Nkonko ya babadi
Mmunyi mudi “mikoko mikuabo” ibabidila mpindieu midimu ya buakudi bunene bua Kristo Yezu mitela mu Ebelu 4:15, 16?
Nansha mudi mudimu wa Yezu wa bu Muakuidi Munene muikale diambedi ne mushinga bua aba bikala nende mu diulu, bena nkristo badi ne matekemena a pa buloba badi bababidila nansha mpindieu midimu ya buakuidi bua Yezu.
Kumbukila ku Adama, bantu mbuomekela bujitu bua mpekatu. Tudi tukenga bua dipanga bupuangane dipiana, anu bu muakakenga bena Izalele. Bavua baya kudi mulongolongo wa bakuidi banene ne bakuidi bambuluishi, bavua bafila milambu bua mpekatu yabo nkayabo bia muomumue ne bua ya bena tshisamba. Kunyima, Yezu wakedibua manyi bu muakuidi “wa ku mulongo wa Melekisedeke.” Kunyima kua kubiishibua ku lufu, Yezu wakadimuenesha kumpala kua Yehowa bua kufila mushinga wa mulambu wende wa muntu mupuangane.—Musambu wa 110:1, 4.
Ntshinyi tshidibi biumvuija buetu tuetu lelu’eu? Mu mukanda wende kudi bena Ebelu, Paulo wakakonkonona mudimu wa Yezu bu Muakuidi Munene. Mu Ebelu 5:1, tudi tubala ne: “Bualu bua muakuidi munene yonso, muangatshibue munkatshi mua bantu, udi ubueshibua mu mudimu bua kukuatshisha bantu mu malu a kudi Nzambi bua yeye afile bintu bihebua ne milambu mishiha bua mibi.” Pashishe mu mvese 5 ne 6, Paulo wakaleja ne: Yezu wakalua muakuidi munene, muanda utudi mua kubabidila.
Mmunyi nunku? Paulo wakafunda ne: “Nansha yeye muikale Muana, wakayila ditumikila ku malu akakengeye n’au. Hakavuishibueye ne buakane buonso, yeye wakalua muenzeshi wa luhandu lua tshiendelele kudi bonso badi bamutumikila.” (Ebelu 5:8, 9) Diambedi, mvese awu udi mua kutufikisha ku diela meji pa mutuababidila bulongolodi bupiabupia, palua kumbushibua ngikadilu wa mpekatu wa aba badi ne bulamatshi kudi Nzambi ne Yezu ne kupeta muoyo wa kashidi. Adi nditekemena dilelela, dishindamene pa mushinga wa mulambu mupikudi wa kudi Yezu ne mudimu wende bu Muakuidi Munene.
Pabi, bushuwa, tudi mua kubabidila nansha mpindieu mudimu wende anyi busadidi buende bu Muakuidi Munene. Bambisha Bena Hebreyi 4:15, 16, (Mukanda wa Mvidi Mukulu): “Bualu katuena ne [muakuidi munene, NW] mupange mua kutumvua pa butekete buetu; yeye pende bavua bamutete mu bionso bu tuetu, pa kumbusha bualu bubi. Nanku, tuyayi ne muoyo mukole ku nkuasa wa bulenga, tusanganeku luse, tumone kabidi mua kupeta diambuluisha diba diakane.” Ntshikondo kayi tshikala “diba diakane”? Mpatudi tukengela luse ne bulenga bukena butuakanyine. Buonso buetu, bua dipanga bupuangane dietu, tudi tujingulula dikengedibua edi mpindieu.
Ebelu 4:15, 16 udi umvuija ne: Yezu—udi mpindieu muakuidi mu diulu—uvua kabidi muntu, nunku udi mua kuikala uditeka pa muaba wa bakuabu. Banganyi? Tuetu. Dîba kayi? Mpindieu. Patshivuaye muntu, Yezu wakapeta bitshintshimiki ne bifimpakaji bitu bikuata bantu buonso. Tshikondo kampanda, Yezu uvua ne nzala ne nyota. Ne nansha muvuaye mupuangane, uvua upungila. Abi bidi ne bua kutukolesha ku muoyo. Bua tshinyi? Bualu Yezu bu muakakuatshikaye dipungi dia ku tshilelelu, mmumanye mututu tumvua pa tshibidilu. Kabidi, vuluka se: Yezu uvua ne bua kuakamangana ne matandu bua lubabu munkatshi mua balongi bende. (Mâko 9:33-37; Luka 22:24) Eyowa, dibungama divua dimukuata. Ebi kabienaku bitupetesha dieyemena dia se: udi umvua patudi tubungama, tuteketa mu mikolo anyi? Ke mudibi.
Padi diteketa mu mikolo dikukuata, ntshinyi tshiudi mua kuenza? Paulo wakamba ne: udi anu ne bua kuindila too ne pakuambuluisha Muakuidi Munene webe mu bulongolodi bupiabupia bua kulua mupuangane mu tshieledi tshia lungenyi ne mu mubidi anyi? Tòo. Paulo wakamba ne: “Tusanganeku luse, tumone kabidi mua kupeta diambuluisha diba diakane,” ne abi bidi kabidi bitangila dîba didiku mpindieu. Kupita apu, patshivua Yezu muntu, wakapetangana ne dikenga ne ntatu, “yeye pende bavua bamutete mu bionso bu tuetu.” Nunku patudi tuakamangana ne malu a mushindu’eu, mmudiakaje bua kutuambuluisha, pa kushindamena pa dijingulula diende dia tshitudi tuakamangana natshi. Ebi kabienaku bikukoka kudiye anyi?
Bambisha mpindieu mvese wa 16. Paulo udi wamba ne: tudi—ne ebi bidi bitangila bela manyi ne mikoko mikuabo—mua kusemena pabuipi ne Nzambi ne budikadidi bua diakula. (Yone 10:16) Mupostolo kavua usua kuamba ne: mu disambila tudi mua kuamba tshintu kayi tshionso tshitudi basue, nansha malu mabi, akena a kanemu. Bishilangane, bashindamene pa mulambu wa Yezu ne mudimu wende bu Muakuidi Munene, tudi mua kusemena pabuipi ne Nzambi nansha mutudi bena mpekatu.
Mushindu mukuabo utudi mua kubabidila nansha mpindieu midimu ya Muakuidi Munene wetu, Yezu Kristo udi utangila mpekatu yetu, anyi ntupakanyi. Eyowa, katuena tutekemena se: mu bulongolodi ebu Yezu neatuenzele malu wonso nkong a ku mulambu wende. Nansha bienzaye nunku, tuvua anu ne bua kuikala bapange muoyo wa kashidi. Udi uvuluka tshilejilu tshifunda mu Luka 5:18-26, tshia mulume muena tuneke muena bulalu buakapuekeshibua muinshi mu disoso pa musonga wa nzubu anyi? Yezu wakamuambila ne: “Mulumiana, mibi yebe idi mijimishibue.” Abi kabivua biumvuija mpekatu kampanda misunguluke yakakebesha tuneke to. Bivua ne bua kuikala biumvuija mpekatu ya muntu eu mu ka-bujima kayi, ne mu bualabale kampanda, bivua pamu’apa bitangila dipanga bupuangane diende dipiana, didi dikebesha binyongopelu.
Pa kushindamena pa mulambu uvuaye ne bua kufila, Yezu uvua mua kulalula mpekatu ya muntu, anu bu muvua mbuji wa Azazele ulalula mpekatu ya bena Izalele mu Dituku dia Dibuikidila dia Mpekatu. (Lewitiki 16:7-10) Kabidi, mulume muena tuneke eu utshivua anu muntu. Wakenza kabidi mpekatu, ne kunyima wakafua, anu bu mudi bena mpekatu ne bua kufua. (Lomo 5:12; 6:23) Tshiakamba Yezu katshivua tshiumvuija ne: mulume eu wakapeta muoyo wa kashidi diakamue to. Kadi mulume eu wakabeneshibua ne ndambu wa difuidibua luse mu tshikondo atshi.
Mpindieu anjibi kutangila nsombelu wetu. Bu mutudi bapange bupuangane, dituku dionso tutu tuenza bilema. (Yakobo 3:2) Ntshinyi tshitudi mua kuenza pa bualu abu? Ee, mu diulu tudi ne Muakuidi munene muena luse luvulavulayi utudi ku butuangaji buende mua kusemena pabuipi ne Yehowa mu masambila. Eyowa, anu bu muakafunda Paulo, buonso buetu tudi mua “kusemena pabuipi ne budikadidi bua diakula ku nkuasa wa bumfumu wa [Nzambi] wa bulenga bukena butuakanyine, bua tufuidibue luse ne tubabidile bulenga bukena butuakanyine bua diambuluisha mu tshikondo tshiakanyine.” Nunku, buonso badi lelu’eu mikoko mikuabo badi bushuwa bababidila masanka a mpatshi, kusangisha ne kuondo ka muoyo katoke, ku butuangaji bua midimu ya buakuidi bunene bua Kristo.
Bena nkristo buonso badi ne ditekemena dia pa buloba badi mua kuindila masanka matambe bunene mu bulongolodi bupiabupia budi buenda busemena pabuipi. Pashishe, Muakuidi Munene wetu wa mu diulu neatuenzele tshishiki malu wonso a ku mulambu wende, bua kufikisha too ne ku dilekedibua dijima dia mpekatu. Nealabaje kabidi masanka matambe bunene pa kutabalela makanda a mubidi ne a mu nyuma bia bantu. Ne Yezu nealabaje menemene dishidimunyibua dia tshisamba tshia Nzambi pa buloba, bualu kulongesha Mikenji kuvua bujitu bunene bua bakuidi mu Izalele. (Lewitiki 10:8-11; Dutelonome 24:8; 33:8, 10) Nunku, eku tubabidila midimu ya buakuidi bua Yezu mpindieu, bivule mbituindile!