Tshiakamusaka bua kutumika ne dîna ditambe bunene
“NDI muenze mpekatu, bilondeshile umue wa ku bamfundidi banyi batobolodi, mu dibueja dia muaku ‘Yehowa’ pamutu pa ‘Mfumu,’ udi muikale muangatshibue munkatshi mua siekele mivule bu muaku wa pa tshibidilu udi muakanangane nawu.”
Edi divua diumvuija dia J. J. Stewart Perowne mu mêyi a mbangilu a dipatuka dibidi dia nkudimuinu wende wa mukanda wa Misambu, mupatula bua musangu wa kumpala mu 1864. Mumufundidi eu mutobolodi, pa kufunda mu tshikandakanda tshia Saturday Review tshia mu dia 2 Kashipu 1864, uvua utontolola bua ditumika ne dîna dia Nzambi mu nkudimuinu eu, bu muvuabu kabatshiyi nansha batumika nadi kabidi mu ekleziya ya bena Yuda anyi ya bena nkristo. Wakalandula se: dîna edi Yehowa nditambe kunemenena ku bena Yuda, ne se: badi ne bua kutumika ne muaku mukuabu, bu mudi “Mfumu” anyi “Nzambi,” “udi kawuyi musuikakaja ku muaba anyi ku ditunga.”
Perowne kakitabija tubingila etu, bualu kavua “ujinga bua kukupula nansha dileta dimue” dia ku disokolola dia Nzambi kudi bantu. Uvua ne kabingila bua kuamba se: bakudimunyi bàdì bakudimuna dîna dia Nzambi dia tshiena-Ebelu ne: “Mfumu” mbapange bua kusunguluja dishilangana didi pankatshi pa miaku ibidi ya tshiena-Ebelu.
Kabidi, Perowne wakashindika ne: kuvua bashikuluji bakanyine menemene bavua banyishe dipingajilula dia dîna dia Nzambi. Wakatela muimbi wa tusala muende lumu muena Angleterre Samuel Taylor Coleridge ne:
“Bua tshinyi kutungunuka ne dikudimuna dikena dia buludiludi dia tshiena-Ebelu mu Anglais, ku diambuluisha dia nkudimuinu wa Septante? Katuenaku banyishe muaku wa tshiena-Ebelu Yehowa anyi? Muaku Κύριος, peshi Mfumu, mu Septante, kawenaku mupinganyi wa tshiena-Greke mu miaba kayiyi kubala bua muaku wa tshiena-Ebelu, Yehowa anyi? Nunku, bua tshinyi kubenga kupingaja muaku wa ku tshibangidilu; ne mu Tshiovo tshia Kale kukudimuna ne lulamatu luonso Yehowa, pa kutumika ne muaku Yehowa; ne mu mvese yonso mu Tshiovo Tshipiatshipia, idi itela etshi tshia Kale, pa kutumika ne muaku wa tshiena-Ebelu udi mu mvese udi mutedibue?”
Perowne wakatonda ne: dishindumuna dijalame dia Tetragrame wa tshiena-Ebelu ndijimine, kadi wakaleja ne: “Bikala Ekleziya wa bena Yuda mubenge kutumika ne dîna edi anu bua ngelakanyi ya bitabataba, ne bikala Nkudimuinu wetu [wa Anglais] mujimije dîna edi ku ditentula ku muaku ku muaku dia Nkudimuinu ya tshiena-Greke ne ya Latin, etu ntubingila tudi katuyi nansha kakese mua kutupangisha dipingana ku ditumika ne muaku wa ku tshibangidilu.” Perowne wakanyisha mfundilu “Yehowa” bualu uvua mfundilu mumanyike bimpe. Kutuadija ku tshikondo atshi bungi kampanda bua nkudimuinu mivule ya buena-lelu mmitumike payi ne dîna dia Nzambi. Les Saintes Écritures—Traduction du monde nouveau udi utumika ne dîna Yehowa misangu mipite pa 7 200 mu Mifundu ya tshiena-Ebelu ne ya tshiena-Greke ya bena nkristo.
Mu nkudimuinu wende wa Misambu, Perowne wakateta bua kulamata “bikole ku mfundilu wa tshiena-Ebelu, mu malu atshi a muakulu ne mu dilondangana dia biambilu.” Pakakudimunaye Musambu wa 69, mvese 5 ne 6, wakamona dikengela dia kuleja dishilangana pankatshi pa miaku ya tshiena-Ebelu bua “Nzambi” (ʼElo·himʹ), “Mfumu” (ʼAdho·naiʹ), ne “Yehowa”: “O Nzambi [ʼElo·himʹ], Wewe udi mumanye bupote buanyi, ne dipiila dianyi ki ndisokome kuudi Wewe. Kulekedi badi bakuindile Wewe bakuatshike bundu bualu buanyi, O Mfumu [ʼAdho·naiʹ], Yehowa (Nzambi wa) misumba. Kulekedi bua bafuishibue bundu, ku butuangaji buanyi, aba badi bakukeba Wewe, O Nzambi wa Izalele.”