TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w13 15/8 dib. 10-14
  • ‘Kukuatshidi Yehowa tshiji’ nansha kakese

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • ‘Kukuatshidi Yehowa tshiji’ nansha kakese
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • NTSHINYI TSHIDI MUA KUTUFIKISHA NE LUKASA KU ‘DIKUATSHILA YEHOWA TSHIJI’?
  • TSHIA KUENZA BUA KUBENGA ‘KUKUATSHILA YEHOWA TSHIJI’
  • LAMA BIMPE MALANDA A MUSHINGA AUDI MUDIE NE YEHOWA
  • Kuena ne bua kupua Yehowa muoyo
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2009
  • ‘Muntu kayi udi mumanye meji a’ Yehowa?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2010
  • Yehowa mmukunange be!
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa (Tshia kulonga)—2021
  • Nzambi udi uditatshisha bua bualu buebe menemene
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2004
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
w13 15/8 dib. 10-14

‘Kukuatshidi Yehowa tshiji’ nansha kakese

‘Bupote bua muntu budi bunyanga njila wende; mutshima wende udi ukuatshila Yehowa tshiji.’​—NSU. 19:3.

NEWANDAMUNE MUNYI?

  • Tshidi mua kuenza bua ‘tukuatshile Yehowa tshiji’ ntshinyi?

  • Mmalu kayi atanu adi mua kutuambuluisha bua kubenga kukuatshila Nzambi tshiji?

  • Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka patudi tupeta ntatu?

1, 2. Bua tshinyi katuena mua kuela Yehowa tshilumbu pambidi bua ntatu idi nayi bantu? Fila tshilejilu.

FUANYIKIJA ne: udi tatu ukadi mu dibaka dimpe kukadi bidimu bia bungi. Kadi dimue dituku paudi upingana ku nzubu, udi usangana bintu bionso bia mu nzubu binyangakaja. Nkuasa, mesa ne tubadi bikosa, malonga ne vere bitayisha, tapi wa mu nzubu munyangakaja kakuyi mushindu wa kumulongolola kabidi. Mbanyangakaje nzubu webe uutu munange bikole. Newambaku diakamue ne: “Bua tshinyi mukajanyi mmuenze bualu bua nunku anyi?” Peshi newebeje ne: “Udi muenze bualu bua nunku nganyi?” Kakuyi mpata, lukonko luibidi ke luakuluila diakamue mu lungenyi. Bua tshinyi? Bualu udi mumanye ne: mukajebe uudi munange bikole kena mua kuenza bualu bubi ne bua tshinyangu ebu to.

2 Lelu, tudi tumona mudibu banyange kapepe, ne mudi buloba buwule ne tshikisu ne malu mabi. Bu mutudi balongi ba Bible, tudi bamanye ne: Yehowa ki ngudi mukebeshe malu aa to. Wakafuka buloba ebu bua buikale mparadizu muimpe. (Gen. 2:8, 15) Yehowa udi Nzambi wa dinanga. (1 Yone 4:8) Dilonga dietu dia Bible ndituambuluishe bua kumanya mu bulelela udi ukebesha ntatu ya bungi idi pa buloba. N’Satana Diabolo, “mukokeshi wa buloba.”​—Yone 14:30; 2 Kol. 4:4.

3. Mmushindu kayi udi lungenyi luetu mua kunyanguka?

3 Kadi katuena mua kuamba ne: Satana ke udi ukebesha ntatu yonso itudi nayi to. Bua tshinyi? Bualu tutu tupeta imue ntatu bua bilema bitutu tuetu nkayetu tuenza. (Bala Dutelonome 32:4-6.) Nansha tuetu tuitaba bualu ebu, dikala dietu bena mibi didi mua kunyanga lungenyi luetu ne kutufikisha ku dilonda njila mubi. (Nsu. 14:12) Mu mushindu kayi? Pamutu pa tuetu kudipisha anyi kupisha Satana, tudi mua kutuadija kuela Yehowa tshilumbu pambidi. Tudi mene mua kufika too ne ku ‘dikuatshila Yehowa tshiji.’​—Nsu. 19:3.

4, 5. Mmunyi mudi muena Kristo mua kufika ku ‘dikuatshila Yehowa tshiji’?

4 Bidiku mua kuenzeka bua ‘tukuatshile Yehowa tshiji’ anyi? Bushuwa kuenza nunku nkubi. (Yesh. 41:11) Tuetu benze nunku netupete tshinyi? Mufundi kampanda wa tusala wakamba ne: “Diboko diebe ndîpi menemene, kuena mua kuluangana ne Nzambi to.” Katuena ne bua kufika too ne ku diakula bibi bua Yehowa to. Nsumuinu 19:3 udi wamba ne: muntu mupote udi ‘unyanga njila wende; mutshima wende udi ukuatshila Yehowa tshiji.’ Bulelela, muntu udi mua kufikila Nzambi munda mu muoyo wende. Bualu ebu budi mua kumuenekela mu mishindu misokome. Muntu udi mua kulamina Yehowa munda mu mushindu kampanda. Ndekelu wa bionso muntu eu udi mua kupatuka mu tshisumbu anyi kubenga kutua malu a mu ntendelelu wa Yehowa nyama ku mikolo nansha kakese.

5 Ntshinyi tshidi mua kutufikisha ne lukasa ku ‘dikuatshila Yehowa tshiji’? Mmunyi mutudi mua kuepuka buteyi ebu? Mbimpe tumanye mandamuna a nkonko eyi bualu adi alenga malanda etu ne Yehowa Nzambi.

NTSHINYI TSHIDI MUA KUTUFIKISHA NE LUKASA KU ‘DIKUATSHILA YEHOWA TSHIJI’?

6, 7. Bua tshinyi bena Isalele ba mu tshikondo tshia Mose bakatuadija kudiabakena bua Yehowa?

6 Ntshinyi tshidi mua kuenza bua muoyo wa mutendeledi wa Yehowa wa lulamatu utuadije kuelakana bua Nzambi? Tukonkononayi malu atanu ne bilejilu bia mu Bible bidi bileja muvua bamue bakuluke mu buteyi ebu ku kale.​—1 Kol. 10:11, 12.

Kuteleja miyuki mibi kudi mua kukutekesha mu mikolo (Tangila tshikoso tshia 7)

7 Diakula bibi dia bantu bakuabu didi mua kutunyanga. (Bala Dutelonome 1:26-28.) Bavua bafuma ku dipatula bena Isalele mu bupika mu Ejipitu. Yehowa uvua mutumine bena mu tshisamba tshivua tshibakengesha atshi bipupu dikumi mu tshishima ne pashishe mubutule Palô ne tshiluilu tshiende mu Mbuu Mukunze. (Ekes. 12:29-32, 51; 14:29-31; Mus. 136:15) Bantu ba Nzambi bakavua pa kubuela mu Buloba bulaya. Mu tshikondo tshikole atshi, bena Isalele bakatuadija kudiabakena bua malu avua Yehowa ubenzela. Tshivua tshibafikishe ku dipanga ditabuja nunku ntshinyi? Mioyo yabu yakazakala bua luapolo lubi luvuabu babatuadile kudi bamue batentekedi bavuabu batume. (Nom. 14:1-4) Tshiakenzeka ntshinyi? Biakapangisha bantu ba mu tshikondo atshi bonso bua kubuela mu ‘buloba buimpe’ abu. (Dut. 1:34, 35) Tudiku petu misangu mikuabu mua kulekela miyuki mibi ya bakuabu itekesha ditabuja dietu ne itufikisha ku dilamina Yehowa munda bua malu adiye utuenzela anyi?

8. Tshivua tshisake bantu ba Nzambi ba mu matuku a Yeshaya bua kuela Nzambi tshilumbu pambidi bua nsombelu wabu ntshinyi?

8 Ntatu ne makenga bidi mua kututekesha mu mikolo. (Bala Yeshaya 8:21, 22.) Mu tshikondo tshia Yeshaya, bena mu tshisamba tshia Yuda bavua mu ntatu mikole. Bavua babanyunguluke kudi baluishi. Biakudia bivua bikole. Bantu ba bungi bavua ne nzala. Kadi bavua nangananga ne nzala ya mu nyuma. (Amo. 8:11) Pamutu pa bobu kulomba Yehowa bua abambuishe bua ntatu yabu, bakatuadija ‘kupenda’ mukalenge uvuabu nende ne Nzambi wabu. Bakela Yehowa tshilumbu pambidi bua makenga abu. Tuetu mu nsombelu kampanda mukole anyi bikale ne ntatu, netuambaku mu muoyo wetu ne: ‘Yehowa uvua penyi pamvua nende dijinga’ anyi?

9. Bua tshinyi bena Isalele ba mu matuku a Yehezekele bavua bafike ku dimona malu mu mushindu mubi?

9 Katuena bamanye malu onso to. Bu muvua bena Isalele ba mu matuku a Yehezekele kabayi bamanye malu onso, bakela meji ne: njila wa Yehowa ‘kavua mululame’ to. (Yeh. 18:29) Bivua bienze anu bu ne: bavua baditeke balumbuluishi ba Nzambi, bela yabu mikenji ya buakane ku mutu kua ya Yehowa ne bamulumbuluisha bilondeshile dimona diabu dia malu dikese. Tuetu imue misangu katuyi bumvue bimpe bualu kampanda bua mu Bible anyi malu kansanga adi atufikila mu nsombelu wetu, tudiku pamuapa mua kumvua mu muoyo wetu ne: njila wa Yehowa mmubi, “kena mululame” anyi?​—Yobo 35:2.

10. Mmunyi mudi muntu mua kulonda tshilejilu tshibi tshia Adama?

10 Tutu tuela bakuabu tshilumbu pambidi bua mibi ne bilema bietu. Katshia anu ku ntuadijilu, Adama wakabanda Nzambi bua bubi buvuaye muenze. (Gen. 3:12) Nansha muvua Adama muenze bubi ku bukole ne mumanye tshivua mua kumufikila pavuaye mua kushipa mukenji wa Nzambi, wakabanda Nzambi. Pamuapa uvua muambe ne: Yehowa uvua mumupeshe mukaji mubi. Katshia anu tshikondo atshi, bantu ba bungi mbalonde tshilejilu tshia Adama tshia kubanda Nzambi bua bilema biabu. Mbimpe tudiebeje ne: ‘Ditekeshibua mu mikolo ne kanyinganyinga bua bilema bianyi bidiku mua kumfikisha ku dikina mikenji ya Yehowa anyi?’

11. Tshilejilu tshia Yona tshidi tshitulongesha tshinyi?

11 Tudi tutuadija kuditatshisha bikole bua malu etu nkayetu. Muprofete Yona uvua mumvue bibi bua muvua Yehowa muangate dipangadika dia kufuila bena Ninewe luse. (Yona 4:1-3) Bua tshinyi? Pamuapa uvua muimanyine bikole pa mushindu uvuaye mua kupuekeshibua milongo bu malu avuaye mulaye bua dibutuka dia tshimenga etshi kaayi menzeke. Yona wakalekela diditatshisha bikole bua lumu luende dipita luse luvuaye mua kumvuila bena Ninewe bavua banyingalale. Tudiku petu mua kuditatshisha bikole bua malu etu, kufika too ne ku ‘dikuatshila Yehowa tshiji’ bua mudi nshikidilu kayi mulue lukasa anyi? Bituikala tukadi bayishe ne: dituku dia Yehowa dikadi pabuipi kukadi bidimu makumi a bungi, tudiku mua kutuadija kufikila Yehowa munda padi bantu bakuabu batuamba mêyi mabi bua mutudi tumanyisha malu adi Bible wamba anyi?​—2 Pet. 3:3, 4, 9.

TSHIA KUENZA BUA KUBENGA ‘KUKUATSHILA YEHOWA TSHIJI’

12, 13. Muoyo wetu wowu mutuadije kuelakana bua amue malu adi Yehowa wenza, mbualu kayi butudi katuyi mua kulengulula?

12 Tudi mua kuenza tshinyi muoyo wetu wa bena mibi wowu mutuadije kuelekana bua amue malu adi Yehowa wenza? Vuluka ne: mbibi bua kuenza nunku. Nkudimuinu mukuabu udi wamba mu Nsumuinu 19:3 ne: ‘Muntu mutatakane udi unyanga bienzedi biende, ufikila Nzambi munda.’ (MMM) Bikale ne bualu ebu mu mutu, tukonkononayi malu atanu atuambuluishe bua kubenga kulekela tunyinganyinga tua mu nsombelu tutufikisha ku dibanda Nzambi.

13 Kulenguludi malanda ebe ne Yehowa to. Tudi mua kuepuka lungenyi lubi lua kufikila Nzambi munda tuetu balame malanda mimpe nende. (Bala Nsumuinu 3:5, 6.) Tudi ne bua kueyemena Yehowa. Tudi kabidi ne bua kuepuka didimona bena meji ku mêsu kuetu anyi kuditatshisha anu bua malu etu nkayetu. (Nsu. 3:7; Muam. 7:16) Dîba adi katua kubanda Yehowa padi malu mabi atufikila to.

14, 15. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kubenga kutekeshibua kudi miyuki mibi ya bakuabu?

14 Kulekedi diakula dibi dia bakuabu dikutekesha to. Bena Isalele ba mu matuku a Mose bavua ne kabingila kanene ka kuitaba ne: Yehowa uvua ne bua kubabueja bimpe mu Buloba bulaya. (Mus. 78:43-53) Kadi pakumvuabu luapolo lubi lua kudi batentekedi dikumi bavua kabayi ne lulamatu, ‘kabakavuluka bukole bua tshianza tshiende.’ (Mus. 78:42) Tuetu belangane meji bua malu adi Yehowa wenza, tuvuluka malu mimpe onso akadiye mutuenzele, netukoleshe malanda etu nende. Nunku, katuakulekela lungenyi lubi lua bakuabu lunyanga malanda etu ne Yehowa to.​—Mus. 77:11, 12.

15 Tudi mua kuamba tshinyi tuetu bikale ne lungenyi lubi bua bena Kristo netu? Biobi nanku, malanda etu ne Yehowa adi mua kunyanguka. (1 Yone 4:20) Pakatuadija bena Isalele kuakula bibi bua mudimu ne muaba uvuabu bapeshe Alona, Yehowa wakamona bu bavua bamutontolola yeye. (Nom. 17:10) Bia muomumue, tuetu batuadije kuakula bibi ne kujana bantu badi Yehowa muteke bua kulombola tshitupa tshia bulongolodi buende tshia pa buloba, netuikale petu mu bulelela tujana Yehowa.​—Eb. 13:7, 17.

16, 17. Mbualu kayi butudi mua kuvuluka patudi tupeta ntatu?

16 Vuluka ne: Yehowa ki ngutu utukebela ntatu nansha. Nansha muvua bena Isalele ba mu matuku a Yeshaya bele Yehowa nyima, Yehowa uvua anu musue kubambuluisha. (Yesh. 1:16-19) Nansha tuetu bapete lutatu lua mushindu kayi, tudi mua kukoleshibua patudi tumanya ne: Yehowa udi uditatshisha bua bualu buetu ne mmusue bua kutuambuluisha. (1 Pet. 5:7) Mmulaye bua kutupesha bukole butudi nabu dijinga bua kutungunuka ne kunanukila.​—1 Kol. 10:13.

17 Nansha tuetu mu nsombelu mikole mifuanangane ne ya muena lulamatu Yobo, tudi ne bua kuvuluka ne: Yehowa ki ngudi utukebela malu mabi to. Yehowa mmukine malu mabi, ne mmusue malu makane. (Mus. 33:5) Tudi mua kuitaba petu anu bu Elihu mulunda wa Yobo wakamba ne: “Bualu ebu kabuikadi kudi Nzambi bua yeye kuenza malu mabi, anyi bua Wa Bukole Buonso kuenzaye bibi!” (Yobo 34:10) Pamutu pa Yehowa kukebesha ntatu itudi nayi, udi utupesha “dipa dionso dimpe ne dipa dionso dipuangane.”​—Yak. 1:13, 17.

18, 19. Bua tshinyi katuena ne bua kuela Yehowa mpata nansha kakese? Fila tshilejilu.

18 Kuedi Yehowa mpata nansha kakese. Nzambi udi mupuangane, ne meji ende mmapite etu kule. (Yesh. 55:8, 9) Nunku, kudipuekesha kudi ne bua kutuambuluisha bua kuitaba ne: lumvu luetu lua malu ludi ne mikalu. (Lomo 9:20) Mbikole bua tuetu kumanya malu onso bua bidi bitangila bualu kampanda. Kakuyi mpata ukadi mumone mudi mêyi a mu lusumuinu elu mikale malelela: “Muntu udi ulumbulula kumpala utu umueka bu mubinga. Kadi padi muena tshilumbu nende ufika, udi umupisha.”​—Nsu. 18:17, MMV.

19 Mulunda wetu wa pa muoyo yeye muenze bualu kampanda butudi katuyi banji kumvua bimpe anyi butuye kayi muanji kuenza, udiku mua kumupisha diakamue ne: mmuenze bibi anyi? Kuakuenza nanku to, nangananga binuikala bamanyangane nende kukadi bidimu bia bungi. Bituikala tuenzela balunda betu bena mibi malu ne bulenga mushindu eu, katuenaku mua kueyemena Tatuetu wa mu diulu, udi ne njila ne meji bile kupita bietu anyi?

20, 21. Bua tshinyi mbimpe tuetu kumanya utudi mua kuela tshilumbu pambidi?

20 Tumanye wakuela tshilumbu pambidi. Bua tshinyi tudi ne bua kuenza nunku? Bualu tuetu nkayetu ke badi mua kuikala badikebele imue ntatu itudi nayi. Bikalabi nanku, tudi ne bua kuitaba bualu ebu. (Gal. 6:7) Kuedi Yehowa tshilumbu pambidi bua ntatu iudi nayi to. Bua tshinyi kuenza nunku nkubi? Angatabi tshilejilu etshi: Mashinyi adi mua kunyema lubilu lukole menemene. Fuanyikija ne: muendeshi udi unyema nawu lubilu lukole mu tshibende mudibu balombe bua kutekesha lubilu, ne mashinyi adi akuluka. Tudiku ne bua kuamba ne: muenji wa mashinyi ke udi mukebeshe njiwu eyi anyi? Nansha kakese. Bia muomumue, Yehowa mmutufuke ne tshipedi tshia kudisunguila malu. Kadi mmutupeshe kabidi mibelu idi ituambuluisha bua kuangata mapangadika a meji. Nunku tudiku mua kuela Mufuki wetu tshilumbu pambidi bua bilema bietu tuetu nkayetu anyi?

21 Bushuwa, ntatu yonso itudi nayi kayitu anu ifumina ku bilema bietu ne malu mabi atudi tuenza to. Amue malu atu atufikila bualu kudi ‘bikondo bidi malu atutulukila’ bitudi katuyi batekemene. (Muam. 9:11) Nansha nanku, katupu muoyo ne: Satana Diabolo ke muntu wa kumpala utu ukebesha malu mabi to. (1 Yone 5:19; Buak. 12:9) Yeye ke muluishi, ki n’Yehowa to.​—1 Pet. 5:8.

LAMA BIMPE MALANDA A MUSHINGA AUDI MUDIE NE YEHOWA

Bakabenesha Yoshua ne Kaleba bualu bavua beyemene Yehowa (Tangila tshikoso tshia 22)

22, 23. Tudi ne bua kuvuluka tshinyi tuetu batekeshibue mu mikolo bua ntatu itudi nayi?

22 Wewe muikale ne ntatu ne makenga, uvuluke tshilejilu tshia Yoshua ne Kaleba. Bishilangane ne batentekedi bakuabu dikumi, Yoshua ne Kaleba bavua bobu ne lulamatu ne bakalua ne luapolo luimpe. (Nom. 14:6-9) Bakaleja muvuabu ne ditabuja kudi Yehowa. Nansha nanku, bavua ne bua kuenda mu tshipela munkatshi mua bidimu 40 ne bena Isalele bakuabu. Yoshua ne Kaleba bavuaku badiabakena peshi bafike munda, bela meji ne: bualu ebu buvua bubi anyi? Tòo. Bakeyemena Yehowa. Bavuaku bababeneshe anyi? Eyowa. Bobu babidi bakabuela mu Buloba bulaya, kadi bantu bonso ba mu tshikondo tshiabu bakafua mu tshipela. (Nom. 14:30) Bia muomumue, Yehowa neatubeneshe anu tuetu katuyi “batshioke” bua kuenza disua diende.​—Gal. 6:9; Eb. 6:10.

23 Wewe mutekeshibue mu mikolo bua ntatu, bua bilema bia bakuabu anyi bua bilema biebe nkayebe, udi mua kuenza tshinyi? Imanyina pa ngikadilu mimpe ya Yehowa. Ikala umona mu lungenyi ditekemena didi Yehowa mukupeshe. Diebeje ne: ‘Bu kabuyi bua Yehowa, mvua mua kuikala penyi?’ Ikala anu pabuipi nende, ne kulekedi muoyo webe ukuatshila Yehowa tshiji nansha kakese.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu