TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w97 1/9 dib. 4-7
  • Mafutu bua dinemeka baledi bakadi bakulakaje

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mafutu bua dinemeka baledi bakadi bakulakaje
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Difila bintu bia ku mubidi
  • Difila mu mpampakenu
  • Difila mu nyuma
  • Bienzedi bimpe bidi bisaka bantu kudi Nzambi
  • Dinemeka baledi betu bakulakaje
    Nsapi wa disanka mu dîku
  • Bena Kristo badi ne bua kuambuluisha bakulakaje
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2004
  • Dîku dia bena nkristo didi diambuluisha bakulakaje
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1993
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
w97 1/9 dib. 4-7

Mafutu bua dinemeka baledi bakadi bakulakaje

BATENDELEDI ba bushuwa ba Nzambi badi banemeka, bafila bunême, ne batabalela baledi babu bakulakaje bualu mbabanange. Ntshitupa tshia ntendelelu wabu. Bible udi wamba ne: “[Bana peshi bikulu] balonge diambedi mua kuleja bulamate kudi Nzambi mu nzubu yabu buobu bine ne mua kutungunuka ne kufuta difutu dia pa mutu diakanyine baledi babu ne bakakuabu, bua bualu ebu mbuanyishibue ku mêsu kua Nzambi.” (1 Timote 5:4, NW) Né tudi bansonga anyi bantu bakole, mbiakanyine bua tufute “difutu dia pa mutu diakanyine” baledi betu ne bakakuetu. Nunku tudi tuleja dianyisha bua dinanga diabu, mudimu wabu mukole, ne ditutabalela diabu munkatshi mua bidimu bia bungi. Ee, tudi bena dibanza kudi baledi betu bua muoyo wetu muine!

Tangila ne: difuta dia pa mutu diakanyine baledi ne bakaku ‘ndianyishibue ku mêsu kua Nzambi.’ Ndisuikakaja ku “bulamate [buetu] kudi Nzambi.” Nenku, mu ditumikila mubelu eu, tudi tupeta difutu, pa kumanya se: tudi tuenza tshidi tshisankisha Nzambi. Abi bidi bitutuadila disanka.

Disanka didi mu dipesha bakuabu, nangananga patudi tupesha aba badi batupeshe petu ne kalolo konso. (Bienzedi 20:35) Nenku ndifutu kayipu edi, mu dienza malu umvuangana ne dîyi-diludiki dia mu Bible dia se: “Usankishe tatuebe ne mamuebe, usankishe mamuebe udi mukulele”!​—Nsumuinu 23:25, Mukanda wa Mvidi Mukulu.

Mmunyi mutudi mua kupingaja difutu dia pa mutu diakanyine baledi betu ne bakakuetu? Mmu mishindu isatu: ku mubidi, mu mpampakenu, ne mu nyuma. Mushindu wonso udi ne diawu difutu.

Difila bintu bia ku mubidi

Aba badi basadila Nzambi mbamanye se: mbia mushinga bua kukumbaja majinga a ku mubidi a bena mu dîku dietu. Mupostolo Paulo wakabela ne: “Bikala kampanda kayi upetesha bena diende bidi bikengedibua, ne nangananga bena mu nzubu muende, mmuvile ditabuja ne mmubi kupita muntu ukena ditabuja.”​—1 Timote 5:8, NW.

Tunji ne Joy mbasombele mu Afrike wa ku Ouest. Nansha muvuabu ne lutatu lua mfranga, bakabikila baledi bakulakaje ba Joy bua kusomba nabu. Tatuende wa Joy uvua usama ne ndekelu wa bionso kufuaye. Tunji udi uvuluka ne: “Pakafua Tatu, Mamu wakela mukajanyi mu tshitupa ne kuamba ne: ‘Nuvua benze bionso bivua bantu mua kuenza. Kanuenaku mua kudiumvua bapile bua lufu lua Tatu.’ Nansha mutudi bajimije Tatu, tudi bamanye se: tuakamusumbila manga matambe buimpe ne misangu yonso tuakateta kumuleja bua umvue se: tudi tumujinga ne tumukengela; tuakenza muetu muonso bua kukumbaja bujitu buetu butupa kudi Nzambi. Tudi ne disankishibua adi.”

Bushuwa, muntu yonso kêna anu ne mushindu wa kuambuluisha bakuabu ne bintu bia ku mubidi. Muntu mulume mukuabu wa mu Nigeria wakamba ne: “Bikala muntu kayi mua kukumbaja majinga ende nkayende, mmunyi mudiye mua kukumbaja a munga muntu?” Mu matunga a bungi, nsombelu udi mene mua kunyanguka bikole mu bidimu bidi bilua ebi. Bilondeshile makumi matshinka a Matunga Masanga, mu katupa kîpi emu, tshia-bibidi tshia bantu ba mu Afrike wa kuinshi kua tshipela tshia Sahara netshikale mu bupele bukole.

Biwadimona mu bupele bua malu a mfranga, udi mua kupeta busambi mu muyuki mulelela wa mukaji mukamba muikale mukengi. Pavua Yezu pa buloba, wakamona mukaji mukamba wela dipa dikese mu tshibutshilu tshia mu ntempelo. Wakafila anu “tukuta tubidi.” Kabidi, bu muvua Yezu mumanye nsombelu wa mukaji eu, kuambaye ne: ‘Bulelela, ndi nnuambila ne: Bintu biakela mukaji eu mupele wa mu lufuila bidi bitambe biakela bakuabu bonso, bualu bua buonso buabu bakela bintu mu mushete wa Nzambi biakadibu kabayi nabi bualu, bia pa mutu; kadi mukaji eu wakela bintu biakadiye nabi bualu, bintu biende bionso bia kudia menemene.’​—Luka 21:1-4.

Bia muomumue, bituenza muetu muonso bua kutabalela baledi betu ne bintu bia ku mubidi, nansha mudibi mua kuikala bikese, Yehowa udi umona ne wanyisha bualu abu. Kêna utekemena bua tuetu kuenza bipite bitudi mua kuenza. Pamu’apa baledi betu anyi bakakuetu badi mua kumvua bia muomumue.

Difila mu mpampakenu

Dikumbaja majinga a baledi betu ne bakakuetu didi diumvuija bivule kupita ditabalela patupu majinga abu a ku mubidi. Buonso buetu tudi ne majinga a mu mpampakenu. Muntu yonso, pamue ne bakulumpe, udi ne dijinga dia kunangibua ne dia kumvua se: badi bamukengela ne bamujinga, ne dia kuikala muena mu dîku udi ne mushinga.

Mary, musombele mu Kenya, mmuditatshishe bua mamuenende mukulakaje munkatshi mua bidimu bisatu. Mary udi wamba ne: “Pa kumbusha dikumbaja dia majinga ende a ku mubidi, misangu yonso tudi tuyukila nende. Mamu kêna ne mushindu wa kuenza mudimu muvule wa mu nzubu, kadi tudi tuyukila ne tudi balue balunda ba pa muoyo. Imue misangu tudi tuakula bua Nzambi, mikuabu misangu bua bantu ba muaba utuvua basombele kale. Nansha mudiye ne bidimu bipite pa 90, tshivulukidi tshiende ntshimpe menemene. Udi uvuluka ne wakula bua nsombelu wende patshivuaye muana mukese, kumpala kua 1914.”

Mary udi utungunuka ne: “Ki mbipepele bua kutabalela muntu mukulumpe, kadi dikala dietu nende nditutuadile mafutu a mushinga mukole. Tudi ne ditalala ne diumvuangana mu dîku. Difila dianyi kudiye ndisonsole lungenyi lua dipeshangana kudi bakuabu mu dîku. Bayanyi udi unnemeka bikole. Ne Mamu yeye mumvue muntu ungambila malu mu tshiji, ne lukasa luonso udi ungakuila patoke. Muntu nansha umue kêna mua kungamba dîyi dibi padiye muikalepu!”

Difila mu nyuma

Anu mudi difila bintu bia ku mubidi ne mu mpampakenu dituadila eu udi ufila mafutu, ke mudibi bua malu a mu nyuma. Mupostolo Paulo wakafundila bena nkristo ba mu tshisumbu tshia mu Roma ne: “Ndi njinga bikole bua meme kunumona, mpeteku mushindu wa kunumanyisha dimue dipa dia [“mu nyuma,” NW], ne kunukankamika; tuambe ne: bua tuetu kukoleshangana ku muoyo mu ditaba dia muomumue ditudi nadio bonso, nuenu ne meme.”​—Bena Roma 1:11, 12, MMM.

Mu mushindu wa muomumue, pa bidi bitangila difila mu nyuma kudi bakulakaje badi basadila Nzambi, dikankamijangana ditu misangu mivule bua umue ne mukuabu. Osondu, musombele mu Nigeria, udi ulonda ne: “Tshidi tshinsankisha bikole bua bakaku ndiakalenga didibu bampesha bua kumanya malu a kale. Kaku mulume, muikale ufukisha mimuemue, udi ulonda malu a mu teritware muakenzaye mudimu bu ministre wa ku dîba ne ku dîba mu bidimu bia 1950 ne 1960. Udi ufuanyikija mushindu udi tshisumbu mpindieu ne muvuatshi pakaluaye Ntemu. Malu mamonamona aa adi angambuluisha mu mudimu wanyi wa bumpanda-njila.”

Bakuabu mu tshisumbu tshia bena nkristo badi kabidi mua kufila diambuluisha mu dipesha bakulakaje bintu. Tunji, mumana kutela, wakumvuija tshivua tshienzeke mu tshisumbu tshiende: “Muanetu mukuabu mutshikale nsonga ne mpanda-njila uvuabu bafunkune bua kuenza muyuki wa patoke, wakalua ne dibeji dia muyuki kudi Tatu bua se: baulongolole pamue. Mulombodi wa Dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi wakalua kuambila Tatu ne: ‘Wewe udi mumonemone malu. Ntshinyi tshiudi mua kungambila bua meme kuakaja.’ Tatu wakapesha mukulu au imue mibelu ya kutumika nayi. Bana betu bavua batela dîna dia Tatu mu masambila a tshisumbu misangu ya bungi. Bionso ebi biakamusaka bua kumvua ne: badi bamujinga.”

Bienzedi bimpe bidi bisaka bantu kudi Nzambi

Imue misangu, patudi tuleja kanemu ne dinanga kudi baledi betu ne bakakuetu, tudi tusaka bantu kudi Nzambi. Mupostolo Petelo wakafunda ne: ‘Nuikale ne bienzedi bienu bimpe munkatshi mua bisamba bia bende, bualu bua, mu mianda idibu banusonguela nuenu bu benji ba malu mabi, buobu batumbishe Nzambi bua midimu yenu mimpe idibu bamona.’​—1 Petelo 2:12.

Andrew, mukulu muena nkristo wa mu Afrike wa ku Ouest, uvua wenza luendu lua kilometre 95 misangu ibidi ku lumingu bua kukuba tatuende uvua usama, ne kayi muena kuitabuja. Udi ulonda ne: “Pangakalua Ntemu wa Yehowa, Tatu uvua mubenge muoshe ne munu muiku. Kadi pakamonaye mushindu umvua mmutabalela pavuaye usama, wakatungunuka ne kubela bakunyi banyi ba balume ne ba bakaji ne: ‘Nudi ne bua kubuela mu tshitendelelu tshia mukuluenu!’ Abi biakabasonsola, ne mpindieu bana ba tatu bonso tshitema badi Bantemu ba Yehowa.”

Dinemeka ne ditabalela baledi betu bakulakaje didi mua kuikala lutatu, nangananga mu bikondo bia ntatu ya malu a mfranga. Kadi padi bena nkristo badienzeja bua kuenza bualu ebu, badi bapeta mafutu mavule. Pa mutu pa bionso, badi bapeta disanka dia kufila, pamue ne disankishibua dia kumanya se: badi basankisha Yehowa Nzambi, yeye udi “Tatu wa bonso.”​—Efeso 4:6.

[Kazubu mu dibeji 6]

Mibelu ya buena Nzambi bua aba badibu batabalela ne bua badi batabalelangana

Ikala mukankamiji: ‘Muntu ne muntu wa munkatshi muetu asankishe muena mutumba nende bua kuvuija malu mimpe kudiye bua kumudiundisha.’​—Lomo 15:2.

Ikala mushindame: ‘Katupangi mu kuenza kua malu mimpe; bualu bua palua tshikondo tshia kuapuola netuapuole bituikala katuyi tupanga.’​—Galatia 6:9.

Ikala mudipuekeshi: “Kanuenji kalu nansha kamue ne muoyo wa difuilakana, nansha bua lumu lua patupu, kadi muntu yonso adipuekeshe, atangile bakuabo bu bamupite.”​—Bena Filipi 2:3, MMM.

Ikala muenji wa bimpe: “Muntu kakebi mua kudisankisha, kadi akebe mua kusankisha mukuabo.”​—1 Kolinto 10:24.

Ikala mutshintshikidi: “Butshintshikidi buenu bumanyike kudi bantu bonso.”​—Filipoi 4:5, NW.

Ikala muena luse: ‘Nulejangane kalolo, nuikalangane ne mitshima ya luse, nulekelangane malu mabi enu.’​—Efeso 4:32.

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Bakulu batshidi bansonga badi mua kupetela dikuatshisha ku malu mamona a bakulu bakulakaje

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu