe netanda ashike, ndelenee hava ende meemhadi deitavelo olo tate yetu Abraham kwa li e li kwete fimbo ina pita etanda. 13 Osheshi eudaneko olo nokutya, Abraham e nokufyuulula ounyuni, inali uya kuye ile koludalo laye komhango, ndelenee omolwouyuki womeitavelo. 14 Osheshi ava vomomhango ngeenge ovo ovafyuululi, opo nee eitavelo ola ninga longaho, neudaneko lihe na vali oshilonga. 15 Osheshi omhango otai pendula ehandu, ndele apa pehe nomhango netauluko yo.

18-24 FEBRUALI

OMAMONA OMEENDJOVO DAKALUNGA | OVAROMA 7-8

“Owa teelela ngoo ‘nodjuulufi’?”

(Ovaroma 8:19) Osheshi nokudjuulukwa shili oishitwa aishe tai teelele eholoko lovana vaKalunga.

w12 7/15 11 okat. 17

Efa Jehova e ku kwafele u mone emanguluko lashili

17 Eshi omuyapostoli Paulus a li ta kundafana shi na sha nemanguluko olo Jehova a longekidila ovapiya vaye vokombada yedu, okwa popya a ti: “Nokudjuulukwa shili oishitwa aishe tai teelele eholoko lovana vaKalunga.” Okwa weda ko vali a ti: “Oishitwa yovene otai ka mangululwa moupika wenyonauko i ye memanguluko loshinge shovana vaKalunga.” (Rom. 8:19-21) “Oishitwa” otai ulike kovanhu ovo ve na eteelelo loku ka kala kombada yedu, ovo tava ka mona ouwa ‘meholoko’ lovana vaKalunga ovavaekwa. Eholoko ‘lovana’ vaKalunga otali ka hovela shimha aveshe va i meulu, notava ka xulifa po oukolokoshi kombada yedu pamwe naKristus nokutwala “ongudu inene” mounyuni mupe. — Eh. 7:9, 14.

(Ovaroma 8:20) Osheshi oishitwa ya yandjwa menyonauko, hakehalo layo vene, ndele olaau e i yandja, onghee tuu i neteelelo.

w12 3/15 23 okat. 11

Natu kaleni twa hafa omolweteelelo olo tu na

11 Jehova oye a li a pa ovanhu ‘eteelelo’ eshi e va udanekela kutya ota ka yandja ‘oludalo’ olo tali ke va mangulula moupika ‘weyoka likulu,’ Satana Ondiaboli. (Eh. 12:9; Gen. 3:15) Jesus Kristus oye oshitukulwa sha fimanenena ‘sholudalo’ olo. (Gal. 3:16) Efyo nenyumuko laye ola li la pa ovanhu eteelelo nosho yo oumbangi wa kola kutya fiku limwe onava ka mangululwe mo moupika woulunde nefyo. Eteelelo olo ola pambafana ‘neholoko lovana vaKalunga.’ Ovakriste ovavaekwa ove li oshitukulwa oshitivali ‘sholudalo’ notava ka ‘holoka’ pamwe naKristus eshi tava ka hanauna po ounyuni waSatana woukolokoshi. (Eh. 2:26, 27) Osho otashi ka tya exupifo keedi dimwe odo tadi ka xupa poudjuu munene. — Eh. 7:9, 10, 14.

(Ovaroma 8:21) osheshi oishitwa yoovene otai ka mangululwa moupika wenyonauko i ye memanguluko loshinge shovana vaKalunga.

w12 3/15 23 okat. 12

Natu kaleni twa hafa omolweteelelo olo tu na

12 “Oishitwa” otai ka pewa emanguluko linene pefimbo lEpangelo lOmido Eyovi laKristus. Pefimbo olo, ‘ovana vaKalunga’ ovatumbalekwa otava ka ‘holoka’ natango monghedi imwe vali. Otava ka longa pamwe naKristus ve li ovapristeri notava ka kwafela ovanhu va mone ouwa mekuliloyambo laJesus. Okudja opo, ovapangelwa vOuhamba womeulu ovo tava ifanwa “oishitwa,” otava ka mangululwa moupika woulunde nefyo. Nomokweendela ko kwefimbo, ovanhu ovaduliki otava ka “mangululwa moupika wenyonauko.” Ngeenge ova twikile okukanyatela oudiinini wavo kuJehova moule wEyovimudo nokupita momayeleko axuuninwa opexulilo lomido odo, omadina avo otaa ka shangwa ‘membo lomwenyo’ fiyo alushe. Opo nee, otava ka ya “memanguluko loshinge shovana vaKalunga.” (Eh. 20:7, 8, 11, 12) Olo kali fi tuu eteelelo likumwifi!

Konakona moule omamona opamhepo

(Ovaroma 8:6) Osheshi omadiladilo ombelela oo efyo, ndele omadiladilo Omhepo omwenyo nombili;

w17.06 3

Oto dimbuluka?

Eyooloko lilipi li li pokati ‘kokudiladila pambelela’ ‘nokudiladila pamhepo’? (Rom. 8:6)

Omunhu oo e na omadiladilo opambelela oha yandje elitulemo komahalo nohe liameke unene kokuhawanenena kwombelela mokukala ha popi pandjikilile oinima oyo tai hafifa ombelela. Omunhu oo e na omadiladilo opamhepo oha ningi oinima i na sha naKalunga nomadiladilo aye; Omukriste a tya ngaho oha wilikwa komhepo iyapuki. Omadiladilo opambelela ota twala mefyo, ashike omadiladilo opamhepo ota twala komwenyo nota eta ombili. — w16.12, ep. 15-17.

(Ovaroma 8:26, 27) Ndele osho yo Omhepo otai tu kwafa moungone wetu, osheshi katu shii eshi tu noku shi ilikana, ngaashi ngeno tu nokwiilikana, ndelenee Omhepo oyo mwene te tu ilikanene nomikemo dihe shii okutumbulwa. 27 Ndele omukonakoni womitima oku shi shii eshi Omhepo tai shi diladila, osheshi Omhepo otai ilikanene ovayapuki pahalo laKalunga.

w09 11/1 14 okat. 20

Omailikano oye ohaa holola shike kombinga yoye?

20 Omafimbo amwe otashi dulika tu kale tuhe shii kutya natu tye shike momailikano etu opaumwene. Paulus okwa ti: ‘Katu shi shii eshi tu noku shi ilikana, ndelenee omhepo [iyapuki] oyo vene tai tu ilikanene nomikemo dihe shi kutumbulwa. Ndele [Kalunga] omukonakoni womitima oku shi shii eshi omhepo tai shi diladila.’ (Rom. 8:26, 27) Jehova okwa shangifa omailikano mahapu mOmishangwa. Oha tambula ko omailikano a nwefwa mo a tya ngaho onga ofye twe a ilikana, onghee, ohe a nyamukula. Kalunga oku tu shii noku shii eityo loinima oyo a shangifa mOmbibeli kovashangi ovo va nwefwa mo komhepo yaye. Jehova oha nyamukula omailikano etu ngeenge omhepo tai tu “ilikanene.” Ndele ngeenge otwa shiiva nawa Eendjovo daKalunga, ohatu ka kala tu shii osho tu na okutya meilikano.

Elesho lOmbiibeli

(Ovaroma 7:13-25) Hano eshi shiwa osha etela nge efyo mbela? Nandenande. Ndelenee oulunde, opo u holoke oo oulunde wa etela nge efyo kwaashi shiwa, opo oulunde u ninge shili oulundelela okoshipango. 14 Osheshi tu shi shii omhango oyopamhepo, ndelenee ame owopambelela, nda landelwa oulunde, ndi kale koshi yao. 15 Osheshi eshi handi longo kandi shi shii, osheshi eshi nde shi hala, itandi shi wanifa, ndele eshi handi tondo, ohandi shi longo. 16 Ndele ngeenge handi longo eshi inandi shi hala, ohandi itavele nokutya, omhango oyo iwa. 17 Hano paife, haame mwene vali handi shi longo, ndelenee oulunde ou wa kala mwaame. 18 Shaashi ondi shi shii mwaame, nokutya, mombelela yange kamu na ouwa nande washa. Ehalo ondi li kwete, ndelenee eenghono dokuwanifa ouwa, ahowe; 19 shaashi ouwa ou nde u hala, ihandi u longo, ndele owii ou inandi u hala, ohandi u longo. 20 Hano ngeenge ohandi longo eshi shii, haame vali handi shi longo, ndelenee oulunde ou wa kala mwaame. 21 Ame, ou nda hala okulonga ouwa, ondi wete mwaame omhango ei: Owii wa kanyatela nge. 22 Shaashi kombinga yomunhu ou womeni onda dimina nehafo omhango yaKalunga, 23 ndele moinhimbu yange ondi wete omhango ikwao tai kondjifa omhango yomadiladilo ange, ndele otai pikile nge momhango youlunde i li moinhimbu yange. 24 Aame omunhu mwii, olyelye ta mangulula nge molutu eli lefyo? 25 Kalunga na pandulwe omolwaJesus Kristus, Omwene wetu! Osho hano ame mwene nomadilongo ange handi longele omhango yaKalunga, ndele nombelela omhango youlunde.

25 FEBRUALI–3 MARSA

OMAMONA OMEENDJOVO DAKALUNGA | OVAROMA 9-11

“Efaneko li na sha nomuti wolumono”

(Ovaroma 11:16) Ndele ngeenge omungome wotete omuyapuki nosho yo olumbololo lomungome alishe oliyapuki, nomudi ngeenge omuyapuki, noitai yo oiyapuki.

w11 5/15 23 okat. 13

‘Oule ou fike peni wounongo waKalunga!’

13 Omuyapostoli Paulus okwa twikila okufaafanifa ovo va ninga oshitukulwa sholudalo laAbraham noitai yopafaneko oyo i li komuti wolumono. (Rom. 11:21) Omuti wolumono oo u li mepya otau faneke okuwanifwa kwelalakano laKalunga li na sha nehangano olo a li a ninga naAbraham. Omidi domuti oo odiyapuki notadi faneke Jehova oo ha yandje omwenyo kuIsrael shopamhepo. (Jes. 10:20; Rom. 11:16) Efina otali faneke Jesus oo e li oshitukulwa shotete sholudalo laAbraham. Oitai otai faneke “ouyadi” ile tu tye omuvalu wa wana po waavo va kwatelwa moshitukulwa oshitivali sholudalo laAbraham.

(Ovaroma 11:17) Ndele ngeenge oitai imwe oya tetwa ko, naave, ove olumono lomofuka, wa twikwa mokati koitai, ou wa pewa oshitukulwa shoye komidi nokomeva olumono liwa,

(Ovaroma 11:20, 21) Eewa hano, vo ova tetwa ko kokuhaitavela kwavo, ndele ove owa kwatelwa ko keitavelo loye. Ino linenepeka, kala wa tila, 21 osheshi Kalunga ngeenge ina xupifa oitai yopashitwe, naave yo ite ku xupifa.

w11 5/15 24 okat. 15

‘Oule ou fike peni wounongo waKalunga!’

15 Ndele mbela Jehova okwa li a ninga po shike opo a wanife po elalakano laye? Paulus okwa yelifa kutya oitai oyo ya dja komuti wolumono lomofuka oya twikwa komuti wolumono lomepya opo i pingene po oyo ya tetwa ko. (Lesha Ovaroma 11:17, 18.) Osho otashi ulike kutya Ovakriste ovavaekwa ovo va dja moiwana imwe, ngaashi vamwe ovo va li meongalo laRoma, ova twikwa pafaneko komuti oo wolumono wopafaneko. Kungaho, ova ninga oshitukulwa sholudalo laAbraham. Pehovelo, ova li ngaashi oitai yolumono lomofuka, vehe na omhito yasha yokuya mehangano le likalekelwa la tya ngaho. Ashike Jehova okwa li e va yeululila omhito yokuninga Ovajuda vopamhepo. — Rom. 2:28, 29.

(Ovaroma 11:25, 26) Osheshi ovamwatate, opo muha ye neendunge deni vene, onda hala ndi mu hololele oshiholekwa eshi: Elikukutiko ola hanga Israel kombinga, fiyo ouyadi wovapaani we uya mo. 26 Ndele Israel ashishe otashi ka xupifwa, ngaashi pa shangwa: “Omumangululi ota ka dja muSion, ndele ta ka kandula mo odinokalunga muJakob;

w11 5/15 25 okat. 19

‘Oule ou fike peni wounongo waKalunga!’

19 Elalakano laJehova li na sha ‘naIsrael yaKalunga’ ola enda tali wanifwa monghedi ikumwifi. (Gal. 6:16) Ngaashi Paulus e shi popya, ‘Israel ashishe otashi ka xupifwa.’ (Rom. 11:26) Peufwafimbo laJehova, “Israel ashishe,” sha hala okutya, omuvalu wa wana po waIsrael shopamhepo, otashi ka kala eehamba novapristeri meulu. Kape na osho tashi dulu okwiimba elalakano laJehova li wanifwe.

Konakona moule omamona opamhepo

(Ovaroma 9:21-23) Ile omuhongi woitoo ita dulu a honge medu tuu eli limwe oshitoo shefimano noshikwao shihe nefimano? 22 Ndelenee nande Kalunga a hala okuholola ehandu laye nokushiivifa eenghono daye, okwe lididimika nonheni inene oitoo yehandukilo ei ya wana okunyonaunwa po, 23 opo a shiivife ouhapu wefimano laye moitoo yefilonghenda oyo e i longekidila nale efimano.

w13 6/15 25 okat. 5

Efa Jehova e ku me noutekuduliko waye

5 Ndele mbela ongahelipi ngeenge ovanhu ova tangalala ndele tava anye okumewa kOmumi Munene, Jehova? Mbela Jehova ota ka longifa ngahelipi eenghonopangelo daye e li omumi? Diladila kwaasho hashi ningilwa elova ngeenge itali dulu okumewa oshiyuma osho omumi a li a lalakanena. Omumi ohe li me oshiyuma shimwe vali ile e li kupuleshi. Luhapu osho ohashi holoka po ngeenge omumi ina ma elova nawa. Ashike Jehova oha me alushe ovanhu monghedi ya yuka. (Deut. 32:4) Ngeenge omunhu ina pitika Jehova e mu me, alushe oye e na epuko ndele haJehova. Jehova oha lundulula alushe onghedi omo ha me ovanhu she likolelela konghedi omo have linyenge. Ngeenge ovanhu ova dulika kuJehova, ohava kala ve na oshilonga kuye. Pashihopaenenwa, Ovakriste ovavaekwa ova mewa ‘oitoo yefimano’ nove li ‘oitoo yefilonghenda.’ Kakele kaasho, ovo ihava dulika kuKalunga ohava ka ninga “oitoo yehandukilo ei ya wana okunyonaunwa po.” — Rom. 9:19-23.

(Ovaroma 10:2) Osheshi ohandi va hepaulula kutya ove na ouladi okukondjela Kalunga, ndele hapakushiiva.

it-1 1260 okat. 2

Ondubo

Okukala u na ouladi moinima ya puka. Omunhu umwe otashi dulika a kale e na ouladi moshinima shonhumba, ashike osha puka noinashi hokiwa kuKalunga. Ovajuda vahapu vomefelemudo lotete osho va li ngaho. Ova li hava diladila kutya oilonga oyo va li hava longo koshi yOmhango oyo ya li ya pewa Moses otai etifa po ouyuki. Paulus okwa li a ulika kutya ouladi wavo owa puka molwaashi kava li ve na eshiivo lashili. Nomolwaasho kava li va pewa ouyuki washili oo hau di kuKalunga. Ova li ve na okumona omapuko avo vene nokwaalukila kuKalunga okupitila muKristus opo va pewe ouyuki washili nokumanguluka ko kOmhango. (Rom 10:1-10) Saulus wokuTarsus okwa li umwe womuvo. Ouladi waye wa pitilila owa li we mu ningifa a hepeke Ovajuda, ‘neongalo laKalunga okwe li taataa unene noku li hanauna po.’ Okwa li ha diinine Omhango nokwa li e litala ko “omuhenashipo.” (Gal 1:13, 14; Fil 3:6) Ashike ouladi oo a li e na owa li wa puka. Jehova okwa li e mu ulikila efilonghenda okupitila muKristus eshi e mu kwafela e uye kelongelokalunga lashili. — 1Tim 1:12, 13.

Elesho lOmbiibeli

(Ovaroma 10:1-15) Ovamwatate, onda hala nomutima wange, ndele handi va indilile kuKalunga va xupifwe. 2 Osheshi ohandi va hepaulula kutya ove na ouladi okukondjela Kalunga, ndele hapakushiiva; 3 osheshi inava shiiva ouyuki waKalunga, ndele va hala okudika ouyuki wavo vene, inave liyandja koshi youyuki waKalunga. 4 Osheshi Kristus Oye exulilo lomhango, Oye ouyuki wakeshe tuu ou ta itavele. 5 Osheshi Moses okwa shanga nokupopya ouyuki ou womomhango, okutya, omunhu ou te u wanifa, ota kala e nomwenyo kuo. 6 Ndele ouyuki ou womeitavelo otau ti ngaha: “Momwenyo woye ino tya: olyelye ta londo meulu?” nokutya, a ka tale ko Kristus; 7 ile: “Olyelye ta filukile moshi mwi?” nokutya, a ka yelule mo Kristus movafi. 8 Ndelenee otau ti ngahelipi? Ondjovo i li popepi naave, mokanya koye nomomutima woye, oyo ondjovo yeitavelo ei hatu i udifa. 9 Osheshi ngeenge to hepaulula nokanya nokutya, Jesus Oye Omwene, ndele to itavele momutima woye, kutya Kalunga e mu nyumuna movafi, oto xupifwa 10 osheshi okwiitavela nomutima otaku yukipalifa, nokuhepaulula nokanya otaku xupifa. 11 Osheshi omushangwa otau ti: “Keshe ou te mu itavele, ita ka fifwa ohoni.” 12 Osheshi apa kape netongolo pokati kOmujuda nOmugreka; osheshi Oye tuu ou Omwene waaveshe, nomuyandji woupuna kwaaveshe ava tave mu ifana. 13 Osheshi: “Keshe tuu ou ta ifana edina lOmwene, oye ota xupifwa.” 14 Ndele otava kuu ngahelipi kwaau inave mu itavela? Ndele tava itavele ngahelipi ou inave mu uda? Ndele tava udu ngahelipi ngeenge kape nomuudifi? 15 Ndele otava udifa ngahelipi, ngeenge itava tumwa? Ngaashi pa shangwa: “Eemhadi oda fewa ngahelipi daava hava udifa eenghundana diwa.”

    Oishangomwa yoshiKwanayama (2000-2025)
    Dja mo
    Loginga mo
    • Oshikwanyama
    • Tuma
    • Omahoololo
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Omaufomhango e na sha nelongifo
    • Omilandu di na sha nouyelele wopaumwene
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Loginga mo
    Tuma