TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w99 15/9 dib. 4-7
  • Kudi muntu udi uditatshisha menemene bua bualu buetu

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Kudi muntu udi uditatshisha menemene bua bualu buetu
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Bua tshinyi kudi bupele ne dikengeshangana?
  • Bualu budi bantu kabayi mua kujikija
  • “Biudi musue bienzeke pa buloba”
  • Kudi muntu udi mua kushintulula bushuwa buloba anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2005
  • Tulonde tshilejilu tshia Yezu mu diambuluisha bapele
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2006
  • Busambi bua badi bafinakaja
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1996
  • Mandamuna a nkonko ya malu a mu Bible
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2015
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1999
w99 15/9 dib. 4-7

Kudi muntu udi uditatshisha menemene bua bualu buetu

BANTU binunu bia bungi badi benza malu adi aleja ne: badi baditatshisha bua bakuabu. Kabena ne mmuenenu mubule luse ne wa budisui wa se: ntatu ya bakuabu kayena ibatangila to. Pamutu pa nanku, badi benza tshionso tshidibu mua kuenza​—pamu’apa bateka mene mioyo yabu mu njiwu—​bua kukepesha makenga. Eu mmudimu munene, udi kabidi ukola bualu kudi malu adibu kabayi mua kukokesha.

Muena mudimu kampanda wa diambuluisha bakuabu udi wamba ne: malu bu mudi lukuka, malu a muinshimuinshi a bena tshididi, mvita ne bipupu bia ku bintu bifuka adi mene mua kunyanga “madikolela a muoyo umue adi bantu benza ne tshisumi bua kujikija nzala.” Kujikija nzala kudi anu lumue lua ku ntatu idi bantu badi baditatshisha bua bakuabu bapeta. Badi kabidi baluangana ne bintu bu mudi masama, bupele, kansungasunga ne makenga manene makebesha kudi mvita. Kadi mbafike ku dijikija malu aa anyi?

Mutangidi kampanda wa malu a diambuluisha bantu wakamba ne: aba badi benza “madikolela [aa] a muoyo umue ne tshisumi” bua kukepesha nzala ne makenga mbafuanangane ne muena Samariya wa luse udibu baleje mu lusumuinu lua Yezu. (Luka 10:29-37) Mutangidi eu wakamba ne: kadi nansha buobu benze tshinyi, bungi bua bantu badi mu dikenga budi anu buenda buvula. Nenku wakebeja ne: “Ntshinyi tshidi muena Samariya wa luse mua kuenza bikalaye upitshila mu njila umue-umue eu dituku dionso munkatshi mua bidimu bia bungi ne usangana mukuabu muntu udibu bakume kudi bivi lumingu luonso muladika kumpenga kua njila?”

Nebikale bipepele bua kupona mu tshidibu babikile ne: ‘disama dia lufu dia dipungi dia muambuluishi wa bakuabu’ ne kufika ku dibilekela bua dishikila dia muoyo. Bua lumu luabu, bantu badi baditatshisha bua bakuabu kabatu balekela to. (Galatia 6:9, 10) Tshilejilu, muntu kampanda wakafundila bena tshikandakanda tshia Jewish Telegraph tshia mu Grande-Bretagne wakela Bantemu ba Yehowa kalumbandi, bualu “bakambuluisha bena Yuda binunu bivule bua kupanduka mu makenga a mu kamponya ka Auschwitz” mu tshikondo tshia bena Nazi mu ditunga dia Allemagne. Mufundi wakamba ne: “Pavua biakudia bikese, bavua babanyangana mampa avuabu nawu ne bana betu [bena Yuda]!” Bantemu bakatungunuka ne kuambuluishangana ne bintu bivuabu nabi.

Kadi, bulelela budi se: kakuena bungi bua mampa adi bantu mua kuabanyangana buajikija makenga a bantu bua kashidi to. Kabiena bisua kumvuija ne: tudi tupepeja malu adi bena luse benze nansha. Bualu buonso budi bukepesha dikenga mbuakanyine kalumbandi. Bantemu abu bakapolesha lutatu lua bena buloko nabu mu mushindu kampanda, ne ndekelu wa bionso Buena-Nazi buakafua. Kadi, nsangilu wa bantu bena panu badi bakengeshangana mushindu’eu utshidi anu kuoku, ne bantu badi kabayi baditatshisha bua bakuabu badi benda anu bavula. Bushuwa, ‘bantu badiku badi ne mênu bu miele ya mvita, badi ne mênu a ku binyanganyanga bu tuele bua kudiabu bapele, kubajimija pa buloba, bua kudiabu bakengi, kubumbusha munkatshi mua bantu.’ (Nsumuinu 30:14) Pamu’apa udi udiebeja bua tshinyi malu adi enzeka mushindu’eu.

Bua tshinyi kudi bupele ne dikengeshangana?

Dimue edi Yezu Kristo wakamba ne: ‘Nudi ne bapele matuku onso munkatshi muenu; nudi bamanye mua kubenzela bimpe dituku dionso dinuasua.’ (Mâko 14:7) Yezu uvua musue kuamba ne: bupele ne dikengeshangana kabiakujika anyi? Wakela meji ne: makenga aa avua malongolola kudi Nzambi bua kupesha bantu bena luse mushindu wa buobu kuleja mudibu baditatshisha bua bakuabu anyi? Tòo! Yezu kavua wela meji mushindu’eu to. Uvua usua kuleja patupu ne: patshidi anu ndongoluelu eu wa malu muikaleku, bupele nebutungunuke ne kuikala mu bantu. Kadi Yezu uvua kabidi mumanye se: ku ntuadijilu, Tatuende wa mu diulu kavua mulongolole bua nsombelu ya mushindu’eu ikale pa buloba nansha.

Yehowa Nzambi wakafuka buloba bua buikale mparadizu, kadi ki mmuaba udi bupele, kansungasunga ne dikengeshangana to. Wakaleja mudiye utamba kuditatshisha bua dîku dia bukua-bantu pa kufuka bintu bilenga bivua mua kubavudijila disanka mu nsombelu wabu. Tangila anu dîna mene dia budimi ebu buvua tshisombelu tshia baledi betu ba kumpala, Adama ne Eva! Bavua babubikila ne: Edene, mmumue ne: “Disanka.” (Genese 2:8, 9) Yehowa kavua muelele bantu mukalu bua bikale ne bintu anu bikese bivua mua kubambuluisha mu muaba kampanda kauyi musangelu ne udibu bakengeshangana to. Pakajikijaye mudimu wende wa difuka, Yehowa wakatangila bintu bivuaye muenze ne kuambaye ne: bivua “bimpe be.”​—Genese 1:31.

Pikalabi nanku, kadi bua tshinyi bupele, dikengeshangana ne bikuabu bintu bidi bilela makenga mbitangalake pa buloba bujima lelu’eu? Ndongoluelu eu mubi wa malu udiku bualu baledi betu ba kumpala bakatombokela Nzambi. (Genese 3:1-5) Buntomboji ebu buakajula tshilumbu tshia kumanya bikala Nzambi uvua ne bukenji bua kulomba bifukibua biende bua bimutumikile. Nenku Yehowa mmupeshe ndelanganyi ya Adama tshikondo tshîpi tshia dipanda. Nzambi wakatungunuka ne kutabalela malu akenzekela dîku dia bukua-bantu. Wakalongolola mushindu wa kujikija ntatu yonso ivua dimutombokela edi ne bua kulela. Mu katupa kîpi emu, Yehowa neajikije bupele ne dikengeshangana—bushuwa, neajikije makenga onso.​—Efeso 1:8-10.

Bualu budi bantu kabayi mua kujikija

Katshia muntu wafukibua, mu kupita kua nkama ya bidimu bantu badi anu benda balekela mêyi-makulu a Yehowa. (Dutelonome 32:4, 5) Bu mudibu batungunuka ne kubenga mikenji ne mêyi-maludiki a Nzambi, bantu mbaluishangane, ne “muntu [mmukokeshe, NW] mukuabo bua kumukengesha.” (Muambi 8:9, MMM) Madikolela onso menza bua kujadika nsangilu muakane wa bantu, kayi ne bintu bionso bidi bikengesha bantu bapite bungi, mmanyanga kudi budinangi bua bantu badi basue kuenza muabu mudibu bamone pamutu pa kukokela bumfumu bua Nzambi.

Kudi bukuabu bualu, budi bantu ba bungi mua kubenga, babumona bu lungenyi lua bitabataba lua patupu. Eu wakasaka bantu ku ditombokela Nzambi utshidi anu ubasaka ku bubi ne ku budinangi. Yeye eu n’Satana Diabolo, ne Yezu wakamubikila ne: “mukokeshi wa buloba ebu.” (Yone 12:31; 14:30; 2 Kolinto 4:4; 1 Yone 5:19) Mu bualu buakabuluilabu mupostolo Yone, badi balejamu Satana bu mukebeshi munene wa makenga​—‘mudingi wa ba pa buloba bonso’ wa kumpalampala.​—Buakabuluibua 12:9-12.

Nansha bamue bantu baditatshisha mushindu kayi bua bantu nabu, kabakuikala ne bukole bua kumbusha Satana Diabolo anyi kushintulula ndongoluelu eu udi muikale anu uvudija bungi bua bantu badi bakenga. Kadi ntshinyi tshidi tshikengela bua kujikija ntatu ya bukua-bantu? Kabiena anu bilomba muntu kampanda udi uditatshisha bua bualu buetu nansha. Bidi bikengela muntu udi musue ne muikale ne bukole bua kumbusha Satana ne ndongoluelu wende mubi yonso.

“Biudi musue bienzeke pa buloba”

Nzambi mmulaye bua kubutula ndongoluelu eu mubi wa malu. Mmusue ne udi ne bukole budi bukengedibua bua kukumbaja bualu ebu. (Musambu 147:5, 6; Yeshaya 40:25-31) Mu Danyele, mukanda wa mu Bible wa milayi, bakamanyisha ne: ‘Nzambi wa mu diulu neajadike bukalenge bukuabu budi kabuyi bubutudibua tshiendelele. Bukokeshi buabu kabuena bupianyibua kudi bantu bakuabu, kadi nebutshibule makalenge aa onso bitupa bitupa, nebuabutule, ne buobu nebujalame tshiendelele’​—eyowa, bua kashidi. (Danyele 2:44) Yezu Kristo uvua mutume meji ku mbulamatadi eu wa mu diulu wenzela bantu malu malenga pakalongeshaye bayidi bende bua kusambila Nzambi ne: “Bumfumu buebe bufike, biudi musue bienzeke pa buloba bu mudibio bienzeka mu diulu.”​—Matayo 6:9, 10, MMM.

Yehowa neandamune masambila a nunku bualu utu uditatshisha bikole bua dîku dia bukua-bantu. Bilondeshile mêyi a mulayi adi mu Musambu wa 72, Nzambi neapeshe Muanende Yezu Kristo dianyisha bua kufila disulakana dia kashidi kudi bapele, bakengi ne bantu badibu bakengesha bualu badi batua bukokeshi bua Yezu nyama ku mikolo. Ke bua tshinyi mufundi wa misambu musaka kudi spiritu wa Nzambi wakimba ne: ‘[Masiya Mukalenge muteka kudi Nzambi] nealumbuluile bapele bilumbu biabu, neasungile bana ba badi bakengela bintu, neatshibule mukengeshi wabu bitupa bitupa. Bualu bua neapandishe mukengedi wa bintu padileye kudiye, neapandishe muntu mupele udi kayi ne mukuatshishi. Neafuile udi mutekete ne udi ukengela dikuatshisha luse, neasungile mioyo ya bakengedi. Neapikule mioyo yabu ku tshinyangu ne malu makole, ne mashi abu neikale tshintu tshia mushinga mukole ku mêsu kuende.’​—Musambu 72:4, 12-14.

Mu tshikena-kumona tshidi tshitangila matuku etu aa, mupostolo Yone wakamona ‘diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia,’ ndongoluelu wa malu onso mupiamupia mujadika kudi Nzambi. Ndibenesha kayipu bua bantu badi mu dikenga! Mu dimanyisha malu alua Yehowa kuenza, mupostolo Yone wakafunda ne: ‘Ngakumvua dîyi dikole difuma mu nkuasa wa butumbi diamba ne: Tangilayi, nzubu wa tshilulu wa Nzambi udi munkatshi mua bantu, ne yeye neikale nabu, ne buobu nebikale bantu bende; ne Nzambi muine neikale nabu, neikale Nzambi wabu. Yeye neakupule tshinsonji tshionso ku mêsu kuabu; ne lufu kaluena luikalaku kabidi; madilu kaena ikalaku kabidi, nansha muadi, nansha kanyinganyinga kabidi; malu a kumudilu akumuka. Yeye udi ushikama pa nkuasa wa butumbi, wakamba ne: Mona, ndi mvuija bintu bionso bipiabipia. Yeye wakuamba ne: Funda; bualu bua mêyi aa adi mêyi a kueyemena ne malelela.’​—Buakabuluibua 21:1-5.

Bushuwa, tudi mua kuitaba mêyi aa, bualu ng’a kueyemena ne malelela. Mu katupa kîpi emu Yehowa neumbushe bupele, nzala, dikengeshangana, masama ne kansungasunga konso pa buloba. Anu bu mutu misangu mivule tshibejibeji etshi tshileje ku diambuluisha dia Mifundu, bijadiki bia bungi bidi bileja ne: tudi mu tshikondo tshiakumbana malu aa adibu balaye. Bukua-panu bupiabupia budi Nzambi mulaye bukadi pabuipi! (2 Petelo 3:13) Mu katupa kîpi emu, Yehowa ‘neamine lufu tshiendelele’ ne ‘neakupule binsonji ku mêsu kua bantu bonso.’​—Yeshaya 25:8.

Too ne penzeka malu aa, tudi mua kuikala ne disanka bualu, nansha mpindieu kudi bantu badi baditatshisha ne muoyo umue bua bualu buetu. Bualu budi butamba kusankisha mbua se: Yehowa Nzambi nkayende udi uditatshisha menemene bua bualu buetu. Mu katantshi kakese emu neumbushe tshinyangu ne makenga.

Udi mua kutekemena ne muoyo mujima malu onso adi Yehowa mulaye. Ke muakenza musadidi wende Yoshua. Ne dishindika dionso, wakambila tshisamba tshia Nzambi tshia kale ne: ‘Nudi bamanye mu mitshima yenu yonso ne mu mioyo yenu yonso ne: kanuakapanga tshintu tshimpe [nansha] tshimue tshiakanulaya Yehowa, Nzambi wenu; nuakapeta bintu bionso, kanuakapanga tshintu [nansha] tshimue.’ (Yoshua 23:14) Kadi nansha mutshidi ndongoluelu eu wa malu mutshikaleku, kulekedi mateta audi upeta akutshimuna to. Upuila Yehowa kanyinganyinga kebe konso, bualu udi uditatshisha menemene bua bualu buebe.​—1 Petelo 5:7.

[Bimfuanyi mu dibeji 7]

Dikengeshangana, bupele, masama ne kansungasunga kabiakuikala pa buloba mu bukua-panu bupiabupia budi Nzambi mulaye

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu