Bible—mmulamibue too ne mu matuku etu aa kudi Nzambi
LELU’EU, pa tshibidilu, Mifundu mifunda mu tshiena-Ebelu ne mu muakulu wa Araméen idi ibikidibua bu “Dipungila Dikulukulu.” Ebi mbiashila pa dibala dia 2 Kolinto 3:14 mu nkudimuinu ya Vulgate Latine ne King James Version. Kadi, tshiambilu “dipungila dikulukulu” tshidi mu mvese eu ki ntshilelela to. Muaku wa tshiena-Greke di·atheʹkes apa udi umvuija “tshiovo,” anu mudibi mu miaba 32 mikuabo mudiwu mu mifundu ya tshiena-Greke. Nkudimuinu mivule ya buena-lelu idi itumika ne tshiambilu tshilelela “tshiovo tshikulukulu.”—Tangila Nkudimuinu ya The new English Bible, Revised Standard version ne Bible de Jérusalem.
Mupostolo Paulo kêna wakula apa bua Mifundu ya tshiena-Ebelu ne tshiena-Araméen mu ka-bujima kayi to. Pashishe, kêna usua kuamba ne: Mifundu ya bena nkristo mmifunda ku spiritu wa Nzambi idi yenza “dipungila dipiadipia (anyi, tshiovo).” Mupostolo udi wakula bua tshiovo tshikulukulu tshia Mikenji, tshifunda kudi Mozese mu mikanda itanu ya kumpala tshikale patshi tshimue tshia ku bitupa bia Mifundu mifunda kumpala kua tshikondo tshia bena nkristo. Bua kabingila aku udi wamba mu mvese udi ulonda ne: “mu tshikondo kayi tshionso Mozese udi ubadibua.”
Nanku, kakuena kabingila kajalame ka kubikila Mifundu ya tshiena-Ebelu ne ya tshiena-Araméen bu “Dipungila Dikulukulu” ne bua kubikila Mifundu ya tshiena-Greke ya bena nkristo bu “Dipungila Dipiadipia.” Yezu Kristo yeye muine uvua ubikila mulongolongo wa mikanda minsantu bu “Mifundu.” (Matayi 21:42; Mako 14:49; Yone 5:39) Mupostolo Paulo uvua uyibikila bu “Mifundu minsantu,” “Mifundu,” ne bu “mikanda minsantu.”—Lomo 1:2; 15:4; 2 Timote 3:15.
Kukosolola Bible mu nshapita ne mvese (Nkudimuinu wa King James Version udi ne nshapita 1 189 ne mvese 31 102) kakuakenjibua kudi bafundi ba diambedi to, kadi ngakajilu eu muimpe mutambe udi wambuluisha wakenjibua siekele bungi kampanda kunyima. Mikanda yonso misanga 66 idi yenza Bible mbipeta bia mudimu umuepele, ntshintu tshijima tshikumbane. Amu bu mudi nshapita ne mvese mikale yambuluisha patupu bua dilonga dia Bible, kadi kayiyi ipatshila kunyangakaja buobumue bua yonso, mbia muomumue ne dikosolola dia Bible mu [bitupa], didi dienzeka bilondeshile muakulu udibu bafunda mivungu itudi tupeta.
Lelu’eu, bua kabingila aku, tudi ne Mifundu ya tshiena-Ebelu ne ya tshiena-Greke, pamue ne tshiambilu “ya bena nkristo” tshisakidila ku shòò bua kuyisunguluja ne nkudimuinu wa Septante wa tshiena-Greke, udi yeye muikale tshitupa tshia Mifundu ya tshiena-Ebelu mikudimuna mu tshiena-Greke.
Mufundi ng’umuepele tshianana, kadi wakatumika ne ba-sekretere 40 anyi ba-scribe bua kufunda Dîyi dia Yehowa ku spiritu munsantu. “Mufundu wonso mmufunda ku spiritu wa Nzambi,” ne ebi bidi kabidi bitangila mikanda ya mu Mifundu ya tshiena-Greke ya bena nkristo pamue ne “Mifundu mikuabo mishale.”—2 Timote 3:16; 2 Petelo 3:15, 16.
Tshiambilu etshi “mmufunda ku spiritu wa Nzambi” ndikudimuna dia tshiambilu tshia mu tshiena-Greke the·oʹpneu·stos, tshidi tshiumvuija “mmueyela kudi Nzambi.” Pa ‘kueyela’ bantu bena lulamatu, Nzambi wakasaka spiritu wende, anyi bukole buende buenzeji, bua kutumikabu nabu ne kuludika tshivuaye usua kufundisha, bualu amu mudibi bifunda, “mulayi nansha musangu umue ki mmulue ku disua dia muntu, kadi bantu bakakula ku butuangaji bua Nzambi bu muvuabu basakibue kudi spiritu munsantu.”—2 Petelo 1:21.
Tuikale ne dianyisha bualu Nzambi Wa-Bukole-Buonso wakafundisha Mukanda wa Dîyi diende dilelela mu ngakuilu mupepele bua kumvua ne kukudimunyibua mu muakulu kayi wonso. Mbimpe bua tuetu “kuwutabalela bu muinda udi ukenka mu muaba wa mufitu” mu siekele eu wa 20. (2 Petelo 1:19; Musambu wa 119:105) Bushuwa, muntu udi “diende disanka dikale mu mikenji ya Yehowa, ne mu mikenji Yende udi ubalamu ne dîyi dia panshi panshi munya ne butuku” ne udi utumikila malu adiye ubala, ng’eu udi ulubuluka ne udi ne disanka.—Musambu wa 1:1, 2.