TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w95 1/6 dib. 26-29
  • Ditumikila Nzambi mu dîku diabulukangane mu malu a ntendelelu

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Ditumikila Nzambi mu dîku diabulukangane mu malu a ntendelelu
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Bua tshinyi mbikole bua kuikala ne butumike?
  • Ntshinyi tshidi Nzambi utekemena kuudi?
  • Bena dibaka badi balubuluka mu dileja ditumikila Nzambi
  • Bana badi baleja ditumikila Nzambi
  • Tshidi bakuabo mua kuenza
  • Mabenesha ne masanka bia ku ditumikila Nzambi
  • “Wakayila ditumikila”
    ‘Luaku, undonde meme’
  • Butumike ndilongesha dimpe bua bana anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2001
  • Longoluela dîku diebe nsombelu wa kashidi
    Nsapi wa disanka mu dîku
  • Kudi mushindu wa kuikala ne disanka mu dîku nansha muena dibaka umue kayi muena Kristo
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2012
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
w95 1/6 dib. 26-29

Ditumikila Nzambi mu dîku diabulukangane mu malu a ntendelelu

“BIDI binsama kupita tshisûsu kayi tshionso tshinkuma pa mubidi. . . . Ndi ndiumvua bu muzaza mubidi mujima, kadi muntu nansha umue kêna mua kubimona.” “Imue misangu ntu njinga kulekela bua kutabalela muoyo wanyi . . . peshi kumbuka kashidi ku nzubu tshiyi ngalukila nansha kakese.” “Imue misangu bitu bikole bua kuela meji biakane.”

Miaku eyi miuwule ne mpampakenu idi isokolola nyanji ya diteketa mu mikolo ne bunkaya. Idi ifumina kudi bakengeshibue kudi buakulavi​—dibandibua, mikanu, dinyikibua mêna akena a kanemu, dipuwa dia kadiwu—​ne nansha dinyawudibua dia mubidi kudi bena dibaka nabu ne bena dîku. Bua tshinyi bantu aba badi bakengeshibua bikole nunku? Ng’anu bua dishilangana dia mitabuja pa malu a Nzambi. Mu nsombelu eyi, kusomba mu dîku diabulukangane mu malu a ntendelelu kudi kuvuija ntendelelu wa Yehowa muanda wa lutatu. Kadi, bena nkristo bakengeshibue bavule ba mushindu’eu badi balubuluka mu dileja ditumikila Nzambi.

Diakalenga, kanyinganyinga ne disumpakana bia mushindu’eu kabitu bisanganyibua mu mêku wonso mabulukangane mu malu a ntendelelu to. Pabi, bitu bienzeka. Wenu nzubu udi mu nsombelu mumvuija eu anyi? Nunku, bidi mua kuikala bikukolele bua kutungunuka ne kuleja kanemu bua muena dibaka nebe anyi bua baledi bebe. Biwikala inabanza anyi muana mu nsombelu wa mushindu eu, mmunyi muudi mua kulubuluka mu dileja ditumikila Nzambi mu nzubu muabulukangane mu malu a ntendelelu? Ndiambuluisha kayi didi bakuabo mua kupetesha? Ne mmunyi mudi Nzambi umona mene bualu ebu?

Bua tshinyi mbikole bua kuikala ne butumike?

Budinangi ne dipanga dianyisha bia mu bulongolodi ebu bidi ne buenzeji pa minyikibua ebe nkayebe a dipanga bupuangane ne bidi bivuija ditumikila Nzambi mvita ya munanunanu. Satana mmumanye muanda eu, ne tshipatshila tshiende tshidi tshia kunyanga dipangadika diebe dia kuikala muena nkristo. Utu pa tshibidilu utumika ne bena dîku badi ne dianyisha dikese anyi badi kabayi ne dianyisha ne kanemu bua mêyi-makulu a Nzambi. Manême mabandile a mu nyuma ne a bikadilu bilenga ebe mmashilangane bikole ne a bena dîku diebe badi kabayi bena kuitabuja. Ebi bidi biumvuija mmuenenu mibengangane pa bikadilu ne mudimu. (1 Petelo 4:4) Bifimpakaji bua kukusesuisha ku mêyi-makulu a Buena-nkristo bidi mua kuikala bikole menemene, bualu udi mutumikile dîyi-dituma edi: “Kanuikadi ne buobumue ne midimu mienza mu mîdima.” (Efeso 5:11) Ku mêsu abo, tshintu kayi tshionso tshiudi mua kuenza ki ntshiakane nansha. Dipanga kumvuangana ndikebesha kudi ntendelelu webe. Mamu kampanda, pakatataye bua bana bavua basama, wakalomba diambuluisha kudi bayende ne wakapeta diandamuna dia disendeka edi: “Udi ne dîba bua ntendelelu webe; kuena bualu ne diambuluisha nansha.” Mêyi a mushindu eu adi avuija kuikala bena butumike muanda mukole wa kukumbaja.

Pashishe kudi misangu inutu pamu’apa kanuyi numvuangana pa malu adi kaayi atupa Mifundu buludiludi. Kabidi, udi mujingulule se: udi umue wa ku bena dîku ne bua bualu ebu udi ne amue majitu. “Ntu mpampakana bikole pantu ngela meji pa mushindu udi tatu utuangata bualu ngajinguludi ne: udi udiumvua nkayende,” ke mudi Connie wamba. “Ndi ne bua kudivuluija pa tshibidilu bua kubenga kusuyibua bua buluishi bua tatu. Ndi ne bua kudiambila ne: kudi kabingila kanene ka bua tshinyi udi wandamuna mushindu awu peshi ubenga bushimate buetu mu bulelela. Satana udi mfumu wa ndongoluelu eu wa malu.” Susan, musela kudi mulume udi kayi muena kuitabuja, udi utonda ne: “Ku ntuadijilu mvua pa tshibidilu ngumvua se: mbimpe bua tubengangane​—kadi kabiakanenga to. Mvua mumanye ne: Satana uvua utumika nende bua kunteta.”

Madikolela a Satana bua ufike ku didiumvua bu muntu udi kayi ne mushinga adi pamu’apa mua kumueneka bu akena majoboke. Matuku adi mua kupita kakuyi diyukidilangana ne muena dibaka nebe. Nsombelu udi mua kulua wa bunkaya menemene. Ebi bidi binyanga dieyemena ne didinemeka ne bidi biteta ditumikila Nzambi diebe. Bana pabu badi bumvua dipungila dia mu tshieledi tshia lungenyi ne dia mubidi. Mu tshilejilu tshimue, nansha muvua baledi babu babenga, bansonga basatu basadidi ba Nzambi bakatungunuka ne kubuela mu bisangilu ne lulamatu luonso. Umue wa kudibu, udi mpindieu ministre wa ku dîba ne ku dîba, udi utonda ne: “Tuvua tudiumvua bazembeja ne bapungija mu tshieledi tshia lungenyi; katuvua mua kulala to; tuvua ne dibungama dikole.”

Ntshinyi tshidi Nzambi utekemena kuudi?

Ditumikila Nzambi didi misangu yonso ne bua kutekibua pa muaba wa kumpala, ne butumike budi ne mikalu kudi bumfumu bua mulume budi misangu yonso ne bua kuikala anu bu mudi Yehowa utuma dîyi. (Bienzedi 5:29) Abi bidi mua kuikala bikole, kadi bidi mua kuenzeka. Tungunuka ne kueyemena Yehowa bua diambuluisha. Mmusue bua wewe “kumutendelela ne spiritu ne bulelela” ne kuteleja ne kukokela bulombodi buende. (Yone 4:24, NW) Dimanya didi difumina mu Dîyi dia Nzambi, padidi diuwuja mutshima muakane, didi disonsola butumike bua ku budisuile. Nansha mudi nsombelu yebe nkayebe mua kushintuluka, Yehowa kêna mua kushintuluka to, nansha Dîyi diende padi. (Malaki 3:6; Yakobo 1:17) Yehowa mmuomekela mulume bumfumu. Ebi bidi anu bilelela nansha yeye muikale witaba bumfumu bua Kristo peshi kayi ubuitaba. (1 Kolinto 11:3) Nansha mudi bumfumu bua mulume udi kayi muena kuitabuja mua kuikala bukole bua kuanyisha ne kunanukila biwakama tshinyangu ne dipuekeshibua bia munanunanu, mulongi Yakobo udi wamba ne: “Meji adi afumina kuulu adi . . . madiakaje bua kutumikila.” (Yakobo 3:17, NW) Bua kuanyisha bumfumu ebu kabiyi mu ngumvuilu wa kubidi ne kubuitaba bidi bilomba spiritu wa Nzambi, nangananga dimuma diende dia dinanga.​—Galatia 5:22, 23.

Pawudi munange muntu kampanda, mbipepele menemene bua kuleja ditumikila Nzambi kudi bumfumu bubanjija kudi Nzambi. Efeso 5:33 udi ubela ne: “Kadi nuenu kabidi, mulume ne mulume, anange mukashi wandi bu mudiye udinanga; ne mukashi anemeke bayandi.”

Anjibi kuangata tshilejilu tshia Yezu. Bakamuamba mêyi mabi ne bakamunyaula, kadi nansha musangu umue kakapenda muntu. Wakalama lumu lukena kalema. (1 Petelo 2:22, 23) Bua Yezu kuakama kanyawu kakole ka mushindu’eu, uvua ukengela dikima dia dikema ne dinanga dikena dishintuluka bua Tatuende, Yehowa. Kadi, dinanga “didi dinanukila malu wonso.”​—1 Kolinto 13:4-8, NW.

Paulo wakavuluija muena mudimu nende Timote, ne udi utuvuluija petu lelu’eu ne: “Nzambi wakatupesha ki nspiritu wa buôwa, kadi wa bukole ne wa dinanga ne wa busunguluji bua tshieledi tshia lungenyi.” (2 Timote 1:7, NW) Dinanga diondoke bua Yehowa ne bua Yezu Kristo didi mua kukusaka ku dileja ditumikila Nzambi padi nsombelu umueneka bu ukena kunanukila. Busunguluji bua tshieledi tshia lungenyi nebukuambuluishe bua kulama mmuenenu wa nkatshinkatshi ne kutungunuka ne kushindamena pa malanda ebe ne Yehowa ne Yezu Kristo.​—Fuanyikija ne Filipoi 3:8-11.

Bena dibaka badi balubuluka mu dileja ditumikila Nzambi

Imue misangu udi ne bua kuindila tshikondo tshile bua kumona muatabalela Yehowa malu ebe. Kabidi, tshianza tshiende ki ntshîpi nansha. “Misangu yonso enza malu adi Yehowa ukupetesha bukenji ne muabi bua kuenza​—kumutendelela mu bisangilu ne mu mpuilu, kulonga, kuya mu mudimu, ne kusambila,” ke mudi mukaji kampanda udi wenda ulubuluka mu dileja ditumikila Nzambi ubela. Madikolela ebe ke adi Yehowa ubenesha, ki ng’anu bienzedi biebe to. Mu 2 Kolinto 4:17, mupostolo Paulo wakamba ne: ‘dikenga didi dia katupa kakese, kadi didi ditulongoluela butumbi bua kashidi.’ Eleelapu meji. Mbualu buakupetesha dishindama. Mukaji kampanda udi wamba ne: “Nsombelu wanyi wa mu dîku kêna ulua mulenga to, ne imue misangu ntu ndiebeja Yehowa né mmunange. Kadi tshintu tshimuepele tshintu ngangata bu dibenesha diende ntshia se: ntu mpatuka mu nsombelu eyi mikole biakane kupita bayanyi. Kumanya se: bienzedi bietu bidi bisankisha Yehowa kudi kuvuija madikolela wonso awu tshintu tshiakanyine.”

Yehowa udi ulaya ne: kakukulekela upetangana ne nsombelu mipitshidile tshiudi mua kunanukila to. Umueyemene. Mmumanye kukupita, ne mmukumanye bimpe bitambe kupita muudi mudimanye nkayebe. (Lomo 8:35-39; 11:33; 1 Kolinto 10:13) Kusambila Yehowa mu nsombelu mikole kudi ne dikuatshisha. Lomba mu masambila bua spiritu wende akulombole, nangananga pawudi kuyi mumanye njila wa kuendela anyi mushindu wa kupita ne bualu kampanda. (Nsumuinu 3:5; 1 Petelo 3:12) Ku musangu ne ku musangu, umulombe lutulu, didikanda, ne budipuekeshi bua kutumikila bumfumu mu nsombelu webe. Mufundi wa Misambu wakamba ne: “Yehowa udi dibue dianyi, musoko wanyi wa ngumbu wa nvita, ne musungidi wanyi.” (Musambu wa 18:2) Kuvuluka muanda eu ndiambuluisha dikankamijanganyi bua aba badi mu mbanza idi miabulukangane mu malu a ntendelelu.

Kupita bionso, enza muebe muonso bua kuvuija dibaka diebe, dibaka dia disanka. Eyowa, Yezu wakadianjila kumona se: lumu luimpe neluikale kabingila ka matapulukangana. Kadi, sambila bua ne: ditapulukangana nansha dimue kadikadi dikebesha kudi mmuenenu webe anyi ngenzelu. (Matayo 10:35, 36) Vuluka se: dieleshangana diboko didi dikepesha ntatu ya mu dibaka. Nansha pawudi patupu uleja mmuenenu muimpe eu, bidi mua kuambuluisha bikole mu diepuka nsombelu idi ntatu mua kukebesha dipalamukangana ne dibenga kumvuangana. Lutulu ne dinanga bidi ne mushinga mukole. “Ikalayi ne bukalanga” ne “badikande dîba dia bubi.”​—2 Timote 2:24, NW.

Mupostolo Paulo wakalua “bintu bionso kudi bantu ba mishindu yonso.” (1 Kolinto 9:22, NW) Bia muomumue, eku kuyi unyanga midimu ya Buena-nkristo, bidi pamu’apa bikengela bua kuakajulula programe webe bua kupitshisha dîba dia bungi ne muena dibaka nebe ne dîku diebe popamue. Pesha muebe muonso dîba kudi eu uwakasungula bua kuabanyangana nende nsombelu webe. Leja kanemu ka Buena nkristo. Etshi ntshimanyinu tshia ditumikila Nzambi.

Mbipepele menemene bua mukaji mutshinyi wa Nzambi ne mukokedi udi muena malu akena makolakanangane ne munangi bua kuleja ditumikila Nzambi. (Efeso 5:22, 23) Mêyi malengele, ‘matue luepu,’ adi ambuluisha bua kukepeja bungi bua matandu adi mua kujuka.​—Kolosai 4:6; Nsumuinu 15:1.

Meji a Nzambi adi akubela bua kujikija ne lukasa luonso dibenga kumvuangana ne kupingajulula ditalala ne mêyi mimpe adi ibaka, pamutu pa kulala ne ‘tshiji.’ (Efeso 4:26, 29, 31) Ebi bidi bilomba budipuekeshi. Eyemena Yehowa menemene bua [kupeta] bukole. Mukaji kampanda muena nkristo wakatonda ne budipuekeshi buonso ne: “Kunyima kua disambila dienza ne disuminyina dionso, ngakumvua spiritu wa Nzambi ujula diboko dianyi bua kuela muena dibaka nanyi mu tshitupa.” Dîyi dia Nzambi didi dibela ne: “Kanupingajidi muntu bibi pa bibi. . . . Wenze malu mempe bua kutshimuna bubi.” (Bena Roma 12:17-21, Mukanda wa Mvidi Mukulu) Eu mmubelu wa meji ne njila wa ditumikila Nzambi.

Bana badi baleja ditumikila Nzambi

Mubelu wa Yehowa kunudi nuenu bana ba mu mêku mabulukangane mu malu a ntendelelu udi se: “Nuenu bana, nutumikile baledi benu mu malu onso, bua bualu ebu budi buanyishibua mu Mukelenge.” (Kolosai 3:20) Bambisha ne: Mukalenge Yezu Kristo mmutedibue mu bualu ebu. Nunku, butumike kudi baledi budi ne mikalu. Mu ngumvuilu kampanda mubelu udi mu Bienzedi 5:29, wa “kutumikila mei a Nzambi ku mpala kua mei a bantu,” udi kabidi utangila bena nkristo bansonga. Bikondo nebilue biwikala ne bua kupangadija tshia kuenza pa nshindamenu wa biudi mumanye bu biakane bilondeshile Mifundu. Bidi mua kufikisha ku mushindu kampanda wa dinyokibua bua dibenga kudibuejakaja mu tshienzedi kansanga tshia ntendelelu wa dishima. Nansha mudi muanda eu kawuyi usankisha, udi mua kupeta disambibua ne udi nansha mua kutshionkomoka bualu udi ukenga bua dienza tshidi tshiakane ku mêsu a Nzambi.​—1 Petelo 2:19, 20.

Bu mudi ngenyi yebe milombola kudi mêyi-maludiki a Bible, udi pamu’apa mua kupanga kumvuangana ne baledi bebe pa amue malu. Ebi kabiena bibavuija bena lukuna bebe nansha. Nansha buobu kabayi basadidi baditshipe ba Yehowa, mbakanyine kanemu. (Efeso 6:2) Solomo wakamba ne: ‘Umvua mêyi a tatuebe wakakulela; kupetudi mamuebe paluaye muntu mununu.’ (Nsumuinu 23:22) Teta bua kufuanyikija bisama bidibo bumvua bu muudi wipatshila ditabuja didi dishilangane ne diabu. Yukidilangana nabo, ne “butshintshikidi buebe bumanyike.” (Filipoi 4:5, NW) Manyisha nyanji ne tunyinganyinga biebe. Wikale mushindame mu dilamata mêyi-maludiki a Nzambi, kabidi, “Tetayi misangu yonso mua kusomba ne bantu bonso mu ditalala.” (Lomo 12:18, Muanda Mulenga Lelu) Kutumikila kuebe kua bumfumu bua baledi kudi mpindieu kuleja kudi Yehowa ne: udi ujinga kutungunuka ne kutumikila bu mukokedi wa Bukalenge.

Tshidi bakuabo mua kuenza

Bena nkristo badi basombele mu mêku mabulukangane mu malu a ntendelelu badi bakengela dikuatshisha ne dibumvuila bia kudi batendeledi nabu. Ebi bidi bimueneka patoke ku miaku ya muntu kampanda wakamba ne: “Ndi ndiumvua menemene mubule ditekemena ne diambuluisha, bualu kakuena tshintu nansha tshimue tshidi muntu mua kuenza, ne kakuena tshintu nansha tshimue tshindi mua kuenza bua kubishintulula. Ndi ngeyemena Yehowa bua enze disua diende mu dîku dietu, nansha diodio dikale tshinyi.”

Didisangisha ne bana betu ba balume ne ba bakaji ba mu nyuma mu bisangilu bia bena nkristo ntshisokomenu. Muntu umue umue eu udi umvuija nsombelu wende bu muikale “mufuane miaba ibidi mishilangane. Mu umue ndi ne bua kumuikala ne mu mukuabo ndi musue bua kumuikala.” Dinanga dia buena-muntu ke didi dipetesha aba badi ne tshinyongopelu mushindu wa kunanukila ne kusadila mu nsombelu kayi yonso. Ubavuluke mu masambila ebe. (Efeso 1:16) Pa tshibidilu, tshikondo kayi tshionso, akula mêyi a dikankamijangana nawu, mimpe, ne a disambangana kudibo. (1 Tesalonike 5:14) Padibi biakane ne bifuanyine, ubabueje mu midimu yebe ya teokrasi ne ya ku mubidi.

Mabenesha ne masanka bia ku ditumikila Nzambi

Eleela meji dituku dionso pa mabenesha ne masanka bia ku dileja ditumikila Nzambi mu nzubu udi muabulukangane mu malu a ntendelelu. Enza madikolela dîba dionso bua kuikala mutumikidi. “Kuteketshi mu mikolo.” (Galatia 6:9, NW) Dinanukila nsombelu ikena miakane ne dipanga buakane “bua kuondo ka muoyo kudi Nzambi . . . ntshintu tshimpe” kudi Nzambi. (1 Petelo 2:19, 20, NW) Ikala ne butumike mu malu mudi mêyi-maludiki a buakane ne mikenji bia Yehowa kabiyi binyangibua. Ebi bidi bileja bulamatshi ku ndongoluelu wa Yehowa. Nsombelu webe wa dinemekela Nzambi udi pamu’apa mua kupandisha muoyo wa muena dibaka nebe, bana anyi baledi bebe.​—1 Kolinto 7:16; 1 Petelo 3:1.

Paudi wakama malomba ne matekemena bia dîku diabulukangane mu malu a ntendelelu, vuluka mushinga wa kulama muoyo mutoke kudi Yehowa Nzambi ne kudi Yezu Kristo. Udi pamu’apa mua kudijobakaja pa malu mavule, kadi kujobakaja bulamatshi ku mikenji nkujobakaja tshintu kayi tshionso, kusangisha ne muoyo muine. Mupostolo Paulo wakamba ne: “Nzambi . . . kunshikidilu kua matuku â wakatuambila bietu dî kudi Muana wakatekeye muhianyi wa bintu bionso, wakafukeye n’andi buloba kabidi.” Kuleja dianyisha bua “luhandu bunene nunku” nekutukoleshe bua kuikala ne butumike.​—Ebelu 1:1, 2; 2:3.

Butumike ne bushimate biebe bikena binyanga bua malu a tshitembu ne manême biakane mbukubi buimpe buebe wewe ne bua muena dibaka nebe udi kayi muena kuitabuja. Lulamatu ludi luibaka bisuikidi bikole bia dîku. Nsumuinu 31:11 udi wamba bua mukaji wa tshitembu ne mulamatshi wa mikenji ne: ‘Mutshima wa bayende udi umueyemena.’ Nsombelu webe wa bunonoke ne kanemu kuondoke bidi pamu’apa mua kunzulula bayebe udi kayi muena kuitabuja mêsu. Bidi mua kumufikisha ku ditaba bulelela bua Nzambi.

Ditumikila Nzambi didi bushuwa ne mushinga mukole ne ndipandishi dia muoyo. Ulombe mu masambila bua dikale mu nsombelu webe wa dîku. Nedipatule ditalala dia tshieledi tshia lungenyi ne nediambike Yehowa lumu.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu