Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu
LUMINGU LUA DIA 2-8/9
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EBELU 7-8
“Muakuidi bua kashidi mu mushindu uvua Melekisedeke”
it-2-F 249
Melekisedeke
Uvua mukalenge wa tshimenga tshia kale tshia Salema ne “muakuidi wa Nzambi Mutambe Bunene,” Yehowa. (Gen 14:18, 22) Yeye ke muakuidi wa kumpala udibu baleje mu Mifundu; uvua muakuidi tshikondo kampanda kumpala kua 1933 K.Y. Mupostolo Paulo udi ubikila Melekisedeke ne: “Mukalenge wa ditalala,” bualu uvua mukalenge wa Salema. Salema uvua umvuija “Ditalala.” Paulo udi umubikila kabidi ne: “Mukalenge wa buakane,” bualu atshi ke diumvuija dia dîna diende. (Eb 7:1, 2) Kudi bantu batu bamba ne: Yelushalema uvua mufumine ku tshimenga tshia Salema, bela kabidi meji ne: dîna Salema didi munda mua dia Yelushalema; ke bualu kayi kudi misangu idibu babikila Yelushalema ne: “Salema.”—Mis 76:2.
Pavua Abalama (Abalahama) ufuma ku ditshimuna Kedôlaomê ne bakalenge bavua badisangishe kudiye, wakalua mu Tshibandabanda tshia Shawe anyi “Tshibandabanda tshia Mukalenge.” Kuinaku Melekisedeke “wakalua ne mampa ne mvinyo,” kubeneshaye Abalahama, wamba ne: “Abalama abeneshibue kudi Nzambi Mutambe Bunene, Muenji wa diulu ne buloba; ne Nzambi Mutambe Bunene udi mufile baluishi bebe mu tshianza tshiebe atumbishibue!” Nunku Abalahama wakapesha Melekisedeke uvua mukalenge ne muakuidi “tshia dikumi tshia bintu bionso,” mmumue ne: tshia “bintu bitambe buimpe bivua binyenga mu mvita” ivuaye ufuma ku ditshimuna bakalenge bavua badisangishe abu.—Gen 14:17-20; Eb 7:4.
it-2-F 250 §3
Melekisedeke
Mmu ngumvuilu kayi muvua Melekisedeke ‘kayi ne mbangilu wa matuku anyi ndekelu wa muoyo’?
Paulo mmuambe bualu bua mushinga budi butangila Melekisedeke ebu: “Bu mudiye kayi tatu, kayi mamu, kayi ne bankambua, kayi mbangilu wa matuku anyi ndekelu wa muoyo, kadi bamuvuije bu Muana wa Nzambi, udi ushala muakuidi bua kashidi.” (Eb 7:3) Melekisedeke uvua muledibue ne mufue anu bu bantu bonso. Kadi Bible kena utuleja dîna dia tatuende ne dia mamuende anyi mêna a bankambua bende peshi a ndelanganyi yende to, kena nansha uleja muvuaye muledibue anyi muakafuaye to. Nunku, Melekisedeke uvua mukumbane menemene bua kuikala mundidimbi wa Yezu Kristo bualu mudimu wa Yezu wa buakuidi kawena ne ndekelu to. Ki mbaleje muakuidi uvua Melekisedeke mupingane anyi uvua mumupingane yeye to. Bia muomumue, Kristo ki mmupingane muakuidi munene mukuabu uvua diatshimue nende to, ne Bible udi uleja ne: kakuena muakuidi mukuabu wamupingana nansha kakese. Bualu bukuabu budi ne: nansha muvua Yezu muledibue mu tshisa tshia Yuda ne mu mulongolongo wa bukalenge bua Davidi, ki mbankambua bende ba ku mubidi bavua benze bua ikale muakuidi, ne yeye muine katu mulue muakuidi ne mukalenge ku bukole buabu to. Malu au avua menzeke bua mutshipu uvua Yehowa mumuenzele.
it-2-F 249
Melekisedeke
Mushindu udi buakuidi bua Kristo. Mu mêyi a buprofete a dikema adi atangila Masiya, Yehowa uvua muditshipe kudi “mukalenge” wa Davidi ne: “Wewe udi muakuidi bua kashidi mu mushindu uvua Melekisedeke!” (Mis 110:1, 4) Mêyi mafundisha ku nyuma adi mu mukanda wa Misambu aa avua majadikile bena Ebelu ne: Masiya uvuabu balaye uvua ne bua kuikala mukalenge ne muakuidi. Mu mukanda uvua mupostolo Paulo mufundile bena Ebelu, wakaleja patoke muntu uvuabu balaye, wakula bua “Yezu . . . udi mulue muakuidi munene bua kashidi mu mushindu uvua Melekisedeke.”—Eb 6:20; 5:10; tangila kabidi TSHIPUNGIDI.
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Milambu yakasankisha Nzambi
it-1-F 79 §7
Tshipungidi
Ndîba kayi divua tshipungidi tshia mikenji ya Mose tshilue ‘katshitshiyi ne mushinga’?
Kadi tshipungidi tshia mikenji ya Mose tshivua tshilue mu ngumvuilu kampanda ‘katshitshiyi ne mushinga’ pavua Nzambi mutume muprofete Yelemiya bua kumanyisha ne: uvua ne bua kudia tshipungidi tshipiatshipia ne nzubu wa Isalele. (Yel 31:31-34; Eb 8:13) Pakafua Kristo ku mutshi wa makenga mu 33, tshipungidi tshia mikenji ya Mose tshiakimana (Kls 2:14), tshipungidi tshipiatshipia kupinganatshi pa muaba watshi.—Eb 7:12; 9:15; Bz 2:1-4.
LUMINGU LUA DIA 9-15/9
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EBELU 9-10
“Mundidimbi wa malu mimpe atshilualua”
it-2-F 490 §5
Dibuikidilangana
Mikenji ivua Nzambi mupeshe tshisamba tshia Isalele ivua ileja ne: bua muntu uvua muenzele Nzambi anyi muinende bibi kufuidibuaye luse, uvua ne bua kuanji kuenza malu kampanda avua mikenji ilomba bua kuakaja tshilema tshivuaye muenze, pashishe ufila mashi a mulambu wa mpekatu kudi Yehowa anu muvuabi bitamba kuenzeka. (Lew 5:5–6:7) Ke bualu kayi Paulo wakafunda ne: “Eyowa, bilondeshile Mikenji bintu bitue ku bionso bidi bilengejibua ne mashi, ne bikala mashi kaayi mela panshi kakuena dibuikidibua dia mpekatu to.” (Eb 9:22) Mu bulelela, mashi a nyama ivuabu balambula kaavua mua kujimija mpekatu ya bantu ne kubapetesha kondo ka muoyo kakezuke to. (Eb 10:1-4; 9:9, 13, 14) Kadi tshipungidi tshipiatshipia tshivuabu balaye ntshienze bua bafuile muenji wa bubi luse menemene ku diambuluisha dia mulambu wa tshia kupikulangana natshi wa Yezu Kristo. (Yel 31:33, 34; Mat 26:28; 1Ko 11:25; Ef 1:7) Nansha pavua Yezu pa buloba, wakaleja muvuaye ne bukokeshi bua kujimija mpekatu ya bantu pavuaye muondope muntu uvua mutekete mubidi.—Mat 9:2-7.
“Utungunuke ne ‘kundonda’”
it-2-F 548 §6
Bupuangane
Bupuangane bua mikenji ya Mose. Mikenji ivua Nzambi mupeshe bena Isalele ku butuangaji bua Mose ivua kabidi ne kipatshila ka kujadika mudimu wa buakuidi ne dilambula dia nyama mishilashilangane. Malu onso au avua afumina kudi Nzambi ne avua mapuangane; nansha nanku, anu mudi Paulo uleja ku nyuma, mikenji ayi nansha buakuidi nansha milambu kabivua bivuije bena Isalele bapuangane to. (Eb 7:11, 19; 10:1) Mikenji kayivua mipikule bantu ku bubi ne lufu to, kadi ivua yela mpekatu yabu patoke. (Lom 3:20; 7:7-13) Nansha nanku, malu onso avua Nzambi muenze au avua makumbaje tshivuaye mualongoluele, mmumue ne: mikenji ayi ivua “mulami” anyi ndeji uvua ulombola bantu too ne kudi Kristo, ne ivua ‘mundidimbi mupuangane wa malu mimpe atshilualua.’ (Gal 3:19-25; Eb 10:1) Nunku padi Paulo wakula bua “tshivua Mikenji mipangile bua kuenza bua muvuayi mitekete ku butuangaji bua mubidi” (Lom 8:3), uvua usua kuleja ne: muakuidi munene muena Yuda (uvua mikenji ayi miteke bua ikale ulambula milambu ne ikale ubuela Muaba Mutambe Tshijila ne mashi a mulambu mu Dituku dia Dibuikila dia mpekatu) kavua mukumbane bua ‘kupandisha bantu bavuaye wenzela mudimu au mu malu onso’ to, anu mudi Ebelu 7:11, 18-28 uleja. Milambu ivua bakuidi ba mu dîku dia Alona bafidila bena Isalele ke ivua yenza bua Nzambi abanyishe; nansha nanku, ivua anu ibajadikila ne: bavua bena mpekatu. Paulo udi umvuija bualu abu mu mêyi ende a ne: milambu ya dibuikidila dia mpekatu kayivua mua “kuvuija bantu badi basemena kudi Nzambi bapuangane” to, tuambe ne: bapuangane pa bidi bitangila kondo kabu ka muoyo. (Eb 10:1-4; tangila kabidi Eb 9:9.) Muakuidi munene kavua mukumbane bua kufila mushinga wa kupikula nawu bantu ku mpekatu yabu to. Anu mulambu wa Kristo ne mudimu wende wa buakuidi wenzaye munkatshi mua bidimu bia bungi ke biakumbaja malu au.—Eb 9:14; 10:12-22.
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
w92-F 1/3 31 §4-6
Nkonko ya babadi
Paulo mmuleje ne: bivua bikengela bua muntu anyi nyama afue bua bipungidi bivua Nzambi udia ne bantu kupetabi bukole. Tuangate tshilejilu tshia tshipungidi tshia mikenji. Mose ke uvua mutuangaji wa tshipungidi atshi, uvua mutuangaje Nzambi ne bena Isalele wa ku mubidi. Uvua muenze mudimu wa mushinga mukole pavua bena Isalele babuele mu tshipungidi atshi. Nunku uvua mulue anu bu muenji wa tshipungidi tshia mikenji tshivua tshifumine kudi Yehowa atshi. Kadi bivuaku bikengela bua Mose afue bua tshipungidi atshi kupeta bukole anyi? Tòo. Bakalambula nyama pa muaba wa Mose.—Ebelu 9:18-22.
Kadi netuambe tshinyi bua tshipungidi tshipiatshipia tshivua Yehowa mudie ne Isalele wa mu nyuma? Yezu Kristo uvua ne mudimu munene wa kutuangaja Yehowa ne Isalele wa mu nyuma. Yehowa ke uvua muena tshipungidi atshi, kadi tshivua tshimanyine pa Yezu Kristo. Yezu Mutuangaji wa tshipungidi atshi uvua musombe pa buloba apa ne bantu ba kumpala ba mu bantu bavuabu babikile bua kubuela mu tshipungidi atshi. (Luka 22:20, 28, 29) Bualu bukuabu budi ne: Yezu uvua mukumbane bua kufila mulambu uvua ukengela bua tshipungidi atshi kupetatshi bukole. Mulambu au kauvua wa nyama to, kadi uvua wa muoyo wa muntu mupuangane. Nunku Paulo wakakula bua Kristo bu muenji wa tshipungidi tshipiatshipia. Tshipungidi atshi tshiakapeta bukole pavua ‘Kristo mubuele mu diulu muine, bua amueneke mpindieu kumpala kua Nzambi bua bualu buetu.’—Ebelu 9:12-14, 24.
Pavua Paulo wakula bua Mose ne Yezu bu benji ba bipungidi, kavua usua kuamba ne: bipungidi abi bivua bifumina kudibu to, bualu bivua bipungidi bia kudi Nzambi. Kadi bubidi buabu bavua batuangaji ba bipungidi abi bualu bavua babishindamije. Kabidi bivua bilomba lufu bua bipungidi bibidi abi kupetabi bukole; lufu lua nyama pa muaba wa Mose, ne lua Yezu bua bena mu tshipungidi tshipiatshipia.
it-1-F 263 §8
Batismo
Luka udi uleja ne: Yezu uvua wenda usambila dîba dia batismo wende. (Luk 3:21) Mufundi wa mukanda wa Ebelu udi pende wamba ne: pavua Yezu mulue “pa buloba” (ki ndîba divuaye muledibue divuaye kayi muanji kumanya mua kubala mêyi aa ne kuamba to, kadi ndîba divuaye mulue kudifila bua kubatijibua ne kutuadija mudimu wende) uvua wenda utela mêyi adi mu Misambu 40:6-8 a ne: “Kuvua musue mulambu ne dipa, kadi wewe uvua mundongoluele mubidi. . . . ‘Mona! Ndi mulue (mbafunde bualu buanyi mu muvungu) bua kuenza disua diebe, Nzambi wanyi.” (Eb 10:5-9) Yezu uvua muledibue mu tshisa tshia Yuda, tshisa tshivua tshidie tshipungidi ne Nzambi, mmumue ne: tshipungidi tshia mikenji ya Mose. (Eks 19:5-8; Gal 4:4) Ke bualu kayi Yezu ukavua mu tshipungidi ne Yehowa Nzambi dîba divuaye mulue kudi Yone bua amubatize. Yezu kavua anu muenze patupu tshivua Mikenji ya Mose ilomba to, wakenza kabidi bualu bukuabu. Uvua mulue kudifila kudi Tatuende Yehowa bua kuenza “disua” diende dia kulambula mubidi wende ukavua Nzambi ‘mumulongoluele’ ne kuimanyikija dilambula dia milambu ya nyama ivuabu bafila bilondeshile mikenji. Mupostolo Paulo mmumvuije bualu ebu ne: “Ku diambuluisha dia ‘disua’ edi, tudi bavuijibue ba tshijila ku difidibua dia mubidi wa Yezu Kristo musangu umue bua kashidi.” (Eb 10:10) Mu bualu bua Yezu ebu, disua dia Tatuende divua dimulomba kabidi bua enze mudimu wa Bukalenge; nunku, Yezu uvua kabidi mudifile kudi Nzambi bua kuenza mudimu eu. (Luk 4:43; 17:20, 21) Yehowa uvua muitabe didifila dia Muanende adi ne mudianyishe, ke bualu kayi wakamuela manyi a nyuma muimpe wamba ne: “Wewe udi Muananyi, munanga; ndi mukuanyishe.”—Mâk 1:9-11; Luk 3:21-23; Mat 3:13-17.
LUMINGU LUA DIA 16-22/9
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EBELU 11
“Kuikala ne ditabuja kudi ne mushinga wa bungi”
Leja ditabuja mu milayi ya Yehowa
“Mufutshi wa badi bamukeba ne muoyo mujima”
Kolesha ditabuja diebe mu malu audi mutekemene
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 907 §6
Ditabuja
Bantu ba kale bavua ne ditabuja. Bantu bonso ba mu “tshisumbu tshinene . . . tshia bantemu” badi Paulo mutele (Eb 12:1) bavua ne malu avua abasaka bua kuikala ne ditabuja. Tshilejilu, Abele uvua mumanye bushuwa muvua Nzambi mulaye bua ‘muana’ uvua ne bua kuzaza mutu wa “nyoka.” Uvua mumone kabidi ne ende abidi muvua dinyoka divua Yehowa mupeshe baledi bende mu Edene dikumbane. Pakavua Adama ne dîku diende pambelu pa budimi bua Edene, bavua ne bua kuenza mudimu mukole bua kupeta tshiakudia bualu Nzambi ukavua muele buloba mulawu ne bukavua butuadije kumenesha mêba ne nyiny’a tshisonga anyi nsasanganyi. Pamuapa Abele uvua mumone mukavua meji onso a Eva matuma anu kudi Adama ne muvua Adama ne bukokeshi ku mutu kua mukajende. Kakuyi mpata uvua mumvue mamuende wakula bua bisama bivuaye umvua pavuaye upeta difu. Uvua mumone kabidi muvua Nzambi muteke bakeluba ne muele wa mvita wa kapia bua kulama tshibueledi tshia budimi bua Edene. (Gen 3:14-19, 24) Bionso ebi bivua “dileja patoke” divua dipeteshe Abele dishindika dia ne: lupandu luvua ne bua kuluila mu ‘muana uvuabu balaye.’ Nunku, bua ditabuja divuaye nadi, “wakapesha Nzambi mulambu” wa mushinga mukole mupite wa Kayina.—Eb 11:1, 4.
‘Uvua musankishe Nzambi’
LUMINGU LUA DIA 23-29/9
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EBELU 12-13
“Yehowa utu utunyoka bualu mmutunange”
Katutangidi bintu bidi ‘panyima’
w12-F 1/7 21 §3
“Misangu yonso inudi nusambila, nuambe ne: ‘Tatu’”
Tatu muimpe utu unyoka bana bende bualu mmusue bua bakole bimpe. (Efeso 6:4) Tatu wa nunku udi mua kuikala ne dîsu dikole kudi bana bende, kadi kena unanyoka ne tshikisu to. Kudi misangu idi Tatuetu wa mu diulu umona pende ne: mbimpe atunyoke. Kadi utu anu utunyoka ne dinanga kayi ne tshikisu to. Yezu uvua anu bu tatuende, kavua muena malu makole to, ne kavua nawu nansha pavua bayidi bende kabayi batumikila mibelu ivuaye ubapesha ne lukasa.—Matayi 20:20-28; Luka 22:24-30.
“Telejayi mubelu, nulue bena meji”
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Tunyemayi lubilu ne ditantamana
w89 15/12 22 §10
Tufilayi milambu idi isankisha Yehowa
10 Pa nanku, bivua bikengela bua bena Ebelu batape ntala badimuke bua ‘kababapambuishi kudi malongesha menyi mashilashilangane’ a bena Yuda to. (Galatiya 5:1-6) Muoyo kawena ukoleshibua kudi malongesha a mushindu eu to, kadi ‘kudi ngasa wa Nzambi ke kudi muoyo ukoleshibua’ bua kushala anu mushindame mu bulelela. Mbimueneke se: bamue bavua belangana mpata pa biakudia ne milambu, bualu Paulo udi wamba ne: muoyo kawena ukoleshibua “kudi biakudia bidi kabiyi bikuatshisha bantu badi badifile kudibi.” Anu ditshina dia Nzambi ne dianyisha bua tshia bupikudi tshifila ke bidi bitupetesha mabenesha a mu nyuma, kadi ki ndidia dia bimue biakudia peshi dinemeka dia matuku kampanda to. (Lomo 14:5-9) Kabidi, mulambu wa Kristo mmuvuije milambu ivua bena Lewi bafila kayitshiyi ne mushinga to.—Ebelu 9:9-14; 10:5-10.
LUMINGU LUA DIA 30/9–6/10
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | YAKOBO 1-2
“Malu adi afikisha ku mpekatu ne ku lufu”
g17.4-F 14 §1, 2
Ditetshibua
Tudi tuakula bua ditetshibua paudi udiumvua mukokibue kudi muntu anyi tshintu kampanda bua kuenza bualu bubi. Tshilejilu, fuanyikijabi ne: udi mu tshisalu ne udi umona tshintu kampanda tshimpe tshidibu bapana. Diakamue meji a kutshiba adi akuvuila ne udi umona ne: udi mua kutshiba ne kuditapa lubilu. Kadi kondo kebe ka muoyo kadi kakukandika bua kuiba! Pashishe udi umbusha meji au mu mutu webe ne ukuata njila uya. Dîba adi udi mutshimune ditetshibua adi.
TSHIDI BIBLE WAMBA
Paudi utetshibua kabiena bileja ne: udi muntu mubi to. Bible udi wamba ne: tuetu bonso tutu tutuilangana ne mateta. (1 Kolinto 10:13) Tshidi ne mushinga ntshitudi tuenza patudi tutetshibua. Kudi bantu batu bashala anu batume meji abu ku dijinga dibi, bibafikisha anu ku didikumbaja. Bakuabu batu bobu bumbusha dijinga dibi adi ne lukasa mu mitu yabu.
“Muntu yonso udi utetshibua padi dijinga diende dimukoka ne dimulobesha.”—Yakobo 1:14.
g17.4-F 14 §4
Ditetshibua
Bible udi uleja malu atu afikisha bantu ku dienza mpekatu. Yakobo 1:15 udi wamba ne: “Dijinga [dibi], pakadibu badikoleshe [ku muaku ku muaku, “pakadidi dimite,” dimanyisha dia kuinshi], didi dilela mpekatu.” Mmumue ne: anu mutu mukaji udi ne difu ufika anu ku dilela, tuetu tutuma meji etu ku majinga mabi netufike petu anu ku dienza bubi. Kadi tudi mua kubenga kulua bapika ba majinga mabi. Tudi mua kupita majinga mabi au bukole.
Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 168 §3
Butoke
Yehowa udi “Tatu wa butoke bua mu diulu.” (Yak 1:17) Yeye ke utu “ufila dîba bua kutokesha mu munya, mikenji ya ngondo ne mitoto bua kutokesha butuku.” (Yel 31:35) Utu kabidi Mpokolo wa butoke bua mu nyuma. (2Ko 4:6) Mikenji yende ne kulumbuluisha kuende kuakane ne dîyi diende bidi butoke kudi bonso badi babitumikila. (Mis 43:3; 119:105; Nsu 6:23; Yes 51:4) Mufundi wa misambu wakamba ne: “Ku butoke buebe, tudi tumona butoke.” (Mis 36:9; tangila kabidi Mis 27:1; 43:3.) Anu mudi butoke bua dîba butungunuka ne kuvula kutuadijila anu ku dinda too ne “padi munda munya mukumbana,” ke mudi njila wa bantu bakane udi meji a Nzambi akenkesha wenda utoka anu kutoka. (Nsu 4:18) Muntu udi ulonda njila wa Yehowa udi wendela mu butoke buende. (Yes 2:3-5) Kadi padi muntu utangila bintu mu mushindu mubi ne meji mabi, udi wendela mu mîdima mikole ya mu nyuma. Yezu wakamba ne: “Bikala dîsu diebe dialakana, mubidi webe mujima newikale mîdima. Bikala butoke budi munda muebe buikale bushuwa mîdima, mîdima ayi mmikole be!”—Mat 6:23; Dut 15:9; 28:54-57; Nsu 28:22; 2Pt 2:14.
it-2-F 162 §7
Mukenji
“Mukenji wa bumfumu.” Anu mudi mukalenge muikale ku mutu kua bantu ne muikale ne mushinga wa bungi kubapita, ke mudi “mukenji wa bumfumu” munene kupita mikenji mikuabu ya malu adi bantu ne bua kuenzelangana ne muikale ne mushinga wa bungi kuyipita. (Yak 2:8) Tshipungidi tshia mikenji tshivua tshishindamene pa dinanga; mukenji muibidi wa mu mêyi matuma wa ne: “udi ne bua kunanga mukuebe bu muudi mudinange” ke mukenji wa bumfumu ne ku wowu ke kuvua Mikenji yonso ne mêyi a baprofete bikudika. (Mat 22:37-40) Bena Kristo kabena muinshi mua tshipungidi tshia mikenji ya Mose to, kadi badi ne bua kutumikila mukenji wa Mukalenge Yehowa ne wa Muanende, Mukalenge Yezu Kristo, mu diumvuangana ne tshipungidi tshipiatshipia.