Yezu uvua ne tshimuenekelu kayi menemene?
Kakuena muntu utu ne foto wa Yezu to. Kavua muimane musangu nansha umue bua bamuzole anyi benze lupingu luende to. Kadi tshimfuanyi tshiende tshidi mu bintu bia bungi bidi bantu benze munkatshi mua bidimu bia bungi.
Bushuwa, bazodi abu kabavua bamanye muvua tshimuenekelu tshia Yezu menemene to. Malu a muaba uvua muntu muzolele, malongesha a bitendelelu, ne muvua bantu bavua balombesha bimfuanyi bia Yezu ke avua asaka bantu bua kumuzola mushindu kampanda anyi kansanga. Nansha nanku, bimfuanyi biabu ebi bivua mua kusaka bantu bua kumona Yezu ne malongesha ende mu mushindu muimpe anyi mubi.
Kuvua bazodi bavua bazola Yezu bu muntu wa kalendalenda muikale ne nsuki mile ne kamuedi kasongoloke anyi bamuzola anu mubungame. Mu bimfuanyi bikuabu, Yezu udi umueneka bu muntu wa mu matutu muikale ne nsese mimunyunguluke ku mutu, anyi bu muntu udi kayi utshiuka bakuabu. Bimfuanyi ebi bidiku bileja muvua Yezu bushuwa anyi? Mmunyi mutudi mua kumanya muvuaye? Mbimpe kukonkonona amue mêyi adi mu Bible adi mua kutuambuluisha bua kumanya muvuaye. Adi kabidi mua kutuambuluisha bua kumanya tshivuaye menemene.
“UVUA MUNDONGOLUELE MUBIDI”
Aa mmêyi avua Yezu muambe mu disambila pamuapa mu tshikondo tshia batismo wende. (Ebelu 10:5; Matayi 3:13-17) Mubidi au uvua wa mushindu kayi? Muanjelu Gabaliele uvua muambile Mariya kukavua bidimu bitue ku 30 ne: “Newimite difu, neulele muana wa balume, . . . Muana wa Nzambi.” (Luka 1:31, 35) Nunku Yezu uvua muntu mupuangane anu bu muvua Adama pavuabu bamufuke. (Luka 3:38; 1 Kolinto 15:45) Yezu uvua ne bua kuikala ne tshimuenekelu tshimpe, ne uvua pamuapa mufuane mamuende Mariya uvua muena Yuda.
Yezu uvua ne muedi anu bu muvua tshilele tshia bena Yuda bavua bashilangane ne bena Lomo. Miedi ayi ivua ipetesha muntu bunême ne kanemu; kayivua mile to, kadi ivua milama bimpe. Kakuyi mpata Yezu uvua utebula muedi wende bimpe ne ukosa nsuki yende bimpe. Anu banazi bu mudi Shimishona ke bavua kabayi bakosa nsuki yabu.—Nomba 6:5; Balumbuluishi 13:5.
Pavua Yezu kayi muanji kukumbaja bidimu 30 uvua muena mabaya, wenza mudimu eu kayi ne biamu binene bidiku lelu ebi to. (Mâko 6:3) Nunku uvua ne bua kuikala ne makanda a mudimu. Ku ntuadijilu kua mudimu wende wa diyisha, yeye nkayende “wakipata bantu bonso bavua ne mikoko ne ngombe, kubapatulaye mu ntempelo, kuitshikijaye makuta a binjanja a bashintudi panshi, kutonkolaye mêsa abu.” (Yone 2:14-17) Bivua bikengela ikale muntu wa bukole bua bungi bua kuenza tshivuaye muenze atshi. Yezu wakenza mudimu ne mubidi uvua Nzambi mumulongoluele au bua kukumbaja mudimu uvua Nzambi mumupeshe. Wakamba ne: “Ndi kabidi ne bua kumanyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi kudi bimenga bikuabu, bualu mvua mutumibue bua bualu ebu.” (Luka 4:43) Bivua bikengela kuikala ne makanda bua kuenda mu ditunga dia Palestine dijima ku makasa bua kuyisha mukenji eu.
“LUAYI KUNDI, . . . NENNUPESHILULE BUKOLE”
Tshivua tshitamba kukoka bantu kudi Yezu, nangananga aba bavua “batata ne midimu mikole ne bambule majitu mabapite,” mmusangelu wende ne mushindu uvuaye ubenzela malu. (Matayi 11:28-30) Musangelu wende ne bulenga buende bivua bishindikila bantu bavua basue kulonga malu kudiye ne: neakumbaje dilaya diende dia kubapeshilula bukole. Nansha bana bavua basue kusomba ne Yezu bualu Bible udi wamba ne: ‘Wakambula bana mu maboko.’—Mâko 10:13-16.
Nansha muvua Yezu mutate bikole kumpala kua kufuaye, kavua kabungama to. Tshilejilu, wakambuluisha bua difesto dia dibaka dia mu Kana dikale ne musangelu pavuaye muandamune mâyi malue mvinyo muimpe. (Yone 2:1-11) Mu bikondo bikuabu bia masanka wakalongesha bantu malu avuabu kabayi mua kupua muoyo nansha.—Matayi 9:9-13; Yone 12:1-8.
Kupita bionso, mudimu wa diyisha wa Yezu wakambuluisha bantu bonso bavua bamuteleja bua kupeta ditekemena dimpe dia muoyo wa tshiendelele. (Yone 11:25, 26; 17:3) Pavua bayidi bende 70 bamulondele malu avuabu bapete mu mudimu wabu wa diyisha, “wakasanka bikole,” kubambilaye ne: “Nusanke bua mudi mêna enu mafunda mu diulu.”—Luka 10:20, 21.
“KADI NUENU KANUIKADI NANKU TO”
Bamfumu ba bitendelelu ba tshikondo tshia Yezu bavua bakeba mishindu ya kukoka ntema ya bantu kudibu, ne kushindika bukokeshi buabu. (Nomba 15:38-40; Matayi 23:5-7) Kadi Yezu uvua mushilangane nabu bualu wakambila bapostolo bende bua kabikadi ‘bakokesha bakuabu ne bumfumu buonso.’ (Luka 22:25, 26) Mu bulelela, Yezu wakabadimuija ne: “Nudimukile bafundi badi basue kuendakana bavuale mizabi, basue bua bantu babele mioyo mu bisalu.”—Mâko 12:38.
Kadi Yezu yeye uvua ubuelakana mu bantu, imue misangu kabayi bamanya ne: nyeye to. (Yone 7:10, 11) Nansha pavuaye ne bapostolo bende 11 ba lulamatu, kavua umueneka mushilangane nabu to. Ke bualu kayi pavua Yudasa mumutungile, wakamutua mishiku; tshivua “tshimanyinu tshivuabu bumvuangane” bua bamumanye kudi bantu bavua bamukeba.—Mâko 14:44, 45.
Nunku nansha bu mutudi katuyi bamanye malu a bungi, bidi bimueneka patoke ne: Yezu kavua mushindu utubu batamba kumuzola au to. Kadi tshidi ne mushinga kupita tshimuenekelu tshiende menemene, mmushindu utudi tumumona lelu.
“MU KATUPA KÎPI EMU BA PA BULOBA KABAKUMMONA KABIDI TO”
Anu dituku divua Yezu muambe mêyi aa ke divuaye mufue, bamujiike. (Yone 14:19) Wakafila muoyo wende bu “tshia kupikulangana natshi pa muaba wa bantu ba bungi.” (Matayi 20:28) Dituku disatu, Nzambi wakamubisha ku lufu “mu nyuma,” ‘kumuanyishilaye bua kumuenekela’ bayidi bende bakuabu. (1 Petelo 3:18; Bienzedi 10:40) Yezu uvua mushindu kayi pavuaye mumuenekele bayidi bende apu? Bidi bimueneka ne: uvua mushilangane ne muvuaye kumpala, bualu too ne balunda bende ba pa muoyo kabavua bamumanye musangu umue to. Mariya wa ku Magadala wakamumona bu muena mudimu wa mu budimi; ne bayidi bende babidi bakamumona bu muntu muenyi pavuabu mu njila baya ku Emause.—Luka 24:13-18; Yone 20:1, 14, 15.
Mmunyi mutudi ne bua kumona Yezu lelu? Bidimu bipite pa 60 panyima pa lufu lua Yezu, mupostolo Yone uvuaye munange bikole wakamumona mu bikena kumona. Yone kavua mumone tshimfuanyi tshia muntu mufue pa nkuruse to. Kadi wakamona “Mfumu wa bamfumu ne Mukalenge wa bakalenge,” Mukalenge wa bukalenge bua Nzambi ukadi pa kutshimuna bademon ne bantu badi baluisha Nzambi, ne kupetesha bantu masanka a kashidi.—Buakabuluibua 19:16; 21:3, 4.