TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w98 15/2 dib. 23-27
  • Karisme—Ndisamuna bantu anyi nditumbisha Nzambi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Karisme—Ndisamuna bantu anyi nditumbisha Nzambi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Muoyo wa kashidi
  • Masanka a mudimu
  • Mapa a mu nyuma a kuabanyangana
  • Tuleje tshishiki butumbi bua Nzambi
  • Dipa ditambe bunene dia Nzambi—Bua tshinyi didi ne mushinga wa bungi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia bantu bonso)—2017
  • Dibenesha dia Yehowa didi dituvuija babanji
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2001
  • Tuanyishayi “mapa mikale bantu”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Dikeba bua kumanya dipa ditambe buimpe
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia bantu bonso)—2017
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
w98 15/2 dib. 23-27

Karisme​—Ndisamuna bantu anyi nditumbisha Nzambi?

XÉNOPHON, jenerale muena Greke muende lumu, wakafunda ne: “Mukokeshi kêna ne bua kuikala patupu muntu mutambe buimpe kupita bakokedi bende, udi ne bua kuikala ne buenzeji bukole kudibu.” Lelu’eu, bantu bavule badi mua kubikila “buenzeji bukole” bua nunku bu karisme.

Bushuwa, ki mbantu bonso badi bakokeshi badi ne karisme. Kadi aba badi naku badi batumika ne nzanzu yabu bua kusonsola bulamate ne kutumika ne bantu bua bipatshila biabu nkayabu. Pamu’apa tshilejilu tshitambe kumanyika tshia matuku mashale aa tshivua tshia Hitler Adolf. William L. Shirer udi ufunda mu mukanda wende kampanda (The Rise and Fall of the Third Reich) ne: “[Mu 1933] bua bena Allemagne bavule Hitler uvua ne​—anyi uvua ne bua kupeta mu tshikondo tshîpi—​nsombelu kampanda wa pa buende wa mulombodi wa bushuwa udi ne karisme. Bavua ne bua kumulonda bu bafue mêsu, bienze bu se: uvua ne busolakaji bua malu bua kudi Nzambi, munkatshi mua bidimu dikumi ne bibidi bia tshimvundu bivuaye mu bukokeshi.”

Miyuki ya kale ya malu a bitendelelu mmiûle kabidi ne balombodi bikale ne karisme bakenzeja bantu bua kubalamatabu, kadi bakakebela babalondi kabutu. Yezu wakadimuija ne: ‘Nuende badimuke, muntu kanupambuishi. Bualu bua ba bungi nebalue mu dîna dianyi, bamba ne: Meme ndi Kristo; nebapambuishe bantu ba bungi.’ (Matayo 24:4, 5) Ba-Kristo ba dishima badi ne karisme kabakamueneka anu mu siekele wa kumpala nansha. Mu bidimu bia 1970, Jim Jones wakadiamba muvuaye “masiya wa Ntempelo wa Bantu.” Bavua bamumvuije bu “mfumu wa ekleziya uvua ne karisme” muikale ne “bukole bua pa buabu kudi bantu,” ne mu 1978 wakajudija dishipangana ditambe bunene mu miyuki ya kale.a

Mbimueneke patoke ne: karisme kadi mua kuikala dipa dia njiwu. Kadi, Bible udi wakula bua mishindu mishilashilangane ya dipa, peshi mapa, a kudi Nzambi, adi bantu bonso mua kupeta bua diakalenga dia bonso. Muaku wa tshiena-Greke bua dipa edi udi khaʹri·sma, ne udi umueneka mu Bible misangu 17. Mushikuluji kampanda wa tshiena-Greke udi umvuija muaku eu bu ‘dipa difila patupu ne didi kadiyi diakanyine, tshintu tshipesha muntu kayi mutshienzele mudimu ne kayi mutshiakanyine, tshintu tshidi tshifuma ku bulenga bua Nzambi ne tshidi muntu kayi mua kupeta ku madikolela ende nkayende.’

Nenku bilondeshile mmuenenu wa Mifundu, khaʹri·sma ndipa dipeta ku diambuluisha dia bulenga bukena butuakanyine bua Nzambi. Amue a ku mapa adi Nzambi mutupeshe ne bulenga buonso mmapa kayi? Ne mmunyi mutudi mua kutumika nawu bua kumusamuna? Tuanjibi kukonkonona asatu a ku mapa aa a kalolo.

Muoyo wa kashidi

Kakuyi mpata, dipa ditambe bunene ku onso ndipa dia muoyo wa kashidi. Paulo wakafundila tshisumbu tshia mu Roma ne: ‘Difutu dia bubi ndufu, kadi dipa [khaʹri·sma] dia luse dia Nzambi mmuoyo wa tshiendelele mu Kristo Yezu Mukalenge wetu.’ (Lomo 6:23) Bidi ne mushinga bua kumanya ne: “difutu” (lufu) ntshintu kampanda tshitudi bapete, ku ngikadilu wetu wa bena mpekatu, nansha mudibi kabiyi ku budisuile. Ku lukuabu luseke, muoyo wa kashidi udi Nzambi ufila ntshintu tshidi katshiyi tshituakanyine menemene, tshituvua katuyi mua kupeta bua ngikadilu yetu nkayetu.

Tudi ne bua kunanga ne kuabanyangana dipa edi dia muoyo wa kashidi. Tudi mua kuambuluisha bantu bua bamanye Yehowa, bamusadile ne nenku bapeshibue dipa dia muoyo wa kashidi. Buakabuluibua 22:17 (NW) udi wamba ne: “Spiritu ne mukaji musela badi batungunuka ne kuamba ne: ‘Vuaku!’ Ne muntu yonso udi umvua ambe ne: ‘Vuaku!’ Ne muntu yonso udi ne nyota alue; muntu yonso udi musue angate mâyi a muoyo tshianana.”

Mmunyi mutudi mua kufikisha bakuabu ku mâyi aa mafidi a muoyo? Nangananga pa kutumika bimpe ne Bible mu mudimu wetu. Mbilelela se: mu bimue bitupa bia buloba, bantu batu babala anyi bela meji ku malu a mu nyuma mu mpukapuka; nansha nanku, misangu yonso kutu mpunga ya ‘kutabuluja ditshi’ dia muntu kampanda. (Yeshaya 50:4, NW) Bua bualu ebu, tudi mua kuikala ne dieyemena mu bukole buenzeji bua Bible, “bualu bua d[îyi] dia Nzambi didi ne muoyo ne bukole.” (Ebelu 4:12) Nansha bikalabi meji makuatshishi a mu Bible, busambi ne ditekemena bididi difila, anyi diumvuija diadi pa bidi bitangila tshipatshila tshia muoyo, Dîyi dia Nzambi didi mua kulenga mutshima ne kuteka bantu mu njila udi ufikisha ku muoyo.​—2 Timote 3:16, 17.

Kabidi, mikanda miashila pa Bible idi mua kutuambuluisha bua kuamba ne: “Vuaku!” Muprofete Yeshaya wakadianjila kuamba ne: mu tshikondo etshi tshia mîdima ya mu nyuma, ‘Yehowa uvua ne bua kukenkesha’ bantu bende. (Yeshaya 60:2, NW) Mikanda ya Société Watch Tower idi ileja dibenesha edi dia kudi Yehowa, ne tshidimu tshionso idi ilombola binunu bia bantu kudi Yehowa, Mpokolo wa bukenke bua mu nyuma. Munda muayi kabena bapesha bantu lumu. Anu bu mudi mêyi a mbangilu a Tshibumba tshia Nsentedi umvuija: “tshipatshila tshia Tshibumba tshia Nsentedi ntshia kutumbisha Yehowa Nzambi bu Mukalenge Mutambe bunene wa bukua-bifukibua. . . . Tshidi tshikankamija kabidi batshibadi bua kuitabuja Yezu Kristo, Mukalenge udi ukokesha mpindieu muteka kudi Nzambi, muena mashi mitshikija adi unzuluila bukua-bantu njila wa kupetela muoyo wa kashidi.”

Muena nkristo kampanda ministre wa ku dîba ne ku dîba, wakapatula bipeta bimpe bia pa buabi munkatshi mua bidimu bivule mu mudimu wende, udi wela nseka pa mushinga wa Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous! mu diambuluisha bantu bua kusemenabu kudi Nzambi ne: “Padi balongi banyi ba Bible batuadija kubala ne kumvua bulenga bua Tshibumba tshia Nsentedi ne Réveillez-vous!, badi balubuluka ne lukasa. Ntu mmona bibejibeji bu diambuluisha didi kadiyi kutua mushinga mu dikuatshisha bantu bua kumanyabu Yehowa.”

Masanka a mudimu

Timote uvua muyidi muena nkristo mupesha dipa dikuabu divua diakanyine ntema ya pa buayi. Mupostolo Paulo wakamuambila ne: “Kulenguludi dipa [khaʹri·sma] didi munda muebe, dikupelebo ku miaku [“midianjila kumanyisha,” NW] pamue ne dikutenteka bianza dia tshisumbu tshia bakulu.” (1 Timotee 4:14, MM) Dipa edi divua tshinyi? Divua ditangila ditekibua dia Timote bu mutangidi muena ngendu, disanka dia mudimu divuaye ne bua kukumbaja mu mushindu wa nsongo. Mu mvese umue-umue eu, Paulo wakabela Timote ne: “Wikale ubala mikanda, ukolesha bantu ku muoyo, ubalongesha . . . Udilame wewe muine, ukube dilongesha diebe, unanukile mu malu onso aa. Wewe muenze nanku, neudipandishe wewe muine ne badi bakuteleja.”​—1 Timoteyi 4:13, 16, MMM.

Lelu’eu bakulu badi kabidi ne bua kunanga bikole masanka abu a mudimu. Anu mudi Paulo uleja, umue mushindu udibu mua kuenza nunku ng’wa ‘kukuba dilongesha diabu.’ Pamutu pa kuidikija balombodi badi ne karisme ba mu bulongolodi ebu, bakulu badi batangija ntema kudi Nzambi, ki nkudibu nkayabu. Yezu, Tshilejilu tshiabu, uvua mulongeshi wa pa buende uvua, kakuyi mpata, ne bumuntu budi bukoka, kadi ne budipuekeshi buonso wakafila butumbi kudi Tatuende. Wakamba ne: “Dilongesha dindi ndongesha ki ndianyi meme to, ndifume kudi udi muntume.”​—Yowanese 5:41; 7:16, MMM.

Yezu wakatumbisha Tatuende wa mu diulu pa kutumika ne Dîyi dia Nzambi bu mpokolo wa dilongesha diende. (Matayo 19:4-6; 22:31, 32, 37-40) Bia muomumue Paulo wakela kashonyi pa se: bakulu badi ne bua ‘kulamata bikole ku dîyi dia [“lulamatu,” NW], diakanangane ne bulongeshi buabu.’ (Tito 1:9, MML) Bushuwa, mu diashila bikole miyuki yabu pa Mifundu, bakulu nebikale bamba bu muakamba Yezu ne: “Malu andi nnuambila, tshiena ngamba ku bukole buanyi meme nkayanyi.”​—Yowanese 14:10, MMM.

Mmunyi mudi bakulu mua ‘kulamata bikole ku dîyi dia lulamatu’? Pa kujadika miyuki ne midimu yabu ya mu bisangilu mu Dîyi dia Nzambi, ne pa kumvuija ne kuzangika mvese idibu batumika nayi. Mifuanu ya bilele anyi tu-malu tudi tusekesha, nangananga biobi binekesha, bidi mua kumbusha bateleji ku Dîyi dia Nzambi ne kukoka ntema yabu ku nzanzu ya ngamba-malu. Ku lukuabu luseke, mvese ya mu Bible ke yalenga mutshima ne yasaka bateleji ku dienza. (Musambu 19:7–9; 119:40; fuanyikija ne Luka 24:32.) Miyuki ya nunku idi ikokela bantu ntema mikese ne itamba kufila butumbi kudi Nzambi.

Mushindu mukuabu udi bakulu mua kutamba kulua balongeshi bakumbane ng’wa kulongela kudi umue ne mukuabu. Anu bu muvua Paulo muambuluishe Timote, bia muomumue mukulu kampanda udi mua kukuatshisha mukuabu. ‘Bu mudi tshiamu tshisakisha tshinga tshiamu, mbu mudi muntu ulengeja tshikadilu tshia mulunda wende.’ (Nsumuinu 27:17; Filipoi 2:3) Bakulu badi bapeta dikuatshisha mu dishintakaja ngenyi ne mibelu. Mukulu umue uvua ufuma ku ditekibua wakumvuija ne: “Munga mukulu mupiluke wakadisumbila tshikondo bua kundeja mushindu uvuaye ukuatakaja muyuki wa patoke. Mu didilongolola diende, uvua ubuejamu nkonko idi ilomba diela meji, mifuanu, bilejilu, anyi malu mamona a tshikoso, pamue ne mvese ya mu Mifundu ivuaye mukebulule ne ntema yonso. Ngakalongela kudiye mushindu wa kuela malu mashilashilangane mu miyuki yanyi bua kumona mua kuepuka muyuki mumakane ne wa malu amue-amue.”

Tuetu bonso badi ne masanka a mudimu, nansha tuetu bakulu, basadidi ba mudimu anyi bampanda-njila, tudi ne bua kunanga dipa dietu edi. Matuku makese kumpala kua lufu luende, Paulo wakavuluija Timote bua ‘kusonsola dipa [khaʹri·sma] dia Nzambi didi munda muende,’ pa bidi bitangila Timote, divua diumvuija dipa dia pa buadi dia mu nyuma. (2 Timote 1:6) Mu nzubu ya bena Izalele, mudilu uvua misangu mivule anu makala makunze kunzuu. Kuvua mushindu wa ‘kuusonsola’ bua kulakukawu ne kufila luya lukole. Pa nanku tudi bakankamija bua kudifila mu midimu yetu mitupesha, tusonsola bu mudilu dipa dionso dia mu nyuma didibu batupeshe.

Mapa a mu nyuma a kuabanyangana

Dinanga dia Paulo bua bana babu ba mu Roma diakamusaka bua kufunda ne: “Ndi njinga bikole bua meme kunumona, mpeteku mushindu wa [“kunupa,” NW] dimue dipa [khaʹri·sma] dia [“mu nyuma,” NW], ne kunukankamika; tuambe ne: bua tuetu kukoleshangana ku muoyo mu ditab[uj]a dia muomumue ditudi nadio bonso, nuenu ne meme.” (Bena Roma 1:11, 12, MMM) Paulo wakamona nzanzu yetu ya kukolesha ditabuja dia bakuabu ku diambuluisha dia mêyi etu atudi tubambila bu dipa dia mu nyuma. Dishintakaja dia mapa a mu nyuma bu nunku didi mua kufikisha ku dikolesha dia ditabuja ne dikankamijangana.

Ne bushuwa ebi bidi bikengedibua. Mu ndongoluelu eu mubi mutudi basombele, tudi bonso tupeta dibungama mu mushindu umue anyi mukuabu. Kadi, dishintakaja dia dikankamija pa tshibidilu didi mua kutuambuluisha bua kunanukila. Lungenyi lua dishintakaja​—difila ne dipeta—​ludi ne mushinga bua kulama makanda a mu nyuma. Bulelela, ku musangu ne ku musangu tudi bonso tukengela dikankamija, kadi tudi kabidi mua kuibakangana.

Bituikala ne ntema bua kumanya bena kuitabuja netu badi batekete ku muoyo, tudi mua ‘kusamba bakuabu mu makenga abu onso ne busambi butudi tusambibua [nabu] kudi Nzambi.’ (2 Kolinto 1:3-5) Muaku wa tshiena-Greke bua busambi (pa·raʹkle·sis) udi umvuija ku muaku ku muaku “dibikila bua kuikala ku luseke lua muntu kampanda.” Bituikala, pikalabi bikengedibua, badiakaje bua kuambuluisha muanetu wa balume anyi wa bakaji, kakuyi mpata, tuetu bine netupete dikuatshisha dia muomumue dia dinanga patuikala mu dikenga.​—Muambi 4:9, 10; fuanyikija ne Bienzedi 9:36-41.

Makumbula a bulami menza kudi bakulu adi kabidi ne dikuatshisha dinene. Nansha mudiku bikondo bidibu benza makumbula bua kufila mibelu ya mu Mifundu pa muanda kampanda udi ulomba ntema, makumbula mavule a bulami mbikondo bia difila dikankamija, ‘disamba dia mitshima.’ (Kolosai 2:2) Padi batangidi benza makumbula makoleshi a ditabuja bu nunku, badi bushuwa bafila dipa dia mu nyuma. Anu bu Paulo, nebamone se: eu mmushindu wa pa buawu udi upetesha masanka, ne nebadime “dijinga dikole” bua bana babu.​—Bena Roma 1:11, MM.

Ebi bivua bilelela bua mukulu kampanda wa mu ditunga dia Espagne, udi ulonda bualu bumona ebu: “Ricardo, muana wa balume wa bidimu 11, uvua umueneka bu udi uleja disankidila dikese bua bisangilu ne bua tshisumbu mu ka-bujima. Nenku ngakalomba baledi ba Ricardo dianyisha bua kukumbula muanabu wa balume, bualu buakitababu ne lukasa luonso. Bavua basombele mu mikuna mutantshi bu wa dîba dijima ku mashinyi ne kuanyi. Ricardo uvua bushuwa musanke bua kumona mumvua mumutabalele, ne diakamue wakangumvuila. Katupa kîpi pashishe wakalua mumanyishi ukena mutambule ne muntu wa mukitshi mu tshisumbu. Ngikadilu wende wa bumama wakumbuka e kushila bumuntu bua disanka ne bua bulunda muaba. Bantu bavule mu tshisumbu bakebeja ne: ‘Mmunyi mudi Ricardo mushintuluke nunku?’ Biakamueneka bu musangu wabu wa kumpala wa kumumona. Pandi ntuma meji ku dikumbula adi dia bulami dia mushinga mukole, ndi ngumvua ne: ndi mupete bivule kupita ne Ricardo muine. Padiye ubuela mu Nzubu wa Bukalenge, mpala wende udi ne disanka, ne udi ulua lubilu bua kungela muoyo. Ndisanka bua kumona dilubuluka diende dia mu nyuma.”

Kakuyi mpata, makumbula a bulami, bu edi, adi abeneshibua bikole. Makumbula bu nunku adi umvuangana ne dilomba dia Yezu edi: “Disha mikoko yanyi.” (Yowanese 21:16, MMM) Bushuwa, ki ng’anu bakulu nkayabu badi mua kufila mapa a mu nyuma bu nunku. Muntu yonso wa mu tshisumbu udi mua kusaka bakuabu ku dinanga ne ku midimu milenga. (Ebelu 10:23, 24) Anu bu mutu babandi ba mukuna basuikakaja kudi mionji, bia muomumue tudi basuikakaja pamue kudi bisuikidi bia mu nyuma. Mu mishindu yonso, bitudi tuenza ne tuamba bidi ne buenzeji kudi bakuabu. Mêyi mabi anyi tshijanu tshikole bidi mua kutekesha bisuikidi bidi bitusangisha. (Efeso 4:29; Yakobo 3:8) Ku lukuabu luseke, mêyi masungula bimpe a dikankamija ne dikuatshisha dia dinanga adi mua kuambuluisha bana betu bua kutshimuna ntatu yabu. Mu mushindu’eu netuikale tuabanyangana mapa a mu nyuma a mushinga udi unenga.​—Nsumuinu 12:25.

Tuleje tshishiki butumbi bua Nzambi

Mbimueneke patoke se: muena nkristo yonso udi ne ndambu wa karisme. Mbatupeshe ditekemena didi kadiyi kutua mushinga dia muoyo wa kashidi. Tuetu kabidi tudi ne mapa a mu nyuma atudi mua kuabanyangana. Ne tudi mua kudienzeja bua kusaka anyi kusonsola bakuabu ku bipatshila bimpe. Bamue badi ne mapa a pa mutu bu masanka a mudimu. Mapa aa onso ntshijadiki tshia bulenga bukena butuakanyine bua Nzambi. Ne bu mudi dipa dionso ditudi mua kuikala nadi dikale tshintu tshitudi bapete kudi Nzambi, bushuwa katuena ne kabingila bua kuditambisha.​—1 Kolinto 4:7.

Bu mutudi bena nkristo, mbimpe tudiebeje ne: ‘Nengenze mudimu ne ndambu wa karisme undi mua kuikala nende bua kutumbisha Yehowa, Mufidi wa “dipa dilenga dionso [ne] dipa diakane dionso” anyi? (Yakobe 1:17, MMM) Nengidikije Yezu ne nensadile bakuabu bilondeshile nzanzu ne nsombelu wanyi anyi?’

Mupostolo Petelo udi wamba mu tshikoso bua bujitu buetu pa bualu ebu ne: “Bu mu mushindu udi muntu ne muntu mupete dipa [khaʹri·sma], tumikayi nadi mu dikuatshilangana mudimu bu balami balenga ba bulenga bukena butuakanyine bua Nzambi buleja mu mishindu kabukabu. Bikala muntu wakula, akule bienze bu mêyi a tshijila a Nzambi; bikala muntu usadila, asadile bilondeshile bukole budi Nzambi ufila; bua se: mu malu onso Nzambi amone mua kutumbishibua ku butuangaji bua Yezu Kristo.”​—1 Petelo 4:10, 11, NW.

[Mêyi adi kuinshi]

a Bantu 913 bakafua, ne Jim Jones muine.

[Mêyi a dianyisha bua tshimfuanyi mu dibeji 23]

Corbis-Bettmann

UPI/​Corbis-Bettmann

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu