TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w95 1/12 dib. 20-23
  • Nansha mundi ne bidimu lukama ntshidi anu ne bukole

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Nansha mundi ne bidimu lukama ntshidi anu ne bukole
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Dishintuluka dia mmuenenu
  • Diakama mateta
  • Dikumbula dikena ditekemena
  • Diakama dijimija
  • Kuenzela Yehowa mudimu nkumpeteshe disanka
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2011
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
w95 1/12 dib. 20-23

Nansha mundi ne bidimu lukama ntshidi anu ne bukole

ANU BU MUDIBI BILONDA KUDI RALPH MITCHELL

Tatu wanyi, mulume wa bule bua pankatshinkatshi, uvua muambi muena ekleziya Metodiste. Uvua utumibua kumbukila ku ekleziya umue ne ku mukuabu panyima pa bidimu bionso bibidi anyi bisatu nangananga ku bimenga bikese, pa kukonga Asheville, Caroline wa ku Nord, États-Unis, muaba ungakaledibua mu Luîshi 1895. Nunku mvua muibidilangane bikole ne Bukua-buena-nkristo mu dikola dianyi.

NDI mvuluka muakayabu nanyi pantshivua nsongalume ku “tshibasa tshia bena muadi” ku bisangilu bia diasulula ditabuja bua kuujibua ne spiritu munsantu​—bua “kulua balamatshi ba Nzambi,” bu muvuabu bamba. Bakandomba bua kutonda mpekatu yanyi, kutumikila Mikenji Dikumi, ne kuikala muntu muimpe. Nunku mvua mua kuya mu diulu ku lufu luanyi. ‘Ee,’ ke mungakadiambila, ‘ndi ngela meji ne: nenye mu inferno bualu tshiena mua kuikala muntu muimpe menemene bua kuya mu diulu.’ Mvua ngela meji ne: anu bakulumpe​—nangananga bambi—​ke bavua batumikila mêyi-makulu a mu Bible.

Kadi nansha kumpala kua bunsongalume buanyi, ngakatuadija kusunguluja nsombelu wa mpala ibidi mu ntendelelu. Tshilejilu, tatu wanyi uvua utumika ne mfranga ivua ikengedibua bua kukuatshisha dîku diende amu bua kupetesha muepiskopo lupetu lua mfranga mivule ku tshisangilu tshia bamfumu ba bitendelelu. Uvua utekemena se: ebi bivua mua kumupetesha ditumibua ku ekleziya munenanenayi. Ndi mvuluka muambi kampanda wa muaba awu úvuá pende mukunyi wa ndanda. Uvua ne luzuku luonso utekemena bua kupeta muaba munene, nunku wakasumbisha makuba lukama a ndanda ne kuya ku tshisangilu tshia bamfumu ba bitendelelu ne mushiki wa mfranga. Pakamuenekabi se: bakajikija kupeta mfranga yonso ivua bateleji basua kufila​—bavule ba kudibu bikale bambi—​mukunyi eu wa ndanda wakatupika ne kuela lubila ne: “Ke bionso binudi nupesha muepiskopo wenu anyi? Pa mutu pa dolare itanu idi muambi kayi yonso mutuale, nemfile dikumi!” Dolare mipite pa tshinunu yakasangishibua, ne muepiskopo wakateka muntu eu bua kuikalaye mukulu mulombodi ku mutu kua tatu. Tshivua mua kuitabuja ne: ditekibua dia mushindu’eu divua difumine kudi Nzambi. Bituadijile ku tshikondo atshi ngakadima mpata pa tshintu kayi tshionso tshidi tshitangila ntendelelu.

Ngakabuejibua mu busalayi ku bukole pakabuelakana États-Unis mu mvita ya kumpala ya buloba bujima. Ndi mvuluka bimpe mungakumvua nsanserdose wa basalayi utuyisha tuetu basalayi pa bidi bitangila diluangana ne lulamatu bua ditunga dietu, ne tshionso tshiakenza muand’eu nkuvudija lukinu luanyi bua ntendelelu. Bipatshila bianyi bivua bia kupanduka, kujikija kalasa kanyi, ne pashishe kusela. Ntendelelu kavua ne muaba mu bipatshila bianyi bua matuku atshivua alua.

Dishintuluka dia mmuenenu

Mu 1922, ngakananga nsongakaji kampanda muena dîna dia Louise. Bu muakadisokololabi, uvua muena Katolike wa tshisumi, ne patuakapangadija bua kuselangana, uvua usua dibaka dia buena Katolike. Ee, tshivua musue dilongolola nansha dimue didi ditangila ntendelelu, nunku wakitaba bua se: tuenzele dibaka dietu ku nzubu kampanda wa mbulamatadi mu New York City.

Ku ntuadijilu katuvua ne matandu pa malu a ntendelelu. Ngakamuambila amu patoke se: tshivua ne dieyemena nansha dimue mu ntendelelu ne se: tuvua mua kumvuangana bimpe pikalaku kakuyi diyukidilangana pa muanda eu. Pashishe, pankatshi pa bidimu bia 1924 ne 1937, bana bakaledibua​—umue kunyima kua mukuabu, too ne patuakakumbaja bana ba balume batanu ne ba bakaji batanu! Louise uvua usua bua bana betu babuele mu kalasa ka Katolike. Tshivua musue bua bapete mushindu kampanda wa dilongeshibua pa malu a ntendelelu, ke bua tshinyi tuvua tutandangana pa tshilumbu atshi.

Ku ntuadijilu kua 1939 bualu kampanda buakenzeka buakashintulula mmuenenu wanyi pa ntendelelu yonso. Henry Webber ne Harry Piatt, Bantemu ba Yehowa babidi, bakalua ku nzubu wanyi ku Roselle, mu New Jersey. Biakamueneka patoke ne lukasa ne: bavua basua bua kuyukidilangana nanyi pa tshiena-bualu kampanda tshimvua tshiyi njinga bua kuyukidilangana​—ntendelelu. Ditabuja dianyi ditshivua dibipishibue ku mushindu uvua ba-nsanserdose ba basalayi mu tshiluilu bamba ne: ‘Luanganayi bua ditunga dienu,’ eku bamfumu ba ntendelelu bavua bashale pambelu bamba ne: ‘Kanushipianganyi.’ Mmpala ibidi kayipu! Ngakela meji ne: nendulamije Bantemu babidi aba. “Suayi bua nnulondele bualu kampanda,” ke mungakabambila. “Bikala ntendelelu wenu mulelela, nunku mikuabu yonso idi ya dishima. Ne bikala anu umue tshianana wa ku mikuabu eyi mulelela, nunku yonso idi mishale, pa kukonga ne wenu, idi ya dishima. Kudi mua kuikala anu ntendelelu umuepele mulelela.” Bualu buakankemesha bikole, bakatua ku tshianyi!

Pashishe, bakandomba bua kuangata Bible wanyi ne kubulula mu 1 Kolinto 1:10. Ngakamubala ne: “Mpindieu ndi nnusengelela, bana betu, mu dîna dia Mukalenge wetu Yezu Kristo, bua nuakule buonso buenu bualu bumue, ne bua kakuikadi matapuluka munkatshi muenu; kadi bua nuikale batuangaja pamue mu mushindu mupuangane mu lungenyi lumue ne mu mmuenenu umue.” (King James Version) Ngakalengibua ku muoyo kudi mvese eu. Pinapu, nkavua ntshina ne: bantu babidi aba bavua benza madikolela bua kumbueja mu ntendelelu wa dishima wa mushindu kampanda. Kadi ngakalonga tshintu kampanda​—se: kakuena ne bua kuikala matapulukangana munkatshi mua bena nkristo. Mvua ne nkonko mikuabu mivule mu lungenyi luanyi. Tshilejilu: Ntshinyi tshidi tshienzekela anyima ku lufu? Mmushindu kayipu umvua munange bua kuyukidilangana nabu pa lukonko alu! Kadi, ngakela meji ne: abi bivua mua kukebesha dikokangana ku mêyi divule mu nzubu pa ntendelelu.

Pashishe umue wa ku bantu babidi aba wakamba ne: “Tudi basue kupinganuna bua kuakula nebe tshiakabidi lumingu ludi lulonda.” Ngakateta bua kubepuka ne bukalanga buonso, kadi mukajanyi wakakula ne dikima. “Ralph,” ke muakambaye, “mbasue kumanya dîba didibu mua kupinganuna.” Ebi biakankemesha, bualu uvua muena Katolike wa tshisumi! Ngakela kabidi meji ne: ‘Ndekelu wa bionso tudi mua kumvuangana pa imue mianda pa tshiena-bualu tshia ntendelelu.’ Nunku ngakanyisha bua Henry Webber ne Harry Piatt bapinganune kutukumbula mu Ditanu divua dilonda.

Ke mushindu ungakatuadija kulonga Bible ne Bantemu ba Yehowa. Katupa kîpi kunyima kua bualu ebu, ngakalombibua bua kubuela mu mpuilu mu Madison Square Garden mu New York City. Ntshidi mvuluka ne dishindika dionso muyuki wa Joseph F. Rutherford wa “Mbulamatadi ne ditalala,” muenza mu dia 25 Kabalashipu 1939. Mvua umue wa ku bantu 18 000 bavuaku. Bua kuamba bulelela, bantu 75 000 bakateleja muyuki eu, paudi ukonga ne aba bavua baulondela ku tudiomba ne ku nshinga pa buloba bujima.

Pabi malu kâkenzeka kakuyi lutatu nansha. Balondi ba nsaserdose muena Katolike Charles Coughlin bavua bàkàna bua kutangadija mpuilu, ne bua kuamba bulelela, bu pankatshi pa muyuki wa muanetu Rutherford, nkama ya bantu bafue tshiji bakatuadija kuela bibingu ne mbila pa kuamba biambilu bu mudi: “Heil Hitler! (Hitler asamunyibue!)” ne “Viva Franco! (Diakalenga kudi Franco!)” Kuvua mutoyi muvule mu mushindu uvua tshimvundu etshi mua kumvuika ku nshinga! Biakangata minute bu 15 bua balejanganyi ba miaba kukokeshabu dingumba edi. Munkatshi mua dîba edi dionso, muanetu Rutherford, kayi utshina, uvua mutungunuke ne diakula eku bikashi biambulula bia bateleji bitutshibua bua kumutua nyama ku mikolo.

Mpindieu biakajula bulelela ntema yanyi. Bua tshinyi nsaserdose muena Katolike uvua usonsola lukinu luvule nunku bua Bantemu ba Yehowa? Ngakela meji ne: kuvua ne bua kuikala bulelela kampanda mu tshivua Rutherford ulongesha​—tshintu tshivua bamfumu ba ntendelelu kabayi basue bua bantu bu meme kumvua. Nunku ngakatungunuka ne dilonga Bible ne dienza malubuluka. Ndekelu wa bionso, mu Kasuamansense 1939, ngakaleja tshimanyinu tshia diditshipa dianyi kudi Yehowa ku batismo wa mâyi. Bamue ba ku bana banyi bakatambushibua tshidimu tshiakalonda, ne mukajanyi, Louise, wakatambushibua mu 1941.

Diakama mateta

Katupa kîpi panyima pa dianyisha bulelela, mamuanyi wakafua, ne mvua ne bua kupingana ku Caroline wa ku Nord bua dijiikibua diende. Ngakumvua ne: tshivua mua kulama kuondo kimpe ka muoyo pa kubuela mu misa ya dijiika ivua ne bua kulombodibua munda mua ekleziya Metodiste. Nunku ngakela tatu nshinga kumpala kua dienza luendu elu ne kumulomba bua kulama mushete ku nzubu wá malu a dijiikangana. Wakanyisha, kadi pangakafikaku, bakavua mu njila batangile ku ekleziya, kuvuabu kakuyi mpata bela meji ne: nnembalonde.

Ee, tshiakabalonda to, ne ebi biakajuula ndululu mivule mu dîku dianyi. Nansha muvua muakunyanyi wa bakaji Edna ne meme bikale balamatangane misangu yonso, panyima pa dijiikibua dia mamu katshivua ungakuisha kabidi. Ngakafunda mikanda, kadi kavua uyandamuna to. Misangu yonso pavua Edna ulua ku New York bua kubuela mu kalasa ka mu muvu wa été ka dishidimuna balongeshi ku tshilongelu tshia City College, mvua ngenza madikolela bua kumonangana nende. Kadi uvua ubenga bua kummona, pa kuamba ne: uvua ne bivule bia kuenza. Ndekelu wa bionso ngakateketa mu mikolo, bualu bivua bimueneka bu mvua mmutatshisha tshianana. Bidimu bivule biakapita kumpala kua meme kumvua kabidi bualu budi bumutangila.

Bua dibenga diabu dia kukosela dibendele mpala, basambombo ba ku bana banyi bakipatshibua mu kalasa mu 1941, anu bu muakipatshibua bana bakuabu bavule mu États-Unis ne Canada. Bua kukumbaja malomba a mbulamatadi mu malu a malonga, Bantemu bakalongolola tuabu tulasa tuakabikilabu ne: Tulasa tua Bukalenge. Nzubu kampanda uvua kale wa tshilala benyi ku Lakewood, mu New Jersey, ke uvua muaba wa kalasa kavua bana banyi babuela. Nzubu wa Bukalenge uvua pa tshisasa tshia kumpala, pamue ne tshibambalu tshia kalasa, tshikuku, ne tshidiilu. Bibambalu bia dilala bia bana ba bakaji bivua pa tshisasa tshibidi, ne bibambalu bia dilala bia bana ba balume bivua pa tshisasa tshisatu. Kavua kalasa kalenga. Bavule ba ku bana bàvuà basombele muaba au bavua baya ku mabu anu ku ndekelu ya mbingu. Aba bavua basombele kule bavua baya ku mpukapuka ku mabu ku ndekelu wa mbingu.

Biangatshile ku bidimu bianyi bia kumpala mu bulelela, mvua njinga ne luzuku bua kulua mpanda-njila, bu mudi bamuangalaji ba evanjeliyo ba ku dîba ne ku dîba ba Bantemu ba Yehowa babikidibua. Ku mpuilu wa mu 1941 ku St. Louis, mu Missouri, muanetu kampanda wa balume uvua pa programe wakamanyisha mushindu uvuaye mua kuikala mpanda-njila eku ukolesha bana 12. Ngakela meji ne: ‘Bikalaye mua kuikala mpanda-njila ne 12, meme ndi mua kuikala mpanda-njila ne 10.’ Kadi, nsombelu wanyi kakampetesha mushindu wa kutuadija dipanda-njila too ne panyima pa bidimu 19. Ndekelu wa bionso, mu dia 1 Kasuamansense 1960, ngakapeta mushindu wa kutuadija kusadila Yehowa bu mpanda-njila wa pa tshibidilu.

Dikumbula dikena ditekemena

Mu 1975, ngakapeta nshinga mufumine kudi muanetu wa bakaji Edna. Nkavua’apu ne bidimu 80, ne tshivua mumumone peshi mumvue dîyi diende munkatshi mua bidimu bu 20. Uvua ubikila kumbukila ku tshipalu tshia ndeke, ne wakandomba bua kuya kumuangata yeye ne bayende. Bivua bimpe bua kumona tshiakabidi Edna, kadi dikema dipite wonso bunene ditshivua kumpala. Mu njila wa diya ku mbelu, bayende wakamba ne: “Udi ne muena ditabuja mupiamupia.” Tshivua mumanye tshivuaye usua kumvuija. Patuakafika ku mbelu, wakamba tshiakabidi ne: “Udi ne muena kuitabuja mupiamupia muaba eu.” Mukajanyi wakumvua diakamue. Ukudimuka kudi muakunyanyi wa bakaji, wakamuebeja ne: “Edna údí Ntemu anyi?” “Eyowa ke tshindi,” ke muakandamuna Edna.

Mmunyi muakafika Edna ku dianyisha bulelela? Ee, mu 1972, mu madikolela bua kuakaja malanda etu makondakane, ngakamutumina dipa dia aboneman ku Tshibumba tshia Nsentedi. Tshidimu bu tshimue panyima, Edna wakakuatshika disama ne uvua mudinjidile mu nzubu. Bibejibeji ebi bitshivua pa tshibasa tshiende mu makùtù abi. Musaka kudi dijinga dia kumanya, Edna wakunzulula tshimue ne kutuadija kubala. Pakajikijaye tshibejibeji etshi, wakadiambila ne: ‘Bulelela mbuobu’ebu!’ Tshikondo tshiakakumbula Bantemu ba Yehowa nzubu wende, ukavua mumane kubala mushiki mujima wa bibejibeji bia Tshibumba tshia Nsentedi. Wakitaba dilonga dia Bible, ne mu tshikondo tshiakanyine wakalua Ntemu wa Yehowa.

Diakama dijimija

Mukajanyi, Louise, ndekelu wa bionso wakapia disama dia diabète, ne nsombelu wende wakabiipa too ne pakafuaye mu 1979, ne bidimu 82. Pakafua Louise, tshitupa tshianyi kampanda tshiakafua patshi. Malu anyi wonso akimanyikibua. Tshivua mumanye tshimvua mua kuenza. Tshivua ne bipatshila bua matuku atshivua alua, ne mvua kakuyi ditekemena nkengela dikankamijibua. Mutangidi kampanda wa tshijengu, Richard Smith, wakankankamija bua kutungunuka ne njila wanyi wa bumpanda-njila. Ngakamona se: disambibua dianyi dipite bunene divua difumina ku disamba bakuabu bavua bajimije banangibue mu lufu.

Société Watch Tower uvua wenda ulongolola luendu kampanda bua kuya ku Izalele mu 1979, nunku ngakafila dianyi dîna. Luendu elu luvua tshisonsodi tshinene buanyi, ne pangakalukila ku mbelu, ngakapingana diakamue bua kutumika mu mudimu wa bumpanda-njila. Tshidimu tshionso kumbukila ku tshikondo atshi, ndi mudifundile tshipatshila tshia kuambuluisha mu teritware ikena mitumika anyi mitumika ku mpukapuka mu tshitupa tshikuabu tshia ditunga. Nansha munkadi mukulakaje, ntshidi anu ne mushindu wa kudifila bua disanka edi dia mudimu.

Ndi ntshinka se: mu kupita kua bidimu, ndi mupete disanka dia kuambuluisha bantu batue ku 50 mu njila wa muoyo. Bavule ba ku bana banyi badi mu bulelela. Babidi ba ku bana banyi ba bakaji badi basadila bu bampanda-njila ba pa tshibidilu. Mukuabu wa bakaji, Louise Blanton, udi usadila ku tshilombuelu tshia Bantemu ba Yehowa mu Brooklyn, ku New York, ne bayende, George, ne umue wa ku bana banyi ba balume mmusadile bua bidimu bivule bu mukulu.

Bushuwa, bua dipanga bupuangane ditudi bapiane kudi baledi betu bantu ba kumpala, buonso buetu tudi banyika ku masama ne lufu. (Lomo 5:12) Bushuwa nsombelu wanyi kavua muepula ku mabedi ne bisama. Ndi mpindieu nsama tshijûja mu mukolo wanyi wa bakaji. Imue misangu tshidi tshingumvuija bisama bivule, kadi ki ntshinkande bua kuikala ne mitalu. Ne ndi nsambila bua katshinkandi. Ndi musue bua kutungunuka. Dijinga dianyi ditambe bunene ndia kutungunuka mu mudimu wa bumpanda-njila too ne ku ndekelu, pa kuenza tshionso tshindi mua kuenza bua kumanyisha dîna dia Yehowa ne malongolola ende.

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Ne muananyi wa bakaji Rita

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu