Ba-misionere ba ku Micronésie
NANSHA mudibo batapulula kudi mâyi matambe kualabala a Mbuu wa Pasifike udi umueneka bu ukena ndekelu, ba-misionere ba ku Micronésie badi’amu badilongolola bua kudisangisha ku tshidimu tshionso mu “tshisangilu tshia bena dîku.” Kadi, mpenyi patu bamuangalaji aba ba evanjeliyo ba pa bidiila ebi bialabale badisangisha? Bikumbanyine menemene, mmuaba udi mbulamatadi wa kuineku ubikila ne: musesu [wa] Yehowa, mbuena kuamba ne: muaba udi usanganyibua Filiale wa tshidiila tshia Guam udi ubalombola mu midimu yabo.
Mu Juin 1992, ba-misionere 56 bakapetangana ku Filiale eu bua kubuela mu mpuilu wa distrike wa “Batuadi ba butoke.” Kuyukila kua musangelu ne tuseku kuvua munkatshi muabo pa kumonangana ne balunda ba kale ne kupeta bakuabo bapiabapia. Bu pa tshibidilu, bakimana pa bibandilu bia Nzubu wa Bukalenge bua kubakuatabo foto tshiapamue, pashishe e kusombabo ku mesa asatu male bua kudia biakudia bia pa buabi bitu bilongolodibua ku tshidimu tshionso bua ba-misonere. Bua tshidimu etshi, didia edi divua dinemesha ne dikumbula dia Albert Schroeder, muena mu Kasumbu kaludiki.
Bua ba-misionere bavule, tshisangilu etshi tshikese tshia ku tshidimu ne ku tshidimu ke wabo mushindu umu’epele wa kumuka mu tuzubu tuabo tukese tudi mu rejon ya luya. Tuzubu etu ntukese tua menemene bushuwa. Tshidiila tshia Ebeye, tshimue tshia ku bidiila bia Marshall, tshidi ne bualabale bua ektare 32. Nzubu wa ba-misionere wa ku Majuro, mu bidiila bia Marshall, ne wa ku Kiribati, mu bidiila bia Gilbert, bubidi buabi bidi pa mabula a buloba male ne mabumbakane, a mètre 800 mu butshiama. Ke bua tshinyi ba-misionere mbasue kubabidila muabo muonso bua kuenza luendu luabo lulenga batangile ku Guam.
Padi eku bantu bavule balotakana bua kuya kuenza mudimu wa buambi pa tshidiila kampanda tshia mu rejon ya luya idi kulekule, bulelela, anu bakese ke badi mua kumana muanda. Mbia mushinga bua kumona se: anu ba-misionere 7 pa 56 ke badi bafuma ku Galaad, Kalasa ka dilonga Bible ka Société Watchtower. Bavule ba kudibo mbafumine ku Hawaii peshi ku Philippines kuvuabo basadila bu bampanda-njila ne bamane kuibidilangana ne nsombelu ya ku rejon ya luya; mbafume buludi ku matunga abo mabalela bua kusadila bu ba-misionere.
Bu mudi bidiila bia Micronésie pabuipi menemene ne mushonyi wa ekwatere udi muabuluje buloba bitupa bibidi, ba-misionere badi batata bikole ne tshipuidiji tshia luya ne mutalela bua kufika miaba idi bantu base ne kubamanyisha lumu luimpe. Kuyukidishangana kudi mua kuikala kabidi lumue lutatu lukole. Tshidiila tshionso peshi tshisumbu tshionso tshia bidiila tshidi ne watshi muakulu—imue kayena isanganyibua mu nkonga miaku bua dimanyika diayi dikese—ne bidi bikengela bidimu bivule bua muenyi mupiamupia kufika ku diyakula bimpe. Bua kuambuluisha bena mu bidiila aba ba nshidimukilu mishilangane mua kumvua Bible, Filiale wa Guam udi utuuta mikanda mu miakulu 11, ne ku mine eyi, miakulu 9 idi yakudibua anu mu Micronésie.
Bimue bidiila bidi kule menemene, bua kufika miaba eyi, bidi bikengela amu mazuwa a mâyi. Nzubu wa ba-misionere wa ku Tol, mu bidiila bia Chuuk (Truk) udi mu tshidiila tshia mushindu’eu; ku diambuluisha dia bitatatata biasa pa mutu pa nzubu bua kukuata nsese ya dîba ne kuyikudimuna nzembu bua kukenkesha butuku. Nenku, amu bua mêba makese ku dituku, ba-misionere badi mua kupeta butoke bua nzembu.
Kudi nzubu 14 ya ba-misionere mu Micronésie mujima, udi ne bualabale bu bua Etats-Unis. Pa bantu bapite pa 400 000 badi base mu rejon eu, 1 000 ke badi bamanyishi ba lumu luimpe, mbatapulula mu bisumbu 20 ne tusumbu tukese 3 tudi ku mpenga.
Bu mudi bena ku Micronésie bikale pa tshibidilu ne nsombelu wa bunyana, bilele biabu bia malu a nzambi ne difinakajibua kudi bena dîku bidi bipangisha bavule bua kuitaba bulelela bua Bukalenge bua Nzambi. Nansha mudi mu tshibungi mudimu wa buambi ulubuluka, (bamanyishi ba Bukalenge 1 000 badi balombola malonga a Bible mapite pa 2 000) bimue bitupa ne bimue bisumbu bidi’anu bishala bikese. Tshilejilu, kudi’anu bamanyishi 5 mu tshidiila tshia Tinian, 7 patupu mu tshidiila tshia Nauru, ne tshionso tshia ku bisumbu bia ku Yap, Kosrae ne Rota tshidi ne bamanyishi bashadile ku 40. Nansha nanku, ba-misionere mbananukile mu teritware ivuabo babatume kukadi bidimu bipite pa 20. Nangananga, ba-misionere basambombo ba mu tshidiila tshia Belau, mbashalemu pabuipi ne bidimu 12.
Bua aba badi bananukila, badi bapeta mabenesha mavule. Dituku dionso, kudi mishindu kabukabu ya kuanyisha bulengele bua bifukibua bia Yehowa. Bidiila bilengele bia Micronésie mbimuangalake palepale bu bilengejilu bia mushinga mukole pa mutu pa mâyi mafikuluke a mbuu wa Pasifike. Kilomètre mivule ya tshisenga tshia ku muelelu wa mbuu tshienz’anu bu tshipela ne mabumbu a mishipa mivule ya mekala malengele idi yenda muinshi mua mâyi bidi bikoka badinyi ba mu mâyi bua kukonkonona bimue bitupa biondoke bia mbuu bidi bikemesha bua buloba bujima. Dilolo dionso, badi mua kubandila ne musangelu dibuela dia dîba dia mpatshi pa mbuu.
Kadi, difutu dipite bunene, ke disanka dia kusadila Yehowa pa kuambila bantu malaya ende a mpatshi. Bu mudi ba-misionere ba ku Micronésie batungunuke ne kulabula disanka edi, badi bakumbaja mêyi a mu Yeshayi 42:12: “Bapeshe Yehowa butumbi, ne mu bidiila bamanyishe butumbi buende.”
[Karte/Tshimfuanyi mu dibej 31]
(Bua kumona malu bimpe, tangila mu mukanda)
Barrigada, Guam
Santa Rita, Guam
Koror, Belau
Bidiila bia Chuuk (Truk)
Tarawa, Kiribati
Kosrae
Ebeye
Bidiila bia Marshall
Majuro
Kolonia, Pohnpei
Songsong, Rota
Saipan
Yap
MICRONÉSIE
MÉLANÉSIE
BIDIILA BIA CAROLINES
MBUU WA PASIFIKE
PHILIPPINES
NOUVELLE-GUINÉE
ÉQUATEUR
[Tshimfuanyi]
Didisangisha dia ba-misionere ku Guam, mu Juin 1992