“Bua Kanuponyi Mu Ditetshibua”
“Nushale batabale ne nutendelele bua kanuponyi mu ditetshibua.”—MATAYO 26:41, MML.
DITETA divua dikole dipite diteta dionso divua Yezu Kristo Muana wa Nzambi mupete. Ukavua ku ndekelu kua muoyo wende pa buloba. Yezu uvua mumanye ne: bakavua pa kumukuata, kumufundila tshibawu tshia lufu ne kumupopela ku mutshi wa tshinyongopelu. Uvua mumanye kabidi ne: mapangadika ne bienzedi biende bionso bivua mua kutumbisha anyi kupendesha dîna dia Tatuende. Yezu uvua kabidi mumanye ne: muoyo wa bantu wa matuku atshilualua uvua mu bianza biende. Wakenza tshinyi kumpala kua mateta onso aa?
2 Yezu wakaya mu budimi bua Getesemane ne bayidi bende. Uvua munange bikole muaba eu. Wakumuka muaba uvua bayidi bende, kuyaye katantshi. Pavuaye nkayende, wakasambila ne muoyo mujima Tatuende wa mu diulu bua kupeta bukole. Wakunzuluila Tatuende mutshima wende, ki ng’anu musangu umue to, kadi misangu isatu mijima. Nansha muvuaye muntu mupuangane, Yezu kakadiumvua ne: uvua mua kutshimuna diteta adi ku bukole buende nkayende nansha.—Matayo 26:36-44.
3 Tuetu petu lelu tudi tupeta mateta. Tukadi bamone mu kakanda aka ne: kudi bijadiki bidi bileja ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu wa ndongoluelu mubi eu. Mateta ne tunyinganyinga tua mu ndongoluelu wa Satana bidi bienda bivula. Mapangadika ne bienzedi bia eu yonso udi udiamba mudiye usadila Nzambi mulelela bidi mua kutumbisha anyi kupendesha dîna dia Nzambi ne bidi ne bukole bua bungi pa tshidiye utekemena bua muoyo mu ndongoluelu mupiamupia wa malu wa Nzambi. Tudi banange Yehowa. Tudi basue ‘kunanukila too ne ku nshikidilu,’ mbuena kuamba ne: tshionso tshialua kumpala atshi, ni nnshikidilu wa muoyo wetu anyi wa ndongoluelu eu. (Matayo 24:13) Kadi mmunyi mutudi mua kulama mitalu yetu ne kushala anu batabale?
4 Bu muvua Yezu mumanye ne: bayidi bende (ba kumpala ne ba lelu) bavua ne bua kupeta mateta, wakababela ne: “Nushale batabale ne nutendelele bua kanuponyi mu ditetshibua.” (Matayo 26:41, MML) Mêyi aa adi umvuija tshinyi buetu tuetu lelu’eu? Mmateta kayi audi upeta? Mmunyi muudi mua ‘kushala mutabale’?
Bua tshinyi mateta adiku?
5 Dituku dionso edi, tuetu bonso tudi tupeta diteta dia kupona mu ‘mateyi a Diabolo.’ (2 Timote 2:26) Bible udi utudimuija ne: Satana udi utamba kuluisha nangananga batendeledi ba Yehowa. (1 Petelo 5:8; Buakabuluibua 12:12, 17) Tshidi Satana uluishila basadidi ba Yehowa ntshinyi? Ki mbua kutushipa to. Tuetu bafue ne lulamatu Satana kêna ne tshidiye upeta nansha tshimue. Satana mmumanye ne: Yehowa neajimije lufu ku diambuluisha dia dibisha dia bantu ku lufu mu tshikondo tshiakanyine.—Luka 20:37, 38.
6 Satana mmusue kubutula tshintu tshidi ne mushinga mupite muoyo utudi nawu: tshintu atshi ke lulamatu luetu kudi Nzambi. Satana udi wenza muende muonso bua kuleja ne: udi mua kutulamuna kudi Yehowa. Nunku, Satana neatshimune yeye mutufikishe ku diumuka kudi Nzambi, mbuena kuamba ne: kulekela kuyisha lumu luimpe anyi kumbuka mu njila wa Buena-Kristo! (Efeso 6:11-13) Nunku “Mutetshianganyi” eu udi uteka mateta kumpala kuetu.—Matayo 4:3, MMM.
7 Satana udi ‘utuluisha ne budimu’ buonso mu mishindu mishilashilangane. (Efeso 6:11, MMV) Udi mua kututeta bua tukebe ne muoyo mukunze bua kupeta bintu bia ku mubidi, kututeta ne buôwa, dielakana anyi dikeba dia masanka. Kadi umue mushindu udiye utamba kukuata nawu bantu ndibatekesha mu maboko. Anu bu muena dikamakama udi ubembelangana, Satana mmumanye ne: diteketa mu mikolo didi mua kututekesha mu nyuma, kutuvuija batekete kumpala kua mateta. (Nsumuinu 24:10) Nunku nangananga patudi ‘batshibuke bikole’ mu meji, ke padiye ututeta bua tuetu kupingana tshianyima.—Musambu 38:8.
8 Patudi tuenda tusemena bikole ku nshikidilu, bidi bimueneka ne: malu adi atutekesha mu maboko adi avula ne katuena mua kuepuka malu aa to. (Bala kazubu kadi kamba ne: “Amue malu adi atekeshangana ku muoyo.”) Diteketa ku muoyo kayi dionso didi dikepesha bukole buetu. ‘Kudisumbila tshikondo’ bua midimu yetu ya mu nyuma (bu mudi: dilonga Bible, dibuela mu bisangilu ne diya mu buambi) kudi mua kuikala lutatu bikala mubidi wetu ne lungenyi luetu bitshioke. (Efeso 5:15, 16) Vuluka ne: Mutetshianganyi eu mmusue bua ulekele kuenzela Nzambi mudimu. Kadi pa kutangila matuku atukadi, edi ki ndîba dia kutekesha lubilu anyi dia kujimija mitalu yetu nansha! (Luka 21:34-36) Mmunyi muudi mua kutantamena mateta ne kushala mutabale? Elela meji pa malu anayi aa adi mua kukuambuluisha.
“Sambilayi” dîba dionso
9 Eyemena Yehowa pa kusambila. Vuluka tshilejilu tshia Yezu mu budimi bua Getesemane. Wakenza tshinyi pavuaye ne kanyinganyinga kakole? Wakalomba Yehowa bua amuambuluishe, kusambilaye ne muoyo mujima “tshisululu tshiende kuandamuka bu mamata manene a mashi amata panshi.” (Luka 22:44, MMM) Anji ela meji bilenga pa bualu ebu. Yezu uvua mumanye Satana bimpe. Pavua Yezu mu diulu, uvua umona mateta onso avua Satana ukuata nawu mudimu bua kuteya basadidi ba Nzambi. Kadi Yezu kakadiumvua ne: uvua mua kutshimuna kakuyi lutatu tshintu tshionso tshivua Mutetshianganyi eu ne bua kumutekela kumpala to. Bikala Muana mupuangane wa Nzambi mumone ne: bivua bikengela kusambila bua kupeta diambuluisha ne bukole bua Nzambi, netuambe munyi buetu tuetu?—1 Petelo 2:21.
10 Uvuluke kabidi ne: panyima pa Yezu mumane kulomba bayidi bende bua ‘kusambila’ dîba dionso, wakamba ne: “Muoyo mmusue kuenza, kadi mubidi tshiawu mbutekete.” (Matayo 26:41, MMM) Yezu uvua wakula bua mubidi wa nganyi? Kakuyi mpata, kavua wakula bua wende mubidi to; kakuvua tshintu nansha tshimue tshivua ne butekete mu mubidi wende mupuangane pavuaye pa buloba to. (1 Petelo 2:22) Kadi bayidi bende buobu bavua bashilangane nende. Bu muvuabu bapiane dipanga bupuangane ne bikale ne majinga a mpekatu, bavua bakengela kupeta diambuluisha bua kutantamena mateta. (Lomo 7:21-24) Ke bualu kayi wakababela ne kubela bena Kristo balelela bonso bua kusambila bua kupeta diambuluisha padi mateta abakuata. (Matayo 6:13) Yehowa utu wandamuna masambila a nunku. (Musambu 65:2) Mmunyi? Mu mishindu mipite pa ibidi.
11 Tshia kumpala, Nzambi udi utuambuluisha bua kumanya mateta. Mateta a Satana adi anu bu mateyi mamuangalaja mu njila mufike fitutuu. Wewe kuyi muamone, udi mua kukuatshikamu. Ku diambuluisha dia Bible ne mikanda ya kumulonga nayi, Yehowa udi wela mateyi a Satana patoke, utuambuluisha bua kubenga kukuatshikamu. Munkatshi mua bidimu bia bungi, mikanda, mpungilu yetu ne mpuilu itu anu itudimuija bua njiwu. Tshilejilu: ditshina dia bantu, buendenda, dinanga dinekesha dia bintu ne mateyi makuabu a Satana. (Nsumuinu 29:25; 1 Kolinto 10:8-11; 1 Timote 6:9, 10) Kuenaku mua kuela Yehowa tuasakidila bua mushindu udiye utudimuija bua mateyi a Satana anyi? (2 Kolinto 2:11) Padiye utudimuisha nunku, mbienze anu bu udi wandamuna masambila etu atudi tuenza bua kupeta diambuluisha bua kumona mua kutantamena mateta.
12 Tshibidi, Yehowa udi wandamuna masambila etu pa kutupesha bukole bua kutantamena mateta. Dîyi diende didi diamba ne: ‘Nzambi kêna witabuja bua nuenu nutetshibue ne diteta didi dinupita bukole; kadi palua diteta, yeye neanuenzele njila wa kupandukila.’ (1 Kolinto 10:13) Tuetu tutungunuka ne kumueyemena, Nzambi kêna mua kulekela bua diteta ditupite makanda tupanga ne bukole bua mu nyuma bua kudikandamena to. Mmunyi mudiye ‘utuenzela njila wa kupandukila’? Udi ‘upa batu bamulomba nyuma muimpe.’ (Luka 11:13) Nyuma eu udi mua kutuambuluisha bua kuvuluka mêyi a mu Bible adi mua kukolesha dipangadika dietu dia kuenza malu malenga ne kutuambuluisha kabidi bua kuangata mapangadika mimpe. (Yone 14:26; Yakobo 1:5, 6) Udi mua kutuambuluisha bua kuikala ne ngikadilu itudi nayi dijinga bua kutshimuna majinga mabi. (Galatia 5:22, 23) Nyuma wa Nzambi udi nansha mua kusaka bena Kristo netu bua kuluabu ‘basambi kutudi.’ (Kolosai 4:11) Kuenaku ne dianyisha bua mushindu udi Yehowa wandamuna masambila etu mu mushindu wa dinanga bu eu anyi?
Ikala ne nkatshinkatshi mu malu audi utekemena
13 Bua tuetu kushala batabale, tudi ne bua kuikala ne nkatshinkatshi mu malu atudi tutekemena. Imue misangu tuetu bonso tutu tuteketa bua malu makole adiku lelu. Kadi tudi ne bua kuvuluka ne: Nzambi katu muanji kulaya musangu nansha umue ne: netuikale ne nsombelu udi kayi ne ntatu mu ndongoluelu eu wa kale to. Nansha mu bikondo bia kale, basadidi ba Nzambi bavua bapeta ntatu, bavua babakengesha; bupele, tunyinganyinga tukole ne masama bivua bibakuata.—Bienzedi 8:1; 2 Kolinto 8:1, 2; 1 Tesalonike 5:14; 1 Timote 5:23.
14 Lelu’eu, tuetu petu tudi ne ntatu. Badi mua kutukengesha, tudi mua kupangila makuta, kuikala ne tunyinganyinga tukole, kusama ne kukenga mu mishindu mikuabu. Bu Yehowa muikale utukuba mu tshishima ku ntatu yonso, kabivuaku mua kupesha Satana mushindu wa kumupenda anyi? (Nsumuinu 27:11) Yehowa udi ulekela bua baluishi bateye ne batete basadidi bende, misangu mikuabu nansha too ne ku lufu.—Yone 16:2.
15 Kadi ntshinyi tshidi Yehowa mulaye? Anu mutukadi babimone, Yehowa mmulaye ne: tuetu tumueyemena ne muoyo wetu mujima, neenze bua tuikale bakumbane bua kutantamena ditetshibua kayi dionso ditudi mua kupeta. (Nsumuinu 3:5, 6) Ku diambuluisha dia Dîyi diende, dia nyuma wende ne dia bulongolodi buende, Nzambi udi utukuba mu nyuma, utuambuluisha bua kulama malanda etu nende. Tuetu balame malanda etu aa bimpe, nansha tuetu bafue, tudi batshimune. Kakuena tshintu nansha tshimue, nansha lufu, tshidi mua kupangisha Nzambi bua kufuta basadidi bende ba lulamatu to. (Ebelu 11:6) Pashishe, mu buloba bupiabupia budi mpindieu pabuipi menemene, Yehowa kakupanga kukumbajila aba badi bamunange malu makuabu onso mimpe adiye mulaye to.—Musambu 145:16.
Vuluka bilumbu bivua Satana mujule
16 Bua kutantamena mateta too ne ku ndekelu, tudi ne bua kuvuluka bilumbu bidi bienza bua ne: Nzambi alekele ntatu pa buloba. Bituikala ku misangu ne ntatu mitupite mutu ne tumvua mua kulekela bionso, mbimpe tuvuluke ne: Satana uvua mueleshe bumfumu bua Yehowa mpata. Satana uvua kabidi mueleshe lulamatu ne muoyo mutoke wa basadidi ba Nzambi mpata. (Yobo 1:8-11; 2:3, 4) Bilumbu ebi ne mushindu udi Yehowa mupangadije bua kubijikija bidi ne mushinga mukole kupita muoyo wetu tuetu bine. Bua tshinyi tudi tuamba nanku?
17 Dilekelela malu mabi kudi Nzambi ndipeshe bakuabu mushindu wa kuitaba bulelela. Ela meji a bualu ebu: Yezu wakakenga bua tuetu kupeta muoyo. (Yone 3:16) Katuenaku ne dianyisha bua bualu ebu anyi? Kadi katuenaku mua kuitaba bua kutantamena ntatu bua tshitupa tshikuabu tshîpi bua bakuabu pabu bapete muoyo anyi? Bua kunanukila too ne ku nshikidilu, tudi ne bua kumanya ne: meji a Yehowa mmapite etu meji kule ne kule. (Yeshaya 55:9) Neajimije bubi mu tshikondo tshiakanyine bua bilumbu bijike bua kashidi ne bua tuetu kuikala bimpe tshiendelele. Bushuwa, eu ki mmushindu mutambe buimpe wa kujikija bilumbu anyi? Nzambi katu ne muoyo mubi to!—Lomo 9:14-24.
‘Semena pabuipi ne Nzambi’
18 Bua kulama mitalu yetu, tudi ne bua kushala pabuipi ne Yehowa. Katupu muoyo nansha musangu umue ne: Satana udi wenza muende muonso bua kunyanga malanda mimpe atudi badie ne Yehowa. Satana mmusue bua tumone se: nshikidilu kakulua to, kabidi ne: katuakupeta tshintu mu diyisha lumu luimpe anyi mu dikala ne nsombelu udi umvuangana ne mêyi a mu Bible. Kadi ‘mmuena mashimi, ne udi tatu wawu.’ (Yone 8:44) Tushalayi badisuike bua ‘kukandamena Diabolo.’ Malanda etu ne Yehowa ki ntshintu tshia kunaya natshi to, ntshintu tshia mushinga mukole be! Ke bualu kayi Bible udi utukankamija ne dinanga dionso ne: ‘Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.’ (Yakobo 4:7, 8) Kadi mmushindu kayi uudi mua kusemena pabuipi ne Yehowa?
19 Kuelangana meji ne kusambila kudi ne mushinga wa bungi. Padi ntatu imueneka mikupite makanda, unzuluila Yehowa mutshima webe. Wewe ulomba malu masunguluke bimpe, neumone diandamuna ku masambila ebe kakuyi lutatu to. Diandamuna kadiena mua kuikala anu muuvua mutekemene to, kadi wewe ukeba kutumbisha Nzambi ne kumulamata, neakuambuluishe bua ufike ku ditantamana bimpe. (1 Yone 5:14) Paudi wenda umona mushindu udiye ulombola nsombelu webe, neusemene pabuipi nende. Kubala ne kuelela meji pa ngikadilu ne njila ya Yehowa bu mudiyi mileja mu Bible kudi paku ne mushinga. Dielangana meji dia nunku didi dikuambuluisha bua kumumanya bimpe; didi disaka mutshima webe ku dienza malu ne dikolesha dinanga diudi nadi buende. (Musambu 19:14) Pashishe, dinanga adi nedikuambuluishe kupita bintu bionso bua kutantamena mateta ne kushala mutabale.—1 Yone 5:3.
20 Bua kushala pabuipi ne Yehowa, bidi bikengela kushala kabidi pabuipi ne bena Kristo netu. Netuakuile pa bualu ebu mu tshitupa tshia ndekelu tshia broshire eu.
NKONKO YA DILONGA
• Ntshinyi tshivua Yezu muenze pavuaye kumpala kua diteta dikole pakavuaye pa kufua, ne wakambila bayidi bende bua kuenza tshinyi? (Tshik. 1-4)
• Bua tshinyi Satana udi utamba kuluisha batendeledi ba Yehowa, ne mmu mishindu kayi idiye ututeta? (Tshik. 5-8)
• Bua kukandamena mateta, bua tshinyi tudi ne bua kusambila misangu yonso (Tshik. 9-12), kuikala ne nkatshinkatshi mu malu atudi tutekemena (Tshik. 13-15), kuvuluka bilumbu bivua Satana mujule (Tshik. 16-17), ne kusemena pabuipi ne Nzambi (Tshik. 18-20)?
[Kazubu mu dibeji dia 25]
Amue malu adi atekeshangana ku muoyo
Masama anyi bukulakaje. Tuetu bikale ne disama dia munanunanu anyi bukulakaje buikale butupangisha mua kuenza amue malu, tudi mua kuteketa ku muoyo bualu katuena ne mushindu wa kuenza bia bungi mu mudimu wa Nzambi to.—Ebelu 6:10.
Diteketa mu maboko. Tudi mua kuteketa ku muoyo tuetu tumona anu bipeta bikese bia mudimu mukole utudi tuenza mu diyisha Dîyi dia Nzambi.—Nsumuinu 13:12.
Kudimona kuyi ne mushinga. Bua bungi bua bidimu bidi muntu mukenge, udi mua kulua kumona ne: ki mbamunange, ne nansha Yehowa ki mmumunange to.—1 Yone 3:19, 20.
Ditapika ku muoyo. Bikala muena Kristo netu mututape ku muoyo, tudi mua kubungama bikole, kujinga nansha bua kulekela dibuela mu bisangilu anyi diya mu buambi.—Luka 17:1.
Dikengeshibua. Bantu badi kabayi bena Kristo nebe badi mua kukuluisha, kukukengesha anyi kukuseka.—2 Timote 3:12; 2 Petelo 3:3, 4.
[Tshimfuanyi mu dibeji dia 26]
Yezu wakatubela bua ‘kusambila’ misangu yonso bua kumona mua kukandamena mateta