Bilejilu bia budipuekeshi bia kuidikija
“Budipuekeshi buebe nebumvuije muntu munene.”—MUSAMBU WA 18:35.
1. Ntshinyi tshidi tshileja patoke budipuekeshi bua mulombodi wa kale wa Société Watch Tower?
JOSEPH F. RUTHERFORD uvua mulemule wa kafiondo, wa bule bua metre umue ne santimetre 80, ne uvua ne bujitu bupite pa kilo 90. Uvua kabidi muena dîyi dia tshipundu, divuaye utumika nadi kabiyi anu bua kumanyisha dîna dia Yehowa mushindu uvuadi bangabanga, kadiyi dianji kumanyishibua, kadi kabidi, bua kuela patoke buena-mpala ibidi bua bamfumu ba bukua-buena-nkristo, pa kumanyisha se: tshitendelelu tshiabu tshivua “buteyi ne buivi.” Pabi, nansha muvua ngakuilu wende muikale wa tshikuma, pavuaye wenza disambila kumpala kua bena dîku dia Betele, dîyi diende divua diumvuik’anu bu dia muana wa balume mutekete udi uyukidilangana ne tatuende musuibue, nenku, bivua bileja patoke malanda masheme avuaye nawu ne Mumufuki wende, ne budipuekeshi buende kabidi. Eyowa, uvua muena budipuekeshi bu muana mutekete.—Matayi 18:3, 4.
2. Mmu mianda kayi ya pa buayi mudi basadidi ba Yehowa baditapulula ne bena mu bulongolodi ebu?
2 Kabiyi mpata, basadidi buonso ba Yehowa balelela mbena budipuekeshi. Bua bualu ebu, badi baditapulula ne bena mu bulongolodi ebu, badi lelu’eu, kupita bikondo bikuabu, buwule tente ne lutambishi. Bena mianzu mibandile ne bena bukole, babanji, bamanyi ba mukanda, ne nansha kabidi bapele ne aba badi, bua kabingila kampanda, kabayi balubuluke bu bakuabu, mbena lutambishi.
3. Ntshinyi tshidi mua kuambibua pa bidi bitangila bipeta bibi bia lutambishi?
3 Lutambishi lukole ludi lulela matandu ne makenga. Bushuwa, ntatu yonso idi pa buloba bujima yakatuadija, bualu muanjelo kampanda wakalua muena lutambishi, e kusuaye bua bamutendelele, mushindu umuepele udi muakanyine anu Mufuki, Yehowa Nzambi. (Matayi 4:9, 10) Kupita apu, eu wakadivuija yeye muine Diabolo ne Satana, wakafika ku dipambula mukaji wa kumpala, Eve, pa kujula lutambishi munda muende. Wakamulaya se: biadiaye tshimuma tshikandika, uvua mua kulua bu Nzambi, pa kumanya malu mimpe ne mabi. Bu mukaji eu muikale muena budipuekeshi, uvua ne bua kuamba ne: ‘Bua tshinyi ndi musue kulua bu Nzambi?’ (Genese 3:4, 5) Patudi tutangila mushindu mukuate luse udi bukua-bantu, ku mubidi, mu lungenyi, ne mu nsombelu wa bikadilu bilenga, mmushindu kayipu udi lutambishi kaluyi muanda wa kubingisha mu nsombelu wa bantu! Kabiena bikemesha bua patudi tubala se: Yehowa udi ukina “diditumbisha ne lutambishi”! (Nsumuinu 8:13) Bishilangane bikole ne bena lutambishi, tudi tusangana bilejilu bia budipuekeshi mu Dîyi dia Nzambi, Bible.
Yehowa Nzambi mmuena budipuekeshi
4. Mvese kayi idi ileja se: Yehowa mmuena budipuekeshi?
4 Yehowa Nzambi—Muena-Kuulu, Mfumu udi ku mutu kua bionso, Mukalenge wa tshiendelele—mmuena budipuekeshi. (Genese 14:22) Ebi bidi mua kuikala nanku anyi? Eyowa, ke mudibi! Mukalenge Davidi wakamba, anu bu mudibi bilejibue mu Musambu wa 18:35 ne: “Newumpeshe ngabu webe wa lupandu, ne tshianza tshiebe tshia balume netshinkuate ne budipuekeshi buebe nebumvuije muntu munene.” Mbimueneke patoke se: Mukalenge Davidi uvua mumanye ne: buneme buende buvua bufumina ku budipuekeshi bua Yehowa. Pashishe, tudi kabidi tubala mu Musambu wa 113:6 ne: Yehowa “udi udipuekesha bua kutangila mu diulu ne pa buloba.” Mu imue nkudimuinu tudi tubala se: “udi winama bua kutangila” (New International Version), “udi upuekelela bua kutangila panshi menemene.”—The New English Bible.
5. Mmianda kayi idi ifila bijadiki bia budipuekeshi bua Yehowa?
5 Bushuwa, Yehowa Nzambi wakadipuekesha pa kumona mushindu wakayukidilanganaye ne Abrahama, kumupesha budikadidi bua kuela mu tshialu buakane Buende mu dipangadika divuaye muangate bua kubutula Sodome ne Gomore, bimenga bivua biuwule tente ne bubi.a (Genese 18:23-32) Ne pakaleja Yehowa dijinga diende dia kubutula ditunga dia Izalele—bua dikukuila mpingu, ne kabidi bua buntomboji—Mozese, mu tshikondo kampanda, wakayukidilangana ne Yehowa anu bu uvua wakula ne muntu nende. Musangu wonso, Yehowa wakamuandamuna amu bimpe. Bivua bikengela budipuekeshi bua Yehowa kudi Mozese bua diakalenga dia Izalele, tshisamba Tshiende. (Ekesode 32:9-14; Nomba 14:11-20) Bikuabu bilejilu bia budipuekeshi bua Yehowa, mmushindu uvuaye uyukidilangana ne bantu mpala ne mpala, anu mudibi bilejibue mu malanda ende ne Gedéon ne Yona, malu adi mu Balumbuluishi 6:36-40 ne mu Yona 4:9-11.
6. Ntshikadilu kayi tshia Yehowa tshisunguluke tshidi tshisokolola budipuekeshi buende?
6 Pa muanda eu, mbakule misangu tshitema anyi kupita apu, mudi Yehowa muikale “muena lujoko ku tshiji.”b Muoyo-mule wa Yehowa, dibenga diende dia kukuatshika tshiji lukasa lukasa mu malanda ende ne bantu bapange bupuangane mu tshikondo tshialua tshia bidimu tshinunu, ntshijadiki tshia pa mutu tshia budipuekeshi buende. Bantu bena lutambishi mbena muoyo wa zukuzuku, bena lukasa ku dileja tshiji, malu abo mmashilangane bikole ne a bena muoyo-mule. Mmushindu kayipu udi budipuekeshi bua Yehowa buvuija lutambishi lua bantu bapange bupuangane tshintu tshipote! Bu mudibo batulombe bua ‘kuikala bidikiji ba Nzambi, bu bana banangibue,’ tudi ne bua kuikala badipuekeshi anu bu mudiye mudipuekeshi.—Efeso 5:1.
Tshilejilu tshia Kristo tshia budipuekeshi
7, 8. Ntshinyi tshidi Mifundu yamba pa bidi bitangila budipuekeshi bua Yezu Kristo?
7 Tshilejilu tshibidi tshia budipuekeshi tshidi tshitulenga ku muoyo, tshitudi ne bua kuidikija, ntshifunda mu 1 Petelo 2:21: “Pabi mene, nuakabikidibua bua muanda eu, bualu Kristo wakakenga bua bualu buenu, e kunushila tshilejilu bua nuenu kulonda makasa ende biakane.” Bangabanga ne kuluaye pa buloba bu muntu, bakafila mulayi mu Zekâya 9:9 udi umutangila ne: “Ela mbila ya ditshimuna, O nsongakaji wa Yeruzaleme. Mona! Mukalenge webe udi ulua kuudi. Mmuakane, eyowa, mupandishi; mudipuekeshi, ne udi wenda mubande pa nyama wa mpunda.” Bu Yezu Kristo muikale muena lutambishi, uvua pamu’apa mua kuitaba bukokeshi bua makalenge wonso a pa buloba buvua Satana usua kumupesha bua kushintakaja ne tshienzedi tshia dimukukuila. (Matayi 4:9, 10) Wakaleja kabidi budipuekeshi buende pa kulamika Nzambi lumu lua malongesha ende wonso, pa kuamba ne: “Panuamana kubandisha Muan’a muntu, ke panuashisha kumanya ne: meme ndi yeye, ne tshiena ngenza tshintu nansha tshimue ku budisuile buanyi nkayanyi; kadi, ndi ngamba malu aa amu bu muvua Tatu muandongeshe.”—Yone 8:28.
8 Ke bua tshinyi bivua bikumbanyine bua kuambilaye bamuteleji bende ne: “Angatayi bujitu buanyi ne nulongele kundi meme, bualu ndi mupole-malu ne mudipuekeshi mu mutshima, ne nenupete dikankamijibua bua anyima yenu.” (Matayi 11:29) Ne ntshilejilu kayipu bulenga tshia budipuekeshi tshiakafilaye pa kuowesha bapostolo bende mâyi ku makasa mu dilolo dia ndekelu divuaye pamue nabu bu muntu! (Yone 13:3-15) Ke bua tshinyi mu Filipoi 2:3-8, mupostolo Paulo udi ubela bena nkristo bua kuikala “badipuekeshi mu tshieledi tshia lungenyi,” pa kutela Yezu bu tshilejilu: “Nulame munda muenu mmuenenu eu uvua kabidi munda mua Yezu Kristo, eu wa, nansha muvuaye ne muoyo bilondeshile tshimfuanyi tshia Nzambi, kakapeta meji a kusambuka mikalu yende, bua kudienza muakanangane ne Nzambi. Tòo, kadi wakadishiya bitupu, ne kuangata tshimfuanyi tshia mupika, ne kulua mufuanangane ne bantu. Kupita apu, pakangataye mpala wa muntu, wakadipuekesha yeye muine ne kulua muena butumike too ne ku lufu, eyowa, lufu pa mutshi wa tshinyongopelu.” Mu tshikondo tshikole tshitambe tshia muoyo wende pa buloba, wakasambila Tatuende ne budipuekeshi buonso ne: “Kadi ki mbu mundi musue, apo bu muwudi musue.” (Matayi 26:39) Kabiyi mpata, bua tuetu kuikala bidikiji ba Yezu Kristo ne kulonda makasa ende, tudi ne bua kuikala bena budipuekeshi.
Mupostolo Paulo, tshilejilu tshilenga tshia budipuekeshi
9-12. Mmu mishindu kayi muvua mupostolo Paulo mufile tshilejilu tshilenga tshia budipuekeshi?
9 Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Vuayi bidikiji banyi, bu mundi meme muine muidikiji wa Kristo.” (1 Kolinto 11:1) Tudiku mua kuamba ne: mupostolo Paulo wakidija Yezu pa kuleja budipuekeshi mu tshieledi tshia lungenyi, ne nenku, kutupetesha tshikuabu tshilejilu tshia kuidikija anyi? Bushuwa, wakenza nanku. Bua kutuadija, wakitaba ne budipuekeshi buonso se: uvua mupika wa Yezu Kristo. (Filipoi 1:1) Wakambila bakulu ba ku Efeso pa bidi bitangila ‘disadila Mukalenge bu mupika ne didipuekesha dinene mu tshieledi tshia lungenyi ne binsonji ne mateta akalua kudiye bua bifufu bia bena Yuda.’ (Bienzedi 20:17-19) Pashishe, bu yeye kayi muena budipuekeshi, kavua mua kufunda miaku itudi tusangana mu Lomo 7:18, 19 ya ne: “Ndi mumanye bua se: munda muanyi, [mbuena-kuamba ne:] mu mubidi wanyi, kamuena tshintu nansha tshimue tshimpe. . . . Bualu bimpe bindi musue tshiena mbienza, kadi, bibi bindi tshiyi musue, ke biobi bindi ngenza.”
10 Kabidi, tshimanyinu tshia budipuekeshi bua Paulo, mmiaku yakafundilaye bena nkristo ba ku Kolinto, anu mudibi mu 1 Kolinto 2:3: “Meme, ngakalua kunudi mu butekete, mu kutshina pamue ne kuzakala kukole.” Bilondeshile nsombelu uvuaye nende kale, bangabanga ne kuluaye muena nkristo, wakafunda ne budipuekeshi buonso ne: “Kale, mvua mupendi wa Nzambi, mukengeshanganyi ne muntu muena lutambishi. . . . Kristo Yezu wakalua pa buloba bua kupandisha bena mpekatu. Ku bantu abu, ndi wa kumpala munkatshi muabu.”—1 Timote 1:13, 15.
11 Tshijadiki tshikuabu tshia budipuekeshi buende ntshia padiye umanyisha se: dilubuluka dia madikolela ende ndifumina kudi Yehowa Nzambi. Wakafunda pa bidi bitangila mudimu wende ne: “Meme ngakakuna, Apolo wakamiamina mâyi, kadi Nzambi ng’uvua ubikolesha.” (1 Kolinto 3:6, 7) Wakalomba kabidi bana babu bua kumusambidilabu, bua kumonaye mua kufila bimpe bumanyishi, anu bu mutudi tubala mu Efeso 6:18-20: “Nuikale nusambila . . . buanyi meme, bua mpete panyi tshipedi tshia kuakula . . . bua mmone mua kuakula ne dikima dionso mu diumvuangana ne [bualu bunsantu busokoka bua lumu luimpe], anu bu mudibi bikengela bua meme kuakula.”
12 Paulo wakaleja kabidi budipuekeshi mu mushindu uvuaye weleshangana diboko ne bapostolo bakuabu: “Yakobo ne Kefa ne Yone . . . bakampesha meme ne Barnabase tshianza tshia balume, bu tshimanyinu tshia didisanga, tuetu netuye kudi bena matunga menyi, kadi, buobo nebaye kudi aba badi batengula.” (Galatia 2:9) Wakaleja kabidi muvuaye mudiakaje bua kueleshangana diboko ne bakulu bavua mu tshisumbu tshivua mu Yeruzaleme pa kuya kufila bansongalume banayi mu ntempelo ne kubafutshila bivua bikengedibua, bu muvuabu bakumbaja mutshipu wabu.—Bienzedi 21:23-26.
13. Ntshinyi tshidi tshitamba kuzangika budipuekeshi bua Paulo?
13 Budipuekeshi bua Paulo buakamueneka patoke patudi tutangila mushindu uvua Yehowa Nzambi mutumike nende mu mushindu wa mpatshi. Tshilejilu, tudi tubala se: “Nzambi wakakumbaja bienzedi bia bukole bia dikema ku bianza bia Paulo.” (Bienzedi 19:11, 12) Kupita apu, wakamona bikena-kumona ne malu akabuluibua. (2 Kolinto 12:1-7) Katupu kabidi muoyo bua se: wakafunda mikanda 14 ya ku mikanda 27 (lelu’eu mikanda mituma) ya mu Mifundu ya bena nkristo ya tshiena-Greke. Bua kuamba bimpe, yonso ya ku mikanda eyi kayakamupetesha lutambishi nansha lukese. Kadi, wakashala muena budipuekeshi.
Bilejilu bia mu matuku etu aa
14-16. (a) Mmunyi muvua mulombodi wa kumpala wa Société Watch Tower muikale tshilejilu tshilenga tshia budipuekeshi? (b) Tshilejilu tshiende ntshishilangane ne tshia nganyi?
14 Mu Ebelu 13:7, tudi tubala mubelu wa kudi mupostolo Paulo ne: “Nuvuluke aba badi ku mutu kuenu, bavua banumanyishe dîyi dia Nzambi, ne, pa kutangila ndekelu wa nsombelu wabo, nuidikije ditabuja diabo.” Mu diumvuangana ne dîyi-diludiki edi, tudi mua kuangata Charles Taze Russell, mulombodi wa kumpala wa Watch Tower Bible and Tract Society bu tshilejilu tshia mu matuku etu aa tshia ditabuja ditudi ne bua kuidikija. Uvua muntu muena budipuekeshi anyi? Bushuwa, uvua mudipuekeshi! Anu mudibi bilejibue bimpe, mu mikanda yende ya Malonga a mu Mifundu (angl.), mikanda isambombo ya mabeji matue ku 3 000, kakakula buende yeye muine musangu nansha umuepele. Mikanda idi yumvuija Bible mipatula kudi Watch Tower Bible and Tract Society idi ilonda dîyi-diludiki edi, kayena ikoka ntema ya bantu pa mêna kampanda adi asunguluja bayifundi to.
15 Mu Tshibumba tshia Nsentedi (angl.), Russell wakafunda dituku kampanda se: kavua mumanye miaku ya mushindu’eu bu mudi “Russellisme” (malongesha a Russell) ne “Russelliste,” (mulongi wa Russell) ivua baluishi bende batumika nayi, kadi wakayibenga ne muoyo umue. Wakafunda ne: “Mudimu wetu . . . uvua wa kusangisha bitupa bia bulelela bivua bimuangalake ne kubimanyisha bantu ba Mukalenge—kabuyi bu bualu bupiabupia, anyi bu buetu tuetu, kadi bu bua Mukalenge. . . . Mudimu udi Mukalenge usanka bua kutumika ne bipedi bietu bia budipuekeshi kawuvua wa dituadija kupita mudimu wa diibakulula, dilongolola, ne dilongamija malu.” Bushuwa, wakadienza mumanyishi wa mmuenenu ya mupostolo Paulo, anu mudiyi mu 1 Kolinto 3:5-7.
16 Mmuenenu wende uvua mushilangane menemene ne eu uvua Charles Darwin muleje. Mu mukanda wende wa kumpala Mbangilu wa bifukibua (angl.) wakapatulaye mu 1859, Darwin wakatumika misangu mivule ne muaku eu: dilongesha “dianyi,” kayi unemeka nansha kakese bivua bakuabu bambe kumpala pa bidi bitangila dilongesha dia didimenena dia bintu bionso. Samuel Butler, mufundi wa mikanda muende lumu wa mu siekele umue nende, wakapiisha Darwin, pa kuleja patoke se: bakuabu bantu bavule bakavua, kumpala kuende, bamane kulongesha dilongesha dia didimenena dia bintu bionso; ebi bidi biumvuija se: Darwin kavua mubangishi wadi nansha.
17. Tela bimue bilejilu bia budipuekeshi bivua muanetu Rutherford mufile.
17 Musadidi mukuabu muena lulamatu wa mu tshikondo tshietu etshi, uvua Yehowa Nzambi mutumike nende bikole, uvua Joseph F. Rutherford, utuatedi kuulu eku. Uvua mubingishi wa bukitu wa bulelela bua mu Bible, nangananga wa dîna dia Yehowa. Nansha muvuaye mumanyike kudi buonso bu nzuji Rutherford, uvua muntu muena budipuekeshi mu mutshima. Tshilejilu, dituku kampanda wakafila malongesha a nshindamenu pa tshivua bena nkristo ne bua kutekemena mu 1925. Mianda pakabengayi kuenzeka bilondeshile ditekemena diende, wakamanyisha ne budipuekeshi buonso bena dîku dia Betele wa Brooklyn ne: uvua mutupakane. Muena nkristo kampanda muela manyi a mu nyuma, uvua mutambe kulamatangana nende, wakajadika se: misangu mivule, uvua umvua muanetu Rutherford ulomba luse mu diumvuangana ne lungenyi ludi mu Matayi 5:23, 24, munkatshi mua bantu anyi pankayabu, bualu uvua mupatule muaku kampanda mubi, uvua mutape muena nkristo nende ku mutshima. Bivua bikengela bushuwa budipuekeshi bua eu uvua ku mutu kua bakuabu, kulombaye luse kudi uvua ku bukokeshi buende. Muanetu Rutherford wakafila tshilejilu tshilenga kudi batangidi buonso, mu tshisumbu, mu mudimu wa mutangidi muena-ngendu anyi ku filiale wa Société.
18. Mmiaku kayi ivua mulombodi muinayi wa Société muambe, idi isokolola budipuekeshi mu tshieledi tshiende tshia lungenyi?
18 Mutangidi muisatu wa Watch Tower Bible and Tract Society, Nathan H. Knorr, wakaleja pende se: nansha muvuaye ne bukokeshi munkatshi mua bena tshisamba tshia Yehowa, kavua uditumbisha bua muanzu wende to. Nansha muvuaye muzanzamuke mu dilongolola malu ne muikale ngamba-malu wa dilambu, uvua unemeka bikole bivua bakuabu benza. Nenku, dituku kampanda, wakakumbula muena mu Tshibambalu tshia difunda mikanda mu biro biende, kumuambila ne: “Muaba eu ke udi mudimu mutambe bunene ne kabidi mukole mutambe wenzekela. Ke bua tshinyi ndi ngukumbaja anu bikese.” Eyowa, uvua muena budipuekeshi pa kutumikila mubelu udi mu Filipoi 2:3, wa se: ‘ne budipuekeshi mu tshieledi tshia lungenyi, uvua wangata bakuabu bu bavua ku mutu kuende.’ Uvua wanyisha se: nansha muvua kusadila bu mulombodi wa Société kuikale ne mushinga munene, midimu mikuabu ivua payi ne mushinga. Bivua bikengela budipuekeshi bua kudiumvua mushindu awu ne kubiumvuija patoke nunku. Uvua tshikuabu tshilejilu tshilenga tshidi bantu buonso ne bua kuidikija, nangananga aba badi ne bujitu bunene bua butangidi.
19, 20. (a) Ntshilejilu kayi tshia budipuekeshi tshivua mulombodi muinayi wa Société mufile? (b) Ndiambuluisha kayi diatupetesha tshiena-bualu tshialonda bua kudima ngikadilu wetu wa budipuekeshi?
19 Mulombodi muinayi wa Société, Fred W. Franz, uvua pende tshilejilu tshilenga tshia budipuekeshi. Munkatshi mua bidimu bitue ku 32 biakasadilaye bu mulombodi-tshindondi wa Société, wakenza bivule bua kufunda [biena-bualu bia] bibejibeji ne kulongolola miyuki ya mpuilu; kadi, mu muanda eu, kavua uditeka ntunga-mulongo to, kavua ukoka nansha kakese ntema ya bantu kudiye. Tshilejilu tshia kale, tshia muomumue ne etshi tshidi mua kutedibua. Pakatshimunaye bena Amona ku Rabbah, Joabe wakatabalela bua lumu lua ditshimuna adi baluambike Mukalenge Davidi.—2 Samuele 12:26-28.
20 Bushuwa, kudi bilejilu bilenga bivule, bia kale ne bia lelu’eu, bidi bitupetesha mabingila makole bua kuikala bena budipuekeshi. Kabidi, buetu tuetu, kudi mabingila mavule bua tuetu kuikala badipuekeshi, muanda muakane udi utuambuluisha bua kuikala bena budipuekeshi utualua kukonkonona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.
[Mêyi adi kuinshi]
a “Didipuekesha” badi batumika nadi misangu mivule ne diumvuija dia “kujinga bua kudileja se: udi ku mutu kua bakuabu.” Kadi, diumvuija diadi dia pa muaku—didi mu New World Translation—“nkololola,” “kupidia masanka a muanzu kampanda.”—Tangila Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary.
b Ekesode 34:6; Nomba 14:18; Nehemiya 9:17; Misambu 86:15; 103:8; 145:8; Yoele 2:13; Yona 4:2; Nahuma 1:3.
Utshidiku muvuluke anyi?
◻ Lutambishi ludi lupatuisha bipeta kayi?
◻ Nnganyi udi mufile tshilejilu tshilenga tshitambe tshia budipuekeshi?
◻ Ntshinyi tshidi tshileja muntu uvua tshilejilu tshibidi tshitambe bunene tshia budipuekeshi?
◻ Ntshilejilu kayi tshilenga tshia budipuekeshi tshivua mupostolo Paulo mufile?
◻ Mbilejilu kayi bia bantu ba mu matuku etu aa bia budipuekeshi bitudi nabi?
[Tshimfuanyi mu dibeji 15]
Yezu wakafila tshilejilu tshilenga tshia budipuekeshi
[Tshimfuanyi mu dibeji 16]
Paulo wakafila tshilejilu tshilenga tshia budipuekeshi
[Tshimfuanyi mu dibeji 17]
Muanetu Russell kakadiambika butumbi bua malu wonso akafundaye