TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 16
Imanyina bulelela mu tshilumbu tshia lufu
“Tudi tutapulula dîyi dia bulelela diamba ku bukole bua nyuma ne dîyi dia dishima diamba ku bukole bua nyuma.”—1 YONE 4:6.
MUSAMBU WA 73 Utupeshaku dikima
KADIOSHAa
Pamutu pa kubuelakana mu bilele bidi kabiyi bisankisha Nzambi, ikala ukolesha balela bebe badi bafuishe (Tangila tshikoso 1-2)b
1-2. (a) Mmushindu kayi udi Satana mushime bantu? (b) Netumone tshinyi mu tshiena-bualu etshi?
SATANA, “tatu wa dishima,” mmushime bantu katshia ku tshikondo tshia Adama ne Eva. (Yone 8:44) Mu mashimi amu mudi malongesha a dishima bua lufu ne bua tshidi tshifikila muntu padiye ufua. Malongesha au mmafikishe bantu ku bilele bia bungi ne ku ditabakana malu bua buôwa bua bafue. Ke bualu kayi bena Kristo netu ba bungi batu ‘baluangana mvita mikole bua ditabuja’ padibu bafuisha balela anyi bamanyangana nabu.—Yuda 3.
2 Wewe mutuilangane ne bualu bua nunku, ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kushala mulamate tshidi Bible ulongesha bua lufu? (Ef. 6:11) Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kusamba anyi kukolesha muena Kristo nebe udibu mua kuikala benzeja bua kubuelakana mu bilele bidi kabiyi bisankisha Nzambi? Tshiena-bualu etshi netshileje mudi Yehowa utuambuluisha. Kadi tuanji tumone tshidi Bible wamba bua lufu.
BULELELA BUA TSHIDI TSHIFIKILA MUNTU PADIYE UFUA
3. Dishima dia kumpala diakakebesha tshinyi?
3 Nzambi kavua mulongolole bua bantu bafue to. Kadi bua Adama ne Eva kuikalabu ne muoyo kashidi, bavua ne bua kutumikila mukenji mupepele uvua Yehowa muele wa ne: “Bua mutshi wa dimanya dia tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, kuena ne bua kuwudia to, bualu dituku diwawudia neufue bulelela.” (Gen. 2:16, 17) Kadi Satana wakalua kunyangakaja malu. Wakambila Eva ku diambuluisha dia nyoka ne: “Kanuena nufua bulelela to.” Bia dibungama, Eva wakitaba dishima adi, kudiaye tshimuma tshia mutshi au. Pashishe, bayende wakadia pende tshimuma atshi. (Gen. 3:4, 6) Ke muakabuela mpekatu ne lufu mu bantu nanku.—Lomo 5:12.
4-5. Mmunyi mudi Satana mutungunuke ne kushima bantu?
4 Adama ne Eva bakafua anu muvua Nzambi muambe. Kadi Satana kakalekela kushima bantu bua lufu to. Wakalua kubueja mashima makuabu mu bantu. Dimue dia ku mashimi au ndilongesha dia ne: padi muntu ufua, mubidi wende ke udi ufua, kadi kudi tshitupa kampanda tshidi tshishala ne muoyo, tshiya pamuapa ku bajangi. Mishindu mishilashilangane ya dishima edi mmipambuishe bantu bapite bungi too ne lelu.—1 Tim. 4:1.
5 Bua tshinyi bantu bungi nunku mbitabe mashimi a Satana? Bu mudi Satana mumanye mutu bantu bumvua bua lufu, udi ubuelelapu bua kubashima. Katutu basue kufua to, bualu bavua batufuke bua tuikale ne muoyo kashidi. (Muam. 3:11) Buetu tuetu, lufu mmuena lukuna.—1 Kol. 15:26.
6-7. (a) Satana mmufike ku dipangisha bantu bonso bua kumanya bulelela bua tshidi tshifikila muntu padiye ufua anyi? Umvuija. (b) Mmunyi mudi bulelela bua mu Bible butumbusha buôwa?
6 Nansha mudi Satana mushime bantu bikole, kudi bantu badi bafike anu ku dimanya bulelela. Lelu eu bantu ba bungi mbamanye tshidi Bible ulongesha bua tshidi tshifikila muntu padiye ufua ne bua ditekemena didiku bua bafue, ne badi bamanyisha bantu bakuabu malu aa. (Muam. 9:5, 10; Bien. 24:15) Malu aa adi atukolesha ku muoyo, atumbusha buôwa ne dielakana bia tshianana. Tshilejilu, katutu tutshina bafue anyi tutshina ne: nebaye kukenga to. Tudi bamanye ne: kabatshiena ne muoyo to, ne kabena mua kuenzela muntu bibi nansha. Mbienze anu bu ne: mbalale tulu tukole. (Yone 11:11-14) Tudi bamanye kabidi ne: bafue ki mbamanye ne: matuku adi enda aya to. Nunku pabishabu bantu ku lufu, nansha badi bafue kukadi bidimu nkama ne nkama, nebamone anu bu ne: bavua bafue malaba eu.
7 Kuena umona pebe ne: bulelela bua tshidi tshifikila muntu padiye ufua mbutoke, bupepele, ne bumvuika bimpe anyi? Mbushilangane bikole ne mashimi a Satana adi abueja bantu mu tshibuejakaji. Mashimi au kaena anu apambuisha bantu patupu to, adi anyanga kabidi lumu lua Mufuki wetu. Bua kumvua bimpe menemene mudi Satana munyange malu, tuandamune nkonko eyi: Mmunyi mudi mashimi a Satana manyange lumu lua Yehowa? Mmunyi mudiwu mafikishe bantu ku dimona ne: kabiena ne mushinga bua kuitabuja mulambu wa Kristo wa tshia kupikulangana natshi? Mmunyi mudiwu mavudije tunyinganyinga ne makenga mu bantu?
MASHIMI A SATANA MMANYANGE MALU BIKOLE
8. Anu mudi Yelemiya 19:5 uleja, mmushindu kayi udi malu adi Satana ushima bua bafue manyange lumu lua Yehowa?
8 Malu adi Satana ushima bua bafue mmanyange lumu lua Yehowa. Mu malu au mudi dilongesha dia dishima dia ne: bafue badi bakenga mu kapia kakole. Malongesha aa adi anyanga lumu lua Nzambi bibi be! Mushindu kayi? Mu bulelela, adi afikisha bantu ku dimona ne: Nzambi wa dinanga udi ne tshikisu anu bu Diabolo. (1 Yone 4:8) Udi umvua bishi bua bualu abu? Kadi Yehowa yeye utu umvua bishi? Tuamba eku tuela eku, yeye muine si mmukine tshikisu mu mishindu yatshi yonso.—Bala Yelemiya 19:5.
9. Mmunyi mudi mashimi a Satana afikisha bantu ku dimona mulambu wa Kristo udibu bakuile mu Yone 3:16 ne 15:13?
9 Mashimi adi Satana wamba bua lufu adi afikisha bantu ku dimona ne: kabiena ne mushinga bua kuitabuja mulambu wa Kristo wa tshia kupikulangana natshi to. (Mat. 20:28) Satana udi kabidi ushima ne: muntu udi ne anyima udi kayi ufua. Biobi nanku, bantu bonso bavua ne bua kushala ne muoyo kashidi; ne kabidi Kristo kavua ne bua kuikala mufile muoyo wende bu tshia kupikulangana natshi bua tupete muoyo wa tshiendelele to. Shala mumanye ne: mulambu wa Kristo mmushindu mutambe bunene wa dinanga ditu muntu kayi muanji kuleja bukua bantu to. (Bala Yone 3:16; 15:13.) Elabi meji mudi Yehowa ne Muanende mua kuikala bumvua bua malongesha adi apepeja mulambu wa mushinga mukole eu!
10. Mmunyi mudi mashimi adi Satana wamba bua lufu mavudije tunyinganyinga ne makenga mu bantu?
10 Mashimi a Satana mmavudije tunyinganyinga ne makenga mu bantu. Imue misangu badi mua kuambila baledi badi bafuishe muana ne: Nzambi mmuangate muanabu au bua alue muanjelu mu diulu. Dishima dia Satana edi didi dikepesha kanyinganyinga anyi didi dikavudija? Bena bitendelelu bavua bimanyina pa dilongesha dia dishima dia iferno wa kapia bua kukengesha bantu, bosha too ne batontolodi babu basuikila ku mitshi. Mukanda mukuabu udi wakula bua Tshilumbuluidi tshia bena Katolike tshia mu Espagne tshivuaku kale tshivua tshikengesha batontolodi ba malongesha a bena Katolike ne tshikisu tshikole. Bilondeshile mukanda au, bamue balumbuluishi bavua mua kuikala bela meji ne: bavua bosha batontolodi anu bua “balabule bua kumvua muikala iferno wa kapia kadi kakayi kajima,” bua bamone mua kunyingalala kumpala kua kufuabu bua kababedimu to. Mu matunga a bungi, bantu batu badimona benzejibue bua kutendelela bankambua babu bakadi bafue, kubanemeka, anyi kubalomba diambuluisha. Batu balambula milambu ya bafue, benza mifikilu ya dituku dia lufu, ne malu makuabu kabidi. Bakuabu batu benzela bankambua babu malu kampanda bua kubatukija bua kababanyoki to. Bia dibungama, mashimi a Satana kaena apetesha bantu busambi bulelela to, kadi adi abakebela tunyinganyinga tua patupu anyi buôwa.
MUA KUIMANYINA BULELELA BUA MU BIBLE
11. Mmunyi mudi balela ne balunda betu badi ne muoyo wa kutuepula ku ntatu mua kutusaka bua kuenza malu adi abengangana ne Dîyi dia Nzambi?
11 Tuetu banange Nzambi ne Dîyi diende, netupete bukole bua kutumikila Yehowa nansha padi balela ne balunda betu badi ne muoyo wa kutuepula ku ntatu batusaka bua kuditua nabu mu bilele bidi bibengangana ne Bible bitu bantu benza bua bafue. Patudi tubenga bidibu batuambila, badi mua kutufuisha bundu, pamuapa bamba ne: katuvua banange muntu udi mufue au anyi tumunemeka to. Anyi badi mua kuamba ne: dibenga dietu adi didi mua kufikisha mufue ku dienzela badi bashale bibi. Mmunyi mutudi mua kuimanyina bulelela bua mu Bible? Mona muudi mua kutumikila mêyi manene a mu Bible adi alonda aa.
12. Tela malu atu bantu bitabuja bua bafue ne bilele bitubu benza bidi bimueneka patoke ne: bidi bibengangana ne Bible.
12 Ikala mudisuike bua ‘kuditapulula’ ku bilele ne bibidilu bidi bibengangana ne Bible. (2 Kol. 6:17) Mu ditunga kampanda dia mu bidiila bia Caraïbes, bantu ba bungi batu bitabuja ne: padi muntu ufua, “mukishi” wende udi mua kushala muaba au bua kunyoka bonso bavua bamukengesha. Bilondeshile mukanda kampanda, “mukishi” au udi nansha mua “kuenzela bantu bonso ba muaba au” bibi. Mu imue miaba mu Afrike, batu ne tshilele tshia kubuikila mmuenu ya mu nzubu wa mufue, ne kukudimuna foto yende itangila mu tshimanu. Bua tshinyi? Bamue bantu batu bamba ne: ki mbimpe mufue adimone to! Tuetu batendeledi ba Yehowa, katuena tubuelakana mu bilele anyi tuitaba malu mafuikakaja bidi bitua mashimi a Satana mpanda nansha kakese!—1 Kol. 10:21, 22.
Kukebulula malu a mu Bible bimpe ne kuyukila bimpe ne balela bebe badi kabayi Bantemu kudi mua kukuepula ku bilumbu (Tangila tshikoso 13-14)c
13. Bilondeshile Yakobo 1:5, wewe ne dielakana bua tshilele kampanda, mbimpe wenze tshinyi?
13 Wewe ne dielakana bua tshilele kampanda, sambila Yehowa ne ditabuja dionso, umulombe meji. (Bala Yakobo 1:5.) Pashishe enza makebulula mu mikanda yetu. Biobi bikengela, yukila ne bakulu ba mu tshisumbu tshienu. Kabakukuambila tshia kuenza to, kadi nebakuleje mêyi manene a mu Bible bu mudi atudi bakonkonone aa. Paudi wenza malu aa, udi wibidija ‘bieledi biebe bia meji bia kujingulula nabi malu,’ ne bieledi bia meji ebi nebikuambuluishe bua “kutapulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.”—Eb. 5:14.
14. Mmushindu kayi utudi mua kubenga kulenduisha bakuabu?
14 “Nuenze malu onso bua butumbi bua Nzambi. Lekelayi kuikala bilenduishi.” (1 Kol. 10:31, 32) Kumpala kua kuangata dipangadika dia kuenza tshilele kampanda anyi kubenga kutshienza, mbimpe tuele kabidi meji bua tshidi dipangadika dietu mua kuenzela tondo tua muoyo tua bakuabu, nangananga tua bena Kristo netu. Katuena basue kulenduisha muntu nansha umue to! (Mâko 9:42) Katuena basue kabidi kunyingalaja bantu badi kabayi Bantemu padiku kakuyi bualu bua nsongo to. Dinanga neditusake bua kuyukila nabu ne kanemu, ne kuenza nunku nekutumbishe Yehowa. Bushuwa, katuakutandangana ne bantu anyi kubaseka bua bilele biabu to. Tumanye ne: dinanga didi ne bukole! Tuetu banange bantu, netuditeke pa muaba wabu ne netubanemeke; dîba adi tudi mua kutuyisha too ne tshilunji tshia baluishi betu.
15-16. (a) Bua tshinyi mbimpe kuenza bua bantu bakuabu bamanye malu audi witabuja? Fila tshilejilu. (b) Mmunyi mudi mêyi a Paulo adi mu Lomo 1:16 atutangila?
15 Enza bua balela ne bamanyangana nabu bamanye ne: udi Ntemu wa Yehowa. (Yesh. 43:10) Balela ne bamanyangana nabu bobu bamanye ne: udi mutendeledi wa Yehowa Nzambi, nebikale pamuapa bipepele bua wewe kupita ne bilumbu bidi mua kujuka panudi nufuisha. Francisco wa mu Mozambique mmufunde ne: “Patuakalonga bulelela meme ne mukajanyi Carolina, tuakambila bena mu dîku dietu ne: katuvua ne bua kutendelela kabidi bafue to. Tuakapeta diteta pakafua yayende wa Carolina. Kuetu kuneku batu benza mikiya kampanda padibu bowesha mufue mâyi. Pashishe muntu wa mu dîku diabu menemene udi ne bua kulala matuku asatu muaba udibu bitshikijile mâyi avuabu bamoweshe. Batu benza bilele ebi bua kutukija nyuma wa mufue. Balela ba Carolina bavua bela meji ne: yeye ke uvua ne bua kulala muaba uvuabu bitshikijile mâyi avuabu boweshe yayende.”
16 Francisco ne mukajende bakenza tshinyi? Francisco udi umvuija ne: “Bu mutuvua banange Yehowa ne basue kumusankisha, tuakabenga kuenza bintu abi. Balela ba Carolina bakafiika munda bikole. Bavua batuamba mutuvua katuyi tunemeka mufue wetu, kuambabu ne: kabakudiata kabidi kuetu anyi kutuambuluisha to. Bu mutukavua babumvuije malu atudi tuitabuja, tuakashala bapuwe bu muvuabu ne tshiji. Bamue balela bakatuakuila ne kutuakuila, baleja mutukavua babumvuije malu etu. Pakapita matuku, tshiji tshia balela ba Carolina tshiakajika, tuetu kulengejangana. Bakuabu bakalua too ne kuetu bua kutulomba mikanda ya malu a mu Bible.” Katuikadi tumvua bundu bua kuimanyina bulelela mu tshilumbu tshia lufu nansha.—Bala Lomo 1:16.
IKALA UKUATSHISHA BANTU BADI BAFUISHE NE UBAKOLESHA
Balunda balelela badi bakuatshisha bantu badi bafuishe ne babakolesha ku muoyo (Tangila tshikoso 17-19)d
17. Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kuikala mulunda mulelela kudi muena Kristo nebe udi mufuishe?
17 Padi muena Kristo nebe ufuisha, mbimpe wenze muebe muonso bua kuikala ‘mulunda mulelela, muanabu udi muledibue bua bikondo bia dikenga.’ (Nsu. 17:17) Ntshinyi tshiakuambuluisha bua kuikala “mulunda mulelela,” nangananga padibu basaka muena Kristo nebe udi mufuishe au bua kuditua mu bilele bidi bibengangana ne Bible? Mona mêyi manene abidi a mu Bible adi mua kukuambuluisha bua kusamba muanenu au.
18. Ntshinyi tshivua tshisake Yezu bua kudila? Tshilejilu tshiende tshidi tshitulongesha tshinyi?
18 “Nudile ne badi badila.” (Lomo 12:15) Bidi mua kutukolela bua kumanya tshia kuambila muntu udi ne kanyinganyinga ka difuisha. Imue misangu kupuekesha binsonji nkupite tshitudi mua kuamba. Pavua Lazalo mulunda wa Yezu mufue, Mariya ne Mâta ne bantu bakuabu bavua badila muanabu ne mulunda wabu munanga. Pakafika Yezu panyima pa matuku anayi, yeye pende “wakapuekesha binsonji” nansha muvuaye mumanye ne: ukavua pa kumubisha ku lufu. (Yone 11:17, 33-35) Dipuekesha binsonji adi diakaleja muvua Tatu wende mumvue bua lufu alu. Diakajadika kabidi ne: Yezu uvua munange dîku adi, ne bivua bushuwa bisambe Mariya ne Mâta. Bia muomumue, padi bena Kristo netu bajingulula mutudi babanange ne tuditeka pa muaba wabu, badi bamona ne: kabena nkayabu to, kadi badi ne balunda badi babatabalela ne babakuatshisha.
19. Patudi tusamba muena Kristo netu udi mufuishe, mmushindu kayi utudi mua kutumikila Muambi 3:7?
19 “Tshikondo tshia kupuwa ne tshikondo tshia kuakula.” (Muam. 3:7) Mushindu mukuabu wa kusamba muena Kristo netu nkuanji anu kumuteleja tshianana. Lekela muanenu apatule yende yonso ya munda, kufiiki munda bua ‘mêyi a tshiakulakula’ to. (Yobo 6:2, 3) Mitoyi ya balela bende badi kabayi Bantemu idi mua kuikala kabidi imusamisha meji bikole. Nunku sambila nende. Lomba “Muteleji wa disambila” bua amupeshe bukole ne amuambuluishe bua kumanya tshia kuenza. (Mis. 65:2) Kuoku mushindu, nubale nende Bible anyi tshiena-bualu tshia mu mikanda yetu tshidi tshipetangana ne nsombelu wende, bu mudi tshia malu a mu nsombelu tshidi mua kumuambuluisha.
20. Tshiena-bualu tshialonda netshiakule bua tshinyi?
20 Kumanya bulelela mu tshilumbu tshia lufu, ne kumanya kabidi malu malenga adi mindile bantu badi mu nkita ya tshivulukilu ndiakalenga dia dikema! (Yone 5:28, 29) Nunku tuikalayi ne dikima, ne tuimanyine bulelela bua mu Bible mu mêyi ne mu bienzedi; tubuambilayi kabidi bantu bakuabu dîba dionso didi mpunga umueneka. Tshiena-bualu tshialonda netshiakule bua mudi Satana upangisha kabidi bantu bua kumanya bulelela ku diambuluisha dia malu a mîdima. Netumone bua tshinyi mbimpe kuepuka bilele ne malu a kujikija nawu lutetuku bidi ne buteyi bua bademon ebu.
MUSAMBU WA 24 Luayi ku mukuna wa Yehowa
a Satana ne bademon bende mbashime bantu bikole bua tshidi tshifikila muntu padiye ufua. Mashimi aa mmafikishe bantu ku diditua mu bilele bia bungi bidi bibengangana ne Bible. Tshiena-bualu etshi netshikuambuluishe bua kushala ne lulamatu kudi Yehowa padi bantu bakuenzeja bua kuditua mu bilele abi.
b DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mamu udila mulela wende udi mufue, balela bende badi Bantemu bamukolesha ku muoyo.
c DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Ntemu wenza makebulula a bilele bia madilu, pashishe umvuija balela bende malu adiye witabuja ne dîyi dimpe.
d DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Bakulu bambuluisha Ntemu udi mufuishe ne bamukolesha ku muoyo.