TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w94 1/3 dib. 13-17
  • Bimuma—bimpe ne bibi

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Bimuma—bimpe ne bibi
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Tshikena-kumona tshia mfigi mimpe
  • Tshikena-kumona tshia mfigi mibi
  • Tshibondo tshia mu tshifuanyi tshia mfigi mibole mu matuku etu aa
  • Dilongesha dia kutudimuija nadi
  • Udi ne ‘muoyo wa kumanya’ Yehowa anyi?
    Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo—2017
  • Udiku ne ‘muoyo wa kumanya’ Yehowa anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
  • Muntu ne muntu neasombe muinshi mua mutshi wende wa mfigi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2003
  • Amosa uvua musangishi anyi mutubudi wa tumuma?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1994
w94 1/3 dib. 13-17

Bimuma​—bimpe ne bibi

“Yehowa wakandeja, ne monayi! bibondo bibidi bia mfigi . . . Bua tshimue tshia ku bibondo, mfigi ivua mimpe menemene, amu bu mfigi ya diambedi; ne bua tshikuabo tshibondo, mfigi ivua mibi menemene, kayivua mua kudiibua bua bubi buayi.”​—YELEMIYA 24:1, 2.

1. Mmu mushindu kayi muakumvuila Yehowa tshisamba tshiende, Izalele, luse, kadi mmunyi muakandamunabu?

TUDI mu tshidimu tshia 617 K.B.B., bidimu dikumi bulubulu kumpala kua dilumbuluisha dikumbanyine divua Yehowa mufundile Yeruzaleme ne bana bende kukumbanadi. Kudi mpindieu bidimu 30 katshia Yelemiya watuadija kulongesha ne bukole buende buonso. Monayi diumvuija dia dikema didi Esdrase ufila pa nsombelu uvuaku mu 2 Kulondolola 36:15: “Yehowa, Nzambi wa bankambua babo uvua ubatumina madimuija ku butuangaji bua batuadi ba mikenji bende, utuma ku musangu ne ku musangu, bualu uvua umvuila tshisamba tshiende ne tshisombedi tshiende luse.” Mbipeta kayi biakapatuka ku madikolela aa wonso? Diakabi, Esdrase udi utungunuka mu mvese wa 16 ne: “Kadi, bavua bangata batuadi ba mikenji ba Nzambi mulelela ne kapeja, ne bapetula mêyi ende ne baseka baprofete bende, too ne pakatamba tshiji tshia Yehowa kukola bua tshisamba tshiende, too ne muvuaku kakutshiyi luondapu.”

2, 3. Umvuija tshikena-kumona tshia mushinga mukole tshivua Yehowa muleje Yelemiya.

2 Ebi bidi biumvuija se: ditunga dia Yuda divua ne bua kubutudibua dijima anyi? Bua kupeta diandamuna, tukonkononayi tshikena-kumona tshia mushinga mukole tshivua Yelemiya mupete ne tshifunda mu nshapita wa 24 wa mukanda udi ne dîna diende. Mu tshikena-kumona etshi, Nzambi mmutumike ne bibondo bibidi bia bimuma bia mfigi bua kufuanyikija bienzedi bivuaye umona munkatshi mua tshisamba tshivuaye mudie natshi tshiovo. Bienzedi ebi nebilejibue ku mishindu ibidi ya bimuma: bimpe ne bibi.

3 Mu Yelemiya nshapita wa 24 mvese wa 1 ne 2, muprofete wa Nzambi udi umvuija bivuaye mumone: “Yehowa wakandeja, ne monayi! bibondo bibidi bia mfigi biteka ku mpala kua ntempelo wa Yehowa, pakavua Nebukadnezare, mukalenge wa Babilone, mumane kuya mu bupika ne Jekoniase, muana wa Jehoyakime, mukalenge wa Yuda, yeye pamue ne bana ba mukalenge wa Yuda, ne bena midimu ya bianza, ne biibaki ba bibumba, mumbuke nabo ku Yeruzaleme, bua kuya nabo ku Babilone. Bua tshimue tshia ku bibondo, mfigi ivua mimpe menemene, amu bu mfigi ya diambedi; ne bua tshikuabu tshibondo, mfigi ivua mibi menemene, kayivua mua kudiibua bua bubi buayi.”

Tshikena-kumona tshia mfigi mimpe

4. Tshikena-kumona tshia mfigi tshidi ne mukenji kayi wa dikankamija bua bena Izalele ba lulamatu?

4 Yeye mumane kuebeja Yelemiya bivuaye umona, Yehowa wakamuambila mu mvese 5 too ne wa 7 ne: “Anu bu mfigi eyi mimpe, nenku, ke mungatangila bapika ba Yuda bandi ngipata mu muaba eu bua kuyabo ku ditunga dia bena Kadeya, mu mushindu muimpe. Ne nenjalamije dîsu dianyi kudibo, mu mushindu muimpe, ne bushuwa, nembalukije mu ditunga edi. Ne nembiibake, ne tshiakubumbula to; ne nembakune, ne tshiakushimbula to. Ne nembapeshe mutshima bua kummanyabo se: ndi Yehowa; ne nebikale ne bua kulua tshisamba tshianyi, ne meme, nendue Nzambi wabu, bualu nebapingane kundi ne mutshima wabu mujima.”

5, 6. (a) Mmunyi muvua bamue bena Izalele ‘bipatshibue mu mushindu muimpe’ bua kuya ku ditunga dia bena Kadeya? (b) Mmunyi muvua Yehowa ‘mujalamije dîsu diende mu mushindu muimpe’ kudi bena Izalele ba lulamatu bavua ku bupika?

5 Bilondeshile mêyi aa a Yehowa, mbimueneke se: bikondo bilenga bivua ne bua kulua ku shòò, ditunga dia Yuda kadivua ne bua kubutudibua dionso dijima to. Kadi tshibondo etshi tshia mfigi mimpe tshidi tshiumvuija tshinyi?

6 Jekoniase, peshi Jehoyakine, uvua ukokesha mu Yuda kukadi anu ngondo isatu ne matuku dikumi patupu pakanyishaye bua kufila Yeruzaleme mu bianza bia mukalenge Nebukadnezare. Ku aba bavua baya nabu ku bupika kuvua kabidi Danyele ne bena Ebelu nende bakuabu basatu, Hananiah, Mischaël ne Azariah, pamue ne Yehezekele. Bapika aba bakuata mu mvita kabakashipibua kudi mukalenge wa Babilone to. Nunku, bivua bikumbanyine bua kuamba ne: Yehowa uvua mubalame bu biipata bua kuya ku ditunga dia bena Kadeya, mu mushindu muimpe. Udiku mutabalele se: Yehowa uvua kabidi mulaye bua ‘kujalamija dîsu diende kudibo, mu mushindu muimpe anyi?’ Mmunyi muakakumbana mêyi aa? Kunyima kua bidimu 80, mu tshidimu tshia 537 K.B.B., Yehowa wakasaka mukalenge Cyrus ku diela mukenji uvua upesha bashadile ba ku ndelanganyi yabo bukenji bua kualukila ku ditunga dia Yuda. Bena Yuda aba ba lulamatu bakiibaka tshiakabidi tshimenga tshia Yeruzaleme; kuibaka ntempelo mupiamupia bua ntendelelu wa Nzambi wabu, Yehowa; ne bakapingana kudiye ne mutshima wabu mujima. Nunku, mu malu aa wonso, bapika aba ne ndelanganyi yabo bavua bu mfigi mimpe menemene ya diambedi bua Yehowa.

7. Ndîba kayi ne mmu ngumvuilu kayi muvua dîsu dia Yehowa dijalamija ‘mu mushindu muimpe’ pa kasumbu ka Yelemiya ka mu matuku etu aa?

7 Udi uvuluka se: mu muyuki udi ufuma ku dijika, uvua mushindamene pa mêyi a buprofete a Yelemiya, tuvua bamone se: mine mêyi aa adi ne diumvuija kampanda bua siekele eu wa 20. Nshapita wa 24 ki mmushadile pende kunyima. Mu bidimu bikole bia Mvita Mibidi ya buloba bujima, basadidi bavule baditshipe kudi Yehowa bakapeta ntatu mu mushindu kampanda peshi kansanga bua buenzeji bubi bua Babilone Munene. Kadi, Yehowa uvua ne ‘dîsu dijalamija kudibo, mu mushindu muimpe.’ Nenku, ku butuangaji bua Cyrus Munene, Yezu Kristo, Yehowa wakadiatakaja difimpakajibua divua Babilone Munene ubakandamena nadi ne wakababueja ku kakese ku kakese mu mparadizu wa mu nyuma. Bena Izalele aba ba mu nyuma bakandamuna [ku tshienzedi etshi tshia] Yehowa pa kupingana kudiye ne mutshima wabu mujima. Pashishe, mu 1931, bakanyisha ne disanka dionso dîna dia Bantemu ba Yehowa. Bushuwa, kutuadijila apu, bivua bikumbanyine bua kuamba ne: bavua balue bu tshibondo tshia mfigi mimpe menemene ku mêsu kua Yehowa.

8. Mmushindu kayi udi Bantemu ba Yehowa bamanyisha mukenji wa Bukalenge musheme bu tshimuma tshia mfigi?

8 Ku lukuabu luseke, Bantemu ba Yehowa ki mbapange kukumbaja tshipatshila tshia buimpe bukena-butuakanyine buvua Nzambi mubaleje pa kubapikula mu nkanu ya Babilone Munene nansha. Kabakalama buabu nkayabu mukenji wa Bukalenge musheme bu tshimuma tshia mfigi to, kadi bakawumanyisha mu diumvuangana ne mêyi a Yezu adi mu Matayi 24:14: “Lumu luimpe elu lua bukalenge nelumanyishibue pa buloba bujima budi bantu bâse, bu tshimanyinu kudi matunga wonso.” Kuakapatuka bipeta kayi? Bantu bapite pa 4 700 000 bafuane mikoko, badi kabayi bena Izalele wa mu nyuma, bakapatuka munkatshi mua Babilone Munene!

Tshikena-kumona tshia mfigi mibi

9. Mfigi mibi mu tshikena-kumona tshia Yelemiya ivua ifunkuna banganyi, ne ntshinyi tshivua ne bua kubenzekela?

9 Kadi, netuambe tshinyi bua tshibondo tshia mfigi mibi tshitela mu tshikena-kumona tshia Yelemiya? Yehowa udi ukoka mpindieu ntema ya Yelemiya pa kumuambila, anu bu mutudi tubibala mu Yelemiya nshapita wa 24, mvese wa 8 too ne wa 10 ne: “Anu bu mfigi mibi idi kayiyi mua kudiibua bua bubi buayi, monayi bushuwa tshidi Yehowa muambe: ‘Nenku, nemfile Sedekiase, mukalenge wa Yuda, ne bana bende yeye mukalenge, ne bashadile ba Yeruzaleme, batshidi bashale mu ditunga edi, ne aba badi basombe ku ditunga dia Ejipitu​—nenku nembafile kabidi bua luzakalu ne tshipupu bibakuate, mu makalenge wonso a pa buloba, bua kubapendabo, ne kubamba mêyi mu nsumuinu, bua kubasekabo, ne kubelabo milawu, mu miaba yonso ingabatangidija. Nembatumine muele, tshiyole tshia nzala ne tshipupu tshia masama, too ne pajiminabo pa buloba bumvua mubapeshe, buobo ne ba-kakuabo.’”

10. Bua tshinyi ku mêsu kua Yehowa Sedekiase uvua ‘mfigi mubi’?

10 Nunku, Sedekiase mmuvue bushuwa ‘mfigi mubi’ ku mêsu kua Yehowa. Kavu’anu mutombokele mukalenge Nebukadnezare pa kutupa ku mutshipu uvuaye muenze bua kuleja lulamatu kudi mukalenge eu mu dîna dia Yehowa, kadi uvua kabidi muimanshe menemene luse luvua Yehowa umuleja ku butuangaji bua Yelemiya. Wakafika too ne ku dielesha Yelemiya mu lukanu! Kakuena tshidi tshikemesha padi Esdrase mumvuije mu tshikoso mmuenenu wa mukalenge eu amu bu mudiye muenze mu 2 Kulondolola 36:12: “Uvua wenza bivua bibi ku mêsu kua Yehowa, Nzambi wende. Kavua udipuekesha to.” Ku mêsu kua Yehowa, Sedekiase ne aba buonso bavua bashale mu Yeruzaleme bavua bu tshibondo tshia mfigi mibi, mfigi mibole!

Tshibondo tshia mu tshifuanyi tshia mfigi mibole mu matuku etu aa

11, 12. Mfigi mibi lelu’eu idi ifunkuna banganyi, ne ntshinyi tshiabenzekela?

11 Tukudimuke mpindieu kudi bantu badi batunyunguluke lelu. Kanuenaku nuela meji bua se: tudi mua kusanganamu tshibondo tshia mu tshimfuanyi tshia mfigi mibi anyi? Nanku, tuanjibi kukonkonona mianda pa kufuanyikija tshikondo tshietu etshi ne tshia Yelemiya. Mu siekele eu wa 20, Yehowa udi utumika ne kasumbu ka Yelemiya, bashadile ba ku bela manyi a mu nyuma, bua kudimuija matunga ku musangu ne ku musangu ne: mu tshitupa tshîpi emu, ukadi pa kulekela bua tshiji tshiende kubudikatshi ku dikenga dinene. Udi usengelela bukua-matunga bua kumupingajilawu butumbi budi bukumbanyine dîna diende, bua kumutendelela ne spiritu ne bulelela ne kuitaba Muanende, Mukalenge Yezu Kristo, bu Mfumu mumanyike ne muanyishibue. Mmuenenu kayi utudi tumona kudi matunga? Wa muomumue ne uvuaku mu matuku a Yelemiya. Matunga mmatungunuke ne kuenza malu adi mabi ku mêsu kua Yehowa.

12 Kadi, nnganyi udi ukankamija mmuenenu eu wa buntomboji? Nnganyi udi mutungunuke ne kudiwula batumibue aba ba Nzambi bafuanangane ne Yelemiya pa kuvila ngikadilu wabu wa ba-ministre ba Nzambi? Nnganyi udi mutungunuke ne kudiwula Dîyi dia Nzambi? Nnganyi udi musonsodi wa makengeshibua wonso adi Bantemu ba Yehowa bapetangana nawu mu tshikondo tshietu etshi? Diandamuna ndidimuenekele kudi buonso: mbukua-buena-nkristo, nangananga bamfumu ba bitendelelu! Anjayibi kuvuluka bimuma bionso bibole, bibi, bidi bukua-buena-nkristo bupatule bitukadi bakule bualu buabi mu tshiena-bualu tshishale! Eyowa, kudi bushuwa tshibondo tshia mu tshimfuanyi tshia mfigi mibi pa buloba mu matuku etu aa. Yehowa udi wamba ne: “kayivua mua kudiibua bua bubi buayi.” Mêyi a Yehowa mafila ku butuangaji bua Yelemiya atshidi ambibua ne bukole buonso mu tshikondo tshietu etshi: ‘Nebajimine’! Kakuakuikala luondapu ku tshiji tshikole tshidi Yehowa mukuatshile bukua-buena-nkristo to.

Dilongesha dia kutudimuija nadi

13. Mu diumvuangana ne miaku ya Paulo idi mu 1 Kolinto 10:11, mmunyi mutudi mua kumvua tshikena-kumona etshi tshia bibondo bibidi bia mfigi?

13 Patudi tukonkonona bipeta bia mukenji wa didimuija mufila ku spiritu wa Nzambi ne mumanyisha kudi Yelemiya, miaku ya mupostolo Paulo idi mu 1 Kolinto 10:11 idi ibuela mu matshi muetu: “Pabi, malu aa avua abafikila bu tshilejilu, ne akafundibua bua kutuambuluishawu bu didimuija, kutudi tuetu badi nshikidilu wa bulongolodi ebu bua malu mufikile.” Tudi tuangata ne mushinga, muntu yonso pa nkayende, didimuija ditusokoluela kudi tshikena-kumona tshia bibondo bibidi bia mfigi anyi? Muanda utuakonkononyi apa ntshimue tshitupa tshinene tshia mianda yakenzekela Izalele bua kutuambuluisha bu didimuija dia tshilejilu kutudi.

14. Mmunyi muakandamuna Izalele ku dimutabalela dia dinanga dia kudi Yehowa?

14 Ndekelu wa bionso, tuvuluke tshivua Yehowa muambile mukalenge Davidi pa bidi bitangila Izalele, bilondeshile 2 Samuele 7:10: “Bushuwa, nempeteshe tshisamba tshianyi, Izalele, muaba, ne nentshijadikemu.” Yehowa uvua mutabalele tshisamba tshiende tshia Izalele ne dinanga dionso mu mishindu yonso. Bena Izalele bavua ne mushindu wa kukuama mamuma mempe mu nsombelu wabu. Bavu’anu ne bua kuteleja dilongesha dia Yehowa ne kutumikila mêyi-matuma ende. Kadi, anu bakese menemene ba munkatshi muabo ke bakenza nunku. Bavule bavua bena tshitshiu tshikole ne bantomboji, nunku bakakuama mamuma mabi, mamuma mabole.

15. Mmunyi mudi bena Izalele ba mu nyuma pamue ne benzejanganyi nabo ba mudimu bafuanangane ne mikoko bandamune ku luse lua Yehowa?

15 Nsombelu udi munyi mu matuku etu aa? Yehowa udi uleja luse luvule kudi bashadile ba Izalele wa mu nyuma ne benzejanganyi nabu ba mudimu bafuanangane ne mikoko. Dîsu diende ndijalamija dîba dionso kudibo katshia bapikudibua mu nyuma mu tshidimu tshia 1919. Anu bu muvuaye mubimanyishe ku butuangaji bua Yeshayi, dituku dionso badi bapeta dilongesha dia Nzambi dia kudi Mulongeshi mutambe bunene wa bionso biakafukibua, Yehowa Nzambi. (Yeshayi 54:13) Dilongesha edi dia Nzambi didi difidibua ku butuangaji bua Muanende musuibue, Yezu Kristo, ndikuamishe ditalala divulavulayi munkatshi muabu ne ndikoleshishe ku musangu ne ku musangu malanda adi pankatshi pabo ne Yehowa. Nsombelu kayi mupite bulenga wa mu nyuma utudi bapetele ku malanda awu​—nsombelu utudi tuetu buonso mua kumanya Yehowa, kumuteleja, ne kutungunuka ne kukuama mamuma mempe mu nsombelu wetu, mamuma adi bua butumbi bua Yehowa! Ne ebi bidi biumvuija muoyo buetu tuetu!

16. Mmunyi mudi muntu pa nkayende mua kutumikila tshikena-kumona etshi tshia bibondo bibidi bia mfigi?

16 Kadi, nansha mudi Nzambi uleja buimpe buende bukena-butuakanyine nunku, bamue badi anu balua bantomboji ne bapapija mitshima yabo, anu bu muvuabi bienzeka mu bukalenge bua kale bua Yuda, ne mu nsombelu wabu badi bakuama mamuma mabi, mamuma mabole. Ndiakabi kayipu! Muntu nansha umue wa munkatshi muetu kapetudi nansha kakese didimuija ditusokoluela patoke kudi bibondo abi bibidi bia mfigi​—bidi ne bimuma bimpe ne bibi. Bu mudi dikumbajibua dia dilumbuluisha dikumbanyine dia Yehowa kudi bukua-buena-nkristo butontolodi dienda disemena, tuangatayi ne mushinga musengelelu eu wa Paulo: ‘Endayi, mu mushindu udi mukumbanyine Yehowa, bua kumusankisha menemene, eku nutungunuka ne kukuama mamuma mu mudimu wonso muimpe.’​—Kolosai 1:10.

Diambulula “Bimuma​—bimpe ne bibi” pamue ne tshikoso tshia 1 too ne 4 bia “Tshilumbu tshidi pankatshi pa Yehowa ne matunga”

◻ Tshibondo tshia mfigi mimpe tshidi tshifunkuna tshinyi?

◻ Mmunyi muakaditandula tshikena-kumona tshia mfigi mibi?

◻ Yelemiya mmutupeteshe dilongesha kayi dia kutudimuija nadi?

◻ Tshidimu tshia 607 K.B.B. pamue ne tshia 1914 B.B. bivua ne diumvuija kayi dia pa buadi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Amu bu mfigi mimpe, tshisamba tshia Nzambi ntshikuame mamuma masheme a Bukalenge

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Bukua-buena-nkristo buadileji patoke mudibu bufuanangane ne tshibondo tshia mfigi mibi

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu