Ntshinyi tshidi budikadidi bua bitendelelu bumvuija buebe wewe?
Nansha mudi budikadidi bua bitendelelu buangatshibue bu bunême bua nshindamenu mu États-Unis, tshinyangu tshia bungi tshia misumbasumba tshienzela Bantemu ba Yehowa tshiakanyukula ditunga dijima mu bidimu bia 1940
MILIYO ya bantu mbabuluangene. Bamue mene mbabufuile. Budi bushuwa tshimue tshia ku bintu bia mushinga mukole bia bukua-bantu. Ntshinyi atshi? Budikadidi! Tshibungu kampanda tshidi tshiumvuija budikadidi bu “bukokeshi bua kuenza masungula ne kuakumbaja.” Tshidi tshitungunuka ne: “Mu mmuenenu wa mêyi ne mikandu, bantu badi ne budikadidi biabenga nsangilu wa bantu kubatekela mikalu ikena miakanyine, ikena ne mushinga, peshi ikena ne butshintshikidi. Nsangilu wa bantu udi kabidi ne bua kukuba manême abu—mmuomumue ne: madikadidi abu a nshindamenu, makokeshi, ne midimu.”—The World Book Encyclopedia.
Muaku udi umvuika mupepele. Kadi, mu ditumikila, mbimueneke bikale bikole menemene bua bantu kuitababu nangananga muaba udibu ne bua kuteka mikalu ya budikadidi. Tshilejilu, bamue badi bitabuja ne: mbulamatadi udi ne bua kujadika mikenji bua kukuba budikadidi bua bena-muabu bende. Kadi bakuabu nebele mpata ne: mikenji eyi ke bifimpakaji bidi bena-muabu bakengela bua kupetela budikadidi! Bimueneke patoke, budikadidi budi bumvuija bintu bishilangane kudi bantu bashilangane.
Bidi munyi bua budikadidi bua bitendelelu?
Misangu mikuabu budikadidi budibu batambe kukokelangana ku mêyi mbudikadidi bua bitendelelu, budibu bumvuije ne: “bukenji bua kuitabuja ne kuenza midimu ya ditabuja ya disungula dia muntu.” Bilondeshile Dîyi dia Matunga Masanga bua Manême a Bumuntu, “muntu yonso udi ne bukenji bua budikadidi bua lungenyi, kuondo ka muoyo ne tshitendelelu.” Ebi bidi bikonga bukenji bua muntu “bua kushintulula tshitendelelu tshiende peshi ditabuja diende,” pamue ne budikadidi “bua kuleja tshitendelelu tshiende peshi ditabuja mu dilongesha, bienzedi, ntendelelu ne dilama mikenji yatshi.”—Kanungu ka 18.
Bushuwa, tudi mua kutekemena tshisamba nansha tshimue tshidi tshitabalela menemene bua bakokedi batshi kupetabu budikadidi bua nunku’eu. Bia dibungama, ebi kabitu bienzeka misangu yonso nansha. “Bitendelelu bidi bilenga nyanji mitambe buondoke ya bantu bavule,” ke mudi tshibungu tshituatedi kuulu eku tshibambisha. “Imue mbulamatadi itu ne malanda makole ne tshitendelelu kampanda ne imona bantu ba mu bitendelelu bikuabu bikale mukanu ku bukokeshi bua tshididi. Mbulamatadi mukuabu udi mua kutangila bitendelelu bu bia njiwu mu malu a tshididi bualu bitendelelu bidi mua kuteka kanemu kudi Nzambi ku mutu kua ditumikila mbulamatadi.”
Bua tubingila etu imue mbulamatadi itu iteka mikandu mu midimu ya bitendelelu. Mikese itu ikandika mene tshienzedi kayi tshionso tshia ditabuja. Mikuabu, nansha mudiyi ilomba bua kutua budikadidi bua ntendelelu nyama ku mikolo, idi ikenketa ne dîsu dikole midimu yonso ya bitendelelu.
Tshilejilu, tangila, nsombelu uvua mu Mexique munkatshi mua bidimu bivule. Nansha muvua Tshibungu tshia mêyi ne mikandu tshifila tshieya tshia budikadidi bua bitendelelu, tshiakatuma dîyi ne: “Ekleziya mitumika nayi bua ntendelelu wa patoke mbintu bia Ditunga, bimanyina kudi Mbulamatadi, wikala mua kushindika eyi yatungunukabu ne kutumika nayi nanku.” Mu 1991 Tshibungu tshia mêyi ne mikandu tshivua tshiakajilula bua kushipa mukandu eu. Nansha nanku, tshilejilu etshi tshidi tshileja ne: badi mua kumvuija budikadidi bua bitendelelu mu mushindu mushilangane mu matunga kabukabu.
Mushindu mukuabu wa budikadidi bua bitendelelu
Budikadidi bua bitendelelu budi mu ditunga diudi musombele anyi? Bikalabi nanku, mmunyi mudibu babumvuija? Udiku mua kutendelela Nzambi mu mushindu uudi usungula anyi peshi udi muenzejibue bua kulua muena mu tshitendelelu tshia Mbulamatadi? Mbakuitabile bua kubala ne kumuangalaja mikanda ya tshitendelelu anyi, peshi mikanda ya mushindu eu mmikandika kudi mbulamatadi? Udiku mua kuyukila ne bakuabu bua ditabuja diebe anyi, peshi dienza nunku ndiangata bu dinyangakaja dia mikenji pa manême abu a bitendelelu?
Mandamuna ku nkonko eyi adi alondeshila muaba uudi musombele. Kadi, mu mushindu udi ukoka ntema, kudi mushindu kampanda wa budikadidi bua bitendelelu ukena ulondeshila nansha kakese muaba musombela. Patshivuaye mu Yeruzaleme mu tshidimu tshia 32 B.B., Yezu wakambila balondi bende ne: ‘Binuashala mu dîyi dianyi, nudi bayidi banyi bulelela; ne nenumanye bulelela, ne bulelela nebunupe budishikaminyi.’—Yone 8:31, 32.
Ntshinyi tshivua Yezu umvuija ku tshiambilu etshi? Bamuteleji bena Yuda bavua ne dijinga dikole dia kukopoka mu bukokeshi bua bena Roma. Kadi Yezu kavua wakula bua budikadidi ku difinakajibua dia tshididi nansha. Kadi, uvua ulaya bayidi bende tshintu kampanda tshitambe buimpe, bu mutuamona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.