Lama muoyo mutoke bua ushale ne muoyo!
“DIULA Nzambi ne fuaku biebe!” Tshizubu tshia tshibejibeji tshietu tshidi tshileja mukaji wa Yobo, udi umutshintshimika ne mêyi aa. Bualu abu buakenzeka kukadi bidimu bitue ku 3 600. Kadi dibundibua adi ne miaku dia musadidi wa Nzambi wa lulamatu didi ditokesha muanda udi mukuata bukua-bantu too ne ku lelu’eu. Muena lulamatu Yobo wakakenga bua dijimija dikuate buôwa dia—bimuna biende, nzubu wende, bana bende dikumi. Mpindieu mubidi wende wakatuadija kukengeshibua ne disama dia munanunanu, e kumutetabi too ne ku mikalu ya dinanukila diende. Bivua bua tshinyi? Bualu muluishi munene wa Nzambi ne bantu, Satana Diabolo uvua wipatshila bua kuleja se: muntu kêna mua kulama muoyo mutoke kudi Nzambi mu mateta makole.—Yobo 1:11, 12; 2:4, 5, 9, 10.
Lelu’eu, anu bu muvuabi mu matuku a Yobo, “bena mu bulongolodi ebu buonso badi ku bukokeshi bua mubi,” Satana Diabolo. (1 Yone 5:19, NW) Bushuwa, malu aa adi kabidi malelela lelu’eu, bualu mpindieu “udi ubikidibua ne: Diabolo ne Satana, eu udi upambuisha buloba bujima budi bantu bâse,” mbamukupa pa buloba kumbukila mu diulu. (Buakabuluibua 12:9, NW) Ebi bidi biumvuija bua tshinyi makenga makole mmakuata bukua-bantu mu tshikondo tshietu etshi. Mvita ya Kumpala ya Buloba Bujima yakabudika mu 1914, ntshimanyinu tshia “ntuadijilu wa bipupu bia dikenga” bidi bienda bivula mu siekele eu wa 20.—Matayo 24:7, 8, NW.
Mu bulongolodi ebu bunyanguke bua tshikisu, utuku udiumvua se: wafiki ku mikalu ya dinanukila dia muntu anyi? Utuku anu udiebeja ne: ‘Muoyo udiku mua kuikala ne tshipatshila anyi?’ Pamu’apa ke muakadiumvua Yobo, kadi kakajimija nansha kakese ditabuja kudi Nzambi, nansha muakatupakanaye. Wakaleja dipangadika diende mu mêyi aa: “Too ne ku lufu luanyi tshiakulekela muoyo mutoke wanyi to!” Uvua ne dieyemena dia se: Nzambi ‘mmumanye muoyo mutoke wende.’—Yobo 27:5, NW; 31:6, NW.
Yezu Kristo, Muana muine wa Nzambi wakananukila pende mateta patshivuaye pa buloba. Satana wakabunda Yezu mu mishindu kabukabu. Wakababidila bintu bia ku mubidi bivua Yezu ukengela ne wakateta dieyemena Diende Dîyi dia Nzambi ku mukuna wa ditetshibua. (Matayo 4:1-11) Wakasaka ba-skribe batontolodi ne Bafarizeyi pamue ne babalondi babo bua kumutatshisha, kumushiminyina ne: uvua mupende Nzambi, ne kumuyila mu tshipangu bua kumushipa. (Luka 5:21; Yone 5:16-18; 10:36-39; 11:57) Biakenzelabu Yezu bivua bibi kupita biakenzelabo Yobo kudi bamusambi basatu ba dishima.—Yobo 16:2; 19:1, 2.
Mu budimi bua Jestemanyi, bu muvua Yezu wenda usemena ku nkomenu wa ditetshibua edi, wakambila balongi bende ne: “Anyima wanyi udi ne dibungama dia lufu.” Pashishe, “e kudiela mpala panshi, usambila wamba ne: ‘Tatuanyi, bu biobio mua kuenzeka, lupanza elu lupitshile kule! Kadi kabienzeki bu mundi musue meme, bienzeke bu muudi musue wewe.’” Ndekelu wa bionso, ku mutshi wa tshinyongopelu, mu dikumbana dia mêyi a bu-profete a Musambu wa 22:1 (NW), Yezu wakela lubila lukole ne: “Nzambi wanyi, Nzambi wanyi, bua tshinyi wandekedi?” Kadi Nzambi kavua mumulekele to, bualu Yezu wakalama muoyo mutoke mupuangane kudiye, e kushiya tshilejilu tshidi bena nkristo buonso balelela ne bua kulonda. Yehowa wakafuta dilama muoyo mutoke dia Yezu pa kumubiisha ku lufu ne kumubandisha pa muaba mutumbuke mu diulu. (Matayo 26:38, 39; 27:46; Bienzedi 2:32-36; 5:30; 1 Petelo 2:21) Nzambi neafute bakuabo buonso badi bia muomumue bashala ne muoyo mutoke kudiye.
Muoyo mutoke wa Yezu kawena ufila anu diandamuna dijima ku muanda uvua Satana mujule, apo mulambu wa muoyo wende wa muntu mupuangane wakapetesha tshia-bupikudi, tshidi tshipetesha bantu balami ba muoyo mutoke mushindu wa kubabidila muoyo wa kashidi. (Matayo 20:28) Diambedi, Yezu wakasangisha “kasumbu kakese ka mikoko” ya bela manyi a mu nyuma balua kudisangisha nende mu Bukalenge bua mu diulu. (Luka 12:32) Pashishe, “musumba munene” udi wenda usangishibua bua kupanduka ku “dikenga dinene” kuafuminawu bua kupiana muoyo wa kashidi pa buloba muinshi mua Bukalenge bua Nzambi.—Buakabuluibua 7:9, 14-17.
Yobo mulami wa muoyo mutoke neikale munkatshi mua miliyare ne miliyare ya bafue babiishibue pashishe bua kulua bena nsangilu wa ditalala pa “buloba bupiabupia.” (2 Petelo 3:13; Yone 5:28, 29) Anu bu mudibi bilejibue pa tshizubu tshikuabo tshia tshibejibeji tshietu etshi, Yobo wakafutshibua bua muoyo mutoke wende pakabenesha Yehowa “matuku a Yobo a ndekelu . . . kupita ntuadijilu wende.” Wakapeta makanda a mu nyuma bualu “kakenza mpekatu ne mishiku yende to.” Nzambi wakalepesha muoyo wende, e kumusakidila bikuabo bidimu 140. Bua bintu bia ku mubidi, wakamuvudijilabi misangu ibidi ku bionso bivuaye nabi bangabanga, ne Yobo “wakapeta bana ba balume muanda-mutekete ne ba bakaji basatu,” bana bende ba bakaji bavua benda bangatshibua bu balengele kupita buonso bavua mu ditunga. (Yobo 2:10; 42:12-17, NW) Kadi bionso ebi bivu’anu didianjila kulabula mabenesha ababidila balami ba muoyo mutoke mu Mparadizu wa “buloba bupiabupia.” Anu mualua bidi bifundibua mu mabeji adi alonda kuleja, udi pebe mua kubabidila disanka adi.
[Tshimfuanyi mu dibeji 4]
Yezu wakashiya tshilejilu tshipuangane tshia mulami wa muoyo mutoke