“Nangayi bulelela ne ditalala”!
“Dîyi dia Yehowa wa biluilu diakatungunuka ne kulua kundi, diamba ne: ‘. . . Nangayi bulelela ne ditalala.’”—ZEKÂYA 8:18, 19, NW.
1, 2. (a) Nnsombelu kayi udi nende bukua-bantu pa bidi bitangila ditalala? (b) Bua tshinyi bulongolodi ebu kabuena mua kupeta nansha kakese ditalala dilelela?
“KATSHIA bukua-bantu ki mbuanji kupeta ditalala nansha kakese. Mu muaba kampanda—ne misangu mivule mu miaba ya bungi mu tshikondo tshimue—mudi anu mvita.” Ke muakamba Profesere Milton Mayer wa ku Université wa Massachusetts, mu États-Unis. Nnseka kayipu ya dibungama pa bukua-bantu! Bushuwa, bantu mbasue ditalala. Bena malu a tshididi mbatete mu mishindu yonso bua kudikuba, biangatshile ku Pax Romana (Ditalala dia bena Roma), wa ku bikondo bia bena Roma too ne ku ndongoluelu wa “Dibutulangana dijadika” [MAD, mu anglais] munkatshi mua Mvita ya Mufuitshifuitshi. Kadi, ndekelu wa bionso madikolela abu wonso akapangila. Anu bu muvua Yeshaya mubiumvuije siekele mivule ku kale, ‘milopo ya ditalala idi idila bikole.’ (Yeshaya 33:7) Bua tshinyi nunku?
2 Bualu ditalala dia mutantshi mule didi ne bua kufumina ku dipangika dia lukinu ne lukuka; didi ne bua kujadikibua mu bulelela. Ditalala kadiena mua kuashibua pa mashimi to. Ke bualu kayi Yehowa pa kulaya diasuludibua ne ditalala bua Izalele wa kale wakamba ne: ‘Ndi ntuma ditalala mu Yeruzaleme bu mudi musulu wa mayi upueka, nentume lumu lua mu bukua bisamba bu mudi musulu wa mayi upasalala.’ (Yeshaya 66:12, MMM) Satana Diabolo, nzambi wa ndongoluelu eu wa malu, udi “mushipianganyi,” manji, ne “muena dishima ne tatu wa dishima.” (Yone 8:44, NW; 2 Kolinto 4:4) Mmunyi mudi bulongolodi budi ne nzambi wa mushindu’eu mua kupeta ditalala?
3. Ndipa kayi disunguluke didi Yehowa mupe bantu bende, nansha mudibu basombele mu bulongolodi busaluke?
3 Kadi, mu mushindu musunguluke, Yehowa udi upesha bantu bende ditalala nansha mudibu basombele mu bulongolodi ebu bua Satana mudi mvita itua ipela. (Yone 17:16) Mu siekele muisambombo K.B.B., wakakumbaja dilaya diende dienza ku butuangaji bua Yelemiya ne kupeshaye ditunga diende dia pa buadi “ditalala ne bulelela” pakabapingajaye mu ditunga diabu dibalelela. (Yelemiya 33:6) Ne mu matuku aa a ku nshikidilu, mmupeshe bantu bende “ditalala ne bulelela” mu “ditunga” diabu, anyi nsombelu wabu wa mu nyuma wa pa buloba, nansha bikale ne muoyo mu tshikondo tshipite bubi tshia ndululu tshidi bulongolodi ebu bumone too ne ku mpindieu. (Yeshaya 66:8; Matayo 24:7-13; Buakabuluibua 6:1-8) Bu mutudi tutungunuka ne dikonkonona dietu dia Zekâya nshapita wa 8, netupete dianyisha diondoke bua ditalala edi ne bulelela bifila kudi Nzambi ne kumona tshitudi ne bua kuenza bua kulama tshietu tshitupa mu bualu ebu.
“Koleshayi maboko enu”
4. Mmushindu kayi uvua Zekâya mukankamije Izalele bua kuenza bu buobu bikale bakeba ditalala?
4 Bua musangu muisambombo mu Zekâya nshapita wa 8, tudi tumvua dimanyisha didi dilenga ku mutshima dia kudi Yehowa edi: “Etshi ke tshidi Yehowa wa biluilu muambe: ‘Koleshayi maboko enu, nuenu badi bumvua mu matuku aa mêyi aa mukana mua baprofete, mu dituku divua bishimikidi bia nzubu wa Yehowa wa biluilu biashibue, bua ntempelu kuibakibuaye. Bualu kumpala kua matuku au kakuvua mafutu bua bukua-bantu buenza bua kuikalaku; ne bua mafutu a nyama ya pambelu, kakuvua tshintu tshia mushindu’eu; ne bua yonso uvua upatuka ne bua yonso uvua ubuela kakuvua ditalala bualu bua muena lukuna nende, bu mumvua nsaka bukua-bantu buonso bua umue aluishe mukuabu.’”—Zekâya 8:9, 10, NW.
5, 6. (a) Bua diteketa mu maboko dia bena Izalele, nnsombelu kayi uvuaku mu Izalele? (b) Ndishintuluka kayi divua Yehowa mulaye Izalele bu yeye muteke ntendelelu wende pa muaba wa kumpala?
5 Zekâya wakamba mêyi aa pavuabu benda biibakulula ntempelu mu Yeruzaleme. Kumpalampala, bena Izalele bakapingana kumbukila ku Babilone bakatekeshibua mu maboko ne kulekelabu mudimu wa diibaka ntempelu. Bu muakatangijabu ntema yabu ku bulenga bua nsombelu wabu, kabakapeta dibenesha ne ditalala bia kudi Yehowa. Nansha muvuabu badima mu maloba abu ne batabalela madimi a mvinyo, kabakalubuluka. (Hagai 1:3-6) Biakenza anu bu bavua benza mudimu ‘kakuyi mafutu.’
6 Mpindieu bu mukavua ntempelu wenda wibakiibua tshiakabidi, Zekâya wakakankamija bena Yuda bua ‘bakolesha maboko,’ bua kuteka ne dikima dionso ntendelelu wa Yehowa pa muaba wa kumpala. Ntshinyi tshivua mua kuenzeka bu buobu mua kuenza nanku? “‘Mpindieu tshia kuikala bu mumvua mu matuku a kumpala kudi bashadile ba ku tshisamba etshi,’ ke mudi Yehowa wa biluilu wamba. ‘Bualu nekuikale mamiinu a ditalala; muonji wa mvinyo neupatule mamuma au, ne buloba buine nebumene biakudia, ne kuulu kuine nekulokeshe dime; ne bushuwa nengenzeje bua bashadile ba ku tshisamba etshi bapiane bintu ebi bionso. Ne bidi ne bua kuenzeka se: anu bu munuvua balue mulawu munkatshi mua matunga, O nzubu wa Yuda ne nzubu wa Izalele, nunku nennupandishe, ne nudi ne bua kulua dibenesha. Kanutshinyi to. Maboko enu akoleshibue.’” (Zekâya 8:11-13, NW) Bu Izalele ne bua kutumika ne muoyo mukole, uvua mua kulubuluka. Kumpala, pavua matunga asua kutela tshilejilu tshia mulawu, avua mua kufunkuna Izalele. Mpindieu Izalele uvua ne bua kuikala tshilejilu tshia dibenesha. Nkabingila kimpepu kayi bua ‘kukoleshabu maboko abu’!
7. (a) Mmashintuluka kayi adi alenga ku mutshima avua bantu ba Yehowa bamone, adi mafike ku katongobela mu tshidimu tshia mudimu tshia 1995? (b) Pa kutangila luapolo lua ku tshidimu, mmatunga kayi audi mumone adi ne bungi bubandile bua bamanyishi, bampanda-njila, muayene wa mêba?
7 Netuambe tshinyi lelu’eu? Eyo, mu bidimu bia kumpala kua 1919, bantu ba Yehowa bavua mu mushindu kampanda bapange mitalu. Kabakalama ngikadilu wa ndubidilu menemene mu mvita ya kumpala ya buloba bujima, ne bavua ne tshinyikilu tshia kulonda muntu pamutu pa Mukalenge wabu, Yezu Kristo. Bu tshipeta, bamue bakatekeshibua mu maboko kudi buluishi bufumina munda ne pambelu pa bulongolodi. Pashishe, mu 1919, ku diambuluisha dia Yehowa bakakolesha maboko abu. (Zekâya 4:6) Yehowa wakabapesha ditalala, ne bakalubuluka bikole. Ebi mbimueneke mu muyuki wabu wa bidimu 75 bishale, udi mufike ku katongobela mu tshidimu tshia mudimu tshia 1995. Bu tshisamba, Bantemu ba Yehowa badi bepuka dinanga dinekesha dia ditunga, kansungasunga ka bisa, meji madianjila kufumba, ne mpokolo mikuabu yonso ya lukinu. (1 Yone 3:14-18) Badi basadila Yehowa ne mitalu milelela mu ntempelu wende wa mu nyuma. (Ebelu 13:15; Buakabuluibua 7:15) Tshidimu tshishale nkayatshi, bavua bapitshishe mêba mapite pa muliyare mujima mu diyukila ne bakuabu pa bidi bitangila Tatuabu wa mu diulu! Ku ngondo wonso, bavua balombole malonga a Bible 4 865 060. Muayene wa bantu 663 521 bavua badifile mu mudimu wa bumpanda-njila ku ngondo wonso. Padi ba-ministre ba Bukua-buena-nkristo basua kufila tshilejilu tshia bantu badi bushuwa ne musangelu mu ntendelelu wabu, batu imue misangu batela Bantemu ba Yehowa.
8. Mmunyi mudi muena nkristo yonso mua kubabidila “mamiinu a ditalala”?
8 Bua mitalu yabu, Yehowa udi upesha bantu bende “mamiinu a ditalala.” Muntu ne muntu udi udima mamiinu au neamone ditalala didiunda mu mutshima wende ne mu nsombelu wende. Muena nkristo yonso muena kuitabuja udi ukeba ditalala ne Yehowa ne bena nkristo nende udi ne tshitupa tshidiye ukumbaja mu bulelela ne ditalala bia bantu badi ne dîna dia Yehowa. (1 Petelo 3:11; fuanyikija ne Yakobo 3:18.) Kabienaku bikemesha anyi?
“Kanutshinyi to”
9. Ndishintuluka kayi mu malanda ende ne bantu bende divua Yehowa mulaye?
9 Mpindieu tudi tubala dimanyisha dia muanda-mutekete dia kudi Yehowa. Ndimanyisha kayi? “Etshi ke tshidi Yehowa wa biluilu muambe: ‘Anu bu mumvua muele meji bua kunuenzela tshivua tshibi, bua dimfìkisha munda dia bankambua benu,’ ke mudi Yehowa wa biluilu muambe, ‘ne tshivua mumvue luse, nunku nengele kabidi meji mu matuku aa bua kuenzela Yeruzaleme ne nzubu wa Yuda buimpe. Kanutshinyi to.’”—Zekâya 8:14, 15, NW.
10. Ndumu kayi ludi Bantemu ba Yehowa badiendeshile ludi luleja ne: ki mbatshine?
10 Nansha muvua bantu ba Yehowa batangalajibue mu ngumvuilu wa mu nyuma munkatshi mua mvita ya kumpala ya buloba bujima, mu mitshima yabu bavua basue bua kuenza tshivua tshiakane. Nunku’eu, Yehowa, kunyima kua dibapesha dinyoka kampanda, wakashintulula ngikadilu wende nabu. (Malaki 3:2-4) Lelu’eu, tudi tutangila panyima ne tumuela tuasakidila ne muoyo mujima bua bidiye muenze. Bushuwa, mbalue ‘kutukina kudi matunga wonso.’ (Matayo 24:9) Bavule mbedibue mu buloko, ne bamue mbafike too ne ku dipetangana ne lufu bua ditabuja diabu. Tutu tuakama misangu mivule kalèngù anyi buluishi. Kadi katuena tutshina. Tudi bamanye se: Yehowa udi ne bukole kupita buluishi kayi buonso, budi bumueneka anyi bukena bumueneka. (Yeshaya 40:15; Efeso 6:10-13) Katuakulekela kulonda mêyi aa: “Tekemena kudi [Yehowa, NW]; kola muoyo, ikala ne bukitu.”—Misambo 27:14, MMM.
“Akulayi bulelela umue ne mukuabu”
11, 12. Ntshinyi tshitudi ne bua kulama mu tshieledi tshia lungenyi muntu ne muntu bituasua bua kukumbaja menemene tshietu tshitupa mu mabenesha adi Yehowa upesha bantu bende?
11 Bua kukumbaja menemene tshietu tshitupa mu mabenesha a kudi Yehowa, kudi malu atudi ne bua kuvuluka. Zekâya udi wamba ne: “‘Monayi malu anudi ne bua kuenza: Akulayi bulelela umue ne mukuabu. Ne bulelela ne dilumbuluisha dia ditalala nuenze bulumbuluishi buenu ku bibuelelu bienu. Ne kanupangadiji dienzelangana bualu bubi mu mitshima yenu, ne kanunangi mutshipu wa dishima; bualu malu aa wonso ng’andi mukine,’ ke mudi Yehowa wamba.”—Zekâya 8:16, 17, NW.
12 Yehowa udi utubela bua kuamba bulelela. (Efeso 4:15, 25) Kêna uteleja masambila a bantu badi bapangadija malu mabi, basokoka bulelela bua diakalenga diabu nkayabu, anyi badi benza mitshipu ya dishima. (Nsumuinu 28:9) Bu mudiye mukine butontolodi, udi usua bua tuetu kuobokela bulelela bua mu Bible. (Musambu wa 25:5; 2 Yone 9-11) Kupita apu, bu balume bakulu ku bibuelelu bia bimenga mu Izalele, bakulu bàdì balumbuluisha bilumbu kampanda badi ne bua kuashila mibelu ne mapangadika biabu pa bulelela bua mu Bible, ki mpa mmuenenu yabu nkayabu nansha. (Yone 17:17) Yehowa mmusue bua buobu kukeba “dilumbuluisha dia ditalala,” pa kuteta, bu balami bena nkristo, bua kupingaja ditalala munkatshi mua badi ne bilumbu ne kuambuluisha benji ba mpekatu banyingaladi bua bapete ditalala ne Nzambi. (Yakobo 5:14, 15; Yuda 23) Ne kabidi, badi balama ditalala dia tshisumbu, pa kuipata ne dikima aba badi banyanga ditalala adi pa kutungunuka ne kuenza bubi ku budisuile.—1 Kolinto 6:9, 10.
“Ditshionkomoka ne musangelu”
13. (a) Ndishintuluka kayi didi ditangila bijila divua Zekâya mudianjile kumanyisha? (b) Ntshijila kayi tshivua tshikumbajibua mu Izalele?
13 Mpindieu, tudi tumvua dimanyisha dia muanda-mukulu dienza ne dîyi dikole: “Etshi ke tshidi Yehowa wa biluilu muambe: ‘Tshijila tshia mu ngondo muinayi, ne tshijila tshia mu ngondo muitanu, ne tshijila tshia mu ngondo wa muanda-mutekete, ne tshijila tshia mu ngondo wa dikumi nebilue ditshionkomoka ne musangelu bua nzubu wa Yuda ne bikondo bimpe bia mafesto. Nunku nangayi bulelela ne ditalala.’” (Zekâya 8:19, NW) Muinshi mua Mikenji ya Mozese, bena Izalele bavua benza tshijila mu Dituku dia Dibuikidila bua kuleja kanyinganyinga bua mibi yabu. (Lewitiki 16:29-31) Mbimueneke patoke se: bijila binayi bitela kudi Zekâya bavua babikumbaja bua kuvuluka malu a dibungama avua atangila dikuatshibua ne dibutudibua bia Yeruzaleme. (2 Bakelenge 25:1-4, 8, 9, 22-26) Kadi, mpindieu, ntempelu ukavua wenda wiibakibua ne Yeruzaleme uujibua tshiakabidi ne bantu. Dibungama divua dienda diandamuka musangelu, ne bijila bivua mua kuvua bikondo bia mafesto.
14, 15. (a) Mmunyi muvua disekelela dia Tshivulukilu mpokolo munene wa musangelu, ne ebi bidi ne bua kutuvuluija tshinyi? (b) Anu bu mudibi bimueneka mu luapolo lua ku tshidimu, mmatunga kayi avua ne bungi bua pa buabu bua babuedi ba mu Tshivulukilu?
14 Lelu’eu, katuena tukumbaja bijila bifunda kudi Zekâya anyi bijila bifunda mu Mikenji. Bu muvua Yezu mulambule muoyo wende bua mpekatu yetu, tudi tulabula mabenesha a Dituku dia Dibuikidila dipite wonso bunene. Mpekatu yetu idi ibuikidibua, kabiyi anu mu mushindu wa pa mutu pa mutu, kadi mu mushindu wa tshishiki. (Ebelu 9:6-14) Pa kulonda dîyi-dituma dia Muakuidi Munene wa mu diulu, Yezu Kristo, tudi tuenza Tshivulukilu tshia lufu luende bu disekelela dinene anu dimu’epele bua bena nkristo. (Luka 22:19, 20) Katuenaku tupeta “ditshionkomoka ne musangelu” patudi tudisangisha pamue ku tshidimu tshionso bua disekelela adi anyi?
15 Tshidimu tshishale, bantu 13 147 201 bakasangila pamue bua kusekelela Tshivulukilu, bantu bungi 858 284 kupita mu 1994. Mmusumba kayipu! Fuanyikija musangelu mu bisumbu 78 620 bia Bantemu ba Yehowa pavua bantu bungi bupite bua pa tshibidilu balue kubuela mu Nzubu yabu ya Bukalenge bua disekelela adi. Bushuwa, buonso bavuamu bakasakibua bua ‘kunanga bulelela ne ditalala’ pavuabu bavuluka lufu lua Eu udi “n[j]ila ne bulelela ne muoyo” ne udi mpindieu ukokesha bu “Muan’a mfumu mufidi wa Ditalala” munene wa Yehowa! (Yone 14:6; Yeshaya 9:6, NW) Disekelela adi divua ne diumvuija dia pa buadi bua aba bakadienzela mu matunga masubisha kudi munyukunyuku ne mvita. Bamue ba ku bana betu bakadimuenena nkayabu malu makuate buôwa akena kumvuija mu kupita kua 1995. Pabi, ‘ditalala dia Nzambi didi dipite lungenyi kayi luonso bulenga, diakalama mitshima yabu ne bieledi biabu bia lungenyi ku butuangaji bua Kristo Yezu.’—Filipoi 4:7, NW.
‘Tupoleshayi mpala wa Yehowa’
16, 17. Mmunyi mudi bantu ba matunga mua “kupolesha mpala wa Yehowa”?
16 Kadi, nkuepi kuvua miliyo eyi yonso ya bantu bakabuela mu Tshivulukilu mifumine? Dimanyisha dia tshitema dia Yehowa didi diumvuija ne: “Etshi ke tshidi Yehowa wa biluilu muambe: ‘Nebienzeke kabidi ne: bantu ne basombi ba mu bimenga bia bungi nebalue; ne basombi ba mu tshimenga tshimue nebaye bushuwa kudi basombi ba mu tshikuabu, bamba ne: “Tuyayi ne muoyo umue bua kupolesha mpala wa Yehowa ne bua kukeba Yehowa wa biluilu. Meme panyi nenye.” Ne bisamba bivule ne matunga a bukole nebilue bushuwa kukeba Yehowa wa biluilu mu Yeruzaleme ne bua kupolesha mpala wa Yehowa.’”—Zekâya 8:20-22, NW.
17 Bantu bavua babuele mu Tshivulukilu bavua basue “kukeba Yehowa wa biluilu.” Bavule ba kudibu bavua basadidi bende baditshipe ne batambule. Miliyo ya bakuabu mu bateleji kabavua banji kufika ku tshiidia atshi. Mu amue matunga bungi bua bantu bavua babuele mu Tshivulukilu buvua misangu inayi anyi itanu kupita bungi bua bamanyishi ba Bukalenge. Bantu aba bàdì ne dijinga dia kumanya bivule badi bakengela diambuluisha bua kutungunukabu ne dilubuluka. Tubalongeshe bua kusangalabu mu dimanya dia se: Yezu wakafua bua mpekatu yetu ne mpindieu udi ukokesha mu Bukalenge bua Nzambi. (1 Kolinto 5:7, 8; Buakabuluibua 11:15) Ne tubakankamije bua baditshipe buobu bine kudi Yehowa Nzambi ne bakokele Mukalenge wende mutekibue. Mu mushindu’eu ‘nebapoleshe mpala wa Yehowa.’—Musambu wa 116:18, 19; Filipoi 2:12, 13.
“Bantu dikumi ba miakulu yonso ya matunga”
18, 19. (a) Mu dikumbajibua dia Zekâya 8:23, nnganyi udi lelu’eu “muena Yuda”? (b) Mbanganyi badi lelu’eu “bantu dikumi” badi “bakuata ku luzembe lua tshilamba tshia muena Yuda”?
18 Bua musangu wa ndekelu mu nshapita wa muanda-mukulu wa Zekâya, tudi tubala ne: “Etshi ke tshidi Yehowa wa biluilu muambe.” Dimanyisha dia ndekelu dia Yehowa didi tshinyi? “Mu matuku au bantu dikumi ba miakulu yonso ya matunga nebakuate, ee, nebakuate bushuwa luzembe lua tshilamba tshia muena Yuda, bamba ne: ‘Netuye nenu, bualu tudi bumvue bamba ne: Nzambi udi nenu.’” (Zekâya 8:23, NW) Mu matuku a Zekâya, Izalele wa ku tshilelelu uvua ditunga disungula dia Nzambi. Kadi, mu siekele wa kumpala, Izalele wakimansha Masiya wa Yehowa. Nunku’eu, Nzambi wetu wakasungula “muena Yuda”—Izalele mupiamupia—bu tshisamba tshiende tshia pa buatshi, ‘Izalele wa Nzambi’ muenza kudi bena Yuda ba mu nyuma. (Galatia 6:16; Yone 1:11; Lomo 2:28, 29) Bungi buabu bua ndekelu buvua ne bua kuikala bua bantu 144 000, basungula munkatshi mua bukua-bantu bua kukokesha pamue ne Yezu mu Bukalenge buende bua mu diulu.—Buakabuluibua 14:1, 4.
19 Bavule ba ku bantu aba 144 000 bakaadi bamane kufua ne lulamatu ne bamane kupeta difutu diabu dia mu diulu. (1 Kolinto 15:51, 52; Buakabuluibua 6:9-11) Bakese batshidi pa buloba ne badi basanka pa kumona se: “bantu dikumi” bàdì basungula bua kuya pamue ne “muena Yuda” badi bushuwa “musumba munene . . . wa mu matunga wonso ne bisa bionso ne bisamba bionso ne miakulu yonso.”—Buakabuluibua 7:9, NW; Yeshaya 2:2, 3; 60:4-10, 22.
20, 21. Bu mudi ndekelu wa bulongolodi ebu wenda usemena pabuipi, mmunyi mutudi mua kushala mu ditalala ne Yehowa?
20 Bu mudi nshikidilu wa bulongolodi ebu wenda usemena pabuipi mushindu ukêna kuepuka, Bukua-buena-nkristo budi anu bu Yeruzaleme mu matuku a Yelemiya: “Tuakatekemena ditalala, kadi diakalengele kadiakalua kutudi; tuakatekemena tshikondo tshia kusangala, kadi monai, kabutu kadiku!” (Yelemiya 14:19) Kabutu aku nekafike ku nkomenu waku palua matunga kukudimukila bitendelelu bia dishima ne kubifikisha ku nshikidilu ne tshikisu. Katupa kakese pashishe, matunga mine neabutudibue mu mvita ya ndekelu ya Nzambi, Armagedon. (Matayo 24:29, 30; Buakabuluibua 16:14, 16; 17:16-18; 19:11-21) Ntshikondo kayipu tshia munyukunyuku tshikalaku!
21 Mu tshikondo tshionso atshi, Yehowa neakube aba badi banange bulelela ne badima “mamiinu a ditalala.” (Zekâya 8:12, NW; Sefanya 2:3) Nunku, tushalayi ne bukubi mu ditunga dia bantu bende, pa kumusamuna ne mitalu munkatshi mua bantu ne pa kuambuluisha muetu muonso bantu bavule bua “kupolesha mpala wa Yehowa.” Bituenza nunku, netuikale misangu yonso ne ditalala dia Yehowa. Eyowa, ‘Yehowa neapeshe bantu bende bukole, Yehowa [neabeneshe, NW] bantu bende ne ditalala.’—Musambu wa 29:11.
Udi mua kumvuija anyi?
◻ Mmunyi muvua bantu ba Nzambi ‘bakoleshe maboko abu’ mu matuku a Zekâya? Kadi lelu’eu?
◻ Mmunyi mutudi tuandamuna ku dikengeshibua, buluishi, ne kalèngù?
◻ Ntshinyi tshidi tshikongibue mu ‘diambilangana dietu dia mêyi a bulelela’?
◻ Mmunyi mudi muntu mua “kupolesha mpala wa Yehowa”?
◻ Mmpokolo kayi munene wa musangelu udi umueneka mu dikumbajibua dia Zekâya 8:23?
[Tshimfuanyi mu dibeji 18]
Tshidimu tshishale, Bantemu ba Yehowa bavua bapitshishe mêba 1 150 353 444 mu diyukila ne bantu pa bidi bitangila Bukalenge bua Nzambi