TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w95 1/12 dib. 9-14
  • Kulekedi to!

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Kulekedi to!
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Padi bakuabu batubungamija
  • Patudi tupangila tshipatshila kampanda
  • Patudi tudiumvua ne: katuena tuenza bivule
  • Padibu batulomba bia bungi
  • Bualu nshikidilu ki muanji kufika
  • Yehowa udi upesha udi mupungile bukole
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • “Tangila anu kumpala,” ku malu atshilualua
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2020
  • Bakulu wetu, tungunukayi ne kuidikija mupostolo Paulo
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2022
  • Tuanyishayi “mapa mikale bantu”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
w95 1/12 dib. 9-14

Kulekedi to!

“Katulekedi kuenza malu adi mimpe, bualu netunowe pakumbana tshikondo tshijadika, bituikala katuyi bapungile.”​—GALATIA 6:9, NW.

1, 2. (a) Mmu mishindu kayi mutu ntambue wipata nyama? (b) Diabolo udi nangananga uditatshisha bua kupawula banganyi?

NTAMBUE utu wipata nyama mu mishindu kabukabu. Imue misangu utu walamina nyama wa kukuata ku majiba a mâyi anyi mu tujila tutuye ulonda. Kadi imue misangu, ke mudi mukanda wa Portraits in the Wild umvuija, ntambue “utu ubabidila amu nsombelu kampanda​—tshilejilu, ditutakena ne muana wa nyama wa ngole mulale.”

2 “Muluishi [wetu], Diabolo,” ke mudi mupostolo Petelo umvuija, “udi wenda anu bu ntambue udi ukungula, ukeba muntu wa kudiaye.” (1 Petelo 5:8, NW) Bu mudiye mumanye ne: tshikondo tshidi tshimushadile ntshîpi, Satana udi ne buenzeji butambe bunene bua katshia ne katshia pa bantu bua kubapangisha bua kusadila Yehowa. Kadi, “ntambue udi ukungula” eu udi nangananga uditatshisha bua kupawula basadidi ba Yehowa. (Buakabuluibua 12:12, 17) Ngenzelu yende ya dipata mmifuanangane ne ya ntambue mu bukua-nyama. Mmushindu kayi au?

3, 4. (a) Nngenzelu kayi itu Satana utumika nayi bua kupawula basadidi ba Yehowa? (b) Bu mudi ebi bikale “bikondo bia njiwu ne bikole mua kupita nabi,” nnkonko kayi idi ijudibua?

3 Imue misangu Satana udi uteta buteyi kampanda​—dikengeshibua anyi buluishi bienza ne tshipatshila tshia kutekesha muoyo mutoke wetu bua tulekele kusadila Yehowa. (2 Timote 3:12) Kadi, amu bu ntambue, misangu mikuabu Diabolo utu amu ubabidila nsombelu kampanda. Udi windila too ne patudi tuteketa mu maboko anyi tupungila, ne pashishe udi uteta bua kubabidila ditekeshibua mu lungenyi dietu bua kutufikisha ku dilekela. Katudivuiji bia dipawula bitekete nunku!

4 Pabi, tudi mu tshikondo tshitambe bukole mu miyuki yonso ya bantu. Mu “bikondo [ebi] bia njiwu ne bikole mua kupita nabi,” bavule ba kutudi badi mua kudiumvua batekeshibue mu maboko anyi ne tunyinganyinga tukole ku misangu. (2 Timote 3:1, NW) Nunku, mmunyi mutudi mua kuepuka dipungila bua katuvu bia dipawula bitekete bua Diabolo? Eyowa, mmunyi mutudi mua kulonda mubelu wa mupostolo Paulo mufundisha ku spiritu wa ne: “Katulekedi kuenza malu adi mimpe, bualu netunowe pakumbana tshikondo tshijadika, bituikala katuyi bapungile”?​—Galatia 6:9, NW.

Padi bakuabu batubungamija

5. Ntshinyi tshivua tshipungija Davidi, kadi ntshinyi tshivuaye kayi muenze?

5 Mu bikondo bifundilebu Bible, nansha basadidi ba Yehowa ba lulamatu lukole bavua pamu’apa mua kudiumvua ne tunyinganyinga tukole. “Kutua kuanyi kua mikemu kudi kuntonda,” ke muakafunda mufundi wa misambu Davidi. “Butuku buonso ndi mpumuna binson[j]i bu mai mu bulalu buanyi, ne mu kudila kuanyi ndi mbolesha bulalu buanyi. Mesu anyi adi mondoke ne tshinyanu bualu bua kanyinganyinga kanyi.” Bua tshinyi Davidi wakadiumvua mushindu’au? “Bualu bua bena lukuna banyi,” ke muakumvuijaye. Bienzedi bibi bia bakuabu biakakebela Davidi bisama bia mutshima bia mushindu’eu, ke bua tshinyi binsonji biende bivua bidipuekela patupu. Nansha nanku, Davidi kakela Yehowa nyima bualu bua bivua bantu nende bamuenzele.​—Musambu 6:6-9.

6. (a) Mmunyi mutudi mua kuenzejibua kudi mêyi anyi bienzedi bia bakuabu? (b) Mmunyi mudi bamue badivuija tshia dipawula tshitekete bua Diabolo?

6 Bia muomumue, mêyi anyi bienzedi bia bakuabu bidi mua kutupungija ne bisama bivule bia mutshima. “Muena biakulakula udi utapa bantu ne meyi bu mudi muele wa nkanza,” ke mudi Nsumuinu 12:18 (MMM) wamba. Padi muena biakulakula eu muikale muanetu muena nkristo, ‘mputa wa muele wa nkanza’ udi mua kuondoka bikole. Nginyikilu wa bumuntu udi mua kuikala wa bumfika-munda, pamu’apa pa kuteka njiya. Ebi mbilelela nangananga patudi tudiumvua ne: mbatuangate mu mushindu mubi anyi ukena muakane. Bidi mua kutukolela bua kuakuisha mutuenzedi wa bibi; tudi nansha mua kukeba bua kumuepuka ku bukole. Banyingalale bikole ne njiya munda, bamue mbalekele ne mbabenge dilua kubuela mu bisangilu bia bena nkristo. Bia dibungama, badi mu mushindu’eu ‘bashila Diabolo muaba’ bua kubatshimuna bu tshia dipawula tshitekete.​—Efeso 4:27.

7. (a) Mmunyi mutudi mua kuepuka dinayila mu bianza bia Diabolo padi bakuabu batubungamija anyi batuenzela bibi? (b) Bua tshinyi tudi ne bua kujikija diteka njiya?

7 Mmunyi mutudi mua kuepuka bua kunayila mu bianza bia Diabolo padi bakuabu batubungamija anyi batuenzela bibi? Tudi ne bua kuenza madikolela bua kubenga kuteka njiya. Pamutu pa nanku, dianjila kuela tshiidia bua kubueja ditalala anyi kujikija bilumbu ne lukasa luonso. (Efeso 4:26) Kolosai 3:13 (NW) udi utubela ne: “Tungunukayi . . . ne kufuilangana luse ku budisuile pikala umue ne bualu bua kudiabakena kudi mukuabu.” Difuilangana luse didi nangananga dikumbanyine padi eu uvua muenzelangane bibi witaba ditupakana diende ne ulomba luse mu mushindu mulelela. (Fuanyikija Musambu wa 32:3-5 ne Nsumuinu 28:13.) Kadi, mbimpe bua tulame mu tshieledi tshietu tshia lungenyi se: kufuila muntu luse kakuena kumvuija kupepeja anyi kukankamija mibi idi bakuabu benze. Kufuila muntu luse kudi kulomba kumana njiya. Njiya mbujitu bunene bua kuambula. Idi mua kushidisha ngenyi yetu, kutupangisha disanka. Idi mua kunyanga too ne makanda etu a mubidi. Bishilangane, difuila muntu luse, padidi dikumbanyine, ndimpe buetu tuetu bine. Anu bu Davidi, katulekedi ne katuedi Yehowa nyima bualu bua bidi bantu bakuabu batuambe anyi batuenzele!

Patudi tupangila tshipatshila kampanda

8. (a) Bua tshinyi bamue batu badiumvua bapiile imue misangu? (b) Nnjiwu kayi idiku bua diminyibua kudi dipiila ne didilekelela?

8 “Buonso buetu tudi tulenduka mu malu a bungi,” ke mudi Yakobo 3:2 wamba. Patudi tulenduka, bidi amu bia ku tshilelelu bua tuetu kudiumvua bapiile. (Musambu wa 38:3-8) Nyanji ya dipiila idi nangananga mua kuikala mikole patudi tuluisha butekete kampanda bua mubidi ne tuponamu tshiakabidi kunyima kua lupolo lua tshikondo.a Muena nkristo kampanda wakakama diluangana dia mushindu’eu wakumvuija ne: “Tshivua musue kutungunuka ne dikala ne muoyo, tshivua mumanye né mvua muenze anyi tshiyi muenze mpekatu udi kayi mua kulekeledibua. Mvua ndiumvua ne: tshivua mua kuenza madikolela mu mudimu wanyi mukuatshila Yehowa bualu kakutshivua kabidi mua kuikala ditekemena buanyi meme mu mushindu kayi wonso.” Patudi tuminyibua nunku kudi dipiila ne tudilekelela nkayetu, tudi tushila Diabolo pa kubuelela​—ne udi mua kubabidila nsombelu’eu ne lukasa luonso! (2 Kolinto 2:5-7, 11) Tshidi tshikengedibua tshidi mua kuikala amu mmuenenu wa pankatshinkatshi wa dipiila.

9. Bua tshinyi tudi ne bua kuikala ne dieyemena mu luse lua Nzambi?

9 Patudi tuenza mpekatu mbikumbanyine bua kumvua dipiila mu mushindu kampanda. Kadi, imue misangu, nyanji ya dipiila itu itungunuka bualu muena nkristo kampanda udi udiumvua ne: kêna kabidi mukumbanyine luse lua Nzambi. Pabi, Bible udi utupolesha ne musangelu wonso ne: “Bituatonda mibi yetu, yeye udi wa kueyemenyibua ne udi ne buakane bua kubuikidila mibi yetu, ne bua kutulenge[j]a ku malu mabi onso.” (1 Yone 1:9) Kudiku kabingila bua kuitabuja ne: Nzambi kakutuenzela nanku anyi? Vuluka se: mu Dîyi diende, Yehowa udi wamba ne: yeye “mmudiakaje bua kufuilangana luse.” (Musambu 86:5; 130:3, 4, NW) Bu mudiye kayi mua kudinga, neenze anu bu mudi Dîyi diende dilaya, bituaya kudiye ne mutshima munyingalale.​—Tito 1:2.

10. Ndipolesha ku muoyo kayi didi disanguluja diakapatula nimero wa kale wa Tshibumba tshia Nsentedi pa bidi bitangila diluisha butekete kampanda bua mubidi?

10 Ntshinyi tshiudi ne bua kuenza biwikala uluisha butekete kampanda ne upona tshiakabidi? Kulekedi to! Dipona tshiakabidi kadiena dipangisha menemene dilubuluka diukadi muenze. Nimero wa mu dia 15 Luishi 1954 (mu angl.) wa tshibejibeji etshi, uvua upetesha dikolesha ku muoyo dia luya edi: “Tudi [mua] kulenduka ne kupona misangu mivule mu tshikadilu kampanda tshibi tshidi tshiase miji bikole mu nsombelu wetu wa kale mu mushindu utudi katuyi mua kumvua. . . . Kuteketshi to. Kukomeshi ne: udi muenze mpekatu udi kayi mua kulekeledibua. Abi bidi anu mushindu udi Satana musue bua wele meji. Bu mûdi mumvue kanyinganyinga ne uditatshisha ntshijadiki tshia se: kuena muye kule. Kupungidi bua kupingana ne budipuekeshi buonso ne muoyo mujima kudi Nzambi, bua kukeba dilekeledibua ne dikezudibua ne diambuluisha kudiye. Nda kudiye anu bu muana udi uya kudi tatuende padiye mu lutatu, kabiyi kutangila bungi bua misangu pa butekete bumue bumue, ne Yehowa neakupeteshe ne dianyisha dionso diambuluisha bua bulenga buende bukena butuakanyine ne, biwikala ne muoyo muimpe, neakupeteshe dikumbajibua dia kuondo ka muoyo kakezuke.”

Patudi tudiumvua ne: katuena tuenza bivule

11. (a) Mmunyi mutudi mua kudiumvua pa bidi bitangila didifila mu mudimu wa dimanyisha Bukalenge? (b) Nnyanji kayi idi itangila didifila mu mudimu idi bamue bena nkristo baluangana nayi?

11 Mudimu wa dimanyisha Bukalenge udi ne mushinga mukole mu nsombelu wa muena nkristo, ne didifilamu didi dipetesha disanka. (Musambu wa 40:8) Nansha nanku, bamue bena nkristo badi badiumvua batambe kupiila bu mudibu kabayi bakumbana kuenza bipitshidile mu mudimu wabu. Dipiila dia mushindu eu didi nansha mua kunyanga ku kakese ku kakese disanka dietu ne kutufikisha ku dilekela, pa kuela meji ne: Yehowa mmumone se: katutu tuenza bivule. Tangila nyanji idi bakuabu baluangana nayi.

“Udiku mumanye mudi bupele bujimijilangana dîba anyi?” ke muakafunda muanetu wa bakaji muena nkristo kampanda udi pamue ne bayende bakolesha bana basatu. “Muaba kayi wonso undi ndi ne bua kuengeleka mfranga. Ebi bidi biumvuija dijimija dîba mu dikebulula mu bipanyishilu bia bintu bia nkombo, miaba idibu bapana bishadile bia mu stoke, anyi mene bilamba bia kutela. Ndi mpitshisha kabidi dîba dijima anyi abidi ku lumingu luonso pa kutumika pa tubeji tua [dipeta natu biakudia ku mushinga mukese]​—ditukosa, ditulongolola, ne ditupana. Imue misangu ntu ndiumvua mupiile bikole pa kuenza malu aa, pa kuela meji ne: mvua mua kuikala mpitshisha tshikondo atshi mu mudimu wa budimi.”

“Mvua ngela meji ne: tshivua bushuwa mutambe kunanga Yehowa,” ke muakumvuija muanetu kampanda wa bakaji muena bana banayi ne mulume ukena muena kuitabuja. “Nunku mvua nduangana ne disadila dianyi dia Yehowa. Mvua bushuwa nteta muanyi muonso, kadi tshivua ngumvua ne: bivua bivule. Bu mûdi mua kumona, tshivua kabidi ne nyanji ya diangata bumuntu buanyi ne mushinga, nunku tshivua musangu nansha umue mua kufuanyikija mushindu uvua Yehowa mua kuanyisha mudimu wanyi mumuenzela.”

Muena nkristo kampanda wakamòna se: bivua bikengela bua alekele mudimu wa ku dîba ne ku dîba wakamba ne: “Tshivua mua kuitaba lungenyi lua se: mvua ngenda mpangila mu bujitu buanyi bua kusadila Yehowa ku dîba ne ku dîba. Kanuena mua kutshinka mushindu umvua mubungame! Ndi ndila mpindieu pa kuvuluka bualu ebu.”

12. Bua tshinyi bamue bena nkristo badi batamba kudiumvua bapiile pa bidi bitangila dipanga kuenza bipitshidile mu mudimu?

12 Bidi amu biakane bua kusua kusadila menemene Yehowa muetu muonso. (Musambu wa 86:12) Kadi, bua tshinyi bamue batu badiumvua batambe kupiila pa bidi bitangila dipanga kuenza bipitshidile? Bua bamue, mbimueneke bu bidi bisuikakaja ku nyanji ya didiangata bu bapange mushinga mu malu wonso, difumine pamu’apa ku malu akena asankisha mamonamona mu nsombelu. Mu imue nsombelu, diumvua dipiila dikena dikumbanyine didi mua kufumina ku mmuenenu ukena mulelela wa tshidi Yehowa utekemena kutudi. “Mvua ngumvua ne: amu biobi bikusamishe ke wewe kushisha kuamba se: udi muenze bipitshidile,” ke muakamba muena nkristo kampanda. Bu tshipeta, wakadifundila bipatshila bipite bunene​—ne pashishe kuluaye kumvua kabidi mupite kupiila pakapangilaye kubikumbaja.

13. Ntshinyi tshidi Yehowa utekemena kutudi?

13 Ntshinyi tshidi Yehowa utekemena kutudi? Bua kuamba bimpe, Yehowa mmutekemene bua tuetu kumusadila ne anyima wonso, pa kuenza tshidi nsombelu wetu ukumbanyina. (Kolosai 3:23) Kadi, kudi mua kuikala dishilangana dinene pankatshi pa tshitudi basue kuenza ne tshitudi mua kuenza mu bulelela. Tudi mua kuikala bafimpakajibue kudi malu bu mudi bukulakaje, masama, butekete bua mubidi, anyi majitu a dîku. Kadi, patudi tuenza bionso bitudi mua kuenza, tudi mua kupeta dishindika dia se: mudimu wetu mukuatshila Yehowa mmuenza ne anyima mujima​—kawuyi mupitshidile anyi mushadile kupita eu wa muntu udi ne makanda a mubidi ne nsombelu bidi bimupetesha mushindu wa kuikala mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba.​—Matayo 13:18-23.

14. Ntshinyi tshiudi mua kuenza biwakengela diambuluisha bua kujadika tshiudi mua kutekemena mu bulelela buonso buebe wewe muine?

14 Mpindieu, mmunyi mûdi mua kujadika tshiudi mua kutekemena mu bulelela buonso buebe wewe nkayebe? Udi mua kusungula bua kuyukidila pa bualu ebu ne mulunda kampanda muena nkristo mupie, ûdi mua kueyemena, pamu’apa mukulu kampanda anyi muanetu kansanga wa bakaji mupiluke, udi mumanye makokeshi ebe, mikalu yebe, ne majitu ebe a mu dîku. (Nsumuinu 15:22) Uvuluke ne: ku mêsu kua Nzambi mushinga webe bu muntu kawena upimibua ku bungi bua biudi wenza mu mudimu wa budimi. Basadidi buonso ba Yehowa mba mushinga mukole kudiye. (Hagai 2:7; Malaki 3:16, 17) Biudi wenza mu mudimu wa buambi bidi mua kuikala bipitshidile anyi bishadile pa kufuanyikija ne bidi bakuabu benza, kadi padibi bileja madikolela ebe wonso, Yehowa udi usanka, ne kabiena bikengela bua wewe kudiumvua mupiile.​—Galatia 6:4.

Padibu batulomba bia bungi

15. Mmu mishindu kayi mudibu balomba bia bungi kudi bakulu ba bisumbu?

15 ‘Muntu yonso udi upeshibua bia bungi,’ ke muakamba Yezu, ‘nebamulombe bia bungi.’ (Luka 12:48) Bushuwa ‘nebalombe bia bungi’ kudi aba badi basadila bu bakulu ba tshisumbu. Anu bu Paulo badi baditatshisha bua tshisumbu. (2 Kolinto 12:15) Badi ne miyuki ya kulongolola, makumbula a bulami a kuenza, bilumbu bia kulumbuluisha​—benza bionso ebi kabayi balengulula mêku abu. (1 Timote 3:4, 5) Bamue bakulu mbadifile kabidi bikole mu diambuluisha bua kuibaka Nzubu ya Bukalenge, mu disadila mu Komité ya diumvuangana ne mpitadi, ne mu ditumika ku budisuile mu mpuilu mikese ne minene. Mmunyi mudi balume aba badi batumika bikole, baditshipe mua kuepuka dipungila bua dinema dia majitu a mushindu’eu?

16. (a) Ndijandula dikuatshishi kayi divua Jethro mupeteshe Mozese? (b) Nngikadilu kayi udi mua kuambuluisha mukulu kampanda bua kuabanyangana majitu makumbanyine ne bakuabu?

16 Pavua Mozese, mulume mudipope ne mudipuekeshi, wenda udipungija nkayende pa kuditatshisha bua kujikija bilumbu bia bakuabu, tatuende-muenu, Jethro, wakamupetesha dijandula dikuatshishi: kuabanyangana bumue bujitu ne balume badi bakumbaja malu malomba. (Ekesode 18:17-26; Nomba 12:3) “Meji adi kudi bantu [badipope, NW],” ke mudi Nsumuinu 11:2 wamba. Kuikala mudipope kudi kumvuija kusunguluja ne kuitaba mikalu yebe. Muntu mudipope kêna ukandamana bua kupesha bakuabu bukenji, anyi kêna utshina se: udi mu mushindu kampanda mua kupanga bukokeshi pa kuabanyangana majitu makumbanyine ne bakuabu balume badi bakumbaja malu malomba.b (Nomba 11:16, 17, 26-29) Bishilangane, udi ujinga bikole bua kubambuluisha bua balubuluke.​—1 Timote 4:15.

17. (a) Mmunyi mudi bena mu tshisumbu mua kupepeja bujitu bua bakulu? (b) Ndidipua muoyo kayi didi bakaji ba bakulu benza, ne mmunyi mutudi mua kubaleja ne: tudi tudiangata ne dianyisha?

17 Bena mu tshisumbu badi mua kuenza bivule bua kupepejila bakulu bujitu. Pa kumanya ne: bakulu badi ne abu mêku a kutabalela, bakuabu kabakuenza malomba akena a meji pa dîba ne ntema bia bakulu. Kabakupanga kabidi kuleja dianyisha bua didipua muoyo dia ku budisuile dileja kudi bakaji ba bakulu padibu babanyangana kabiyi budisui dîba dia ba-bayabu ne tshisumbu. Mamu kampanda wa bana basatu muena bayende udi usadila bu mukulu wakumvuija ne: “Bualu kampanda buntu tshiyi ndiabakena mbujitu bua pa mutu bundi ngambula ku budisuile mu nzubu muanyi bua bayanyi kumonaye mua kusadila bu mukulu. Ndi mumanye ne: dibenesha dia Yehowa ndinene mu dîku dietu bualu bua disadila diende, ne tshiena ne lubabu bua bidiye ufila. Kadi, mu bulelela, ntu misangu mivule ne bua kuenza bipitshidile mu lubanza ne kuditatshisha bua kukela bana betu balela kupita mumvua mua kuenza bualu bayanyi udi ne bia bungi bia kuenza.” Bia dibungama, muanetu wa bakaji eu wakamona se: bamue, pamutu pa kuleja dianyisha bua bujitu buende bua pa mutu ebu, bavua bamuambila amue mêyi akena mimpe bu mudi: “Bua tshinyi kuenaku upanda-njila?” (Nsumuinu 12:18) Mmunyipu mudibi bilenga bua kuela bakuabu ka-lumbandi bua bidibu benza pamutu pa kubajana bua bidibu kabayi bakumbana bua kuenza!​—Nsumuinu 16:24; 25:11.

Bualu nshikidilu ki muanji kufika

18, 19. (a) Bua tshinyi edi ki ndîba dia kulekela dinyema mu lubilu bua muoyo wa kashidi? (b) Mmubelu kayi mufike pa dîba uvua mupostolo Paulo mupeshe bena nkristo mu Yeruzaleme?

18 Padi munyemi wa lubilu mumanye ne: ukadi pabuipi ne ndekedi wa ditembangana dile dia lubilu, kêna ulekela. Mubidi wende udi mua kuikala ku mikalu ya dinanukila diawu​—mupungile, mutuka bikole bisululu, ne mujike mâyi—​kadi pabuipi nunku ne ndekelu ki ndîba dia kulekela dinyema. Bia muomumue, bu mutudi bena nkristo tudi mu lubilu bua difutu dia muoyo, ne tukadi pabuipi menemene ne mushonyi wa ndekelu. Mpindieu ki ndîba dia tuetu kulekela dinyema lubilu!​—Fuanyikija ne 1 Kolinto 9:24; Filipoi 2:16; 3:13, 14.

19 Bena nkristo mu siekele wa kumpala bakakama nsombelu wa muomumue. Bu mu 61 B.B., mupostolo Paulo wakafundila bena nkristo mu Yeruzaleme. Tshikondo tshivua tshipita lukasa​—“tshipungu” tshibi, peshi ndongoluelu wa malu mutontolodi wa bena Yuda, tshikavua pabuipi ne “kupita.” Bena nkristo mu Yeruzaleme bavua ne bua kushala bakanzabale ne balame lulamatu mu mushindu wa pa buawu; bavua ne bua kunyema tshimenga etshi pavuabu ne bua kutshimona tshijingila kudi biluilu mu mpata. (Lukas 21:20-24, 32, Evanjeliyo) Nunku, mubelu wa Paulo mufundisha ku spiritu wakafika pa dîba: ‘Kanupungidi ne kanutekeshi mu mitshima yenu.’ (Ebelu 12:3) Mupostolo Paulo wakatumika muab’eu ne miaku ya pa muanda mijalame ibidi: ‘kupungila’ (kaʹmno) ne ‘kuteketa’ (e·klyʹo·mai). Bilondeshile mushikuluji kampanda wa Bible, miaku eyi ya tshiena-Greke “bakatumika nayi kudi Aristote bua banyemi ba lubilu badi batekesha ne balekela kunyema padibu bamane kupita mushonyi wa ndekelu. Babadi [ba mukanda wa Paulo] batshivua amu mu lubilu elu. Kabavua ne bua kulekela kumpala kua dîba to. Kabavua ne bua kuanyisha bua kufua tshipuka ne kulekela dinyema lubilu bua dipungila. Apa kabidi dinanukila didi dikengedibua mu nsombelu mukole.”

20. Bua tshinyi mubelu wa Paulo mmufike pa dîba buetu tuetu lelu?

20 Mmunyipu mudi mubelu wa Paulo mufike pa dîba buetu tuetu lelu! Kumpala kua bifimpakaji bidi amu bienda bivula, kudi mua kuikala bikondo bitudi tudiumvua bu mudi munyemi mutshioke muena mikolo ikadi pa kushiikila. Kadi bu mutukadi pabuipi menemene ne mushonyi wa ndekelu, katuena ne bua kulekela to! (2 Kulondolola 29:11) Abi ke bidi Muluishi wetu, “ntambue udi ukungula,” usua bua tuetu kuenza. Diakalenga buetu, Yehowa mmuenze malongolola adi apesha “badi bapungile bukole.” (Yeshaya 40:29, MMM) Tshidi malongolola aa mikale ne mushindu utudi mua kuababidila nebikonkononyibue mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

[Mêyi adi kuinshi]

a Tshilejilu, bamue badi mua kuluangana bua kujikija nginyikilu muase miji mu bumuntu buabu, bu mudi ngikadilu wa tshikisu, anyi bua kutshimuna disonsa bitupa bia lulelu ne bianza.​—Tangila mu Réveillez-vous!, wa mu dia 22 Lumungulu 1988, mabeji 19-21; wa mu dia 8 Luishi 1982, mabeji 16-20; ne mu mukanda wa Les jeunes s’interrogent​—Réponses pratiques, mabeji 198-204,  205-211, mupatula kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.

b Tangila tshiena-bualu tshia “Bakulu​—Payi [bakuabu] bukenji!” mu nimero wa Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 15 Kasuamansense 1992, mabeji 20-23 (mu fransé).

Diandamuna diebe didi tshinyi?

◻ Mmunyi mutudi mua kuepuka dilekela padi bakuabu batubungamija anyi batuenzela bibi?

◻ Mmuenenu wa nkatshinkatshi kayi wa dipiila watulama ku dilekela?

◻ Ntshinyi tshidi Yehowa utekemena kutudi?

◻ Mmunyi mudi budipope mua kuambuluisha bakulu ba tshisumbu bua kuepuka dipungila?

◻ Bua tshinyi mubelu wa Paulo mu Ebelu 12:3 mmufike pa dîba buetu tuetu lelu?

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu