Bikondo mbishintuluke
NDISANKAPU kayi divua ne bua kuikala pa kusombela mu Izalele wa kale muinshi mua bukokeshi bua mpatshi bua Mukalenge muena lulamatu Solomo! Tshivua tshikondo tshia ditalala, dilubuluka, ne diakalenga. Tshikondo tshivua Solomo utua ne lulamatu luonso ntendelelu mulelela nyama ku mikolo, Yehowa wakabenesha ditunga edi bia bungi. Nzambi wakapesha Mukalenge Solomo, ki ng’anu bubanji buvule kadi kabidi ne “mutshima wa meji ne bujinguludi” bua Solomo amone mua kukokesha mu buakane ne dinanga. (1 Bakelenge 3:12, NW) Bible udi wamba ne: ‘Bakalenge buonso ba pa buloba bakalua kudi Solomo bua kumvuabo meji akamupa Nzambi mu mutshima wende.’—2 Kulondolola 9:23.
Yehowa wakapesha bantu bukubi, ditalala, ne dibodiama dia bintu bimpe. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: “Yuda ne Izalele bavua bavule, bu ntete ya lusenge idi ku muelelu wa mbuu bua bungi, badia ne banua ne batshionkomoka.” Mu ngakuilu wa ku dîna ne wa mu tshimfuanyi, bantu “bakatungunuka ne kusomba mu dikubibua, muntu yonso muinshi mua muonji wende wa mvinyo ne muinshi mua mutshi wende wa mfigi . . . mu matuku wonso a Solomo.”—1 Bakelenge 4:20, 25, NW.
Bikondo mbishintuluke. Nsombelu lelu’eu mmushilangane bikole ne matuku a disanka aa a kale. Bishilangane ne tshikondo tshia Solomo, lutatu lunene lelu’eu mbupele. Nansha mu matunga mabanji, mudi bupele. Tshilejilu, mu Etats-Unis ne Nsangilu wa Matunga a ku Mputu, bantu pabuipi ne 15 pa lukama mbapele, ke mudi Programe wa Matunga Masanga bua Dilubuluka uleja.
Bua nsombelu wa pa buloba bujima, luapolo lua The State of the World’s Children 1994, luenza kudi UNICEF (Lupetu lua Matunga Masanga bua Bana), ludi luleja se: tshia bitanu tshimue tshia bantu pa buloba bujima ntshipele tshia kalanda musenga, ludi lusakidila ne: nsombelu bua bapele bavule ba pa buloba bujima udi “wenda ukola anu kukola ne ulua wa njiwu.”
Mu amue matunga, dipueka dinekesha dia mushinga wa mfranga didi disakidila ntatu ya bapele. Inabanza kampanda mu dimue ditunga dia Afrike wakamba ne: “Udi umona tshintu mu tshisalu, ne udiambila ne: ‘Bimpe, nganji kupingana kumbelu bua kuangata mfranga bua kutshisumba.’ Paudi upingana dîba dimue kunyima badi bakuambila ne: kuena mua kutshisumba bualu mushinga wafumi ku dibanda. Ntshinyi tshidi muntu mua kuenza? Mbualu budi butekesha bikole mu mikolo.”
Inabanza mukuabu muaba awu wakamba ne: ‘Bua kupanduka, tudi tupua majinga makuabu muoyo. Mushindu wa kupeta biakudia ke diditatshisha dietu.’
Bilondeshile O.N.U., matuku atshilualua adi amueneka bu a dibungama. Tshilejilu, UNICEF udi utshinka ne: bikala divula dia bungi bua bantu anu ne lubilu lumue lumue elu, bungi bua bapele pa buloba bujima nebuvule misangu inayi “mu tshikondo tshia bule bua muoyo wa muntu.”
Kadi, nansha mudiku dibiipa dia nsombelu wa malu a bubanji ne a nsangilu ya bantu, basadidi ba Nzambi badi ne kabingila ka kuikala balami ba ditekemena. Nansha mudibu basombe munkatshi mua aba badi ne ditekemena didi dienda difua ku kakese ku kakese pa matuku atshilualua, basadidi ba Nzambi mbindile matuku atshilualua ne disanka ne dieyemena. Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshikonkonone tubingila.
[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 3]
De Grunne/Sipa Press