“Njila wa muoyo wa Nzambi” Mpungilu ya Distrike ne ya bukua-matunga bua 1998
1 Nsumuinu 10:29 udi utuvuluija ne: ‘njila wa Yehowa udi musoko wa ngumbu.’ Ntshiena-bualu kayipu tshiakanyine bua mpungilu wa tshidimu etshi—“Njila wa muoyo wa Nzambi”! Mmunyi muakonkononabu tshiena-bualu etshi mu ndongamu wa matuku asatu aa? Buonso buetu tudi bindile ne muoyo kulukulu bidi bitulamina. Nebazangike ngenyi minene.
2 Ba-misionere, basadidi ba mu bukua-matunga, anyi bakuabu badi basadila mu matunga menyi badi mua kuikala mu mpungilu ya bukua-matunga. Tudi batekemene se: nekuikale binunu bia baleji-mpala ba mu matunga makuabu balua mu bimenga muenzekela masangila a bukua-matunga. Ndongamu wa mpungilu neafile luapolo pa mushindu udi Yehowa ubenesha mudimu mu teritware kabukabu.
3 Mbiakanyine kuenza madikolela bua kubuelamu: Bavule ba ku bana betu ba mu Afrike mbatuilangane ne ntatu mikole bua mvita ne ndululu bidi bijuka mu bimue bitupa bia buloba ebu. Badi bangata mpungilu ya bantu ba Yehowa bu tshintu tshia mushinga mukole. Bamue badi ne bua kuenda mitantshi mile bua kubuela mu mpungilu, pabi kabiena mua kubaluila mu lungenyi bua kupangila nansha umue. Muanetu kampanda mukulakaje wa bidimu 73 mu ditunga dietu wakenda mutantshi wa kilometre bu 450 ku makasa bua kubuela mu mpungilu. Wakafika panyima pa matuku 16, makasa mûle, kadi muikale ne disanka dia kuikalamu. Panyima pa mpungilu, mûle tente ne disanka ne mukoleshibue mu nyuma, wakalukila ku musoko wende ku makasa. Ke mutuye wenza kukadi bidimu bivule!
4 Ku Mozambique mutangidi wa distrike kampanda ne mukajende bakabanda mukuna mule ne kupitshila mu tshipela tshinene ku makasa bua kuya kubuela mu mpuilu wa tshijengu. Bakenza luendu elu lua kilometre 90 mu mêba 45. Bantu bonso bavua mu mpuilu bakakankamijibua bikole bua tshilejilu tshimpe tshia bena dibaka aba. Mêku a bungi avua muaba au avua menze madikolela a muomumue bua kuikalamu. Mutangidi wa distrike eu wakamanyisha ne: bamue bana betu, pamue ne mukuabu wa bidimu 60, bakenda mutantshi wa kilometre 200 ku makasa!
5 Nukadiku benze malongolola majadika bua kubuela mu mpungilu wa tshidimu etshi anyi? Nuenu penu, nenuikale pamu’apa ne bua kuenda mitantshi mile, ne nebikengele amue madikolela ne didibudisha amue masanka bua nuenu ne mêku enu nuikalemu. Longololayi bua kubuela mu bitupa bionso biangatshile ku mbangilu too ne ku ndekelu. Balongi ba Bible bavule badi balubuluka batangile ku didilambula. Dibuela diabu dia mu mpungilu nedibambuluishe bua kuangata dipangadika dimpe. Nukadiku babikile balongi benu ba Bible ne bakuabu basankididi bua kuluabu pamue nenu anyi?
6 Ndongamu wa matuku asatu: Tshidimu etshi nekuikale mpungilu 59 mu Burundi, mu Congo-Brazzaville ne mu Congo-Kinshasa. Pa kusakidila ku Mfualansa, mpungilu neyenzeke kabidi mu Kiluba, Kirundi, Lingala, Monokutuba, Otetela, Swahili, Tshiluba, ne Uruund. Bavua bakomonone ne bakaje miaba yenzekela mpungilu eyi ne matuku. Mbifunda mu kazubu kadi mu dibeji 5. Bua mpindieu, nudi bamanye mpungilu wikala tshisumbu tshienu ne bua kubuela.
7 Dimanyisha dia pa buadi: Bidi nangananga bia mushinga bua se: nubuele mu mpungilu wikala tshisumbu tshienu ne bua kubuela. Kanemu kenu ne dikuatshisha dienu bua malongolola aa nebiambuluishe bua bionso bienzeke mu buakane ne mu bulongame.—1 Kor. 14:33, 40, Mukanda wa Mvidi Mukulu.
8 Mu Ditanu, Disambombo ne Dia lumingu mu dinda, programe neatuadije mu 9:30 M.D. Mu Ditanu ne Disambombo, programe neajike mu 5:00 M.M., ne mu Dia lumingu, mu 4:00 M.M. Dituku dionso nebunzulule biibi mu 8:00 M.D. Anu aba badi ne mudimu wa kuenza ke banyishilabu bua kubuela kumpala kua dîba edi. Kadi, muntu nansha umue kakulaminangana miaba kumpala kua 8:00 M.D.
9 Patudi tuya ne tufumina mu mpungilu, tudi ne bua kukeba bikondo bia kufila bumanyishi bua mu mpukapuka. Bena mudimu ba ku bipanyinu bia kasolonyi, basumbishi ba mu magazen ne butike, bafutshishi ba bitadi, bena mudimu ba ku nzubu ya tshilala benyi, ne bafidi ba biakudia badi mua kusankidila mukenji wa Bukalenge. Dilongololayi bua kuenza nunku pa kuambula trakte, bibejibeji bia matuku aa, broshire, anyi mikanda mikuabu inudi nayi bua kubabidila bikondo bia kufila bumanyishi kudi bantu batudi katuyi mua kupeta mu mushindu mukuabu bua kubayisha lumu luimpe.—2 Tim. 3:17.
10 ‘Nutabalele munudi numvua’: Bantu badi mu mpungilu eu badi benza malu ne meji padibu balonda mubelu mufila mu Luka 8:18. Bonso mbakankamija bua kutuala Bible ne mukanda wa misambu ne kaye. Telejayi ne ntema malu manene a muyuki ne muyuki, ne nuangate note. Dikonkayi nkayenu bua mushindu unudi mua kutumika nkayenu ne malu aa. Butuku buonso mu tshikondo tshia mpungilu, bangabanga ne kulala, bua tshinyi kubenga kubalulula note yenu ne kudikonkonona bua kumona mushindu unudi balamate bikole ku njila wa muoyo wa Nzambi.—Nsu. 4:10-13.
11 Mbimueneke se: bamue batu bapatuka mu muaba wa mpungilu ne basomba pambelu ne nunku bapanga kulonda ndongamu. Bakuabu batu bendakana ne kalèngù mu biendedi pamutu pa kushala basombe bateleja. Bakamona bansonga bisumbu bumbuka muaba wa mpungilu mu mapingaja. Bamue ba ku basadidi ba Yehowa ba kale bakenza bilema binene mu nsombelu wabu bualu kabavua bateleje ne ntema mavuluija a Yehowa. Bushuwa netuanyishe bua kuepuka bilema bia muomumue. (2 Bak. 17:13-15) “Mupika wa lulamatu ne wa budimu” mmulongolole malongesha atudi tukengela buonso buetu. Bidi nangananga bia mushinga bua “tuteye ntema mipite ya pa tshibidilu ku malu atudi bumvue” mu tshitupa tshionso tshia programe wa mpungilu eu wa matuku asatu. Dituku dionso, nebazangike bualu kampanda bua mushinga wa pa buawu budi bututangila, pa kukonga ne ngenyi ikala bushuwa ne buenzeji bukezuke mu nsombelu wetu mu matuku atshilualua. Pa kuikala ne ntema ne kutumika bimpe ne malu a mu nyuma atupesha Yehowa mu mpungilu idi ilonda, ditekemena dietu nedishindame bikole, bua “katupambuki” mu njila wa muoyo wa Nzambi.—Mat. 24:45, NW; Eb. 2:1, NW.
12 Mvuadilu udi utumbisha Yehowa: Mu bikondo ebi bikole, tudi tukengela kuteya ntema mipite ya pa tshibidilu bua katukuatshiki ku buenzeji bua spiritu wa bulongolodi ebu. (1 Kol. 2:12) Mvuadilu wetu ne nkoseshilu wa nsuki bidi ne bua kuikala bia budipope ne bileja bunême bua Nzambi utudi tutendelela. (1 Tim. 2:9, 10) Ki mbilombibue bua kuikala ne bilamba bia mushinga mukole bua kuikala munkatshi mua badi ‘batumbisha diyisha dia Nzambi, Musungidi wetu.’ (Tito 2:10) Bambishayi mibelu miakanyine mitambe bulenga ne ya mu Mifundu idi mu mabeji 17 ne 18 a Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Kabalashipu 1997, bikoso 14-18. Kanulenguludi bumanyishi bunene butudi mua kufila ku mvuadilu udi utumbisha Yehowa.
13 Bikadilu bidi bisamuna Yehowa: Tudi bamanye se: bikadilu bietu bia bena nkristo bidi mua kuikala ne buenzeji pa mushindu udi bakuabu bamona ntendelelu mulelela. Bua nanku, tudi tujinga kuikala misangu yonso ne bikadilu biakanyine lumu luimpe ne bidi bitumbisha Yehowa.—Filip. 1:27.
14 Tshidimu tshishale, mpungilu wa distrike wakenzeka bua musangu wa kumpala mu tshitupa tshia ku Nord mu Angola. Dituku dibidi dia mpungilu, bavua batume bampulushi babidi bua kujadikabu né kudi bulongame. Bakashalaku dituku dijima. Ku ndekelu kua dituku, bakaleja dianyisha diabu bua bivuabu bumvue ne bua bikadilu bia bulongame bivuabu bamone. Umue wa kudibu wakamba ne: “Bua tshinyi tuvua batumibue muaba eu? Tudi bamanye se: Bantemu ba Yehowa batu balama bulongame mu masangila abu.”
15 Muena mu tshisumbu tshia malu a tshididi umue mu ditunga kampanda dia mu Afrike wakanyemena ku Mputu pakashipabu bena mu tshisumbu tshiabu bonso. Wakatuilangana ne ntatu mivule ne biakamutekesha mu maboko. Pashishe wakitaba dilonga dia Bible. Pakabuelaye bua musangu wa kumpala mu mpungilu wa distrike, uvua mukemeshibue pa kumona bantu ba nsombelu mishilangane badisangisha pamue mu ditalala ne diumvuangana. Uvua mutuishibue se: mmupete bulelela, ne mu mpungilu au wakangata dipangadika dia kushipa malanda onso avuaye nawu mu malu a tshididi. Panyima pa matuku wakatambula, ne mpindieu yeye ne bana bende badi basadila Yehowa.
16 Mbuenzeji kayi buikala nabu bikadilu bietu mu mpungilu tshidimu etshi pa badi bamubuela bua musangu wa kumpala? Nebamoneku lungenyi lua dienzejangana mudimu patudi tutumika pamue bu bena budisuile anyi? Nebakemeshibueku pa kumona mankenda a muaba utudi ne pa kumona se: kumpala kua kumbuka muaba eu, tuetu ne bana betu balela tudi tuangula bintu bia bukoya bidi mua kuikala miaba ituvua basombe anyi? Nebamoneku bikadilu bietu bilenga patudi tuya ne tufumina mu mpungilu anyi? Nebabambisheku ne: tuetu baledi, tudi tutabalela bana betu bikole dîba dionso anyi? Tuikalayi bajadike ne: tudi tuenza muetu muonso bua kufila mmuenenu muimpe kudi bonso badi batutangila.
17 Tuangatayi bujitu bua mfranga mitula bua mpungilu: Lelu’eu mu bulongolodi ebu, bidi bikengela kufuta mfranga ya bungi bua kupeta muaba mu tshipalu bua kumona manaya anyi bualu bukuabu. Bidi nunku bualu difutshila miaba mu bimenga binene didi mushinga mukole. Société utu ne dîyi-diludiki diende edi mu mpungilu: “dibuela tshianana, kakuena dilombangana mfranga.” Mmunyi mpindieu muikala mfranga mitula bua difutshila muaba ne ya makuabu malu mua kupeteka? Nku mapa a kalolo a babuedi. Tudi batuishibue se: nenuleje mmuenenu wa kalolo bu muakenza basadidi ba Nzambi mu tshikondo tshia kale mu didikija Yehowa Nzambi ne Yezu Kristo. (2 Kol. 8:7) Tudi tutabalela ne dîsu dikole bua kuikala bajadike ne: mapa onso mmakuba bimpe, mmakomonona ne mafunda, ne mmatumika nawu bua tshidibu baafidile.
18 Miaba ya disomba: Mêyi-mashidimunyi mafila bidimu bishale adi anu ne mushinga: UDI NE BUA KULAMINYINA MIABA ANU BUA BENA MU DÎKU DIEBE NE BUA ABA BAWENZA NABU LUENDU PAMUE MU MASHINYI. Bidi bisankisha pa kumona se: bidimu bishale ebi, bateleji bavule badi banemeka mukenji eu, ebi bidi binemesha nsombelu wa dinanga udi mu mpungilu yetu. Mu miaba mivule mutu muenzekela mpungilu, bitu bipepele bua kufika ku imue miaba ya kusomba kupita mikuabu. Anyishayi nuikale ne kanemu pa kushiya miaba milenga bua badi bakulakaje ne badi bayikengela. Vulukayi ne: “dinanga kadiena dikeba diakalenga diadio.”—1 Kol. 13:4, 5, MMM; Filip. 2:4.
19 Biamu bia foto, kamera, ne radio-kasete: Kudi mushindu wa kutumika ne biamu bia foto ne biamu bikuabu bia dikuata mêyi ne bindidimbi. Kadi, kanuena ne bua kukuatshisha bateleji bakuabu ditanaji mu ditumika nabi. Ditambakana munkatshi mua programe bua kukuata foto, didi mua kupumbisha bakuabu badi badikolesha bua kuteleja. Tshiamu kayi tshionso tshia dikuata natshi mêyi katshiena ne bua kuashibua ku nzembu peshi ku biamu bia dibandisha nabi mêyi mu mpungilu, kabiena ne bua kujika miaba ya kupitshila anyi kupangisha bateleji bakuabu bua kumonabu.
20 Diondapa dia diambuluisha: Tshibambalu tshia diondapa dia diambuluisha tshidiku anu bua badi bakengela luondapu lua lukasa. Anyishayi nuikale ne manga enu a aspirine, manga a diondapa dikutakana dia tshifu, bia diondapa nabi ne disuika mputa, mpengele yenu ya bana ba pambidi ne bikuabu bintu bia buena ebi bidi kabiyi mua kupeteka mu mpungilu. Bonso badi ne masama a muoyo, bena diabete, ne bakuabu, nebikale ne bua kudilongolola bimpe pa kutuala bidi bikengedibua. Badi ne bua kuikala ne muena mu dîku diabu peshi muena mu tshisumbu tshiabu udi mumanye nsombelu wabu udi ne bua kuikala nabu pamue dîba dionso bua kubambuluisha bikalaku mua kujuka muanda wa lukasalukasa. Ntatu ikadi mimueneke mu mpungilu pavua disama dijuka bantu bavua ne masama a munanunanu balekela nkayabu. Bikala muntu ne dikengela dia luondapu lua pa bualu ne kakuyi muena mu dîku diende nansha umue wa kumuambuluisha, nebikale ne bua kumanyisha bakulu ba mu tshisumbu tshiende bua bualu ebu ne buobu nebangate mapangadika adi akengedibua bua kumuambuluisha. Kakuakuikala miaba ya pa buayi milongoluela badi ne mibidi mikale ibengangana ne imue miaba anyi imue ngondapilu.
21 Biakudia ku muaba wa mpungilu: Muntu yonso mu bateleji udi ne bua kutuala biakudia biende pamutu pa kumbuka muaba wa mpungilu mu diikisha dîpi dia midi bua kuya kusumba biakudia pambelu. Tshiakudia tshipepele tshidi tshidiisha mubidi ne katshiyi ne lutatu bua kutshiambula netshikale tshikumbanyine. Tshisakidila tshia Mudimu wetu wa Bukalenge wa Tshisanga 1996, mu bikoso 6 ne 7, tshidi tshifila imue ngenyi pa bia kuambula. Kanubuedi muaba wenzekela mpungilu ne milangi anyi ne maluvu makole. Tushete tua dilama mashika tudi ne bua kuikala tukese ne tukumbane bua kututeka muinshi mua bibasa bienu. Bakamona bamue bateleji badia ne banua munkatshi mua programe. Ebi bidi bileja dipanga kanemu bua mpungilu.
22 Mmunyipu mutudi tusangala patudi tuela meji se: Mpungilu wa distrike wa “Njila wa muoyo wa Nzambi” bua 1998 ukadi mpindieu pabuipi! Nukadi benze malongolola onso bua kubuelamu anyi? Enzayi luendu lulenga ne nualukile ku menu bakoleshibue, bapangadije bua kuya kumpala mu mudimu wa mushinga mukole wa Yehowa ne kutungunuka ne kulonda njila wa muoyo wa Nzambi bua dibeneshibua dienu dia tshiendelele.
[Kazubu mu dibeji 6]
Mpungilu—Tshivuluiji
▪ Batismo: Balumbidi ba batismo nebasombe pa muaba mubalongoluela kumpala kua programe wa mu Disambombo mu dinda kutuadijaye. Mulumbidi yonso nealue ne tshilamba tshia diowa natshi mâyi tshia kanemu ne tshia kudikupula natshi mâyi. Matuku mashale, bamue bavua ne mvuadilu ukena wa bunême ne uvua unyanga mushinga wa batismo. Bakulu badi bakonkonona malu a mu mukanda wa Mudimu wetu ne balumbidi ba batismo nebajadike bikala yonso wa kudibu mmumvue bimpe malu aa. Batismo udi tshimanyinu tshia didilambula dia muntu ne mbualu buende nkayende ne Yehowa. Nenku, kabiena biakanyine bua balumbidi belangane mu maboko umue ne mukuabu anyi bakuatangane ku bianza padibu babiina mu mâyi.
▪ Tukanda tua tshimanyishilu: Suayi nuvuale tukanda tua tshimanyishilu tua 1998 misangu yonso mu mpungilu ne mu ditambakana dienu dia kulua ne kualukila. Ebi bitu biambuluisha misangu mivule bua kufila bumanyishi bulenga. Nenupete tukanda tua tshimanyishilu ne tuzubu tuatu mu tshisumbu tshienu bualu katuakuikalaku mu mpungilu nansha. Kanuindidi anu matuku a ndekelu kumpala kua mpungilu bua kukeba tukanda tua tshimanyishilu buenu ne bua mêku enu nansha. Kanupu muoyo bua kuikala ne tuarte tuenu tua “Instructions médicales—Pas de sang.”
▪ Miaba ya kulala: Tudi tunulomba bonso bua kueleshangana maboko mu ditumika ANU ne dibeji dia mêna a miaba ya kulala dilongolola kudi Tshibambalu tshia Miaba ya kulala tshia mpungilu. Pa tshibidilu, miaba ya kulala idi ifidibua ku nzubu ya bantu. Tudi ne bua kuleja dianyisha dietu kudi bana betu aba badi bitaba bua kutupesha miaba ya kulala. Kabidi, kabiakuikala bimpe pikala aba badibu bakidile mushindu eu banyanga nsombelu ne balomba bua kubatekabu matuku a bungi kumpala anyi panyima pa mpungilu. Miaba ya kulala mmifila anu MU MATUKU A mpungilu. Aba badibu bapeshe miaba ya dilala badi ne bua kunemeka bintu bia muena nzubu, kabanyangi tshintu, kabikadi baya mu miaba idibu kabayi babikidibue, ne nebatabalele bua bana babu kulondabu ngenzelu eu. Bikala bena nzubu bapete lutatu kampanda pa bualu ebu, badi ne bua kumanyisha diakamue Tshibambalu tshia Miaba ya kulala; tshine etshi netshikale ne disanka dia kutuala diambuluisha.
Nansha mutudi mu ‘bikondo bikole mua kupita nabi’ lelu’eu, tudi mua kutekemena se: ba bungi nebunzuluile balombi ba miaba ya kulala biibi, bu muvuabi bienzeke ku Kinshasa ne miaba mikuabu kabidi, pavua bana betu banyeme mvita. Bidi bibungamija bua kumvua ne: miaba mivule bantu kabena batamba kuleja dianyisha diabu bua kuakidila badi balua mu mpungilu. Bushuwa katuakusua ne: ntatu idiku mpindieu ipuekeshe dinanga ditudi ne bua kuikala nadi bamue bua bakuabu mu ditupangisha bua kuikala bakididianganyi patudi ne mushindu wa kuenza nunku.—2 Tim. 3:1; Eb. 13:1, 2; Yone 13:35.
▪ Tshibambalu tshia Bena budisuile: Udiku mua kudisumbila tshikondo tshikese mu mpungilu bua kufila diambuluisha diebe mu bimue bia ku bibambalu anyi? Kusadila bana benu, nansha bua mêba makese patupu, nekuikale ne diambuluisha dinene ne nekutuale disanka divule. Biwajinga kufila diambuluisha diebe, suaku umueneke ku Tshibambalu tshia Bena budisuile mu mpungilu. Bana ba bidimu bishadile ku 16 badi kabidi mua kuelesha diboko mu mushindu mulenga pa kutumika ku bulombodi bua muledi peshi bua mukulumpe kampanda mukumbane kuambula majitu.
▪ Tuikalayi badiakaje bua kuleja diakidilangana dietu: Bavule ba ku aba badi babuela mu mpungilu ya distrike idi yenzeka mu teritware wetu batu baya miaba idi mikale mutantshi mule ne nzubu yabu. Badi ne dijinga dia kupeta miaba ya kulala butuku ne kubiika ne makanda bua kulonda programe wa dituku didi dilonda. Bituikala basombele mu musoko muenzekela mpungilu, katuenaku mua kuambuluishangana ne Tshibambalu tshia Miaba ya kulala pa kufila miaba ya kulala bua badi balua mu mpungilu badi bayikengela anyi? Netubabidile mushindu’eu tshikondo tshilenga tshia kudileja bakididianganyi, ne kuenza nunku kakuakupanga bua kukolesha malanda etu a buena-muntu ne kutamba kutumbisha Yehowa.—1 Pet. 4:9; Eb. 13:1, 2.
▪ Tuikale ne mmuenenu muimpe bua mudimu wa budisuile mu dilongolola dia mpungilu: Dilongolola dia mpungilu wa distrike didi dilomba madikolela a bungi ne dîba. Padiku bena budisuile ba bungi bua kuenza midimu mishilashilangane ya dilongolola dia mpungilu, bujitu budi bupepela. Kadi, muena budisuile nnganyi? Bu mudibi biumvuija mu nkonga-miaku eu: Le Nouveau Petit Robert, muena budisuile mmuntu udi wenza mudimu bua didifila diende. Nenku muena budisuile kêna ne bua kutekemena difutu bua mudimu udiye wenza. Kadi badi mua kuenza malongolola makese bilondeshile mushindu udi umueneka mu bisumbu bua kupesha bena budisuile badi benza mudimu mukole aba biakudia nansha musangu umue ku dituku bua se: malu onso akane bangabanga ne mpungilu kutuadijaye. Ebi bidi ne bua kuikala dipangadika diangata mu bisumbu bidi mua kuikala bipesha muabi wa kufila mapa a mfranga anyi a bintu. Katuena ne bua kutekemena ne: Société atangile bualu ebu nansha.—Mus. 110:3.
▪ Tupetele makasa ku mfranga yetu miela mu bintu: Mmfranga kayi ayi? Dîba ne madikolela bidi bikengela bua tuetu kuikala mu mpungilu. Kabiena bia meji bua kudilongolola bimpe bua kubuela mu mpungilu wa distrike ne pashishe kualukila mu Dia lumingu dilolo eku bapangile tshitupa tshinene tshia ndongamu eu. Bituikala bapie mu nyuma, katuena mua kupangila bualu nansha bumue ku bionso bidi Yehowa mutulongoluele. (1 Kol. 2:9, 10) Dituku dionso dia mpungilu, netuikale ne bua kuenza madikolela bua kuikala basombe bangabanga ne ndongamu kutuadijaye. Nansha bituikala tusankidila tshikondo etshi pamue ne balunda betu ba kale, padi mulombodi umanyisha mbangilu wa ndongamu, netuleje kanemu ketu kudi bana betu bonso ne bakuabu badi ne midimu mu mpungilu pa kulekela diyukila ne kupingana diakamue pa miaba yetu.
▪ Didimuija: Ushindike misangu yonso ne: biibi bia mashinyi ebe mbikanga ne nsapi ne kulekedi patoke tshintu kayi tshionso tshidi muntu mua kukumina mutshima. Bivi ne basomonyi ba bintu mu mpaya batu balonda bisangilu binene bia bantu. Kabiena kabidi bia meji bua kushiya tshintu tshia mushinga pa muaba webe. Kuena mua kujadika ne: bonso badi bakunyunguluke mbena nkristo nansha. Bua tshinyi kuteka muntu mu ditetshibua? Tuakapeta luapolo luleja muvua bantu bakena bamanya batete mua kukoka bana bakese pambelu. BANA KABANUJIMINYI KU MÊSU NANSHA.
[Kazubu mu dibeji 5]
Mpungilu ya Distrike bua 1998
14-16 TSHIMUNGU 1998
BANDUNDU (LI): BD-1; BD-10
BUMBA (LI): EQ-4; EQ-12; EQ-15; EQ-20; EQ-22; OR-3; tshitupa OR-10; OR-15
BUNIA (SW): OR-4; OR-12
KIKWIT (F, MK): BD-2; tshitupa BD-19; BD-24; tshitupa BD-22
KINSHASA (F): KN-4; KN-7; KN-10
MANONO (KU): Tshitupa KT-10; KT-14; tshitupa KT-16
MATADI (LI): BC-1; BC-5
MBANDAKA (LI): EQ-2; EQ-7; EQ-16; EQ-17; EQ-23
MBUJI-MAYI (F, SH): KA-2; KA-8; KA-16; KA-17; KA-20; tshitupa KA-25
SANDOA (DR): Tshitupa KT-5; KT-21
TSHIKAPA (F, SH): KA-6; KA-22; KA-23; KA-31
21-23 TSHIMUNGU 1998
BRAZZAVILLE (F, LI): CO-1; CO-5; tshitupa CO-3; tshitupa CO-7; tshitupa CO-8
BULUNGU (MK): BD-5; tshitupa BD-19; BD-20
GOMA (F, SW): KI-2; KI-6; KI-14
IDIOFA (MK): BD-8; BD-16
ISIRO (LI): OR-2; tshitupa OR-17; OR-18
KANANGA (F, SH): KA-1; KA-9; KA-14; KA-18; KA-19; KA-28; KA-30
KIMPESE (LI): BC-2; tshitupa BC-3; BC-4; tshitupa BC-6; BC-7; BC-8
KINDU (SW): KI-3; tshitupa KI-4; KI-13; tshitupa OR-5; OR-16
KINSHASA (LI 1): KN-1; KN-3; KN-8; KN-12; KN-13; tshitupa BC-3
KISANGANI (F): Tshitupa OR-1; tshitupa OR-7; tshitupa OR-8; tshitupa OR-10; tshitupa OR-14
LISALA (LI): EQ-8; EQ-11; EQ-18; EQ-21
LODJA (OT): KA-4; KA-11; KA-12; tshitupa KA-26; KA-27; tshitupa KA-32
LUBUMBASHI (F, SW): Tshitupa KT-1; KT-2; KT-13
MULONGO (KU): Tshitupa KT-8; tshitupa KT-10; tshitupa KT-16
POPOKABAKA (LI): Tshitupa BC-6; BD-7; tshitupa BD-13; tshitupa BD-21
28-30 TSHIMUNGU 1998
BOENDE (LI): EQ-3; EQ-6; tshitupa EQ-13; EQ-24
BUKAVU (F, SW): KI-1; KI-11; KI-12
BUTEMBO (SW): KI-7; KI-9
DUNGU (LI): OR-6; OR-13; tshitupa OR-17
GBADOLITE (LI): EQ-5; EQ-9; EQ-19
KABINDA (F, SH): KA-5; KA-13; tshitupa KA-32
KALEMIE (SW): Tshitupa KT-12; KT-18; tshitupa KT-19
KENGE (MK): BD-3; BD-9; tshitupa BD-21
KINKONDJA (KU): Tshitupa KT-8; KT-9; tshitupa KT-10; tshitupa KT-16
KINSHASA (LI 2): KN-2; KN-5; KN-6; KN-9; KN-11
KISANGANI (LI, SW): Tshitupa OR-1; tshitupa OR-5; tshitupa OR-7; OR-9; tshitupa OR-14
KONGOLO (SW): Tshitupa KI-4; KT-22
LIKASI (F, SW): Tshitupa KT-1; KT-17; KT-20; KT-23
NIOKI (LI): BD-4; BD-6; BD-14; BD-15
POINTE-NOIRE (F, MK-Cgo): CO-2; CO-6; tshitupa CO-8
UVIRA (SW): KI-8; tshitupa BU-1
4-6 KABITENDE 1998
BENI (SW): KI-5; KI-10
BOKUNGU (LI): EQ-10; tshitupa EQ-13
BUJUMBURA (RU): Tshitupa BU-1; BU-2; BU-3
GEMENA (LI): EQ-1; EQ-14
ILEBO (F, SH): KA-10; KA-15; KA-29
KAMINA (SW, KU): Tshitupa KT-4; tshitupa KT-6; KT-7; KT-15
KIRUNGU/MOBA (SW): Tshitupa KT-12; tshitupa KT-19
KOLE (OT): KA-7; KA-21; tshitupa KA-26
KOLWEZI (F, SW): Tshitupa KT-1; KT-3; tshitupa KT-5
MUKEDI (MK): BD-18; BD-23
OUESSO (F): Tshitupa CO-3; tshitupa CO-7
TEMBO (LI): BD-17; tshitupa BD-13
11-13 KABITENDE 1998
BUTA (LI): Tshitupa OR-8; OR-11
GUNGU (MK): BD-11; BD-12; tshitupa BD-22
KABONGO (KU): Tshitupa KT-4; tshitupa KT-6; KT-24
MWENE DITU (F, SH): KA-3; KA-24; tshitupa KA-25
PEPA (SW): KT-11; KT-25