TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w96 1/10 dib. 20-23
  • Apolo—Mumanyishi kayi butshimunyi wa bulelela bua bena nkristo

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Apolo—Mumanyishi kayi butshimunyi wa bulelela bua bena nkristo
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • “Mumanye bimpe Mifundu”
  • Muena lukunukunu kadi mudipuekeshi
  • Mu Kolinto
  • Ngikadilu ya buena-Nzambi idi yambuluisha didiunda dia mu nyuma
  • Yisha bua kuvuija bantu bayidi
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2003
  • Dîyi “diakatungunuka ne kuya kumpala” nansha muvuaku buluishi
    ‘Fila bumanyishi buonso menemene’ bua Bukalenge bua Nzambi
  • Dibala dia Bible dikuambuluishe bikole
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
  • Tuepuke kukebesha ditembangana kadi tukebe ditalala
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2021
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
w96 1/10 dib. 20-23

Apolo​—Mumanyishi kayi butshimunyi wa bulelela bua bena nkristo

NANSHA buobu bikale mu tshisumbu tshia bena nkristo kukadi bidimu bivule anyi anu bikese, bamanyishi bonso ba Bukalenge badi ne bua kuleja dijinga dia kudiunda bu bayishi ba lumu luimpe. Abi bidi biumvuija divudija dimanya dietu dia Dîyi dia Nzambi ne dizanzamuka dietu bua kudilongesha bakuabu. Bua bamue, bidi mua kumvuija kutuilangana ne ntatu, kuyitantamena, anyi kudiakaja buobu bine bua mudimu wa bungi.

Bible udi ne bilejilu bivule bia balume ne bakaji badilambule ba bikondo bia kale bavua, mu mishindu mishilangane, balubuluke mu dienza didiunda dinene dia mu nyuma, ne bakapeta mafutu bua madikolela abu. Umue wa kudibu uvua Apolo. Padi Mifundu itumanyisha bualu buende, mmuntu udi ne dijingulula dishadile dia malongesha a Buena-nkristo; kadi, anu panyima pa bidimu bikese, ukaadi utumika bu muleji-mpala muena ngendu wa tshisumbu tshia mu siekele wa kumpala. Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe bua kuenza didiunda bu edi? Uvua ne ngikadilu itudi buonso buetu ne bua kuidikija.

“Mumanye bimpe Mifundu”

Pabuipi ne mu tshidimu tshia 52 B.B., bilondeshile mufundi wa Bible Luka, “muena Yuda mukuabu, dîna diende Apolo, mulela ku Aleksandria, muntu kayi butshimunyi, wakafika ku Efeso; ne uvua mumanye bimpe Mifundu. Muntu eu uvua mulongeshibue ne mêyi a mukana mu njila wa Yehowa ne, bu muvuaye mutême ne spiritu, wakaya wenda wakula ne ulongesha ne dijadika malu avua atangila Yezu, kadi uvua mumanye anu batismo wa Yone. Ne muntu eu kutuadijaye kuakula ne dikima mu nsunagoga.”​—Bienzedi 18:24-26, NW.

Aleksandria, mu Ejipitu, uvua tshimenga tshibidi tshipite kualabala bua buloba bujima kunyima kua Roma, ne tshivua tshimue tshia ku nsangilu minene ya malu a nshidimukilu mu tshikondo atshi bua bena Yuda ne bua bena Greke. Mbimueneke se: Apolo wakapeta dimanya diende diakane dia Mifundu ya tshiena-Ebelu ne dipa kampanda dia bungamba-malu bu tshipeta tshia dishidimunyibua mu tshinsanga tshialabale tshia bena Yuda ba mu tshimenga atshi. Mbitambe kutukolela bua kujadika muaba uvua Apolo mulongele malu a Yezu. “Mbimueneke se: uvua muena ngendu​—pamu’apa ngenda-mushinga,” ke mudi mushikuluji F. F. Bruce wela meji, “ne uvua mua kuikala mupetangane ne bamanyishi bena nkristo mu umue wa ku miaba mivule ivuaye mukumbule.” Mu mishindu yonso, nansha muvuaye wakula ne ulongesha ne dijadika pa bidi bitangila Yezu, mbimueneke se: uvua muyishibue kumpala kua Pentekoste wa mu 33 B.B., bualu uvua “mumanye anu batismo wa Yone.”

Bu mudianjidi wa Yezu, Yone Mubatiji wakafila bumanyishi bukole kudi tshisamba tshijima tshia Izalele, ne bavule bakatambuishibua kudiye bu tshimanyinu tshia dinyingalala. (Mâko 1:5; Luka 3:15, 16) Bilondeshile bungi kampanda bua bena malu a kale, munkatshi mua bena Yuda ba mu Ampire wa bena Roma, dimanya dia bantu bavule bua Yezu divua dishikila anu ku tshikavua tshilongesha ku mielelu ya musulu wa Yordane. “Buena-nkristo buabu buvua buimanyine anu pa muaba uvuabu ku ntuadijilu wa mudimu wa Mfumu wetu,” ke mudi W. J. Conybeare ne J. S. Howson bamba. “Kabavua bamanye diumvuija dijima dia lufu lua Kristo; bivua mua kuikala kabidi se: kabavua nansha bamanye bulelela bua dibiishibua Diende.” Mbimueneke se: Apolo pende kavua mumanye bua diitshikija dia spiritu munsantu mu Pentekoste wa mu 33 B.B. Nansha nanku, wakapeta amue mamanyisha majalame pa bidi bitangila Yezu, ne kakadilaminawu nkayende nansha. Bushuwa, ne dikima dionso wakakeba mishindu ya kuakula bua bivuaye mumanye. Kadi, lukunukunu luende ne musangelu wende kabivua bianji kuikala bilondeshile dimanya dijalame.

Muena lukunukunu kadi mudipuekeshi

Muyuki wa Luka udi utungunuka ne: ‘Kadi pakumvua Pisikila ne Akula kuamba kuende, bakaya nende kuabu, bakamujinguluila bua njila wa Nzambi biakane.’ (Bienzedi 18:26) Akula ne Pisikila bavua ne bua kuikala bamone se: ditabuja dia Apolo divua difuanangane bikole ne diabu buobu, kadi ne budimu buonso kabakateta bua kuakajilula ngumvuilu wende mushadile munkatshi mua bantu nansha. Pamu’apa bavua ne bungi kampanda bua miyuki ya pa nkayabu ne Apolo, ne tshipatshila tshia kumuambuluisha. Mmunyi muakandamuna Apolo, muntu “wa bukole . . . mu Mifundu”? (Bienzedi 18:24, Kingdom Interlinear) Bivua mua kuikala se: Apolo uvua uyisha patoke mukenji wende mushadile bua tshikondo kampanda kumpala kua kupetanganaye ne Akula ne Pisikila. Muntu muena lutambishi uvua anu mua kuikala mubenge diakajilula kayi dionso, kadi Apolo uvua mudipuekeshi ne muena dianyisha bua kupeta mushindu wa kukumbaja dimanya diende.

Mmuenenu ukena wa budiambi wa muomumue wa Apolo udi umuenekela kabidi ku budisuile buende bua kuitaba mukanda wa dimutuma nawu wa kudi bana betu ba ku Efeso mutumina tshisumbu tshia ku Kolinto. Muyuki udi utungunuka ne: “Bu muvua Apolose musue kuya ku Akaya, bana betu kumukolesha ku muoyo, kufundilabo balongi mukanda bua bamuakidile bimpe.” (Malu Menza 18:27; 19:1, MMM) Apolo kakalomba bua kumuanyishabu bua lumu luvuaye nalu, kadi ne budipope buonso wakalonda ndongoluelu wa tshisumbu tshia bena nkristo.

Mu Kolinto

Bipeta bia ntuadijilu bia mudimu wa Apolo mu Kolinto bivua bitambe buimpe. Mukanda wa Bienzedi udi wamba ne: ‘Pakafikaye, wakatamba kukuatshisha bakavua bamane kuitabuja bua [“buimpe bukena butuakanyine bua,” NW] Nzambi; bualu bua uvua utuisha bena Yuda bikole ku mêsu kua bantu, ubaleja mu [“Mifundu,” NW] ne: Yezu udi Kristo.’​—Bienzedi 18:27, 28.

Apolo wakaditeka yeye muine ku mudimu wa tshisumbu, ukankamija bana babu ku didilongolola diende ne lukunukunu luende. Ntshinyi tshivua nsapi wa dilubuluka diende? Bushuwa, Apolo uvua ne dizanzamuka dia ku tshilelelu ne uvua ne muoyo mukole mu dielangana mpata patoke ne bena Yuda. Kadi tshivua ne mushinga, uvua welangana meji mu ditumika ne Mifundu.

Nansha muvua Apolo muikale ne buenzeji bukole munkatshi mua bena Kolinto, diakabi buambi buende buakapatula bipeta bibi bivua kabiyi bitekemena. Mmunyi nanku? Paulo ne Apolo bonso babidi bavua benze bivule mu dikuna ne mu dimiamina mâyi pa mamiinu a bulelela bua Bukalenge mu Kolinto. Paulo uvua muyishe kuinaku bu mu 50 B.B., bidimu bitue ku bibidi kumpala kua difika dia Apolo. Mu tshikondo tshiakafunda Paulo mukanda wende wa kumpala mutumina bena Kolinto, bu mu 55 B.B., matapuluka akavua majukamu. Bamue bavua bangata Apolo bu mulombodi wabu, eku bakuabu banyisha Paulo anyi Petelo peshi balamata amu Kristo. (1 Kolinto 1:10-12) Bamue bavua bamba ne: “Meme ndi wa Apolo.” Bua tshinyi?

Mukenji muyisha kudi Paulo ne Apolo uvua wa muomumue, kadi bavua ne bumuntu bushilangane. Ku diamba diende yeye muine, Paulo kavua ne “mbabi mu diakula”; kadi Apolo ku luende luseke, uvua ‘ne ludimi lupepele.’ (2 Kolinto 10:10; 11:6, NW) Uvua ne makokeshi avua amuambuluisha bua kukoka ntema ya bamue bena tshinsanga tshia bena Yuda bavua mu Kolinto. Wakalubuluka mu ‘dituisha bena Yuda bikole ku mêsu kua bantu,’ pavua eku Paulo, mutantshi mukese kumpala, mumane kumbuka mu nsunagoga au.​—Bienzedi 18:1, 4-6.

Etshi tshivua mua kuikala kabingila kavua kakoke bamue kudi Apolo anyi? Bamue bedi ba nseka badi bamba ne: dinanga dia ku tshilelelu dia miyuki ya nkindi munkatshi mua bena Greke divua mua kuikala disake bamue ku dianyisha bikole mbuelelu misonsodi ya Apolo. Giuseppe Ricciotti udi wela meji ne: “ngakuilu musheme [wa Apolo] ne mifuanu yende mitambe kulengeja ke bivua bimupeteshe dianyishibua dia kudi bavule bavua bamusue kupita Paulo, ngamba-malu ukena mudiambi ne kayi ne mêyi masheme.” Bushuwa, bikala bamue mu dipanga, bavua balekelele mmuenenu ya muntu ne muntu ya mushindu’eu bua kukeba matapuluka munkatshi mua bana betu, mbipepele bua kujingulula bua tshinyi Paulo wakatobolola bikole dizangika dia ‘meji a bena meji.’​—1 Kolinto 1:17-25.

Kadi, ditobolola bu edi kadiena diumvuija dikokangana pankatshi pa Paulo ne Apolo. Nansha muvua bamue kakuyi kabingila bele meji ne: bamanyishi babidi aba bavua bafuilakana bikole bua kupeta dianyishibua kudi bena Kolinto, Mifundu kayena yamba bualu bua nunku. Pamutu pa kudileja bu mulombodi wa tshisumbu kampanda, Apolo wakumbuka mu Kolinto, wakalukila ku Efeso, ne uvua ne Paulo pakafundilaye tshisumbu tshikavua tshipanduluke mukanda wende wa kumpala.

Kakuvua matapuluka peshi ditembangana pankatshi pabu; bishilangane, mbimueneke se: bonso babidi bavua beleshangana diboko bua kujikija imue nshinga mu Kolinto bikale beyemenangana. Imue misangu Paulo uvua ne dielakana pa bidi bitangila bamue mu Kolinto, kadi kabivua nanku bushuwa bua Apolo. Mudimu wa bantu babidi aba uvua mu diumvuangana dikumbane; malongesha abu avua akumbajangana. Bua kutela anu miaku ya Paulo muine: “Meme mvua mukune, Apolo kumiamina mâyi,” bualu bonso bavua “benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi.”​—1 Kolinto 3:6, 9, 21-23, NW.

Anu bu Paulo, bena Kolinto bakangata Apolo ne mushinga mukole, bajinga bua kupeta dikumbula diende dikuabu. Kadi pavua Paulo mulombe Apolo bua kupingana ku Kolinto, muena Aleksandria eu wakabenga. Paulo udi wamba ne: ‘Bualu bua Apolo, muanetu . . . , ngakamusengelela too bua yeye alue kunudi . . . ; ne yeye kakasua kulua katataka, nansha kakese; kadi yeye nealue kunudi papetaye tshikondo.’ (1 Kolinto 16:12) Apolo uvua mua kuikala mudilaminyine bua kualukila bua buôwa bua dijululula matapuluka makuabu, peshi anu bualu uvua ne bivule bia kuenza kukuabu.

Musangu wa ndekelu udi Mifundu yakula bua Apolo, uvua uya ku Crête anyi kupita kuinaku. Paulo udi kabidi uleja mmuenenu wa pa buende bua mulunda wende ne muenzejanganyi nende wa mudimu, ulomba Tito bua kupetesha Apolo ne muena luendu nende, Zena, bintu bionso bivuabu mua kukengela bua luendu luabu. (Tito 3:13) Kubangila mu tshikondo etshi, panyima pa bidimu bu dikumi bia dishidimunyibua dia Buena-nkristo, Apolo wakenza didiunda dikumbane bua kuikala utumika bu muleji-mpala muena ngendu wa tshisumbu.

Ngikadilu ya buena-Nzambi idi yambuluisha didiunda dia mu nyuma

Muyishi muena Aleksandria mmufile tshilejilu tshimpe bua bamanyishi bonso ba lumu luimpe ba mu matuku etu aa ne, bushuwa, bua aba bonso badi bajinga kudiunda mu nyuma. Katuena mua kuikala ne ludimi lupepele bu muvuaye, kadi tudi mua kuluangana bushuwa bua kuidikija dimanya ne dizanzamuka diende mu ditumika ne Mifundu, bua kuambuluisha badi bakeba bulelela ne muoyo umue. Ku tshilejilu tshiende tshia mudimu wa lukunukunu, Apolo ‘wakambuluisha bena ditabuja bikole.’ (Malu Menza 18:27, MMM) Apolo uvua muena budipuekeshi, mudibenge yeye muine, ne mudiakaje bua kusadila bakuabu. Uvua mujingulule bimpe ne: kakuvua muaba bua ditembangana peshi budiambi mu tshisumbu tshia bena nkristo, bualu buonso buetu tudi “benzejanganyi ba mudimu ne Nzambi.”​—1 Kolinto 3:4-9, NW; Luka 17:10.

Tuetu petu, anu bu Apolo, tudi mua kudiunda mu nyuma. Tudiku badiakaje bua kulengeja anyi bua kualabaja mudimu wetu munsantu, pa kuditeka tuetu bine mu mushindu udi Yehowa ne bulongolodi buende mua kutumika netu tshishiki anyi? Mu mushindu au netuikale balongi ne bamanyishi ba lukunukunu ba bulelela bua bena nkristo.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu