Bamanyishi ba Bukalenge badi balonda
‘Tshiibi tshinene ntshiunzuluila mudimu wa buambi’ mu Cuba
MUPOSTOLO Paulo uvua muambi wa tshitembu wa lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Uvua ubabidila tshikondo tshionso bua kuabanyangana ne bakuabu milayi ya Mufuki pa bidi bitangila muoyo wa kashidi wapeta bukua-bantu bena ditumikila. Mu dikumbula diende ku Efeso wa kale, Paulo wakajingulula nsombelu mipiamipia ivua mene mua kumufikisha ku diambuluisha bantu bavulavulayi. Wakamba ne: “Nenshale ku Efeze . . . , bualu mbangunzuluileku tshiibi bua meme kuenzamu mudimu.”—1 Bena Korente 16:8, 9, MMM.
Bantemu ba Yehowa ba ku Cuba badi pabu mu nsombelu mipiamipia. Nansha mudibu kabayi banji kufundibua ku mikanda ya mbulamatadi, Bantemu badi babanyangana ditekemena diabu patoke ne binabu bena ditunga. Matuku mashale aa, mbulamatadi wa Cuba uvua muakajilule malu a bitendelelu e kuanyisha bua buonso buabi bienze mudimu wabi ne budikadidi. Mfumu wa ditunga Castro wakatela Bantemu ba Yehowa patoke uleja ne: ntshitendelelu tshidi mpindieu ne malanda mimpe ne mbulamatadi wa Cuba.
Nsombelu eu mupiamupia ‘mmunzulule tshiibi tshinene bua mudimu’ bua Bantemu. Tshilejilu, matuku mashale aa, Bantemu ba Yehowa bavua bakangule biro bia mudimu mu Cuba, bua kumonabu mua kulombola mudimu wa buambi mu ditunga edi. Bantemu bapite pa 65 000 badi bambuluisha bantu bua kulonga ne kujingulula Bible. Badi batumika ne mikanda miumvuiji ya Bible, bu mudi bibejibeji bia Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous! Bena Cuba ba bungi ba mioyo miakane badi bababidila dilonga Bible ne Bantemu ba Yehowa.
Bantemu badi kabidi babuela pa tshibidilu mu bisangilu biabu mu tusumbu tukese mu tshidiila tshijima etshi. Imue misangu batu bapeta diakalenga dia kuenza mpuilu minene mu bisumbu bia bantu batue ku 150. Badi banyisha bushuwa budikadidi ebu budibu bapete kudi bakokeshi ba ditunga dia Cuba, budi bubapetesha mushindu wa kudisangisha ne bana babu ba mu nyuma, bua kutumbisha Nzambi ne misambu, ne kusambila pamue.
Matuku mashale aa, mpuilu wa distrike “Ditshina dia Nzambi” uvua muenjibue misangu mipite pa 1 000 anu mu mbingu isatu tshianana. Luapolo kampanda luakafuminaku ludi luleja ne: “bulongame, muenekelu muimpe, ne ditalala” bivua bimueneka mu mpuilu yonso. Bakokeshi ba ditunga bakela Bantemu ka-lumbandi pa muanda eu.
Pa buloba bujima, bena nkristo balelela badi benza madikolela bua kukumbaja dîyi-dituma dia Nzambi didi dilomba bua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi. Eku benda baditatshisha bua kulama malanda mashême ne bakokeshi ba mbulamatadi. (Tito 3:1) Bantemu ba Yehowa badi balonda mubelu eu wa mupostolo Paulo: ‘Nunku, kumpala kua malu onso, ndi nkusengelela bua milombu ne mitendelelu ne mitendekenu ne masakidila bikale bienzela bantu bonso. Ulombele bamfumu bonso ne badi ne bukokeshi, bua tuetu tuikale ne muoyo mupole polaa ne mutalale talalaa mu buimpe buonso ne mu bunême bonso.’—1 Timote 2:1, 2.