TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w94 1/2 dib. 32
  • “Mmupite too ne tshimenga tshikole”

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • “Mmupite too ne tshimenga tshikole”
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
w94 1/2 dib. 32

“Mmupite too ne tshimenga tshikole”

“BILONDESHILE mudi malu apitakana lelu’eu, bana 40 pa lukama ba bena Amerike badi bantemu ba difua dia mabaka a baledi babo kumpala kua kabayi banji kukumbaja bidimu 18.” (Science, dia 7 Kabalashipu 1991) Etshi ntshishiferi kayipu tshidi tshikuatshisha buôwa! Bua tshinyi bidi bienzeka nunku?

Mu diandamuna ku nkonko mimuela kudi tshikandakanda tshia The Boston Globe, Edward M. Ginsburg, nzuji udi utumika ku kabadi ka bilumbu bidi bitangila mianda ya mabaka, ufidile wende mmuenenu. Wakamba ne: “Tudi bena buîminyi. Tudi tujinga ‘anu buanyi meme.’ Tudi tuebeja ne: ‘ntshinyi tshidi kuoku buanyi meme mpindieu?’ Tudi tujinga anu kusankishibua diakamue.”

Buîminyi bua mushindu’eu budi bulela dikinangana ne matandu mu dibaka. Nzuji Ginsburg udi wamba ne: padi bena dibaka bafika too ne ku kabadi ka dishipa dibaka, mulume ne mukaji badi bakeba kudibingisha. Badi bajinga ne muntu abambile ne: wewe ke udi mubinge, kadi, muena diebe mmupiile. Mbasue bua muntu abambile ne: wewe ke “watshimunyi mvita.”

Miaku yende idi ituvuluija lusumuinu elu lufundisha ku spiritu: “Muanetu udibo benzele bualu bubi mmupite too ne tshimenga tshikole.” (Nsumuinu 18:19) Eyowa, dîba didi matandu apatuka mu dibaka, mulume anyi mukaji udibo benzele bibi udi mua kubula meji pa kushala amu mujoboka. Misangu mivule, badi babenga kumvuangana, amu bu “tshimenga tshikole” tshinyungulula kudi baluishi.

Malu adi ne bua kuenzeka nunku anyi? Nansha kakese; kadi, kudi mushindu mukuabo wa kupita nawu. Mabaka adi ashindama ne ananukila padi mulume ne mukaji, bituadijile ku didisanga diabo, batumikila miaku ya mupostolo Paulo eyi: “Nulue bimpe umue kudi mukuabo, buwule tente ne diditeka dia pa muaba wa bakuabo, nubuikidilangana bilema ku budisuile umue kudi mukuabo anu bu mudi Nzambi kabidi ku butuangaji bua Kristo munubuikidila bilema ku budisuile.” (Efeso 4:32) Mbipepele bua kudima bikadilu bia mushindu’eu anyi? Ki mmisangu yonso to. Kadi, mmunyi mudibi bipepele bua kushipa dibaka? Tuambe tshinyi bua tunyinganyinga ne ntatu ya mfranga bikebesha kudi dibaka didi difua? Tuambe tshinyi bua bana, badi misangu mivule bashala ne bimanyinu bia difua dia dibaka dia baledi babo too ne ku bukulumpa buabo?

Mbipite buimpe bua mulume ne mukaji batumika bua kukuba dibaka ne kuepuka bua kushala mujoboke kudi muena dibaka nende, amu bu “tshimenga tshikole.” Mubelu wa Paulo kudi bena nkristo mmukumbanyine bena dibaka: “Divuadikayi dinanga, bualu ntshisuikidi tshipuangane tshia buobumue.”​—Kolosai 3:14.

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 32]

The Complete Encyclopedia of Illustration/​J. G. Heck

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu