TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w96 15/3 dib. 10-14
  • Tangila balamatshi ku mikenji!

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tangila balamatshi ku mikenji!
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Bulamatshi ku mikenji mbualu bua pa buabu
  • Yehowa, Mulamatshi ku mikenji wa kumpala
  • Yezu Kristo, muana muena lulamatu
  • Bantu bapange bupuangane bavua balamatshi ku mikenji
  • Bena lulamatu mu bikondo bia buena-lelu
  • “Wewe nkayebe ke udi muena lulamatu”
    Semena pabuipi ne Yehowa
  • Diakama lutatu lua bulamatshi ku mikenji
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Udi mukumbanyine lulamatu nnganyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2002
  • Ne bulamatshi buonso tusadilayi pamue ne bulongolodi bua Yehowa
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
w96 15/3 dib. 10-14

Tangila balamatshi ku mikenji!

“Nnganyi wabenga kukutshina bushuwa, Yehowa, ne wapanga kutumbisha dîna diebe, bualu, wewe nkayebe udi mulamatshi ku mikenji?”​—BUAKABULUIBUA 15:4, NW.

1. Mbujadiki kayi buakafila J. F. Rutherford pa bidi bitangila bulamatshi ku mikenji bua mumudianjidi, C. T. Russell?

JOSEPH F. RUTHERFORD, eu wakapingana C. T. Russell bu mulombodi wa Société Watch Tower mu 1917, wakatuadija kufila mmuenenu yende ku muyuki wa dijikiibua dia Russell pa kuamba ne: “Charles Taze Russell uvua ne bulamatshi kudi Nzambi, ne bulamatshi kudi Yezu Kristo, ne bulamatshi ku bipatshila bia bukalenge bua Masiya. Uvua ne bulamatshi too ne mu mifuba​—eyowa, ne bulamatshi too ne ku lufu mene.” Bushuwa, aku kavua kanemu kimpe kaleja musadidi wa lulamatu wa Yehowa Nzambi. Kakuena kanemu katambe bunene katudi mua kuleja muntu kayi wonso kapite kuamba ne: wakatshimuna lutatu lua bulamatshi ku mikenji, ne: uvua mulamatshi ku mikenji​—mulamatshi ku mikenji too ne mu mifuba.

2, 3. (a) Bua tshinyi bulamatshi ku mikenji mbua lutatu? (b) Mbanganyi badi pabu badisuike mukaba bua kuluisha bena nkristo balelela mu madikolela abu bua kuikala balamatshi ku mikenji?

2 Bulamatshi ku mikenji mbualu bukole. Bua tshinyi? Bualu bulamatshi ku mikenji mbubengangane ne budinangi. Ba kumpala munkatshi mua aba bakena bulamatshi kudi Nzambi mbamfumu bena malu a Nzambi bena Bukua-buena-nkristo. Pashishe kabidi, katshia kakutu kuanji kumueneka ditangalaka dia dikema dia dipanga bulamatshi ku mikenji bu mu malanda a dibaka lelu’eu. Dienda masandi nditangalake kuonso. Dipanga bulamatshi ku mikenji nditampakane kabidi mu malu a bungenda. Pa bidi bitangila bualu ebu, mbatulondele ne: “Balombodi ba kumpanyi bavule ne benji ba mudimu bua difutu . . . badi bitabuja ne: anu bantu batshimbakane ne bapote ke badi ne bulamatshi ku kumpanyi yabu lelu’eu.” Bantu badi “batambe kuikala ne bulamatshi ku mikenji” badi bapetudibua. “Bulamatshi buebe bua nzanzanza ne bumuepele udi ne bua kudilejabu anu wewe nkayebe” ke mushindu udi mfumu kampanda wa kumpanyi kansanga wa difila ngenyi pa bulombodi bua kumpanyi ne dikebulula dia bena mudimu banene umvuija. Kuakula bualu bua bulamatshi ku mikenji buebe wewe nkayebe nkubipisha ngumvuilu wa muaku eu. Bidi bituvuluija tshidi tshifunda mu Mika 7:2 (NW): “Mulamatshi ku mikenji mmujimine pa buloba.”

3 Mu bualabale bunenanenayi, Satana ne ba-demon bende mbadisuike mukaba bua kutuluisha, bapangadije bua kutuvuija bantu bapange bulamatshi kudi Nzambi. Ke bua tshinyi mbambile bena nkristo mu Efeso 6:12 (NW) ne: “Buetu tuetu, kuluangana kuetu ki nkua kuluishangana ne mashi ne mubidi, kadi, nkua kuluishangana ne mbulamatadi, ne bakokeshi, ne bamfumu ba buloba bujima ba mîdima eyi, ne biluilu bia ba-spiritu babi badi mu miaba ya mu diulu.” Eyowa, bidi bikengela bua tuetu kulonda didimuija edi: “Lamayi nkatshinkatshi, nuikale batabale. Muluishi wenu, Diabolo, udi wenda anu bu ntambue udi ukungula, ukeba muntu wa kudiaye.”​—1 Petelo 5:8, NW.

4. Mminyikibua kayi adi avuija kuikala mulamatshi ku mikenji kukole?

4 Bìdì bivuija kabidi bulamatshi ku mikenji bualu bukole mminyikibua a budinangi atudi bapiane kudi baledi betu, anu bu mudibi bifunda mu Tshibangidilu 8:21 (MMM) ne: “Muoyo wa muntu mmutangija ku malu mabi”​—ne a budinangi​—“bituadije ku buana buende.” Buonso buetu tudi ne lutatu luvua mupostolo Paulo mutonde ne: uvua nalu: “Bimpe bindi musue tshiena mbienza, kadi, bibi bindi tshiyi musue, ke biobi bindi ngenza.”​—Lomo 7:19, NW.

Bulamatshi ku mikenji mbualu bua pa buabu

5, 6. Ntshinyi tshitudi mua kuamba pa tshidi bulamatshi ku mikenji, ne mmunyi mudibu bumvuijibua?

5 “Bulamatshi ku mikenji” mmiaku ya pa buayi menemene. Nunku tshibungu tshia Insight on the Scriptures tshidi tshiamba ne: “Mbimueneke ne: kakuena miaku mu Anglais idi yumvuija mu mushindu mujalame ngumvuilu wa tshishiki wa miaku ya tshiena-Ebelu ne tshiena-Greke, kadi ‘bulamatshi ku mikenji,’ nansha mudibu bukonga lungenyi lua budiambiki ne lulamatu, padibu batumika nabu bua Nzambi ne mudimu wende, budi buambuluisha bua kupetesha diumvuija didi diamba kujalama.”a Pa bidi bitangila “bulamatshi ku mikenji” Tshibumba tshia Nsentedi tshiakamba musangu kampanda ne: “Lulamatu, mudimu, dinanga, bujitu, kanemu. Nku tshinyi kudi miaku eyi mifuanangane? Mbitupa bishilashilangane bia bulamatshi ku mikenji.” Eyowa, nngikadilu mivulavulayi kadi bitupa bishilangane bia bulamatshi ku mikenji. Bidi bikoka ntema pa kumona bungi bua misangu budi bulamatshi ku mikenji busuikakaja ku buakane mu Mifundu.

6 Bìdì biambuluisha kabidi mmumvuija adi alonda aa: ‘Bulamatshi ku mikenji budi mua kuleja lulamatu ne kanemu bilunguluke, biakanyine dieyemena, dikuba ku ditenkakana anyi mateta.’ ‘Bulamatshi ku mikenji budi bukonga lulamatu ku dilaya anyi kanemu kalunguluke ku ndongoluelu anyi mêyi-maludiki bidi muntu udiumvua mubambidika bua kuleja; muaku eu udi uleja ki ng’anu dishimata kadi mujobo ku dilobeshibua ne disesuka ku dishimata adi.’ Nunku, bantu badi batungunuka ne kuikala ne lulamatu nansha padiku mateta, buluishi, ne dikengeshibua mbakanyine kubikidibua bu “balamatshi ku mikenji.”

7. Ndishilangana kayi didi mua kuenjibua pankatshi pa bulamatshi ku mikenji ne lulamatu?

7 Kadi, pa bidi bitangila bulamatshi ku mikenji, bidi mua kuikala bimpe bua kuleja dishilangana didi mua kuenjibua pankatshi pa bulamatshi ku mikenji ne lulamatu. Mu États-Unis wa ku Ouest, kudi mpokolo kampanda wa mâyi a kapia udi uluka mâyi kunyima kua dîba bu dimue dionso. Bu mutuye wenza nunku pa tshibidilu batu bamubikila ne: Muena Lulamatu Mukulukulu. Bible udi wakula bua bintu bikena muoyo bia mushindu eu bu mudi ngondo bu wa lulamatu, bualu mmuakanyine dieyemena. Musambu wa 89:37 (NW) udi wamba ne: ngondo udi “ntemu wa lulamatu mu muulu.” Mêyi a Nzambi adi ambibua bu a lulamatu. Buakabuluibua 21:5 (NW) udi wamba ne: “Eu uvua musombe mu nkuasa wa bumfumu wakamba ne: ‘Monayi! Ndi mvuija bintu bionso bipiabipia.’ Kabidi udi wamba ne: ‘Funda, bualu mêyi aa adi a lulamatu ne malelela.’” Bionso ebi bidi bia lulamatu, biakanyine dieyemena, kadi kabiena bikumbane mua kuleja dishimata anyi ngikadilu ya malu a tshitembu, bu mudi bulamatshi ku mikenji.

Yehowa, Mulamatshi ku mikenji wa kumpala

8. Mbujadiki kayi bua mu Mifundu budi bufila tshilejilu tshitambe bulenga tshia bulamatshi ku mikenji?

8 Kakuyi mpata nansha mikese, Yehowa Nzambi udi tshilejilu tshitambe buimpe tshia bulamatshi ku mikenji. Yehowa mmuleje bukua-bantu bulamatshi, pa kufila too ne Muanende bua se: bantu bamone mua kupeta muoyo wa kashidi. (Yone 3:16) Mu Yelemiya 3:12, tudi tubala ne: ‘Wewe Izalele, mundekedi, pingana kundi, Yehowa udi wamba ne: tshiena nkutangila ne tshiji; bualu bua ndi ne [lulamatu, NW]; tshiena ngikala ne tshiji tshiendelele.’ Tshijadiki tshia pa mutu tshia bulamatshi ku mikenji bua Yehowa mmêyi adi mafunda mu Buakabuluibua 16:5 (NW): “Wewe, Eu udiku ne uvuaku, Eu udi mulamatshi ku mikenji, udi muakane.” Pashishe kabidi, mu Musambu wa 145:17 (NW), mbatuambile ne: “Yehowa udi muakane mu njila yende yonso ne mulamatshi ku mikenji mu midimu yende yonso.” Bushuwa, bualu Yehowa udi wa pa buende mu bulamatshi ku mikenji buende, Buakabuluibua 15:4 (NW) udi wamba ne: “Nnganyi wabenga kukutshina bushuwa, Yehowa, ne wapanga kutumbisha dîna diebe, bualu, wewe nkayebe udi mulamatshi ku mikenji?” Yehowa udi mulamatshi ku mikenji mu mushindu mupuangane menemene.

9, 10. Ndumu kayi pa bidi bitangila bulamatshi ku mikenji ludi Yehowa muende mu malanda ende ne ditunga dia Izalele?

9 Muyuki wa ditunga dia Izalele pa nkayawu udi ne bujadiki buvulavulayi pa bidi bitangila bulamatshi bua Yehowa kudi bantu bende. Mu matuku a Balumbuluishi, Izalele uvua misangu ne misangu usesuka ku ntendelelu mulelela, kadi Yehowa uvua umvua luse misangu ne misangu ne ubapandisha. (Balumbuluishi 2:15-22) Munkatshi mua siekele itanu ivua Izalele ne bakalenge, Yehowa wakaleja bulamatshi buende kudi ditunga adi.

10 Bulamatshi ku mikenji bua Yehowa buakamufikisha ku dileja lutulu kudi bantu bende, anu bu mudibi bileja mu 2 Kulondolola 36:15, 16 (NW): “Yehowa, Nzambi wa bankambua babu, uvua ubatumina madimuija ku butuangaji bua batuadi bende ba mikenji, pa kutuma ku musangu ne ku musangu, bualu uvua ufua luse bua tshisamba tshiende ne bua tshisombelu tshiende. Kadi, bavua mu mushindu mutungunuja bafuisha batuadi ba mikenji ba Nzambi mulelela bundu, ne bapetula mêyi ende, ne baseka baprofete bende, too ne muakalua tshiji tshia Yehowa kudi tshisamba tshiende, too ne muakashalaku kakuyi diondapibua.”

11. Ndipolesha peshi ndisambibua kayi didi bulamatshi ku mikenji bua Yehowa butupetesha?

11 Bu mudi Yehowa muikale ne bulamatshi ku mikenji mu mushindu mupuangane menemene, mupostolo Paulo uvua mua kufunda, anu bu mudibi bifunda mu Lomo 8:38, 39 (NW) ne: “Ndi mushindike se: nansha lufu, nansha muoyo, nansha banjelu, nansha mbulamatadi, nansha bintu bia lelu’eu, nansha bintu bitshivuavua, nansha makole, nansha butumbuke, nansha buondoke, nansha tshifukibua tshikuabo kayi tshionso kabiena mua kututapulula ku dinanga dia Nzambi didi mu Kristo Yezu, Mfumu wetu.” Eyowa, Yehowa udi utupolesha ne: ‘Tshiena nkulekela nansha kakese, tshiena nkushiya tshianana.’ (Ebelu 13:5) Bushuwa, ndisambibua bua kumanya ne: Yehowa udi misangu yonso ne bulamatshi ku mikenji!

Yezu Kristo, muana muena lulamatu

12, 13. Mbujadiki kayi butudi nabu pa bidi bitangila bulamatshi ku mikenji bua Muana wa Nzambi?

12 Yezu uvua eu wakidikija ne udi widikija mu mushindu mupuangane Yehowa mu diakama lutatu lua lulamatu. Mu mushindu muakanyine mupostolo Petelo uvua mua kutela Musambu wa 16:10 ne kutumika nawu bua Yezu mu Bienzedi 2:27: ‘Bua wewe kuena ushiya muoyo wanyi mu muaba wa bafue, kuena ufila [mulamatshi webe, NW] bua kubolaye.’ Yezu Kristo udi mu mushindu muakanyine mufunkuna bu “mulamatshi.” Mu malu onso, udi ne bulamatshi kudi Tatuende ne ku Bukalenge bulaya bua Nzambi. Satana wakateta diambedi bua kunyanga muoyo mutoke wa Yezu pa kutumika ne mateta, dilobesha ku budinangi. Bu muakapangilaye, Diabolo wakatumika ne dikengesha, ndekelu wa bionso kukebeshabi lufu lua Yezu pa mutshi wa dishibeyibua. Yezu kakasesuka nansha kakese ku bulamatshi buende kudi Tatuende wa mu diulu, Yehowa Nzambi.​—Matayo 4:1-11.

13 Yezu Kristo wakaleja bulamatshi kudi balondi bende pa kukumbaja dilaya didi difunda mu Matayo 28:20 (NW): “Monayi, ndi nenu matuku onso too ne ku nkomenu wa ndongoluelu eu wa malu.” Mu dikumbaja dia dilaya adi, udi wenda ulombola tshisumbu tshiende ne bulamatshi ku mikenji kumbukila ku Pentekoste wa mu 33 B.B. too ne mu tshikondo tshidi panshi etshi.

Bantu bapange bupuangane bavua balamatshi ku mikenji

14. Ntshilejilu kayi tshia bulamatshi ku mikenji tshiakafila Yobo?

14 Mpindieu, netuambe tshinyi bua bantu bapange bupuangane? Badiku mua kuikala ne bulamatshi kudi Nzambi anyi? Tudi ne tshilejilu tshia dikema tshia Yobo. Satana wakatokesha tshilumbu etshi mu tshilejilu etshi. Yobo uvua ne bulamatshi kudi Yehowa Nzambi, peshi uvua umusadila anu bua bipatshila bia budinangi? Satana uvua udituta pa tshiadi ne: uvua mukumbane mua kusesuisha Yobo kudi Yehowa pa kukebela Yobo makenga. Pakajimija Yobo bintu biende bionso, bana bende bonso, ne nansha makanda ende a mubidi, mukajende wakamubela ne: “Diula Nzambi ne fuaku biebe!” Kadi Yobo uvua ne bulamatshi ku mikenji, bualu wakamuambila ne: ‘Wewe udi wakula bu mukaji mupote. Kia! Tudi mua kuitabuja anu masanka ku tshianza tshia Nzambi, ne katuitabuji makenga anyi? Mu malu au onso Yobo kakamba bualu bubi ku mishiku yende nansha.’ (Yobo 2:9, 10) Bushuwa, Yobo wakambila bamusambi bende ba dishima ne: “Nansha [Nzambi] bianshipaye, nentekemene anu kudiye.” (Yobo 13:15, New International Version) Kabiena bikemesha bu muakapeta Yobo dianyisha dia kudi Yehowa! Nunku, Yehowa wakambila Elifaze muena Temana se: ‘Tshiji tshianyi tshidi tshitema kuudi ne kudi balunda bebe babidi. Bualu bua kanuakuamba mêyi malelela bua bualu buanyi, bu mudi muntu wanyi Yobo wamba.’​—Yobo 42:7, 10-16; Yakobo 5:11.

15. Mbujadiki kayi bua mu Mifundu butudi nabu pa bidi bitangila bulamatshi ku mikenji bua basadidi ba bungi ba Yehowa Nzambi?

15 Balume ne bakaji bonso batela mu Ebelu nshapita wa 11 badi mua kuangatshibua bu balamatshi ku mikenji. Kabavua anu bena lulamatu patupu kadi bavua balamatshi ku mikenji kumpala kua bifimpakaji. Nunku, tudi tubala pa bidi bitangila aba bavua “bua ditaba diabo . . . bakange mukana mua nyama ya ntambue. Bavua bajime kapia kakole, bapanduke ku muele wa mvita . . . Bamue kubasekabo kudi bantu, kubakumabo mikaba, bakuabo kubasuikabo nkanu, kubela mu nzubu ya mashika. Kubatapabo mabue, kubakosa bitupa, kubutukabo ku muele wa mvita. Bavua batua eku ne eku, bavuale biseba bia mikoko ne bia mbuji, babanyenga bintu bionso, babanyanga, babakengesha kudi bantu.”​—Bena Hebreyi 11:33-37, MMM.

16. Ntshilejilu kayi tshia bulamatshi ku mikenji tshiakafila mupostolo Paulo?

16 Mifundu ya Buena-nkristo ya tshiena-Greke idi kabidi ifila tshilejilu tshidi tshilenga ku muoyo tshia mupostolo Paulo. Uvua mu mushindu muakanyine mua kuambila bena nkristo bena Tesalonike pa bidi bitangila mudimu wende ne: “Nudi bamonyi, ne Nzambi pende, ba mushindu utudi badileje bikale balamatshi ku mikenji ne bakane ne bakena kutobolola kunudi nuenu bena kuitabuja.” (1 Tesalonike 2:10, NW) Tudi ne tshijadiki tshia pa mutu tshia bulamatshi ku mikenji bua Paulo mu mêyi ende mafunda mu 2 Bena Korente 6:4, 5 (MMM), mutudi tubala ne: “Mu bionso tudileje anu basadidi ba [Nzambi, NW]: ne lutulu luvule mu ntatu, mu makenga, mu binyongopelu, mu mitutu, mu nkanu, mu bimvundu, mu midimu mikole, mu bitabela, mu bijila.” Bionso ebi bidi bijadika ne: mupostolo Paulo uvua ne didinemeka bualu uvua ne bulamatshi ku mikenji.

Bena lulamatu mu bikondo bia buena-lelu

17. Mmêyi kayi a J. F. Rutherford akaleja dipangadija diende bua kushala mulamatshi ku mikenji?

17 Pa bidi bitangila bikondo bia buena-lelu, tudi ne tshilejilu tshilenga tshimana kutela mu mbuelelu wetu. Bambisha tshidi tshiambibue mu mukanda wa Sécurité universelle sous le règne du “Prince de paix,” mu dibeji dia 146 muinshi mua ka-tshiena-bualu ka “Bulamatshi ku mikenji mu tshikondo tshia diedibua mu buloko.” Mbambemu ne: “Pa kuleja bulamatshi ku bulongolodi bua Yehowa mu tshikondo tshia diedibua diende mu buloko, mulombodi wa Société Watch Tower, Joseph F. Rutherford, wakafunda tshidi tshilonda etshi mu dia 25 Tshisua-munene 1918: ‘Bualu mvua mubenge bua kudia tshiovo ne Babilone, kadi muenze madikolela ne lulamatu bua kusadila Mukalenge wanyi, ndi muedibue mu buloko, ndi ne dianyisha bua muanda eu. . . . Nentambe kusungula dianyisha Diende ne mimuemue Yende ne kuikala mu buloko, pamutu pa kudia tshiovo ne Nyama eu wa mu tshimfuanyi anyi kumushila muaba ne kupeshibua budikadidi ne kututshidibua bikashi kudi buloba bujima.’”b

18, 19. Mbilejilu kayi bia mpatshi bitudi nabi bia bulamatshi ku mikenji mu bikondo bia buena-lelu?

18 Tudi ne bilejilu bia tshishiki bia bulamatshi ku mikenji mu bena nkristo bakuabu badi batantamene dikengeshibua. Munkatshi mua balamatshi ku mikenji ba mushindu’eu mudi Bantemu ba Yehowa bena Allemagne mu tshikondo tshia bukokeshi bua bena Nazi, anu bu mudibi bileja mu video wa Purple Triangles, muabanya nangananga mu muakulu wa Anglais. Bàdì kabidi bakoka ntema m’Bantemu ba Yehowa balamatshi ku mikenji bena Afrike ba bungi, bu mudi aba ba ku Malawi. Muaba au, mulami kampanda wa buloko wakafila tshijadiki tshia bulamatshi ku mikenji bua Bantemu, pa kuamba ne: “Kabakutupa ku mikenji nansha bia munyi. Badi anu bavulangana.”

19 Muntu nansha umue kêna mua kubala Annuaire ya Bantemu ba Yehowa ya matuku adi panshi aa kayi mulengibue ku mutshima bua bulamatshi ku mikenji buleja kudi bena nkristo balelela, bu mudi aba badi ku Grèce, ku Mozambique, ne ku Pologne. Bavule ba kudibu bakanyawudibua mu mushindu mutambe bubi; bakuabu bakashipibua. Dibeji dia 177 dia Annuaire 1992 didi dileja foto ya balume bena nkristo tshitema mu Ethiopie bakakama lutatu lua bulamatshi ku mikenji bakafika too ne ku dishipibua. Bu Bantemu ba Yehowa, katuenaku ne disanka dia kuikala ne bilejilu bilenga bia bungi nunku bua kutusaka ku diakama lutatu lua bulamatshi ku mikenji anyi?

20. Ntshinyi tshienzeka bitualama bulamatshi ku mikenji?

20 Patudi tukandamena ne bulamatshi ku mikenji mateta ne bifimpakaji, tudi tuibaka didinemeka dietu. Nunku, nku luseke kayi lua tshilumbu tshia bulamatshi ku mikenji kutudi basue bua kuditeka? Pa kuakama lutatu lua bulamatshi ku mikenji, tudi tuditeka ku luseke lua Yehowa Nzambi mu tshilumbu etshi ne tuleja patoke ne: Satana Diabolo udi muena mashimi wa dilambu, mubi! Pa kuenza nunku tudi tupeta dianyisha dia Mutuenji, Yehowa Nzambi, ne difutu dia muoyo wa kashidi mu disanka. (Musambu wa 37:29; 144:15b) Tshidi tshilombibue bua kuakama lutatu lua bulamatshi ku mikenji netshikonkononyibue musangu udi ulonda.

[Mêyi adi kuinshi]

a Tshibungu tshia volime ibidi tshia Bible tshipatula kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.

b Mupatula kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.

Mmunyi muwandamuna?

◻ Bua tshinyi ki mbipepele bua kuikala mulamatshi ku mikenji?

◻ Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: “bulamatshi ku mikenji” mmiaku ya pa buayi?

◻ Mbilejilu kayi bia mu Mifundu bitudi nabi bia bantu bapange bupuangane bavua balamatshi ku mikenji?

◻ Mbilejilu kayi bia buena-lelu bia bulamatshi ku mikenji bitudi nabi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 11]

Charles Taze Russell

[Tshimfuanyi mu dibeji 12]

Yezu uvua bushuwa “mulamatshi ku mikenji” wa Yehowa

[Tshimfuanyi mu dibeji 13]

Yobo, nansha muvuaye mupange bupuangane, wakaleja bulamatshi kudi Nzambi

[Tshimfuanyi mu dibeji 14]

Paulo wakafila tshilejilu tshilenga tshia bulamatshi kudi Yehowa

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu