Eliasitut aalajaassavit?
„Pruffiiti Elia ilissinnut aallartikkumaarpara ullussara pingaartoq siooranaqisorlu nalliutinngikkallartillugu.“ — MALAKI 3:23.
1. Israelikkut ukiut 500-t missaanni nunami neriorsuutigisameereersullu qanoq ajornartorsiortoqalerpa?
’NUNA immummik tungusunnitsuummillu kuuttoq.’ (2 Moses 3:7, 8) Tassa Jehova Guutip ukiunik naatsorsuisalerfitta siorna ukiut hundredellit 16-issaanni Israelikkut Egyptenimi inussiaanerannit aniguisereeramigit taakkununnga tunniussaa. Tamatumali kingorna ukiut 500-t qaangiuttut Israelip naggueqatigiissortai qulit kaannersuarmik eqqugaapput. Ivikkanik qorsooqqissunik nassaarnissaq ajornakusooqaaq. Uumasut toqorarput, ukiunilu pingasuni affarmilu siallinngilaq. (1 Kunngit 18:5; Lúkarse 4:25) Atugarliornermut tamatumunnga suna pissutaava?
2. Inuiaat Israelikkut ajunaarnermik eqqorneqarnerannut suna pissutaava?
2 Tunussineq atugarliornermut pissutaavoq. Guutip inatsisaanik unioqqutitsilluni kunngip Akabip Kana’animi prinsesse Jesabel katissimavaa taassumalu Israelimi Ba’alisiornermik eqqussinissaa akuerisimallugu. Sulili ajornerusumik: Akab illoqarfiit pingaarnersaanni Samariami guutipilummut tamatumunnga naalaffiliortitsisimavoq. Israelikkut tammartitaallutik uppilersinneqarsimapput ba’alisiornerup naammattorsuarnik naatitaqartikkumaaraatik. Jehovalli mianersoqqusisimaneratut ’nunaminnit ajunngitsumit nungutitaanissaminnut’ navianartorsiulerput. — 5 Moses 7:3, 4; 11:16, 17; 1 Kunngit 16:30-33.
Pissaaneqarneqqisaanneq uippallernartoq
3. Israelip ajornartorsiutivia pruffiitip Eliasip qanoq tikkuarpaa?
3 Kaannersuaqalermat Guutip pruffiitia aalajaatsoq Elias kunngimut Akabimut ima oqarpoq: „Ilumut uumammat Naalagaq Israelikkut Guutiat kiffartorfigisara, ukiuni tulliusuni isugutaqassanngilaq sialoqassananiluunniit uanga peqquseqqaartinnanga.“ (1 Kunngit 17:1) Oqaatsit taakku eqquunnerat misigereeramiuk kunngip Elias Israelimi atugarliornermut pisuutilerpaa. Eliasili akivoq Akab inoqutinilu pisuusut tunussisimagamik ba’alisiulersimagamillu. Akerleriinneq tamanna aaqqinniarlugu Jehovap pruffiitiata kunngi Akab kajumissaarpaa Israelikkut tamaasa kiisalu Ba’alip pruffiitii 450-it nappakkamullu illernartitamut pruffiitiutitat 400-t qaqqamut Karmelimut katersorteqqullugit. Akab innuttaalu qaqqami katersuupput, immaqa panernersuup unitsinneqarnissaa neriuutigalugu. Eliasilli suli pingaarnerujussuarmik innersuuppai ima aperalugit: „Qanoq sivisutigisumik kina malissanerlugu aalajangerniarusaartuassavisi? [Jehova] Guutiuppat taava taanna malissiuk, Ba’alilu Guutiuppat taanna malissiuk.“ Israelikkut qanoq akissanerlutik naluaat. — 1 Kunngit 18:18-21.
4. Kina Guutiusoq ilumoortoq paasineqaqqullugu Elias qanoq iliornissamik siunnersuuteqarpa?
4 Israelikkut ukiorpassuarni Jehovamik pallorfiginninneq Ba’alisiornermik akoorniartuarsimavaat. Kina Guutiunersoq ilumoortoq paasineqarniassammat Elias siunnersuivoq pissaaneqarneqqisaanneqassasoq. Namminerooq ussimmik angutivissamik pilliutissaminik piareersaassaaq, Ba’alillu pruffiitii aamma ussimmik piareersaassapput. Imalu Elias oqarpoq: „Taava Ba’alisiortut guutertik torlorfigissavaat, uangalu Guutiga torlorfigissavara. Guuti innermik akissuteqartoq tassaassaaq kisimi Guutiusoq.“ (1 Kunngit 18:23, 24) Qinnummut akissutitut qilammit innermik takkuttoqartoq takorlooriaruk!
5. Ba’alimik pallorfiginninnerup iluaqutaannginnera qanoq ililluni qulaarneqarpa?
5 Eliasip ba’alisiortut siulliullutik taamaalioqquai. Ussik pilliutissartik piareersarpaat pilliivimmullu ilillugu. Taava pilliivik kaavillugu tusiallutik qittaserput ima suaartaatigalutik: „Ba’al, tusartigut!““Ullaamiit ulloqeqqanut“ taamaaliorput. Eliasip mitallerluni oqarfigai: „Nipitunerusumik torlulaniaritsi.“ Immaqagooq Ba’al tuaviuussassamik ulapputeqarsimavoq, „sinissimavorluunniit iterteqqaartariaqarluni!“ Ba’alip pruffiitii silaarutaasartorsuanngorput. Pannaminnik imminnut kilersiterput aammik kuuttuinnanngorlutik. Pruffiitit 450-it tamarmik nipertik tamaat qoqernaqisumik nilliasorsuupput. Akineqanngillalli. — 1 Kunngit 18:26-29.
6. Pissaaneqarneqqisaannissamut Elias qanoq piareersarpa?
6 Maanna Elias tullinnguuppoq. Jehovamut pilliivik sanaqqereeramiuk kaajallallugu kussiorpoq pilliutissarlu piareersarlugu. Taava pilliut qisussallu imermik kuerartippai. Qummuattarujussuit sisamat pingasoriarlugit pilliivimmut kuerarneqarput naggataatigut kussiaq imermik ulikkaarlugu. Elias ima qinulermat inuit pissangarrassimassaqaat: „[Jehova] Abrahamip Iisaallu Israelillu Guutiat! Ullumi misigineqarli illit Israelikkunnut Guutiusutit uangalu kiffarigimma, illillu oqaatsitit malillugit makku tamaasa suliarigikka. Qinnutiga tusaruk, [Jehova]. Tusaannga inuiannut ukununnga paaseqqullugu [Jehova] illit kisivit Guutiusutit innuttatillu illit aqqutigeqqusakkut ingerlateqqilerniaritit.“ — 1 Kunngit 18:30-37.
7, 8. (a) Eliasip qinnutaa Jehovap qanoq ililluni akivaa? (b) Karmelip qaqqaani pisut qanoq kinguneqarpat?
7 Eliasip qinnutaanut akissutitut Jehovap „innerata pavanngaanniit nunamut tulluni pilliutissaq qisussallu ujaqqallu eqqaatalu nunataa ikuallappai allaallu imeq kussialiamiittoq tissortillugu“. Taava inuit nunamut pallorput oqarlutillu: „[Jehova] Guutiuvoq! [Jehova] Guutiuvoq!“ (1 Kunngit 18:38, 39) Maanna Elias aalajangeriataallaqqissumik iliuuseqarpoq peqqusillunilu: „Ba’alip pruffiitii tigusigit! Ataatsimilluunniit amiakkoqartitaassanngillat!“ Kuunnguami Kisjonimi toqorarneqareersullu qilak nuiarlunnik taarsivoq. Kiisami siallilermat panernersuaq qaangiuppoq. — 1 Kunngit 18:40-45; naleqqiuguk Mosesimik allakkat tallimaat 13:1-5.
8 Ilumut ulloq pingaartoq! Kina Guutiusoq ilumoortoq paasiniarlugu pissaaneqarneqqisaannermi maluginiarnartumi tamatumani Jehova ajugaavoq. Tamanna pissutigalugu Israelikkut ilarpassuisa uummatertik Guutimut saatsippaat. Tassuunakkut allatigullu Eliasip pruffiititut ilumoortuunini takutittarpaa. Aammattaaq Elias siulittuutaasumik siumut assersuutaavoq.
„Pruffiiti Elia“ takkuttussaq kinaava?
9. Malakias 3:23-mi suna siulittuutigineqarpa?
9 Kingorna Malakias aqqutigalugu Guuti ima siulittuivoq: „Pruffiiti Elia ilissinnut aallartikkumaarpara ullussara pingaartoq siooranaqisorlu nalliutinngikkallartillugu. Taassuma saatsikkumaarpai angajoqqaat uummataat qitornaannut qitornallu uummataat angajoqqaavinut, taamaanngippat tikiukkumaarama nunamik perloqqusiartorlunga.“ (Malaki 3:23) Elias oqaatsit taakku oqaatigineqarnerat ukiut 500-t missaanniittut sioqqullugit inuusimavoq, juutillu ukiunik naatsorsuisalerfitta kingorna ukiuni hundredelinni siullerni inuusut Eliasip tikiunnissaa siulittuummillu tamatuminnga eqquutitsinissaa utaqqisimavaat. — Matîuse 17:10.
10. Elias siulittuutigineqartoq kinaava, qanorlu ililluta tamanna nalunngilarput?
10 Elias tikiuttussaq taanna kinaava? Tamanna Jesus Kristusip qulaarpaa ima oqarami: „Johannesillu Kuisisup ullui aallarniutigalugit mannalu tikillugu qilammiup naalagaaffia anguniagaavoq inuit tamaviaarutigisaat, tamaviaartullu angusarpaat. Pruffiitimmi tamarmik inatsisillu takorluukkersaarput Johannes tikiutserlugu. Tamannalu upperiumagussiuk: taannaavoq Elias tikiuttussaq.“ Aap, Johannes Kuisisoq tassaavoq Elias siulittuutigisaasoq. (Mattæus 11:12-14, NV; Mákorse 9:11-13) Inngili Johannesip ataataanut, Zakariasimut, oqarsimavoq Johannesip ’Eliasip anersaava pissaaneralu pigiumaarai’ aammalu ’inuit piginnaanngortussat Jehovamut piareersassagai’. (Lúkarse 1:17) Kuissut Johannesip inunnut kuissutigisartagaa kikkunnut tamanut takussutissiaavoq kuisittup Mosesip inatsisaanik, juutinik Kristusimut siulersuisussanik, unioqqutitsilluni ajortuliarisimasaminik peqqissimissutiginninneranut. (Lúkarse 3:3-6; Galâsiamiut 3:24) Johannesip suliaata taamaalilluni ’inuit piginnaanngortussat Jehovamut piareersarpai’.
11. Piinsip ulluani Peter ’Jehovap ullussaa’ pillugu qanoq oqarpa, ullorlu tamanna qanga piva?
11 Johannesip Kuisisup Eliasitut suliaata takutippaa ’Jehovap ullussaa’ qanillisoq. Apustilittaaq Peterip ersersippaa ulloq Guutip akeqqaminut akuliuffissaa innuttaminillu aniguisitsiffissaa qanillisoq. Taassuma tikkuarpaa tupinnartuliat ukiumi 33-mi piinsip ulluani pisut Guutip anersaavata kuineqarnissaanik Joelip siulittuutaata eqquunnerigai. Aammattaaq oqaatigaa tamanna pissasoq ’Jehovap ullua angeqisoq ersingaarumaartoq nalliunngikkallartillugu’. (apustilit suliait 2:16-21; Joel 3:1-5) Ukiumi 70-imi Jehovap oqaatsini eqquutippai Romamiut sakkutuui atorlugit inuiannut ernerminik ajattuisimasunut eqqartuussutini naammassigamiuk. — Daniel 9:24-27; Juánase 19:15.
12. (a) Paulus Peterilu ’Jehovap ullussaa’ siunissami pisussaq pillugu qanoq oqarpat? (b) Sooq Eliasip suliaa siunissami pisussanut siumut assersuutaava?
12 Ukiulli 70-ip kingorna suli allanik aamma pisoqartussaavoq. Apustilip Paulusip siunissami ’Jehovap ullussaa’ Jesus Kristusip najuinissaanut atassusersimavaa, apustilillu Peterip ulloq taanna ’qilassanut nutaanut nunassamullu nutaamut’ atassusersimavaa. (2 Tásalûníkamiut 2:1, 2, NV; 2 Pîtruse 3:10-13) Johannes Kuisisoq ukiumi 70-imi ’Jehovap ullussaa’ sioqqullugu Eliasitut suliaqarpoq. Tamakkua tamarmik paatsuugassaanngitsumik takutippaat Eliasip suliaa pisussanut suli amerlanerusunut allanut assersuutaasoq. Sunut?
Eliasip anersaava pigaat
13, 14. (a) Eliasip suliaa ullumikkullu kristumiut tanitat suliaat sukkut assigiissuteqarpat? (b) Kristumiuunerartut tunussisut qanoq iliorsimappat?
13 Eliasip suliaa Johannes Kuisisup suliaanuinnaanngitsoq assinguvoq, aammali kristumiut tanitat ’Jehovap ullussaata’ siornani ukiuni ajornakusoortuni makkunani suliaannut assingulluni. (2 Timûtiuse 3:1-5) Taakkua anersaamik pissaanermillu Eliasip pigisimasaata assinginik pigisaqarlutik pallorfiginninneq ilumoortoq uteriarumanngissuseqarlutik siuarsarpaat. Tamannalu pisariaqarluinnarsimavoq. Kristusip apustiliisa toqunerisa kingorna kristumiussutsimit ilumoortumit tunussineqarpoq, soorlu Eliasip nalaani Israelimi Ba’alisiorneq ingasalluinnarsimasoq. (2 Pîtruse 2:1) Inuit kristumiuunerartut kristumiussuseq upperisarsiornikkut ajoqersuutinik ileqqulersuutinillu eqqunngitsunik akuulerpaat. Assersuutigalugu, inuup toqusuitsumik tarneqarneranik ajoqersuut Guutimik nalusuneersoq Biibilimillu tunngaveqanngitsoq ajoqersuutigilerpaat. (Nalunaajaasup oqaasii 9:5, 10; Hesekiel 18:4) Kristumiuunerartut tunussisut Guutip ilumoortutuap aqqa, Jehova, atorunnaarpaattaaq, ataasiullunilu pingasuussuseq pallorfigilerlugu. Aammattaaq Ba’alisiortut assilissanik inuusalianillu pallorfiginnittarnerat ilaarlugu Jesusip anaanaatalu, Mariap, assinginik pallorfiginnilerput. (Rûmamiut 1:23; 1 Juánase 5:21) Sulili allaqarpoq.
14 1800-kkut aallarnerfigalugit kristumiuunerartut oqaluffeqarfiini siuttut Biibilip ilarujussua apeqqusertalerpaat. Assersuutigalugu, pinngortitsinermik oqaluttuaq Mosesimik allakkat siulliit-niittoq upperiunnaarpaat pinngoriartuaarsimanermillu isumaliutersuut, ’ilisimatuussutsimut naapertuuttutut’ oqaatigisartik, upperilerlugu. Tamanna Jesusip apustiliisalu ajoqersuutaannut akerliulluinnarpoq. (Matîuse 19:4, 5; 1 Korintumiut 15:47) Ullumikkut kristumiut tanitat Jesusip ajoqersugaasalu siulliit iliorsimanerattut pinngortitsinermik oqaluttuaq Biibilimiittoq illersortarpaat. — 1 Moses 1:27.
15, 16. Kristumiuunerartut pineqarnerannit allaasumik kikkut anersaakkut inuussutissalersorneqartuarpat, qanorlu ililluni?
15 Silarsuup matuma ’naggatissap nalaa’ nallermagu kristumiuunerartut anersaakkut kaannersuarmik eqqorneqarput. (Daniel 12:4; Amos 8:11, 12) Jehovalli kristumiorpaalunnguit tanitat ’piffissaq eqqorlugu’ anersaakkut inuussutissalersortuarpai, itsaq kaannersuaqarnerani Eliasimik nerisassaqartitsisimanermisut. (Matîuse 24:45; 1 Kunngit 17:6, 13-16) Guutip kiffai aalajaatsut takku Biibilimik atuaqqissaartartutut nunanit tamalaaneersutut siornatigut ilisimaneqartut kingorna Jehovap Nalunaajaasuisut taaguuteqalerput Biibilimik tungavilimmik. — Esajas 43:10.
16 Elias aqqi eqqortillugu iliorsimavoq, aqqa isumaqarami „Guutiga tassa Jehova“. Jehovap nunarsuarmi kiffaasa atuagassiaata, Napasuliaq Alapernaarsuiffik-up, Guutip aqqa atortuaannarsimavaa. Normup siulliup tulliani (aggusti 1879) oqaatigineqareerpoq qularutigineqanngitsoq atuagassiap Jehova ikiortigigaa. Atuagassiami tamatumani aamma Napasuliaq Alapernaarsuiffiup Peqatigiiffiata atuagassiaataani allani ajoqersuutit Biibilimik tunngaveqanngitsut kristumiuunerartut Babylonillu Angisuup iluani eqqunngitsumik upperisallit akornanni aalajangiusimaneqartut qulaarneqartarput, tamannalu ilutigalugu Guutip oqaasiani, Biibilimi, sallusuissut illersorneqartarluni. — 2 Timûtiuse 3:16, 17; sarĸúmersitat 18:1-5.
Misilinneqarnermi aalajaanneq
17, 18. Ba’alip pruffiitii toqorarneqarmata Jesabel qanoq qisuariarpa, Eliasilu qanoq ikiorneqarpa?
17 Qulaarinermut tamatumunnga palasit qisuariarnerat Eliasip Ba’alip pruffiitiinik toqoraasimanera Jesabelip tusaramiuk qisuariarsimaneranut assinguvoq. Jehovap pruffiitianut aalajaatsumut Jesabel oqariartortitsisimavoq pinngitsoorani toqutikkumaarlugu. Tamanna asuli sioorasaarinerunngilaq, Jesabelimmi Guutip pruffiitiisa ilarpassui toqutaatereersimavai. Elias ersilerpoq kujammullu Be’er-Sjebamut qimaalluni. Tassunga ikiortini qimappaa namminerlu suli ungasinnerusumut ingerlaqqilluni, inoqajuitsumut, tassanilu qinuvoq toquteqqulluni. Jehovalli pruffiitini qimassimanngilaa. Inngili Eliasimut saqqummerpoq Horebip Qaqqaanukarluni isorartoorsuakkut angalanissaanut nukissaqalersinniarlugu. 300 kilometerit sinnerlugit isorartutigisukkut ulluni 40-ni angalanissaminut nerisinneqarpoq. Horebimi Guuti anorersuartitsinermigut, nunap sajutsinneratigut innermillu nalliutitsinermigut annilaarnartunik takutitsereerami Eliasimut oqaluppoq. Takutitsinerni tamakkunani Jehovap anersaavata illernartup imaluunniit nukingata sulisup ersernerisaani Jehova takutinngilaq. Taava pruffiitiminut oqaluppoq. Takorloorneqarsinnaavoq tamakku tamarmik qanoq Eliasimut nakussatsissutaatigisimassasut. (1 Kunngit 19:1-12) Pallorfiginninnerup ilumoortup akeraanit sioorasaarneqarluta Eliasitut qunuleraluarutta qanormitaava pisoqassava? Taassuma misigisimasaa iluaqutigalugu paasisariaqarparput Jehovap innuttani qimanngisaannarai. — 1 Samuel 12:22.
18 Guutip Elias erseqqissaaffigaa pruffiititut suli suliassaqartoq. Elias isumaqaraluarportaaq Israelimi Guutimik ilumoortumik pallorfiginnittuni kiserngorussimalluni, Jehovalli paasitippaa inoqartoq 7000-inik Ba’alimut pallorsimanngitsunik. Taava Guutip Elias suliassaanut utertippaa. (1 Kunngit 19:13-18) Uagut pallorfiginninnerup ilumoortup akeraanit Eliasip pineqarsimaneratut piniarsaarineqarsinnaavugut. Jesusip siulittuisimaneratut peqqarniitsumik qinugineqarsinnaavugut. (Juánase 15:17-20) Immaqa ilaannikkooriarluta qunulersinnaasarpugut. Eliasitulli Guutimit tuppallersarneqarsinnaavugut taamaalillutalu Jehovamut kiffartornermi aalajaattuaannarsinnaalluta.
19. Kristumiut tanitat sorsunnersuup siulliup nalaani sunik misigisaqarpat?
19 Sorsunnersuup siulliup nalaani kristumiunik tanitanik peqqarniitsumik qinuginninneq pissutigalugu ilaat qunulersimapput oqaluussisarunnaarlutillu. Kukkullutik isumaqalersimapput nunarsuarmi sulinertik naammassisoq. Guutilli tununngilai. Akerlianilli naakkinnilluni napatippai, Eliasimik inuussutissaqartitsisimanermisut. Tanitat aalajaatsut Eliasitut pillutik Jehovamit naqqinneqarnertik ilassivaat sulileqqillutillu. Paasilerpaat Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginnillutik suliartik immikkut pisinnaatitaaffissuusoq.
20. Ullumikkut Eliasitut aalajaatsut sumik immikkut pisinnaatitaaffeqartinneqarpat?
20 Najuinissani pillugu siulittuutimini Jesusip eqqartorpaa nunarsuaq tamakkerlugu suliaq pissutsit aaqqissuussaanerata matuma naggatissaata nalliutinnginnerani naammassineqartussaq. (Matîuse 24:14) Suliaq tamanna ullumikkut suliarineqarpoq kristumiunit tanitanit suleqataannillu millionilikkuutaanit nunarsuarmi paratiisiusumi inuulernissaminnik qilanaarisaqartunit. Suliap naammassinissaata tungaanut Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginninnikkut immikkut pisinnaatitaaffik tassaavoq Eliasitut aalajaatsut kisimik immikkut pisinnaatitaaffigisaat.
Eliasitut aalajaagit
21, 22. (a) Ullumikkut kristumiut tanitat suliami sumi siuttuuppat? (b) Kia ikiuineratigut ullumikkut oqaluussilluni suliaq ingerlanneqarpa, aamma sooq tamanna pisariaqarpa?
21 Kristumiut tanitat ilumoortut amiakkumerngisa kunnginngortitap, Jesus Kristusip, nunarsuarmi soqutigisai Eliasitut ilungersuussissuseqarlutik nakkutigisimavaat. (Matîuse 24:47) Maanna ukiut 60-it sinnerlugit Guutip tanitat taakku inunnik nunarsuarmi paratiisiusumi inuunermik naassaanngitsumik neriugisaqalersissimasaminik ajoqersuganngortitsiortornermi siuttuutissimavai. (Matîuse 28:19, 20) Millionilikkuutaat taakkua qujamasuutigisinnaavaat tanitat sinneruttut amerlasoorsuujunnaartut ilungersuussillutik aalajaallutillu akisussaaffimminnik nakkutiginnimmata.
22 Guutip naalagaaffianik oqaluussissutiginninneq tamanna inunnit naammalluinnanngitsunit suliarineqarsimavoq nukissaq Jehovap qinunikkut imminut tunaarinnittunut tunniuttagaa ikiortigilluinnarlugu. ’Elias inuusimavoq uatsitut misigisaqartartoq,’ tassa sanngiissuteqartoq, Jakob taama oqarsimavoq naapertuilluartup qinnutaata kimittussusia takutinniarlugu pruffiitip taassuma qinnutigisimasai innersuussutigigamigit. (Jâko 5:16-18) Elias siulittuiuaannarsimanngilaq imaluunniit tupinnartuliortuaannarsimanani. Uagutsitulli inuttut misigissuseqarlunilu sanngiissuteqarpoq, taamaakkaluartorli aalajaalluni Guuti kiffartorfigisimallugu. Uaguttaaq Guutimit ikiorneqarlutalu nakussatsinneqartaratta Eliasitut aalajaattuaannarsinnaavugut.
23. Sooq aalajaannissatsinnut isumalluarnissatsinnullu pissutissaqarluarpugut?
23 Aalajaannissatsinnut isumalluarnissatsinnullu pissutissaqaqaagut. Eqqaamasariaqarparput Johannes Kuisisoq ukiumi 70-imi ’Jehovap ullua’ sioqqullugu Eliasitut suliaqarsimammat. Eliasip anersaava pissaaneralu pigisaralugit kristumiut tanitat tamatumunnga assingusumik nunarsuarmi tamarmi suliaqarsimapput. Tamatuma paatsuugassaanngitsumik takutippaa ’Jehovap ullussarsua’ qanillisoq. (wE 15/9 97)
Apeqqutit uteqqiissutissat
□ Karmelip Qaqqaani qanoq ililluni uppernarsarneqarpa Jehova tassaasoq Guuti ilumoortoq?
□ ’Elias tikiuttussaq’ kinaava, sunillu suliaqarsimava?
□ Ullumikkut kristumiut tanitat qanoq ilillutik takutissimavaat Eliasip anersaavanik pigisaqarlutik?
□ Sooq Eliasitut aalajaannissarput ajornanngila?
[Qupp. 14-imi ungalusaq]
’Qilammut’ sumut Elias pisinneqarpa?
„OQALOQATIGIITSILLUGIT takkupput qamutit innerinnaasut innerinnaasunik qimuttullit. Taakkua Elia Elisalu imminnit avissaartippaat, Elialu anorersuakkut qilaliartinneqarpoq.“ — 2 Kunngit 2:11.
„Qilak“ tassani qanoq isumaqartinneqarpa? Oqaaseq tamanna ilaannikkut Guutip pinngortitallu anersaat inaannut atorneqartarpoq. (Matîuse 6:9; 18:10) „Qilak“ tassaasinnaavortaaq avataarsua. (5 Moses 4:19) Aammattaaq nunarsuup silaannartaa, timmissat timmiffigisartagaat anorlersartorlu, pillugu „qilak“ Biibilimi atorneqartarpoq. — Tussiaat 78:26; Matîuse 6:26.
Taakkua arlaannut sorlermut Elias ’qilaliartinneqarsimava’? Nunarsuup silaannartaatigoortinneqarluni nunarsuarmi sumiiffimmut allamukartinneqarsimagunarpoq. Tassami ukiut arlallit tamatuma kingorna Elias suli nunarsuarmi inuuvoq, Judallu kunngianut Joramimut allassimalluni. — 2 Israelikkut 21:1, 12-15.
Eliasip Jehova Guutip anersaakkut inaanut qilaliartinneqarsimannginnera kingorna Jesus Kristusip uppernarsarpaa ima oqarami: ’Allalu qilammut pavunnassanngilaq, qilammit aqqartoq kisimi, tassa Inuup Ernera qilammiusoq,’ tassa Jesus. (Juánase 3:13) Aatsaat Jesus Kristus toqoreermat, makititaareermat qilaliareermallu inuit naammalluinnanngitsut qilammi inuulernissaminnik periarfissaqalerput. — Juánase 14:2, 3; Eprîarit 9:24; 10:19, 20.