TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w93 1/9 dib. 21-26
  • Dîku dia bena nkristo didi diambuluisha bakulakaje

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Dîku dia bena nkristo didi diambuluisha bakulakaje
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Ditabalela bakulakaje mu bikondo bitshivuabo bafunda Bible
  • Nnganyi udi muakanyine ditabalela dietu?
  • Mudimu wa dîku mu ditabalela bakulakaje
  • Mudimu wa tshisumbu mu ditabalela
  • Tshiuma tshilengele bua tshisumbu
  • Bena Kristo badi ne bua kuambuluisha bakulakaje
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2004
  • Nzambi udi utabalela bakulakaje
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
  • Mushindu udi bena nkristo mua kuambuluisha bakulakaje
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
  • Yehowa udi utabalela Bantemu bende bakulakaje
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2008
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
w93 1/9 dib. 21-26

Dîku dia bena nkristo didi diambuluisha bakulakaje

“Kungimanshi mu tshikondo tshia bununu; padi bukole buanyi buenda buteketa, kundekedi to.”​—MUSAMBU WA 71:9.

1. Mmunyi mudi bakulakaje bavule bangatshibua mu miaba ne nshidimukilu mivule?

“MAKEBULULA adi aleja se: bakulakaje pabuipi ne basambombo pa muanda mutekete (86 pa lukama) badi basuyibua, badi bakengeshibua kudi bena mêku abu bine,” ke mudi tshikandakanda tshia The Wall Street Journal tshiamba. Tshikandakanda tshia Modern Maturity tshidi patshi tshiamba ne: “Dikengesha bakulakaje didi [tshikisu tshia mu dîku] ng’umue muanda udi wenda utundubuka bua kufundibua mu bikandakanda bia ditunga dietu dia Etas-Unis.” Eyowa, mu miaba ne nshidimukilu mivule, bakulakaje badi benda bakengeshibua bikole ne balenguludibua. Bushuwa, tudi mu tshikondo tshidi bantu bavule bikale “badinangi nkayabu, . . . kabayi bena kusakidila, kabayi batumikidi ba mikenji, babule disuangana dia ku tshifukilu.”​—2 Timote 3:1-3.

2. Bilondeshile Mifundu ya tshiena-Ebelu, mmunyi mudi Yehowa wangata bakulakaje?

2 Kadi, kabavua benzela bakulakaje malu mushindu’eu mu Izalele wa kale to. Mukenji uvua wamba ne: “Kumpala kua nsuki mitokoloke udi ne bua kuimana, udi ne bua kuleja kanemu kudi muntu mununu, ne udi ne bua kutshina Nzambi webe. Ndi Yehowa.” Mukanda wa Nsumuinu mifundisha ku spiritu wa Nzambi udi utubela ne: “Uteleje tatuebe wakakulela, ne kuleji mamuebe kapeja bualu wakulakaji nansha.” Udi kabidi utuma dîyi ne: “Muan’anyi wa balume, uteleje manyoka ne mibelu bia kudi tatuebe, ne kulekedi mukenji wa kudi mamuebe.” Mikenji ya Mozese ivua milongeshe kanemu ne dileja dianyisha kudi banunu balume anyi bakaji. Mbimueneke patoke se: Yehowa udi ujinga bua bakulakaje kunemekibua.​—Lewitiki 19:32; Nsumuinu 1:8; 23:22.

Ditabalela bakulakaje mu bikondo bitshivuabo bafunda Bible

3. Mmunyi muvua Yozefe muleje diditeka pa muaba wa bakuabu kudi tatuende mununu?

3 Kanemu kakavua ne bua kulejibua amu ku miaku to, apo, ne ku bienzedi bia dileja ditabalela kabidi. Yozefe wakaleja diditeka pa muaba wa bakuabu dia bushuwa bua tatuende mukulakaje. Wakasua bua Yakoba kuenza luendu kumbukila ku Kanana too mu Ejipitu, mutantshi wa kilometre 300. Nenku, Yozefe wakatumina Yakoba “mpunda dikumi miambule bintu bimpe bia ku Ejipitu ne mpunda mikaji dikumi miambule ntete, mampa ne bivua tatuende ne bua kudia mu njila.” Pafikile Yakoba ku Goshen, Yozefe wakaya kusangakena nende ne “diakamue, wakadiela ku nshingu wende ne kupuekesha binsonji ku nshingu wende misangu mivule.” Yozefe wakaleja tatuende dinanga diondoke ne mitalu yonso. Ntshilejilu kayipu tshia ditabalela bakulakaje tshidi mu muyuki eu tshidi tshitusaka bua tuetu kuenza bia muomumue!​—Genese 45:23; 46:5, 29.

4. Bua tshinyi Luta udi tshilejilu tshilenga tshia kulonda?

4 Luta, ntshikuabu tshilejilu tshilengele tshia dileja bulenga kudi bakulakaje tshia kulonda. Nansha muvuaye muena tshisamba tshia bende, wakalamata bikole mamuende muenu Naomi, mukamba mununu muena Yuda. Wakalekela tshisamba tshiende ne kuanyisha njiwu ya kubenga kupeta mukuabu mulume wa kumusela. Pakamutumina Naomi dîyi bua kualukilaye kudi bena tshisamba tshiende, Luta wakandamuna ne imue ya ku miaku milengele idi mitedibua mu Bible: “Kunsengeledi bua meme kukulekela, bua meme kukushiya; bualu kuonso kuwaya nenye, ne nendale kuonso kuwalala. Tshisamba tshiebe netshikale tshisamba tshianyi, ne Nzambi webe, Nzambi wanyi. Muaba wonso uwafuila, ke ungamfuila, ne muine au ke wanjiikilabo. Yehowa angenzele nunku ne asakidile mene, bikala tshintu tshikuabu katshiyi tshivue kututapulula, meme ne wewe, pa kumusha lufu.” (Luta 1:16, 17) Luta wakaleja kabidi bikadilu bilenga pa kudiakaja bua kumupianabu kudi mulume mukukalaje Boaz, bilondeshile mukenji uvua wamba bua mukaji wa mu lufuila kupianyibua kudi muan’abo anyi mulela wa mufue.​—Luta, nshapita 2 too 4.

5. Nngikadilu kayi milenga ivua Yezu muleje mu malanda ende ne bantu?

5 Yezu wakashiya pende tshilejilu tshia muomumue mu malanda ende ne bantu. Uvua muena lutulu, muditeki wa pa muaba wa bakuabu, muena bulenga ne mukankamijanganyi. Yeye nkayende wakatabalela mulema kampanda, uvua kayi ukumbana mua kuenda katshia bidimu 38, ne wakamuondapa. Wakangata bakulakaje ne mushinga. (Luka 7:11-15; Yone 5:1-9) Nansha mu dibunga ne lufu lua bisama bikole pa mutshi wa tshinyongopelu, wakaditatshisha bua se: muntu kampanda ashale kutabalela mamuende, ukavua pamu’apa mumane kupitshisha pa bidimu 50. Pa kumusha bena lukuna bende bena mpala ibidi, Yezu uvua udileja mukankamiji ne mufidi wa diikisha kudi muntu yonso. Nenku, uvua mua kuamba ne: “Vuayi kundi meme, nuenu buonso badi bakenga ne bazengele ne majitu, ne meme nennukankamije. Angatayi bujitu buanyi ne nulongele kundi meme, bualu ndi mupole-malu ne mudipuekeshi mu mutshima, ne nenupete dikankamijibua bua anyima yenu.”​—Matayi 9:36; 11:28, 29; Yone 19:25-27.

Nnganyi udi muakanyine ditabalela dietu?

6. (a) Mbanganyi badi bakumbanyine ditabalela dia pa buadi? (b) Nnkonko kayi itudi mua kudiebeja?

6 Bu mudi Yehowa Nzambi ne Muanende, Yezu Kristo bafile bilejilu bimpe bia ditabalela [bakuabu], mbikumbanyine bua bena nkristo baditshipe kulondabu bilejilu biabu. Munkatshi muetu mudi bamue badi bakenga ne bazengele ne majitu kukadi bidimu bivule​—bana betu bakulakaje ba balume ne ba bakaji bakadi mu bidimu bia ndekelu bia muoyo wabu. Imue misangu, bamue mbaledi betu anyi ba-kakuetu. Tudiku tubangata ne mushinga bu mudibi anyi? Tutu tubayukidilaku ne dîyi dia bumfumu anyi? Peshi tutu tuleja bushuwa dianyisha bua dimonamona malu ne meji bidibo nabi anyi? Bushuwa, bua bimue bikadilu bia butatakane ne matshimbu bitu bimueneka ku bununu buabu, bamue [bakulakaje] batu babueja pamu’apa lutulu luetu mu diteta. Kadi, udiebeje ne: ‘Mvua mua kuikala mushilangane nabu bu meme panyi mukulakaje bu buobo anyi?’

7. Ntshilejilu kayi tshidi tshizangika dikengedibua dia kuditeka pa muaba wa banunu?

7 Muyuki kampanda ùdì ulenga ku muoyo mufumine ku Proche-Orient ùdi uleja diditeka pa muaba wa bakuabu divua muana wa bakaji kansanga mutekete muleje bua mukulakaje. Kakuende mukaji uvua wambuluisha mu tshikuku, ne ku mpukapuka, wakakulula dilongo dia dibumba, diodi e kutayika. Biakamuenza tshiji tshia bungi bua kulengakana kuende; muanende wa bakaji wakatamba kabidi kufika munda. Ke muine eu kubikila muanende wa bakaji mutekete ne kumutuma mu butike bua kusumbila kakuende dilongo dia mutshi divua kadiyi mua kutayika. Muana wakalukila ne malongo a mutshi abidi. Mamuende e kumuebeja ne: “Bua tshinyi udi musumbe malongo abidi?” Yeye kuandamuna ne dielakana ne: “Dimue ndia kaku ne dikuabu ndiebe pawakulakaja pebe.” Eyowa, mu bulongolodi ebu, yonso wa kutudi kêna mua kuepuka bukulakaje nansha. Katuenaku tuanyisha bua batuenzele malu ne lutulu ne bulenga anyi?​—Musambu wa 71:9.

8, 9. (a) Mmunyi mutudi ne bua kuangata banunu badi munkatshi muetu? (b) Ntshinyi tshidi bamue batshidi bavuilaku bena nkristo ne bua kuvuluka?

8 Katupu muoyo bua se: bana betu ba balume ne ba bakaji bakulakaje mbena lulamatu mu mudimu wa bena-nkristo katshia kukadi bidimu bivule. Bushuwa, mbakanyine kanemu ketu ne ditabalela, difila diambuluisha dilenga ne dikankamija. Muena meji wakamba bushuwa ne: “Nsuki mitokoloke idi tshifulu tshia bulengele padiyi isanganyibua mu njila wa buakane.” Ne tudi ne bua kunemeka mutu ukadi ne nsuki mitokoloke, nansha bikale bua mulume anyi mukaji. Bamue ba ku bakulakaje balume ne bakaji aba batshidi batungunuka ne kusadila bu bampanda-njila ba lulamatu, ne balume bavule mene batshidi’amu basadila ne lulamatu bu bakulu mu bisumbu; bamue badi benza mudimu wa tshitembu pa kusadila bu batangidi bena ngendu.​—Nsumuinu 16:31.

9 Paulo wakabela Timote ne: “Kujanyi muntu mununu ne muoyo mujoboke. Kadi, umusengelele bu tatu mukuledi, bansonga bu bana benu balela, bakaji banunu bu ba-mamu bakuledi, bansongakaji bu bana benu ba bakaji, mu budipope buonso.” (1 Timote 5:1, 2) Aba batshidi bavuilaku mu tshisumbu tshia bena nkristo ne badi bafumina mu bulongolodi ebu bubule kanemu, badi nangananga ne bua kuangata ne mushinga miaku eyi ya Paulo idi mishindamene pa dinanga. Bansonga, kanuangatshi mmuenenu mibi inudi pamu’apa numona mu kalasa. Kanuleji kadiwu bua mibelu milenga idi Bantemu [ba Yehowa] banunu banupesha. (1 Kolinto 13:4-8; Ebelu 12:5, 6, 11) Kadi, tshikondo tshidi bakulakaje, bua tusamasama tuabu anyi bua ntatu ya dipangila mfranga, bakengela diambuluisha, mbanganyi badi diambedi ne bujitu bua kubatuadiladi?

Mudimu wa dîku mu ditabalela bakulakaje

10, 11. (a) Bilondeshile Bible, mbanganyi badi ne bua kuela tshiidia diambedi mu ditabalela bakulakaje? (b) Bua tshinyi kabitu bipepele pa tshibidilu bua kutabalela bakulakaje?

10 Mu tshisumbu tshia tshia bena nkristo ba kumpala, ntatu yakajuka pa mushindu wa kuambuluisha bakamba. Mmunyi muakaleja mupostolo Paulo bua se: diambuluisha edi divua ne bua kufidibua? “Unemeke bakamba, aba badi bakamba menemene. Kadi, bikala mukamba udi ne bana anyi biikulu, bine abu balonge diambedi mua kuleja ditshina Nzambi kudi ba mu nzubu muabu ne kufila dîba dionso bia-nshinta bu difutu dikumbanyine kudi baledi babu ne kudi ba-kakuabu, bualu ebi mbianyishibue ku mêsu kua Nzambi. Bushuwa, pikala muntu kayi utabalela ba mu nzubu muende, mmuvile ditabuja ne mmubi kupita muntu udi kayi ne ditabuja.”​—1 Timote 5:3, 4, 8.

11 Padiku kumueneka dikengedibua, bena dîku ke badi ne bua kuela tshiidia diambedi mu dituadila mulela wabu mukulakaje diambuluisha.a Mushindu’eu, bana bakadi bantu bashindame badi mua kuleja dianyisha bua bidimu bia dinanga, mudimu, ne ditabalela bivua baledi babu babakumbajile. Pamu’apa, ebi ki mbipepele. Bua dikulakaja, pa tshibidilu banunu badi bapita kuteketa, bamue bampanga nansha bukole bukese bua kuenza bualu kampanda. Bakuabu badi mua kulua badinangi ne bena lulombo, pamu’apa kabayi bajingulula bidibo benza. Kadi, patutshivua bana, katuvuaku petu badinangi ne tutamba kulomba bintu anyi? Ne baledi betu kabavuaku batupesha ne mitalu bituvua tukengela anyi? Mpindieu, malu ashintuluki ku bununu buabu. Nunku, bidi bitukengela tshinyi? Kuleja diditeka ba pa muaba wa bakuabu ne lutulu.​—Fuanyikija ne 1 Tesalonike 2:7, 8.

12. Mbikadilu kayi bidi bikengedibua mu ditabalela banunu​—ne bakuabu buonso bena mu tshisumbu tshia bena nkristo.

12 Mupostolo Paulo wakafila mubelu mulenga wa kutumika nawu pakafundaye ne: “Nenku, bu basungula ba Nzambi, bansantu ne bananga, nudivuadike dinanga dileji luse, bulenga, budipuekeshi bua mu tshieledi tshia lungenyi, bupole-malu ne muoyo-mule. Tungunukayi ne kulekelelangana ne kufuilangana luse ku budisuile pikala umue ne bualu bua kudiabakena kudi mukuabu. Anu muakanufuila Yehowa luse ku budisuile, nuenu penu nuenze bia muomumue. Kadi, kupita malu aa wonso, [divuadikayi] dinanga, bualu ntshisuikidi tshipuangane tshia buobumue.” Bituakengela kuleja diditeka pa muaba wa bakuabu ne dinanga bia mushindu’eu mu tshisumbu, katuenaku ne bua kutamba kubileja mu dîku anyi?​—Kolosai 3:12-14.

13. Pa kumusha baledi anyi ba-kakuetu bakulakaje, mbanganyi bakuabu badi bakengela diambuluisha dietu?

13 Imue misangu, ki ng’anu baledi betu anyi ba-kakuetu badi bakengela diambuluisha dia mushindu’eu, apo, bakuabu bakulakaje ba mu dîku dietu kabidi. Bualu bukuabu, bamue banunu badi kabayi ne bana, badi basadila munkatshi mua bidimu bivule mu mudimu wa bu-misionere, wa batangidi bena ngendu ne mishindu mikuabu ya mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Mu matuku wonso a muoyo wabu, badi’amu bushuwa bateke Bukalenge pa muaba wa kumpala. (Matayi 6:33) Nanku, kabienaku bikumbanyine bua kubaleja dibatabalela dietu anyi? Bushuwa, tudi ne tshilejilu tshimpe tshitambe mu muanda eu, ke mushindu udi Société Watch Tower utabalela bakulakaje bena dîku dia Betele. Ku Brooklyn, tshilombuelu tshia Société, ne mu filiale yende mivule, bana betu bavule banunu bakaji ne balume badi bapeta ku dituku ne ku dituku ditabalela dia kudi bena dîku balongolola [bua muanda eu] badibu buomekele bujitu ebu. Badi ne disanka dia kutabalela banunu amu bu baledi babu mene anyi ba-kakuabu. Pa kuenza nunku, badi balongela bivule ku dimonamona malu dia banunu aba.​—Nsumuinu 22:17.

Mudimu wa tshisumbu mu ditabalela

14. Nndongoluelu kayi uvua muakajibue bua bakulakaje mu tshisumbu tshia kumpala tshia bena nkristo?

14 Matunga mavule lelu’eu adi ne ndongoluelu wa dikuba bakulakaje mu miaba mibakajila, ne kubapetesha manga a luondapu. Pikalabo bakumbanyine kuapeta, bena nkristo badi mua kubabidila mambuluisha aa wonso. Kadi, mu siekele wa kumpala, ndongoluelu ya mushindu’eu kayivuaku to. Nenku, tshisumbu tshia bena nkristo tshiakangata dipangadika dilenga dia kuambuluisha bakamba bavua bashikile bia bushuwa. Paulo wakafila lungenyi luludiki ne: “Bafunde pa dibeji [bua diambuluisha dia kudi tshisumbu] dîna dia mukamba udi ne bidimu kabiyi bishadile ku makumi asambombo, mukaji wa mulume umue, udibo bafidila bujadiki bua midimu yende milenga​—bikalaye mukoleshe bana, bikalaye muakidile benyi, bikalaye muoweshe makasa a bansantu, bikalaye mukuatshishe aba bavua mu dikenga, bikalaye mukumbaje ne muoyo umue mudimu wonso muimpe.” Nenku, Paulo uvua uleja bua se: tshisumbu tshidi patshi ne mudimu wa kukumbaja bua bidi bitangila diambuluisha bakulakaje. Bakaji bashindame menemene mu nyuma bavua kabayi ne bana bena kuitabuja bavua pabu bakumbanyine kupeta diambuluisha dia mushindu’eu.​—1 Timote 5:9, 10.

15. Ndikuatshisha kayi didi bakulakaje bakengela bua kumona mua kupeta diambuluisha dia kudi mbulamatadi?

15 Bua kubabidila diambuluisha didi mbulamatadi mua kufila bua bakulakaje, bitu bikengela kuuja mabeji mavule, mmuanda udi upungija mukulakaje. Pa nanku, mbiakanyine bua batangidi ba tshisumbu kuangatabo dipangadika dia kufila diambuluisha mu bidiye ne bua kukumbaja, bu mudi kufunda mukanda wa dilomba diambuluisha, kuya kuangata mfranga anyi kulomba dimuvudijila mfranga [pikalaye muena pansion]. Imue misangu dishintuluka kampanda dia nsombelu didi mua kufikisha ku dibandisha difutu dia muena pasió. Kadi, kudi kabidi bikuabu bintu bivule bidi batangidi mua kuakaja bua kutabalela bakulakaje. Tutelayi bimue bia kudibi.

16, 17. Mmishindu kayi mishilangane itudi mua kuleja diakidila benyi kudi bakulakaje bena mu tshisumbu?

16 Kuleja diakidila benyi ku bienzedi ntshilele tshia katshia ku bikondo bitshivua Bible ufundibua. Lelu’eu kabidi, mu matunga mavule a ku Proche-Orient, badi bakidila benyi nansha pa kubapa dikopo dia tshiayi anyi dia kafé. Nunku, kabiena bikemesha pafundile Paulo ne: “Nuabanyangane [binudi nabi] ne bansantu bilondeshile bidibo bakengela. Nulonde bienzedi bia diakidila benyi.” (Lomo 12:13) Muaku wa tshiena-Greke phi·lo·xe·niʹa, udi mukudimuna apa ne: diakidila benyi udi umvuija pa muaku kuleja “dinanga (diena bulenga) kudi benyi.” Bikala muena nkristo udi mukumbane mua kuleja diakidilangana kudi benyi, kenaku ne bua kutamba kuakidila aba badi baledi bende mu ditabuja anyi? Mununu utu ujinga bua bamubikile bua kudia biakudia; abi bidi bishintulula nsombelu wende wa buatshiabuatshia. Biwasua bua dîyi dia meji ne dia dimonamona malu kumvuikadi panudi basangile ne balunda, ubikile bakulakaje.​—Fuanyikija ne Luka 14:12-14.

17 Kudi mishindu mivule idi banunu mua kukankamijibua. Bituadisangisha kasumbu bua kuya ku Nzubu wa Bukalenge anyi muaba udi mpuilu wenzekela mu mashinyi, kakuenaku bamue banunu bikala mua kusanka binuabambula anyi? Kanuindidi bua bobo bine kunulomba. Nudifile bua kubenzela bidi bimpe. Mushindu mukuabu muimpe wa kubambuluisha ng’wa kuya kubasumbila bintu mu magazin anyi mu tshisalu. Anyi bikalabu ne makanda bua kuenda, tudiku mua kuanyisha bua kutufilabo bua kusumba bintu bietu anyi? Kadi, tuikale bashindike se: kudi miaba idibo mua kuikishila ne kupetulula makanda, pikalabi bikengedibua. Kabiyi mpata, nebikengele kuleja lutulu ne bulenga, kadi kuleja dianyisha dijalame bua bakulakaje kudi mua kuikala difutu dilenga.​—2 Kolinto 1:11.

Tshiuma tshilengele bua tshisumbu

18. Bua tshinyi banunu badi dibenesha bua tshisumbu?

18 Ndibenesha kayipu dia kumona imue nsuki mitokoloke ne mitoke (ne kabidi mitu ya mabàla bua divula dia bidimu) mu tshisumbu! Bidi bimvuija se: ku dikasakana ne makanda bia batshidi bansonga, tudi tusakidilaku meji ne dimonamona dia malu​—tshiuma tshilelela bua tshisumbu kayi tshionso. Dimanya diabu didi bu mâyi matalaji adibo basuna mu tshiina. Bidi bu mudi Nsumuinu 18:4 ubileja ne: “Miaku ya mukana mua muntu mmâyi muondoke. Mpokolo wa meji nkasulu kadi kasapalala.” Mmushindu kayipu udibi dikankamija bua banunu padibo badiumvua se: badi nabu dijinga ne mbanyishibue!​—Fuanyikija ne Musambu wa 92:14.

19. Mmunyi mudi bamue badipangishe amue masanka bua baledi babu bakulakaje?

19 Bamue basadidi ba ku dîba ne ku dîba bakamona dikengedibua dia kulekela masanka abu a mudimu bua kualukila ku mabo bua kutabalela baledi babu bakulakaje bena mabedi. Bakadibudisha amue masanka bua aba bavua ku kale badibudishe pabu masanka bualu buabu. Bena dibaka kampanda babidi bavua ba-misionere ne batshivua mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba, bakapingana mu dîku diabu bua kutabalela baledi babu bakulakaje. Ke tshidibo benza kukadi mpindieu bidimu 20. Kukadi bidimu binayi, bakabueja mamuende wa mulume mu nzubu mulongoluela bakulakaje kudi mbulamatadi. Mulume eu udi mpindieu ne bidimu bipite pa 60, udi ukumbula dituku dionso mamuende muena mvula 93. Udi umvuija ne: “Mmunyi mundi mua kumulekela? Mmamu’anyi!” Pamu’apa, bisumbu anyi bena nkristo kampanda pa nkayabu badi bapangadija ne badifila bua kutabalela banunu, ebi bidi biambuluisha bua bana babu balela kutungunukabo ne mudimu wabu. Dinanga dikena buiminyi dia mushindu’eu ndiakanyine ka-lumbandi. Kuondo ketu ka muoyo kalengibue kadi ne bua kutusaka ku dikonkonona nsombelu kayi wonso, bualu katuena ne bua kulengulula bakulakaje to. Uleje bua se: udi munange baledi bebe bakulakaje.​—Ekesode 20:12; Efeso 6:2, 3.

20. Ntshilejilu kayi tshidi Yehowa mutupeshe pa bidi bitangila ditabalela bakulakaje?

20 Bushuwa, bana betu ba balume ne ba bakaji badi tshifulu tshia bulengele bua dîku anyi bua tshisumbu. Yehowa wakamba ne: “Too ne ku bununu buebe, Tshiena nshintuluka; too ne ku ditokoloka dia nsuki yebe, meme nentungunuke ne kukuambuluisha. Bushuwa, nengenze tshidi tshikengedibua, bua meme nkayanyi kukuambula, bua meme nkayanyi kukukuatshisha ne kukupetesha mushindu wa kupanduka.” Tulejayi lutulu lua muomumue ne ditabalela bua bana betu ba balume ne ba bakaji banunu mu dîku dia bena-nkristo.​—Yeshayi 46:4; Nsumuinu 16:31.

[Mêyi adi kuinshi]

a Bua kupeta ngenyi mivule pa bidi bena dîku mua kuenza bua kuambuluisha bakulakaje, utangile La Tour de Garde wa dia 1 Juin 1987, dibeji dia 13 too ne dia 18.

Utshidi muvuluke anyi?

◻ Mbilejilu kayi bia mu Bible bitudi nabi pa bidi bitangila ditabalela bakulakaje?

◻ Mmunyi mutudi ne bua kuangata bakulakaje?

◻ Mmunyi mudi bena dîku mua kutabalela balela babu bakulakaje?

◻ Ntshinyi tshidi tshisumbu mua kuenza bua kuambuluisha banunu?

◻ Bua tshinyi bakulakaje badi dibenesha bua yonso wa kutudi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Luta wakaleja bulenga ne kanemu kudi mununu Naomi

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Bakulakaje bena mu tshisumbu badi bangatshibua ne mushinga munene

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu