TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w14 15/6 dib. 8-11
  • Kuambuluisha bena Kristo netu badi dibaka difue—Mushindu kayi?

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Kuambuluisha bena Kristo netu badi dibaka difue—Mushindu kayi?
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2014
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • BUBI BUA KULEJA NE LUKASA MUTUDI TUDIUMVUA
  • LUTATU BUA KUPETULULA NKATSHINKATSHI
  • PADI DIDIUMVUA NKAYA NE MULEKELELA BIENDA BIVULA
  • Mua kuya kumpala dibaka diodi dimane kufua
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2013
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2014
w14 15/6 dib. 8-11

Kuambuluisha bena Kristo netu badi dibaka difue​—Mushindu kayi?

Mamu kampanda ukankamija muanetu wa bakaji udi dibaka difue

Udi mua kuikala pamuapa mumanye muena Kristo umue anyi ba bungi badi dibaka difue. Bidi nanku bualu dishipa dia dibaka nditangalake. Tshilejilu, mu ditunga dia Pologne, luapolo ludi luleja ne: ba bungi ba ku bantu badi ne bidimu 30 badi ne bidimu kubangila ku bisatu too ne ku bisambombo mu dibaka batu bajinga kushipa dibaka. Ki nganu bantu badi ne bidimu bungi ebu batu bashipa mabaka to.

Bua bualu ebu, tshibejibeji kampanda tshia mu Espagne tshidi tshileja ne: “Malu adibu bapete adi aleja ne: [ku Mputu] tshia bibidi tshia bantu badi baselangana nebikale mua kushipa dibaka.” Mu amue matunga mashidimuke, malu atu enzeka mushindu wa muomumue.

BUBI BUA KULEJA NE LUKASA MUTUDI TUDIUMVUA

Ntshinyi tshitu tshikebesha bualu budi bufikila bantu ba bungi ebu? Mufidi wa mibelu ya mu mabaka kampanda mupiluke wa ku Mputu wa ku Est wakamba ne: “Difua dia dibaka ditu dileja patoke bualu bukavua buenzeke, mmumue ne: difua dia malanda ne diabulukangana didi dikale bualu butu busama ku muoyo bikole.” Udi usakidila ne: “Panyima pa muntu mumane kuleja bionso bidi bimulunda munda, utu ulua kumvua tshiji, kanyinganyinga, diedibua mâyi ku makasa, dishikila ne bundu.” Imue misangu malu aa atu apesha muntu lungenyi lua kudishipa. “Padi bena ku kabadi bitabila muntu bua kushipa dibaka, kudi bualu bukuabu budi butuadija. Bu mudi muntu udi mushipe dibaka udiumvua mupangile tshintu kampanda ne udimona nkayende, udi mua kudiebeja ne: ‘Mpindieu dibaka ndifue, tshindi mupete menemene ntshinyi? Nsombelu wanyi udi ne tshipatshila kayi?”

Ewa udi uvuluka muvuaye mudiumvue kukadi bidimu ndambu ne: “Mvua mumvue bundu bua bungi, pakatuitabilabu ku tubadi bua kushipa dibaka, bena mutumba ne bena mudimu bakanginyika dîna divua dileja ne: dibaka dianyi divua difue. Mvua ngumvua tshiji tshia dikema. Bu mumvua mushale ne bana babidi batekete, nkavua ngenza mudimu wa tatu ne mamu.”a Adam uvua mukulu munkatshi mua bidimu 12. Wakamba ne: “Bantu kabatshivua bannemeka kabidi bikole to, ne bimue bikondo mvua ngumvua tshiji tshia bungi ne ngumvua bua kusomba nkayanyi kule ne bantu.”

LUTATU BUA KUPETULULA NKATSHINKATSHI

Pavua bamue bantu badifuanyikijila tunyinganyinga tuvuabu mua kupeta mu matuku atshivua alua, bakaluangana bua kupetulula nkatshinkatshi nansha dibaka difue kukadi bidimu. Badi mua kumona ne: bantu bakuabu kabena baditatshisha buabu to. Mupatudi kampanda wa bikandakanda wakamba kabidi ne: badi mpindieu ne bua “kushintulula bibidilu biabu ne kumanya mua kupita nkayabu ne ntatu yabu.”

Stanislaw udi uvuluka wamba ne: “Patuvua bashipe dibaka, mukaji umvua nende au wakampangisha bua meme kumona bana banyi babidi batshivua batekete. Biakamfikisha ku dimona ne: muntu nansha umue kavua uditatshisha bua bualu buanyi to, kabidi ne: nansha Yehowa ukavua mundekele. Nkavua njinga nansha kufua. Pakapita matuku, ngakamona ne: mvua muangate dipangadika dibi.” Dibenga kumanya tshivua mua kuenzeka matuku atshivua alua diakasamisha mamu kampanda diende Wanda uvua dibaka difue mutu. Udi wamba ne: “Panyima pa matuku, ngakamona ne: bantu, nansha bena Kristo nanyi kabavua baditatshisha kabidi buanyi meme ne bua bana banyi to. Kadi ndi mumone mpindieu mudi bena Kristo nanyi batunyunguluke ne bangambuluishe pamvua nditatshisha bua kukolesha bana banyi bua balue batendeledi ba Yehowa.”

Malu adi bana betu baleje aa adi aleja ne: panyima pa dishipa dia dibaka, bamue batu badiumvua bibi menemene. Badi mua kutuadija kudimona bantu patupu, bela meji ne: badi ne mushinga mukese ne bantu kabena mua kubatabalela nansha. Badi kabidi mua kutuadija kuakula bibi bua bantu badi babanyunguluke. Nunku, badi mua kutuadija kuela meji ne: bena mu tshisumbu badi nabu mashika ne kabayi baditatshisha buabu. Kadi malu adi mafikile bantu bu mudi Stanislaw ne Wanda adi aleja ne: bantu badi bashipe dibaka badi mua kulua kumona ne: bena Kristo nabu badi bushuwa babatabalela. Mu bulelela, bena Kristo netu bavua babatabalela mu mushindu wa pa buawu nansha muvua diambuluisha diabu kadiyi dimueneke ku ntuadijilu.

PADI DIDIUMVUA NKAYA NE MULEKELELA BIENDA BIVULA

Tumanye ne: nansha tuetu baditatshishe ne muetu muonso bua kuambuluisha bena Kristo netu badi mabaka mafue, badi anu mua kudiumvua nkaya ku musangu ne ku musangu. Nangananga bana betu ba bakaji badi mabaka mafue badi mua kuela meji ne: bantu bakese patupu ke batu babatabalela. Alicja udi wamba ne: “Dibaka dietu ndifue kukadi bidimu muanda mukulu. Kadi imue misangu ntu anu ndiumvua mupuekeshibue milongo. Bikondo bia nunku, ntu ngumvua bua kuditola pa nkayanyi bua kudila ne ndiumvuila luse.”

Nansha mutu bantu bonso badi mabaka mafue kabayi badiumvua mushindu wa muomumue, Bible udi utubela bua kubenga kuditola pa nkayetu. Kubenga kutumikila mubelu eu kudi mua kutufikisha ku dibenga “meji makane” onso. (Nsu. 18:1) Kadi muntu udi udiumvua nkaya udi ne bua kumanya ne: ki mbimpe kukeba mibelu anyi busambi ku musangu ne musangu kudi muntu udi kayi mulume anyi mukaji nende. Nunku, nebikale bikole bua kupeta dijinga dibi dia kunanga muntu eu.

Bena Kristo netu badi mabaka abu mafue badi mua kuikala batatshishibua ku musangu ne musangu ne ngenyi mibi, ne baditatshisha bua matuku atshidi alua, badiumvua nkaya peshi balekelela. Bu mutudi bamanye ne: bantu ba bungi batu pabu ne ngenyi ya nunku ne bibakolele bua kuyitantamena, tudi ne bua kuidikija Yehowa patudi tuambuluisha bana betu ba balume ne ba bakaji aba ne muoyo mujima. (Mus. 55:22; 1 Pet. 5:6, 7) Tuikale bajadike ne: nebanyishe bikole diambuluisha dionso ditudi tubapesha. Bushuwa, nebadimone mu tshisumbu tshia balunda balelela badi babanange.​—Nsu. 17:17; 18:24.

a Tudi bashintulule mêna.

Kumona difua dia dibaka ne nkatshinkatshi

Tuetu batendeledi ba Yehowa tutu tuangata dibaka ne mushinga wa bungi bualu tudi tuitaba tshidi Bible wamba. Tshilejilu, Nzambi udi wamba patoke mu Malaki 2:16 ne: ‘Ndi nkina dishipa dia dibaka.’ Bualu bumue budi Bible witabila muntu bua kushipa dibaka mpadi muena dibaka umue muende masandi. Nunku, mbibi menemene bua kukeba malu kampanda adi Bible kayi muleje bua kushipa dibaka ne muntu, pamuapa mumane kulongolola bua kuselangana ne muntu mukuabu.​—Gen. 2:22-24; Dut. 5:21; Mat. 19:4-6, 9.

Kadi padi dibaka difua, bu mudi padi muena dibaka umue mupange lulamatu kudi mukuabu, bana betu ba balume ne ba bakaji ba mu tshisumbu nebatuambuluishe. Badi bidikija Yehowa padibu badienzeja ne muabu muonso bua kuambuluisha bantu bakane badi ‘batekeshibue mu meji abu’ bua tshikondo kampanda.​—Mus. 34:15, 18; Yesh. 41:10, NWT.

MUUDI MUA KUAMBULUISHA

Udiku mua kufila diambuluisha didi dikengela anyi? Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kuambuluisha muntu udi udiumvua mushindu utukadi baleje mu tshiena-bualu etshi? Tangila tshidi Bible wamba, ne umone mudi bena Kristo ba lulamatu bafile diambuluisha dimpe kudi bakuabu.

Ikala uteleja ne ujingulula tshidi muntu wamba. (Nsu. 16:20, 23)

Udi mua kumona ne: panyima pa difua dia dibaka, muntu udi mua kubenga bua kuleja malu adi mafikishe ku difua dia dibaka. Kusaka muntu bua kuamba malu adi mamufikile kudi mua kupatula bipeta bibi ne kakuena mua kupepeja tunyinganyinga tuende to. (Nsu. 12:25; Lomo 12:15) Michał uvua muambuluishe Adam utukadi batele udi witaba ne: udi mua kuditeka pa muaba wa muntu, kujingulula tshidiye wamba kayi mukuambile malu onso mu katoba ne mu katoba to. Udi wamba ne: “Mvua mutete kuambuluisha Adam bua amone ne: mu tshikondo tshidiye mutekesha kudi ngenyi mibi, udi mua kungambila bualu kampanda ku mpukapuka budiye mua kulua kumona pashishe ne: kavua mua kubungambila to.” Nunku, Michał wakaleja patoke ne: kavua ukeba anu kumanya malu onso to. Kadi uvua uteleja anu bu mulunda wa pa muoyo. Tudi mua kuenza malu mimpe a bungi pamuapa kumpala kua bisangilu kutuadija anyi padibi bijika patudi tuambila muntu mêyi bu mudi: “Malu kayi? Ndi ngela meji ne: udi mu nsombelu mukole. Ndi mudiakaje bua kukuambuluisha.”

Leja diditatshisha diebe. (Filip. 2:4)

Mirosław udi uvuluka wamba ne: “Meme ne mukajanyi tudi benze programe bua kuambuluisha muanetu wa bakaji udi dibaka difue. Tshilejilu, tuakamulongoluela tshikuvu tshia ku tshiibi tshiende. Tuakaya kumufila kabidi bua amonangane ne munganga.” Malu aa adi mua kumueneka bu makese; kadi avua ne mushinga ne avua bushuwa mambuluishe. Muanetu wa bakaji uvua bena dibaka aba bambuluishe wakapetulula nkatshinkatshi ku kakese ku kakese. Bualu bua mushinga budi ne: wakalua kuangata mudimu wa bumpanda-njila ne muanende wa bakaji wa bidimu 11 wakatambula.

Mulume ne mukajende bambuluisha muenetu wa bakaji udi dibaka difue

Jadikila muntu udi dibaka difue ne: Yehowa mmumanye nsombelu wende.

Muntu yeye udimona ne: kena ne mushinga, udi mua kumujadikila ne: Nzambi mmunange bikole mutendeledi wende yonso. Bulelela tudi “ne mushinga mupite wa mishamisha ya bungi”; tudi ne mushinga wa bungi ku mêsu kuende. (Mat. 10:29-31) “Yehowa udi uteta mitshima” anyi uyikonkonona, ne mmukumbane bua kumvuila bantu badi mabaka mafue. Kakulekela mutendeledi wende wa lulamatu nansha umue. (Nsu. 17:3; Mus. 145:18; Eb. 13:5) Nunku, paudi utabalela muntu, mujadikile ne: Nzambi udi wanyisha mudiye munange bulelela ne mudiye uditatshisha bua kutua ntendelelu mulelela nyama ku mikolo.​—Filip. 2:29.

Kankamija muntu udi dibaka difue bua kushalaye mulamate tshisumbu bikole.

Bitu bikolela bamue bantu bua kubuela mu bisangilu patubu ne tunyinganyinga tua bungi. Kadi bisangilu ebi bitu bikolesha bantu ne bibakankamija, bidiku bua “kukoleshangana.” (1 Kol. 14:26; Mus. 122:1) Nunku mbimpe bua bakulu bikale bakumbaja malu aa. Wanda utukadi batele udi uvuluka wamba ne: “Tutshidi tuvuluka mushindu uvuabu batutabalela ne dinanga.”

Kankamija muntu udi dibaka difue bua akoleshe malanda ende ne Nzambi ku diambuluisha dia disambila, didilongela ne dielangana meji. (Yak. 4:8)

Nansha mudi Yehowa muikale wa bukole buonso ne musombele mu diulu, udi utabalela muntu ‘udi ne mutshima mupuekele ne wa majiya, udi uzakala ku dîyi diende.’ Jadikila muntu udi dibaka difue bualu ebu ne muleje mudi Nzambi wambuluisha muntu yonso wa kutudi padiye usemena pabuipi nende ku diambuluisha dia disambila ne didilongela.​—Yesh. 66:2.

Umulombe bua kuyisha nende peshi kulongolola tshisangilu kampanda pamue.

Bana betu ba balume babidi mu mudimu wa buambi

Kuenza nunku nekuambuluishe muena Kristo udi dibaka difua bua kuikala ne dishindika mu nsombelu wende. Marta, uvua muambuluishe muanetu wa bakaji uvua tshisumi tshiende tshikepele panyima pa difua dia dibaka diende, udi wamba ne: “Tuvua tuya kuyisha pamue misangu ya bungi. Patuvua tukumbaja bipatshila bituvua badifundile, bivua bitusankisha. Imue misangu tuvua tulongolola bisangilu pamue ne pashishe tulamba biakudia bimpe.”

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu