KAPITALI 11
Eqqumallunilu utaqqivoq
1, 2. Elia sumik nuannerpallaanngitsumik suliassaqarpa, sutigullu Akabimit allaanerua?
ELIA kisimiilluni Ataataminut qilammiusumut qinorusungaarpoq. Inuppassuilli pruffiitip ilumoortup qilammit pisumik ikuallatitseqqusilluni qinnutaata akineqarnera takugamikku taassumunnga iluareqqusaarsimassapput. Elia qaqqamut Karmelimut qummukanngitsiarnermini kisimiillunilu Jehovamut Guutimut qinunngitsiarnermini nuannerpallaanngitsumik, kunngimik Akabimik oqaloqateqarnissamik, suliassaqarpoq.
2 Angutit taakku assigiinngilluinnarput. Akabi kunngisut atisalik piumatullunilu ajortuliornissamut sunnertiasuararsuuvoq. Eliap pruffiititut qallersaatini – immaqa qatigattuup savaasalluunniit meqquinik ikaartitigaq nalinginnaasoq kusassagarujussuunngitsorlu – atorpaa. Angutaavoq assut sapiillunilu assuarnaallunilu upperluartoq. Maanna unnukkiartulerpoq, ullullu ingerlanerani angutit taakkua inuttut assigiinngissutaat kikkunnit tamanit takuneqarsinnaalerpoq.
3, 4. (a) Akabi Ba’alimillu pallorfiginnittut qanoq kanngunarsarneqarpat? (b) Apeqqutit suut sammissavavut?
3 Akabi Ba’alimillu pallorfiginnittut ullormi tassani kanngunarsarneqarput. Israelikkut naggueqatigiissortaasa quliusut naalagaaffianni upperisarsioqatigiit Guutimik nalusut Akabip nuliatalu, dronningip Jezabelip, tapersersugaat ajorsartitaarujussuarput. Ba’alip sallumik tunngaveqarnera qulaarneqarpoq. Pruffiitit silaarutaasarlutik qitiitigalutik imminut kilertiterlutik qinusut qinnutaat guutip uumassuseqanngitsup taassuma innermik akisinnaanngilaaluunniit. Ba’alip pruffiitit taakku 450-it eqqortumik pillarneqarlutik toqutaasut illersorsinnaanngilaaluunniit. Guutipiluk aamma allamik iliuuseqanngitsoorpoq, iliuuseqarsinnaannginneralu qulaarneqangajalerpoq. Ukiut pingasut sinnerlugit Ba’alip pruffiitiisa guutertik panernersuaqarunnaarsitseqqullugu qinnuigiuarsimavaat, Ba’alili siallersitsinissamut pissaaneqanngilaq. Jehovap panernersuaqarunnaarsitsinermigut Guutiulluni ilumoortoq ersersingajalerpaa. – 1 Kng 16:30-17:1; 18:1-40.
4 Jehovali qaqugu iliuuseqassava? Iliuuseqarnissaata tungaanut Elia sussava? Angullu upperluartoq taanna qanoq ilinniarfigisinnaavarput? Oqaluttuaq sammeriartigu. – 1 Kunngit 18:41-46 atuakkit.
Jehovamut qamannga pisumik qinuneq
5. Eliap Akabi qanoq oqarfigaa, ullormilu pisut Akabip ilinniarfigisimarpasippai?
5 Eliap Akabi sassarfigaa imalu oqarfigalugu: “Majuarlutit nerigit imerlutillu, maanna sialussap ittunnera uanga tusaasinnaalerakku.” Ullormi pisut kunngip ajortup ilinniarfigai? Oqaluttuami tamanna erseqqissumik eqqaaneqanngilaq, peqqissimineranulli takussutissaqarnanilu Jehovamit isumakkeerfigineqarniassagami pruffiitimut qinnuteqquneranik allassimasoqanngilaq. Aap, allassimaannarpoq ‘Akabi majuartoq neriartorluni imeriartorlunilu’. (1 Kng 18:41, 42) Eliami?
6, 7. Eliap suna qinnutigaa, aamma sooq?
6 Elia “qaqqap Karmelip qaarpiaanut majuarpoq. Tassani nunamut ingippoq peqilluni kiinnani seeqqumi akornannut pisillugu.” Akabip neriartornerani Elia Ataataminut qilammiusumut qinunissaminut periarfissaqarpoq. Matumani maniguulluni inissinnera maluginiaruk – Eliap seeqqummerluni niaqquni sikitsingaaramiuk kiinnani seeqqumi akornanniilersippaa. Taamatut inissisimanera sumik ersersitsiva? Tamanna eqqoriartariaqanngilarput. Biibilimi, Jaakup allagaani 5:18-imi, paasitinneqarpugut Eliap panernersuaqarunnaarnissaa qinnutigigaa. Karmelip qaavani taamatut qinugunarpoq.
Eliap qinunermini Guutip piumasaata pinissaa takorusungaarlugu ersersippaa
7 Jehova siusinnerusukkut ima oqarpoq: ‘Maanna nunami siallersitsiniarpunga.’ (1 Kng 18:1) Ukiut 1.000-t missiliorlugit tamatuma kingorna Jiisusip ajoqersukkaminut ilinniartitsissutigisaatut Jehovap piumasaata pinissaa Eliap qinnutigaa. – Matt 6:9, 10.
8. Eliap qinunermik maligassiuinera qanoq ilinniarfigaarput?
8 Eliap qinunermik maligassiuinera ilinniarfigingaarparput. Guutip piumasaata pinissaa Eliap pingaarnertut eqqarsaatigaa. Qinugaangatta Guutip “piumasaminut naapertuuttumik qinnuigigutsinni tusarumaaraatigut” eqqaamasariaqarparput. (1 Joh 5:14) Taamaattumik qinnutivut iluarinartuussappata Guuti qanoq piumasaqarnersoq ilisimasariaqarparput – tamannalu Biibilimik akulikitsumik atuaqqissaartarnissamut pissutissaalluarpoq. Eliap qularnanngitsumik nunaqqatimi naalliunnerat pissutigalugu panernersuaqarunnaarnissaa aamma kissaatigaa. Ullormi tassani Jehovap tupinnartuliaa takoreerlugu qamannga pisumik qujamasussimassaaq. Uaguttaaq qamannga pisumik qujamasunneq allanillu isumassuineq qinunitsinni ersersikkusuppavut. – 2 Korinthimiut 1:11; Filippimiut 4:6 atuakkit.
Tatiginnillunilu eqqumavoq
9. Eliap kiffani qanoq peqquaa, pissusiilu marluk suut sammissavavut?
9 Jehovap panernersuaqarunnaarsitsinissaa Eliap tatigilluinnarpaa, qaquguli iliuuseqarnissaa ilisimanngilaa. Iliuuseqarnissaata tungaanut pruffiiti suleriva? Oqaluttuami qanoq allassimasoqartoq maluginiaruk: “Kiffani oqarfigaa: ‘Majuarlutit immap tungaa alakkariartorallaak!’ Kiffaa majuarpoq, immallu tungaanut alakkareerami oqarpoq: ‘Takussaasoqanngilaq.’ Arfineq-marloriarluni Elia oqarpoq: ‘Naseqqeriassasutit!’” (1 Kng 18:43) Eliap maligassiuinera minnerpaamik marlutsigut ilinniarfigaarput. Siullertut, pruffiitip tatiginninnera maluginiaruk. Aappaattut, eqqumanera maluginiaruk.
Jehovap iliuuseqarnissaanut takussutissanik Elia ujartuivoq
10, 11. (a) Jehovap neriorsuutaanik upperinnilluinnarnini Eliap qanoq ersersippaa? (b) Sooq uaguttaaq Jehovamik tatiginnissinnaavugut?
10 Jehovap neriorsuutai upperilluinnaramigit iliuuseqarnissaanut takussutissanik Elia ujartuivoq. Kiffani qaqqap qaavanut sialussaqarnersoq alakkaaqquaa. Kiffaq uterami isumalluarnanngitsumik ima nalunaaruteqarpoq: “Takussaasoqanngilaq.” Qilak nuiaqarnani allaaqqippoq. Immikkuullarissumik maluginiagaqarpit? Eqqaamajuk Eliap kunngi Akabi ima oqarfigeqqammermagu: ‘Maanna sialussap ittunnera uanga tusaasinnaalerpara.’ Qilak allaaqqimmat sooq pruffiiti taamatut oqarpa?
11 Jehovap neriorsuutaa Eliap nalunngilaa. Jehovap pruffiitiatut sinniisuatullu Guutip oqarnermisut iliorumaarnera upperilluinnarpaa. Eliap Jehova tatigingaaramiuk sialussuaq tusaasinnaalereerpaalusooq. Biibilimi Mosesip ima allaatigineqarnera immaqa eqqaavarput: “[Takussaanngitsumik] isigisaqarlunilusooq pinertusaarpoq.” Illit aamma Guuti piviusutut isigaajuk? Guutip imminik neriorsuutiminillu upperinninnissatsinnut uppernarsaatissarpassuarnik tunisarpaatigut. – Hebr 11:1, 27.
12. Eliap eqqumanini qanoq ersersippaa, nuiannguullu majulernera tusaramiuk sua?
12 Tamatuma saniatigut Eliap eqqumanera maluginiaruk. Kiffani ataasiaannarnani marloriaannarnanilu arfineq-marloriarlunili nasikkiartoqquaa! Kiffap majuaqattaarnermini qanoq qasutigisimassanera takorloorsinnaavarput, Elialli takussutissaqarnersoq paaserusungaarpaa. Kiisami kiffaq arfineq-aappassaanik majuareerluni ima oqarpoq: “Tasama immamiit nuiannguaq inuup assaatut atsigisoq majulerpoq.” Takorloorsinnaaviuk kiffap assani isaallugu itummaminik nuiannguaq Imarsuup killinngusaani nuisoq uuttoraa? Kiffap immaqa tamanna pingaarutilittut isiginngilaa. Elialli tamanna pingaarutilittut isigigamiuk kiffani ingerlaannaq ima peqquaa: “Akabi oqarfigiartoruk hestit qamutinut pitoriarlugit ammukaqqullugu siallilillarpat aqqut ingerlavissaajunnaassammat.” – 1 Kng 18:44.
13, 14. (a) Eqqumanikkut Elia qanoq ilaarsinnaavarput? (b) Nakimaalluta iliuuseqarnissamut sunik pissutissaqarpugut?
13 Elia aamma allatigut maligassiuilluarpoq. Uaguttaaq Guutip neriorsuutaata eqquutingajalernerani inuuvugut. Eliap panernersuaqarunnaarnissaa utaqqivaa; ullumikkut Guutip kiffaasa pissutsit aaqqissuussaanerata matuma ajortup suujunnaarsinneqarnissaa utaqqivaat. (1 Joh 2:17) Jehovap Guutip iliuuseqarnissaata tungaanut Eliatut eqqumajuartariaqarpugut. Guutip ernerata, Jiisusip, ajoqersukkani ima siunnersorpai: “Taamaattumik eqqumagitsi, naluarsimi ulloq Naalakkassi tikiuffissaa.” (Matt 24:42) Ajoqersukkami naggatissap nalaani inuunerminnik ilisimanninnginnerat Jiisusip matumani pivaa? Naamik, naggatissap nalaani pissutsit qanoq issanersut nassuiarpaa. Tamatta pissutsit aaqqissuussaanerata matuma naggataatungaanut nalunaaqutip immikkoortualuttortaasa eqquunnerat takusinnaavarput. – Matthæusi 24:3-7 atuakkit.
Nuiannguaq Jehovap iliuuseqangajalerneranut takussutissatut Eliap isigaa. Ullunut kingullernut nalunaaqut nakimaalluni iliuuseqarnissamut pissutissaalluarpoq
14 Nalunaaqutip immikkoortui tamarmik uppernarsaataapput tutsuiginarlutillu paatsuugassaanngitsut. Uppernarsaatit taamaattut Jehovamut kiffartornitsinni nakimaalluta iliuuseqarnissatsinnut kajumississutigaavut? Imarsuup killinngusaani nuiannguaq Jehovap iliuuseqangajalerneranut takussutissatut Eliap isigaa. Pruffiiti aalajaatsoq pakatsiva?
Jehova ikiuillunilu pilluaqqusivoq
15, 16. Sunik tulleriiginnarnik pisoqarpa, Akabillu sunissaa Eliap neriuutigisimassavaa?
15 Oqaluttuaq ima nangippoq: “Taamaalluni qilak nuisserluni taarteriannguartoq siallersorsuanngorpoq. Akabi qamutinut qaqeriarluni Jizre’elimut aallarpoq.” (1 Kng 18:45) Tulleriiginnarnik pisoqarpoq. Eliap kiffaata Akabimukarnerani nuiannguaq nuiarujussuanngormat qilak taartuinnanngorpoq anorlersorsuanngorlunilu. Kiisami Israeli ukiuni pingasuni affarmilu siallernikuunani siallilerpoq. Nunap paqqersimasup sialuit milluaannarpaalusooq. Sialuk kuisiinnavimmat kuunnguup Kishonip sinai qarsunneqarput qularnanngitsumillu Ba’alip pruffiitiisa toqutaasut aavat kuugunneqarluni. Israelimiut uteriitsut aamma Ba’alimik pallorfiginnikkunnaarlutik uffarlutik minguiarnissaminnut periarfissaqalerput.
“Siallersorsuanngorpoq”
16 Taamaaliornissaat Eliap neriuutigisimassavaa. Immaqa pisut immikkuullarissut Akabip qanoq isumaqarfiginerai eqqarsaatigaa. Akabi peqqissimillunilu Ba’alimik pallorfiginnikkunnaassava? Ullormi tamatumani pisut taamatut allannguissutigisussaagaluarpai. Soorunami taamani Akabi qanoq eqqarsarnersoq ilisimasinnaanngilarput. Oqaluttuami allassimaannarpoq kunngi “qamutinut qaqeriarluni Jizre’elimut” aallartoq. Ilikkagaqarpa? Allannguiniarluni aalajangerpa? Kingusinnerusukkut pisunit erserpoq allannguinngitsoq. Pisulli Akabimut Eliamullu tamaanga killinngillat.
17, 18. (a) Jizre’elimut aqqummi Eliap misigisaa oqaluttuariuk. (b) Eliap Karmelimit Jizre’elimut arpannera sooq maluginiarnarpa? (Aamma quppernerup ataatungaani ilanngussaq takuuk).
17 Jehovap pruffiitia Akabip aqqutigisaatigut ingerlalerpoq. Taartumi aqqutikkut masarsuusukkut ungasissumut angalasussaavoq. Immikkuullarissumilli pisoqarpoq.
18 Elia Jehovap “assaanit pissatsinneqarpoq, qiteruseriarluni Akabip siornani arpappoq Jizre’eli tikivillugu”. (1 Kng 18:46) Ersarippoq ‘Jehovap assaata’ Elia tupinnartuliornikkut pissatsikkaa. Jizre’eli 30 kilometerisut ungasitsigisumiippoq Elialu inuusukkunnaareerluni.a Takorlooruk pruffiiti arpalluarsinnaajumalluni qallersaatini takisooq siffissaminut qileriarlugu aqqutikkut masarsuusukkut kunngip qamutaa angoriarlugu qaangerlugu arpattoq!
19. (a) Eliap Guutimit nakussatsinneqarnera qasujaallisinneqarneralu siulittuutinik sunik eqqaasitsissutigaarput? (b) Eliap Jizre’elimut arpatsilluni suna nalusimassanngilaa?
19 Tamanna Eliamut pilluaqqussutaangaarsimassaaq! Aatsaat taama nukittutigilerneq, uummaaritsigilerneq qasujaatsigilernerlu nuannaarutigingaarsimassavai. Tamatumunnga tunngatillugu nunarsuarmi paratiisissami aalajaatsut peqqissilluinnarnissaat nukkannissaallu pillugit siulittuutit neriorsuutillu immaqa eqqaavavut. (Esaja 35:6 atuaruk). Eliap aqqutikkut masarsuusukkut arpatsilluni Ataataminit, Guutimit ilumoortutuamit, Jehovamit iluarineqarluni nalusimassanngilaa.
20. Jehovamit pilluaqquneqarumalluta susariaqarpugut?
20 Jehovap pilluaqqorusungaarpaatigut. Pilluaqqussutai erlinnartuummata pilluaqquneqarumalluta sapinngisatsinnik iliuuseqartariaqarpugut. Eliatut eqqumasariaqarlutalu ulluni makkunani navianartuni ilungersunartunilu Jehovap iliuuseqangajalerneranut uppernarsaatit paatsuugassaanngitsut eqqarsaatigeqqissaartariaqarpavut. Eliatut Jehovap, “Guutip sallusuitsup”, neriorsuutaasa tatigilluinnarnissaannut pissutissaqarluarpugut. – Tit 1:2.
a Tamatuma kingunitsianngua Jehovap Elia Elisamik ilinniartitsinissamik suliassippaa. Elisa kingusinnerusukkut ‘Eliap assaanut imermik kuisisartutut’ ilisimaneqalerpoq. (2 Kng 3:11) Elisa suliassanik ikiuisarnermigut Eliamut utoqqarmut kiffanngorpoq.