Bikondo bikole bua bakulakaje
MAMU ONIYAN, udi ne bidimu 68, mmusombele mu tshimenga kampanda tshinene tshia mu Afrike wa ku Ouest. Patshivuaye nsongakaji, uvua udimona muvuaye ne bua kusanka mu bidimu biende bia bukulakaje, mushinge anu yende ibidi panshi, munyunguluka kudi bana ne bankana bende. Kadi udi upitshishila dîba diende mu disumbisha mâyi matalale mu munya mukole menemene. Tukese tudiye upeta tudi tumuambuluisha bua kuikala ne makanda. Bana bende babidi ba balume mbasombele mu ditunga dikuabu dia kule. Kukadi matuku a bungi ki mbamutumine makuta.
Mu bikondo bia kale, bavua bangata bakulakaje ne mushinga wa bungi mu Afrike. Bavua babanemeka bua malu mamonamona ne dimanya diabu, pamue ne meji ne busunguluji bitubu bafila pa tshibidilu. Bavua bambuluisha bua kukolesha bankana babu. Bansonga bavua bakeba mibelu ne dianyisha diabu. Bantu bavua ne nsombelu mumvuangane ne mubelu wa mu Bible wa se: ‘Uleje kanemu kudi muntu udi ne nsuki yende mitoke tô, unemeke muntu mununu.’—Lewitiki 19:32.
Bikondo mbishintuluke. Bupele, dibanda dia mishinga ya bintu, bulofua, ne dimuangala dia bantu batangile mu bimenga mbishiye bakulakaje bavule badikumbajila majinga abu nkayabu. Camillus Were, mulombodi wa bulongolodi bua HelpAge mu ditunga dia Kenya, udi wamba ne: “Tshilele tshia dikuatshisha ne ditabalela bakulakaje ntshilue kuteketa bikole menemene.”
Bushuwa, diteketa dia malanda a dîku kadiena anu mu matunga a mu Afrike. Mu diakula bua Japon, tshikandakanda tshia Guardian Weekly tshidi tshilonda ne: “Bulamate bua bana buvua buikale dibue dia nshindamenu mu ndongoluelu wa bena Japon mu malu a mushinga mapetela ku nkindi ya Confucius, kadi kabuakatungunuka kabidi bua dishintulula misoko bua kuluayi bimenga ne diteketa dia malanda a dîku: lelu’eu, bantu 85 pa lukama ba mu Japon badi bafuila mu mpitadi anyi mu nzubu ya bakulakaje.”
Nansha nsombelu muikale mushindu kayi, aba badi bajinga bushuwa kusankisha Nzambi badi badienzeja bua kunemeka baledi babu. Badi bateleja mubelu wa mu Bible wa se: ‘Unemeke tatuebe ne mamuebe bua wewe wikale ne dikasa dimpe ne wikale ne muoyo musangu mule pa buloba.’ (Efeso 6:2, 3) Nansha mudibi misangu yonso kabiyi bipepele bua kunemeka ne kutabalela baledi bakulakaje, bidi mua kupetesha mafutu a bungi.