TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr20 ngondo wa 8 dib. 1-8
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (08/2020)

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (08/2020)
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2020
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 3-9/8
  • LUMINGU LUA DIA 10-16/8
  • LUMINGU LUA DIA 17-23/8
  • LUMINGU LUA DIA 24-30/8
  • LUMINGU LUA DIA 31/8–6/9
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2020
mwbr20 ngondo wa 8 dib. 1-8

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

LUMINGU LUA DIA 3-9/8

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 13-14

“Imanayi bashindame, numone lupandu lua Yehowa”

w13 1/2 4

Mose uvua ne ditabuja

Mose uvua mua kuikala kayi mumanye ne: Nzambi uvua mua kukosolola Mbuu Mukunze bua bena Isalele bapete njila wa kupandukila. Kadi Mose uvua mutuishibue ne: Nzambi uvua mua kuenza bualu kampanda bua kukuba bantu bende. Mose uvua musue bua bana babu bena Isalele bikale pabu batuishibue mushindu eu. Bible udi wamba ne: “Ke Mose kuambila bantu ne: ‘Kanutshinyi to. Imanayi bashindame, numone lupandu lua Yehowa luanupandishaye lelu.’” (Ekesode 14:13) Mose uvuaku muambuluishe bena Isalele bua kuikalabu ne ditabuja dikole anyi? Eyowa, bualu Bible kena wakula anu bua Mose, kadi udi wamba bua bena Isalele bonso ne: “Bua ditabuja, bakapitshila mu Mbuu Mukunze anu bu pa buloba bume.” (Ebelu 11:29) Ditabuja dia Mose kadivua dimuambuluishe anu yeye kayende to, kadi divua diambuluishe muntu yonso uvua mumuidikije.

w18.09 26 §13

Nansha mudiye Wa Bukole Buonso, udi ututabalela

13 Bala Ekesode 14:19-22. Tetabi kudimona munkatshi mua bena Isalele, muikale pankatshi pa tshiluilu tshia Palô ne Mbuu Mukunze. Katupa aka, Nzambi wenza tshishima. Dikunji dia ditutu didi dipita panyima penu, dijika bena Ejipitu, dibabueja mu mîdima mikole. Kadi nuenu nushala mu butoke bua dikema! Pashishe Mose udi olola tshianza pa mbuu, tshipepele tshikole tshifumina ku est tshidi tshipandulula mâyi, tshishiya njila. Mpindieu wewe, bena mu dîku diebe, ne nyama yebe, nudi nutuadija kuenda mu njila wa mâyi au pamue ne bena Isalele bakuabu mu bulongame. Diakamue, udi umona bualu bukuabu bua dikema: njila wa mâyi au kena ne bitotshi anyi ne busenu to, mmume ntshion, wambuluisha bua kuendelamu bipepele; bienza ne: too ne bantu badi benda badikoka basabuke dia muamua mu bukubi.

w09 15/3 7 §2, 3

Kuena ne bua kupua Yehowa muoyo

Pavua bena Ejipitu baluangana bua kuendesha makalu abu avua matukakane apu, bena Isalele bonso bakafika diamuamua dia musulu. Mose wakolola tshianza tshiende pa Mbuu Mukunze. Yehowa wakatutakaja mâyi. Mâyi akabuikidija Palô ne basalayi bende, buonso buabu bakafua. Nansha umue wa ku bena Ejipitu kakapanduka to. Bena Isalele bakapeta budikadidi!​—Ekes. 14:26-28; Mus. 136:13-15.

Bisamba bivua pabuipi biakashala bitshina bena Isalele bikole bua bualu ebu. (Ekes. 15:14-16) Tshilejilu, panyima pa bidimu 40, Lahaba wa mu Yeleko wakambila batentekedi babidi bena Isalele ne: “Tuetu bonso tudi ne buôwa bua bualu buenu, . . . bualu tuvua bumvue muvua Yehowa mukamishe mâyi a Mbuu Mukunze kumpala kuenu panuvua bapatuke mu Ejipitu.” (Yosh. 2:9, 10) Nansha bisamba bia bampangano kabivua bipue muoyo mushindu uvua Yehowa mupandishe bantu bende to. Bushuwa, bena Isalele bobu bavua ne malu a bungi avuabu bavulukila Yehowa.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 1015

Tshibeba, njila munene

Katshia ku kale, bibeba ne njila, pamue ne njila ivua bangenda mushinga batamba bayila, bivua bituangaja bimenga bia mu Palestine ne miaba ivua makalenge abi. (Nom 20:17-19; 21:21, 22; 22:5, 21-23; Yos 2:22; Bal 21:19; 1Sm 6:9, 12; 13:17, 18; tangila NJILA WA MUKALENGE.) Tshibeba tshivua bantu batamba kuyila tshivua tshiumbukila mu Ejipitu tshipitshila mu Gaza ne mu Ashekelona, bimenga bia mu Peleshete, tshiela tshibenda ku kakese ku kakese lua ku nord-est tshitangile ku luseke luvua Megido. Tshivua tshitungunuka too ne ku Hasô, lua ku nord kua Mbuu wa Galela, ne tshiya ku Damaseke. Tshibeba atshi tshivua tshipitshila mu Peleshete. Tshivua njila wa tshikoso menemene bua kumbuka mu Ejipitu kuya mu Buloba Bulaya. Kadi Yehowa wakenzela bena Isalele malu ne bulenga pavuaye mubayishile mu njila mukuabu, bualu uvua mumanye ne: bobu bapitshile mu Peleshete, benamu bavua mua kubela mvita, ne dîba adi bavua mua kuteketa mu mikolo.​—Eks 13:17.

it-1-F 848 §4, 5

Tshimuangi

Mmuaba kayi uvua Yehowa mua kuikala muambile Mose bua kupanduluila mâyi a Mbuu Mukunze bua bena Isalele kusabukabu?

Mbimpe kumanya ne: pakatuadija bena Isalele luendu musangu muibidi, bumbuka mu Etame uvua “ku muelelu kua tshipela,” Nzambi wakatumina Mose dîyi bua “balukile, batudile kumpala kua Pihahilota . . . pabuipi ne mbuu.” Ditua eku ne eku adi divua mua kupesha Palô lungenyi lua ne: bena Isalele bavua ‘batambakana kabayi ne kua kuya.’ (Eks 13:20; 14:1-3) Bamanyi ba malu a mu Bible badi bamba ne: njila wa el Hadj ke njila muimpe, badi baleja ne: muaku wa pa muanda wa mu tshiena-Ebelu udibu bakudimune ne: ‘kualukila,’ mmuaku wa bujitu bua bungi udi kawuyi umvuija patupu “kusesuka” anyi “kupambuka” to, kadi udi ne lungenyi lua diya ditua ntshinta dialukila anyi pamuapa dishintulula njila wa kuyila. Badi baleja ne: bena Isalele bamane kuya ntanta kampanda lua ku nord kudi diapa dia Mbuu Mukunze dia Suez dituadijile, bakashintulula njila batangile lua ku est kudi mulongolongo wa mikuna ya djebel ʽAtaqa, idi mishikile lua ku ouest kua diapa dia Mbuu adi. Bua muaba uvuabu au, bu baluishi bafumine lua ku nord benda balondakaja, kabavua mua kupeta njila wa kunyemena ne lukasa bua bungi buvuabu, bavua bapanga kua kuya bualu Mbuu uvua kumpala kuabu.

Mukanda kampanda wa bilele bia buena Yuda wa mu bidimu lukama bia kumpala udi wamba pawu bualu ebu. (Tangila PIHAHILOTA.) Tshidi ne mushinga wa bungi ntshia ne: Bible udi wakula bua bualu ebu mu kabujima kende, kadi malu adi matambe kumanyika adi bamanyi ba bungi ba malu a mu Bible bamba adi abengangana ne tshidi tshileja mu Bible etshi. (Eks 14:9-16) Bidi bimueneka ne: bena Isalele kabavua basabukile lua ku ndekelu, ku ouest kua diapa dia Mbuu Mukunze adi to, bua biluilu bia Palô kabipetshi mushindu wa kunyunguluka diapa dia Mbuu adi bipepele bua kubabunda.​—Eks 14:22, 23.

LUMINGU LUA DIA 10-16/8

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 15-16

“Imbila Yehowa misambu bua kumutumbisha”

w95 15/10 11 §11

Bua tshinyi kutshina Nzambi mulelela mpindieu?

11 Dibutudibua dia makole a basalayi a bena Ejipitu kudi Yehowa diakamuzangamika ku mêsu kua bamutendeledi bende ne diakalabajija kumanyika kua dîna diende. (Yoshua 2:9, 10; 4:23, 24) Eyowa, dîna diende diakatumbuka kupita nzambi ikena bukole, ya mashimi ya Ejipitu, eyi yakapanga bua kusungila batendeledi bayi. Dieyemena mu nzambi yabu ne mu muntu ufuafua ne mu bukole bua masalayi diakafikisha ku tshipeta tshibi tshia dibungama. (Misambu 146:3) Kabiena bikemesha muakasakibua bena Isalele bua kuimba misambu yakaleja ditshina diakane dia Nzambi udi ne muoyo, wakasungila ne bukole buonso tshisamba tshiende!

w95 15/10 11-12 §15, 16

Bua tshinyi kutshina Nzambi mulelela mpindieu?

15 Bu tuetu mua kukubibua pamue ne Mose, bushuwa tuvua mua kusakibua bua kuimba ne: “Nnganyi udi bu wewe Yehowa munkatshi mua nzambi mikuabu? Nnganyi udi bu wewe udi udileja wa bukole mu bunsantu? Yeye udi wa kutshina ne misambu ya kumutumbisha nayi, ne Udi wenza malu a kukema.” (Ekesode 15:11) Nyanji ya mushindu’eu mmiambulula mu kupita kua siekele mivule kutuadija tshikondo atshi. Mu mukanda wa ndekelu wa mu Bible, mupostolo Yone udi ufila diumvuija pa tshisumbu kampanda tshia basadidi ba lulamatu bela manyi ba Nzambi ne: “Bavua bimba musambu wa Mose mupika wa Nzambi ne musambu wa Muana wa mukoko.” Mmusambu kayi munene eu? “Midimu yebe mminene ne ya dikema, Yehowa Nzambi, Wa Bukole Buonso. Njila yebe mmiakane ne milelela, Mukalenge wa tshiendelele. Yehowa, nnganyi wabenga kukutshina bulelela ne kutumbisha dîna diebe? Bualu wewe nkayebe udi muena lulamatu!”​—Buakabuluibua 15:2-4.

16 Nunku lelu’eu kabidi kudi batendeledi bapikudibue badi banyisha kabiyi anu midimu ya bufuki ya ku bianza bia Nzambi apu kabidi ne mikenji yende. Bantu ba mu matunga wonso mbapikudibue, mbabuludibue mu nyuma ku bulongolodi ebu bunyanguke bualu badi banyisha ne batumikila mikenji miakane ya Nzambi. Ku tshidimu tshionso, bantu binunu nkama badi banyema bulongolodi ebu bunyanguke bua kubuela mu bulongolodi bukezuke, bua buakane buenza ne batendeledi ba Yehowa. Mu katupa kîpi emu, pikala malumbuluisha a kabutu a Nzambi pa ntendelelu ya dishima ne bishadile bia ndongoluelu eu mubi makumbajibue, nebikale ne muoyo bua kashidi mu bulongolodi bupiabupia buakane.

it-2-F 360 §6

Mijiki

Bidi bimueneka ne: misambu ya bungi ya mu bisumbu ivuabu bimba mu Isalele, bavua bayimba kudi tshia bibidi tshia bimbi ba mu bisumbu bibidi benda bapungulujangana anyi bayimba kudi muntu umue kadi bamupunguluja kudi tshisumbu tshijima. Pamuapa tshienzedi etshi ke tshidibu bafunde mu Bible ne: ‘kupunguluja.’ (Eks 15:21; 1Sm 18:6, 7) Mushindu muine udi imue misambu mifunda mu Bible, bu mudi Musambu wa 136, udi uleja ne: bavua bayimba nanku; ne mushindu udibu baleje bisumbu bibidi binene bia bimbi ba misambu ya kuela nayi Nzambi tuasakidila ba mu tshikondo tshia Nehemiya bimba ne muvuabu bimbe misambu dîba dia dibanjija tshimanu tshia Yelushalema bidi uleja ne: bavua bimba bapungulujangana.​—Neh 12:31, 38, 40-42; tangila MUSAMBU.

it-2-F 673

Muprofete mukaji

Mîyama ke muntu mukaji wa kumpala udi Bible uleja ne: uvua muprofete. Bidi bimueneka ne: ku diambuluisha diende, Nzambi wakamanyisha mukenji anyi mêyi kampanda, pamuapa mu misambu ivuaye wimba ku bukole bua nyuma. (Eks 15:20, 21) Ke bualu kayi yeye ne Alona bakambila Mose ne: “[Yehowa] ki mmuakule kabidi ku butuangaji buetu anyi?” (Nom 12:2) Yehowa nkayende wakamba ku diambuluisha dia muprofete Mika ne: uvua mutume “Mose, Alona ne Mîyama” kumpala kua bena Isalele pavuaye mubapatule mu Ejipitu. (Mik 6:4) Nansha muvua Mîyama ne diakalenga dia kumanyisha mêyi a Yehowa, mudimu uvua Nzambi mumupeshe au uvua mushadile ku uvua Nzambi mupeshe Mose. Pakabengaye kushala pa muaba wende, Nzambi wakamunyoka bibi bitambe.​—Nom 12:1-15.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w11-F 1/9 14

Udi mumanye anyi?

Ntshinyi tshivua mua kuikala tshisake Yehowa bua kusungula tunyunyi tua tulumbu bua kutudisha bena Isalele pavuabu mu tshipela?

Bena Isalele bamane kupatuka mu Ejipitu, Nzambi wakabapesha munyinyi wa bungi wa tunyunyi tua tulumbu misangu ibidi.​—Ekesode 16:13; Nomba 11:31.

Tulumbu ntunyunyi tukese tudi bule bua santimetre bu 18, ne bujitu bua grame bu 100. Tutu tutoya bana batu mu bitupa bia bungi bia buloba bidi ku ouest kua Asie ne ku Mputu. Bu mututu tuenza ngendu ya bungi, tutu tuya ku Afrique wa ku nord ne mu Arabie mu muvu wa mashika makole. Tshikondo tshitutu tuenza luendu alu, tua bungi tutu tupitshila lua ku est kua Mbuu wa Mediterane ne muulu mua tshitupa tshia buloba bua Sinai tshidi mu mâyi.

Umue mukanda udi wamba ne: tunyunyi tua tulumbu “tutu tubuuka tuya mukete wa dikema ku diambuluisha dia lupepele; kadi padi lupepele luya luseke lukuabu, anyi patutu tutshioka bua bule bua luendu, tutu tukuluka panshi.” (The New Westminster Dictionary of the Bible) Tutu tushala panshi apu dituku dimue anyi abidi kumpala kua kutungunukatu ne luendu luatu, dîba adi bilembi bidi mua kutukuata kakuyi lutatu. Ku ntuadijilu kua bidimu bia 1900 P. Y., bena mu Ejipitu bavua bapana tunyinyi etu miliyo mitue ku binunu bisatu ku tshidimu mu matunga makuabu.

Misangu yonso ibidi ivua Nzambi mudiishe bena Isalele tunyinyi tua tulumbu, bivua mu muvu wa luya. Mu muvu au, ke mutu tunyunyi etu tutamba kupitshila mu buloba bua Sinayi. Nansha nanku, Yehowa ke uvua mutume “lupepele” bua lufikishe tunyunyi atu mu tshitudilu tshia bena Isalele.​—Nomba 11:31.

w06 15/1 31

Nkonko ya babadi

Matuku makese kunyima kua dibapikula mu Ejipitu, bena Isalele bakatuadija kudilakana bua biakudia. Ke Yehowa kubapesha mana. (Ekesode 12:17, 18; 16:1-5) Mose wakambila Alona tshikondo atshi ne: “Angata mulondo, welamu tshipiminu tshia omer tshimue tshia mana, uwuteke kumpala kua Yehowa bu tshintu tshia kulama mu bipungu bienu bionso.” Bible udi utungunuka ne: “Anu muvua Yehowa mutumine Mose dîyi, Alona wakawuteka kumpala kua Bujadiki [tshilaminu tshimpe tshia bintu bia mushinga] bua ulamibue.” (Ekesode 16:33, 34) Nansha muakela Alona mana mu mulondo tshikondo atshi, bavua ne bua kuindila bua kuateka kumpala kua Mushete wa mêyi a Yehowa too ne pavua Mose ujikija Mushete wa tshipungidi ne utekamu mabue a Mikenji.

LUMINGU LUA DIA 17-23/8

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 17-18

“Bena bupuekele badi balongesha bakuabu midimu ne babapeshayi”

w13 1/2 6

Mose uvua ne dinanga

Mose uvua munange bena Isalele nende. Bavua bamanye ne: Yehowa uvua ukuata mudimu ne Mose bua kulombola bantu bende, ke bualu kayi bavua baya kudi Mose bua kumukuatshilabu malu abu. Bible udi wamba ne: “Bantu bavua anu bimana kumpala kua Mose kumbukila ku dinda too ne ku dilolo.” (Ekesode 18:13-16) Elabi meji muvuabi mua kuikala bitshiokesha Mose pavuaye uteleja dituku dijima malu avua bena Isalele bamukuatshila! Nansha nanku, Mose uvua ne disanka dia kuambuluisha bantu bavuaye munange.

w03 1/11 6 §1

Eyemena Yehowa bua wikale ne disanka

Bantu aba bavua ne ngikadilu ya buena ya Nzambi kumpala kua kubatekabu pa miaba eyi. Bakavua batshina Nzambi kuonso eku: banemeka Mufuki ne batshina bua kumufikisha munda. Bantu bonso bavua bamona muvua bantu abu banemeka ne batshina bua kuenza malu adi kaayi asankisha Nzambi to. Bu muvuabu babenga mishiku, bivua bileja ne: bavua ne bukole bua kubenga kulekela bumfumu bubanyanga. Kabavua ne bua kukeba amu abu masanka anyi a balela peshi balunda babu eku bela bantu bakuabu mâyi ku makasa nansha.

w02 15/5 25 §5

Muoyo mutoke udi ulombola bantu bakane

Mose pende uvua mudipuekeshi. Pakavuaye uditshiokesha ne dikosa nsambu ya bakuabu, tatuende muenu Yetelo wakamupa lungenyi luimpe lua kufila minga midimu kudi balume bakuabu bavua bakumbane. Bu muvua Mose mumanye mikalu yende, wakitaba mubelu eu ne meji onso. (Ekesode 18:17-26; Nomba 12:3) Muntu muena bupuekele katu welakana bua kufila kudi bakuabu bukokeshi buende, ne katu utshina bua se: udi mua kulua kujimija bukokeshi buende yeye mupeshe bantu bakuabu badi bakumbane midimu kampanda miakanyine. (Nomba 11:16, 17, 26-29) Kadi, udi ne dijinga dia kubambuluisha bua kudiundabu mu nyuma. (1 Timote 4:15) Kabiena ne bua kuikala nanku buetu tuetu petu anyi?

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w16.09 6 §14

“Bianza biebe kabiteketshi”

14 Alona ne Hû bakakolesha bianza bia Mose pavuabu bashale babikuate pavua bena Isalele baluangana ne bena Amaleka. Lelu, tuetu petu tudi mua kukeba mishindu ya kukankamija bakuabu ne kubambuluisha. Bamue bana betu badi batatshishibua kudi bukulakaje, masama, buluishi bua kudi bena mu mêku abu, bunkaya anyi mbafuishe muntu kampanda uvuabu banange. Tudi kabidi mua kukolesha bansonga badibu basaka misangu yonso bua kuenza malu mabi anyi bua kuya kumpala mu malu a mu bulongolodi ebu. (1 Tesalonike 3:1-3; 5:11, 14) Keba mishindu ya kuleja muudi utabalela bakuabu ku Nzubu wa Bukalenge, mu buambi, panudi nudia pamue anyi paudi uyukila ne muntu ku telefone.

it-1-F 394

Bua tshinyi malu avua Mose mufunde akalua tshitupa tshia mikanda idi yenza Bible?

Mikanda ivua Mose mufunde wakayifunda ku bukole bua nyuma wa Nzambi, idi itukuba ne itufikisha ku ntendelelu mukezuke. Kakuyi mpata, bidi nanku bua bijadiki bidi mikanda ayi ifila. Tshilejilu, Mose ki nguvua muditeke mulombodi ne mfumu wa bena Isalele to; ne pavua Nzambi mumupeshe mudimu au uvua muanji kuwubenga. (Eks 3:10, 11; 4:10-14) Nansha nanku, Nzambi wakamupesha bukole bua kuenza bishima. Bua bishima bivuaye muenze, too ne bakuidi bena majimbu ba Palô bakadimona benzejibue bua kuitaba ne: Mose uvua bushuwa mutumibue kudi Nzambi. (Eks 4:1-9; 8:16-19) Mose kavua ne tshipatshila tshia kulua muakudi wa dipoko anyi mufundi wa dilambu to. Kadi nyuma muimpe ke wakamusaka bua kutumikila dîyi divua Nzambi mumutumine dia kuanji kuakula ne pashishe kulua kufunda imue mikanda yakalua tshitupa tshia mikanda ya mu Bible.​—Eks 17:14.

LUMINGU LUA DIA 24-30/8

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 19-20

“Tshidi Mikenji dikumi ikulongesha”

w89-F 15/11 6 §1

Mikenji dikumi idi ikulongesha tshinyi?

Mikenji inayi ya kumpala idi ileja dibanza ditudi nadi kudi Yehowa. Wa kumpala udi utulomba bua kulamata anu Yehowa nkayende. (Matayi 4:10) Bilondeshile muibidi, mutendeledi wende nansha umue kena ne bua kutendelela bimfuanyi to. (1 Yone 5:21) Muisatu wowu udi utulomba bua kunemeka dîna dia Nzambi, kubenga kudiangata mu mushindu udi kawuyi muakanyine. (Yone 17:26; Lomo 10:13) Bilondeshile muinayi, tudi ne bua kuteka malu a mu nyuma pa muaba wa kumpala. Kuenza nanku nekutuambuluishe bua kubuela mu “dikisha dia nsabatu” anyi kubenga kuikala ne mmuenenu wa malu wa buena wa bafalese bavua badimona bakane.​—Ebelu 4:9, 10.

w89-F 15/11 6 §2, 3

Mikenji dikumi idi ikulongesha tshinyi?

Muitanu udi ulomba bana bua kutumikila baledi babu, ditumikila edi didi dienza bua dîku dikale mu buobumue ne dipete mabenesha a kudi Yehowa. Bualu bukuabu, “dîyi dia kumpala didi ne mulayi” edi didi difila ditekemena dimpe. Nzambi mmuditume “bua malu ebe ende bimpe” ne bua “ulale matuku a bungi pa buloba.” (Efeso 6:1-3) Nunku lelu utudi mu “matuku a ku nshikidilu” wa ndongoluelu mubi wa malu eu, bansonga badi batumikila baledi babu bilondeshile disua dia Nzambi badi ne ditekemena dia kushala ne muoyo kabayi bafua.​—2 Timote 3:1; Yone 11:26.

Tuetu banange muntu netu katuena ne bua kumukengesha, kumuenzela bualu bubi bu mudi: kushipa muntu (mukenji muisambombo), kuenda masandi (wa muanda mutekete), kuiba (wa muanda mukulu), ne kujadika malu a dishima (wa tshitema). (1 Yone 3:10-12; Ebelu 13:4; Efeso 4:28; Matayi 5:37; Nsumuinu 6:16-19) Bua bidi bitangila lungenyi luetu, (mukenji wa dikumi) udi ukandika kualakana tshintu tshia bende, udi utuvuluija ne: Yehowa mmusue bua tuikale anu ne meji mimpe ku mêsu kuende.​—Nsumuinu 21:2.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-2-F 658 §5, 6

Buakuidi

Buakuidi mu tshisumbu tshia bena Kristo. Yehowa uvua mulaye ne: bu bena Isalele batungunuke ne kulama tshipungidi tshivuaye mudie nabu, bavua balua “bukalenge bua bakuidi ne tshisamba tshia tshijila” kudiye. (Eks 19:6) Nansha nanku, buakuidi bua mu ndelanganyi ya Alona buvua mundidimbi wa buakuidi bunene buvua ne bua kulua, buvua butungunuka too ne pavua buakuidi abu bulua. (Eb 8:4, 5) Buakuidi bua ndelanganyi ya Alona abu buvua ne bua kuimana pavua tshipungidi tshia Mikenji tshishikila ne tshipungidi tshipiatshipia tshituadija. (Eb 7:11-14; 8:6, 7, 13) Yehowa uvua muanji kupesha anu bena Isalele nkayabu dibikila dia kulua bakuidi mu Bukalenge buende buvuaye mulaye, pashishe wakapesha kabidi bantu ba bisamba bikuabu dibikila edi.​—Bz 10:34, 35; 15:14; Lom 10:21.

Anu bashadila bena Yuda ke bakitaba Kristo, nunku tshisamba tshia Isalele tshiakapanga kupatula bantu bavua mua kulua bena dia Bukalenge bulelela bua bakuidi ne tshisamba tshia tshijila. (Lom 11:7, 20) Nzambi wakadianjila kuambila bena Isalele bua dipanga diabu dia lulamatu ku diambuluisha dia muprofete Hoshea ne: “Bualu wewe udi ubenga dimanya, Meme panyi nenkubenge bua kuenji mudimu bu muakuidi wanyi to; ne bu muudi mupue mukenji wa Nzambi webe muoyo, Meme nempue bana bebe muoyo.” (Hos 4:6) Yezu pende wakambila balombodi bena Yuda ne: “Nebanunyenge Bukalenge bua Nzambi, nebabupeshe tshisamba tshidi tshikuama mamuma abu.” (Mat 21:43) Nansha nanku, bu muvua Yezu Kristo muenzejibue bua kutumikila mikenji ya Mose pavuaye pa buloba, wakanemeka buakuidi bua ndelanganyi ya Alona butshivuaku, ne uvua utuma bantu bavuaye wondopa nsudi bua baye kudileja kudi muakuidi ne bua bafile dipa divua Mikenji ilomba.​—Mat 8:4; Mâk 1:44; Luk 17:14.

w04 15/3 27 §1

Malu manene a mu mukanda wa Ekesode

20:5 Mmushindu kayi udi Yehowa ufila “dinyoka bua tshilema tshia batatu” kudi bana ba bipungu bidi bilonda? Padi muntu ukola, badi bamulumbuluisha bilondeshile ngikadilu ne bienzedi biende yeye nkayende. Kadi pakatuadija bena Isalele kutendelela mpingu, bipungu biabu biakalonda biakakenga bua bualu bubi ebu. Nansha bena Isalele bavua ne lulamatu bakakenga bualu buntomboji bua tshisamba etshi mu malu a ntendelelu buvua buvuija kushala ne lulamatu bualu bukole.

LUMINGU LUA DIA 31/8–6/9

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 21-22

“Ikala umona muoyo mudi Yehowa uwumona”

it-1-F 552

Ditutangana

Bavua banyishile muena Ebelu uvua ne mupika wende mulume anyi mukaji bua kumututa ne mutshi pavuaye umutombokela anyi kayi umutumikila. Kadi pavua mupika au ufua bua mututu, bavua ne bua kumunyoka. Pavua mupika au ushala ne muoyo dituku dimue anyi abidi, bivua bileja ne: mfumuende kavua mumutute ne meji a kumushipa to. Uvua ne bukenji bua kumunyoka bualu mupika au uvua ‘makuta ende.’ Muntu wetu wa meji eu kena mua kunyangakaja bintu biende bia mushinga, bua ashale ukenga to. Bualu bukuabu, pavua mupika au ulua kufua panyima pa dituku dimue anyi a bungi, kabavua mua kuamba ne bujalame buonso bikalaye uvua mufue bua mututu anyi bua bualu bukuabu to. Pavuaye ushala ne muoyo dituku dimue anyi abidi pashishe, kabavua mua kunyoka mfumuende nansha.​—Eks 21:20.

lvs 95 §16

Utu wangata muoyo ne mushinga anu bu Yehowa anyi?

16 Muoyo wa muntu yonso udi ne mushinga kudi Yehowa. Nansha muoyo wa muana utshidi munda mua mamuende udi ne mushinga kudiye. Mu mikenji ya Mose, muntu yeye mudikume ku mpukapuka kudi mukaji uvua ne difu ne mukaji au anyi muana udi munda yeye mufue, Yehowa uvua ubadila muntu au dibanza dia mashi. Bivua biumvuija ne: nansha muvua bualu abu buenzeke ku mpukapuka, muntu uvua anu mufue, ne bavua ne bua kufuta muoyo au. (Bala Ekesode 21:22, 23.) Bua Nzambi, muana utshidi munda mua mamuende mmuntu mujima. Bu mutudi bamanye nanku, udi wela meji ne: Nzambi utu umvua bishi bua ditula mafu ku bukole? Udi wela meji ne: Nzambi utu umvua bishi padiye umona bantu batula mafu a bana bungi bu ntunda ne ngenena ku bukole tshidimu tshionso etshi?

w10 15/4 29 §4

Yehowa mmusue bua wikale ‘talalaa’

Mikenji ya Mose ivua kabidi ikosela bantu bibawu pavua bimuna biabu bienzelangana bibi. Tshilejilu, pavua ngombe ushipa muntu ne nsengu yende, muenayi uvua ne bua kumushipa bua kenzedi bantu bakuabu bibi. Bu muvuaye kayi mua kudia munyinyi wa ngombe au anyi kuupana, kumushipa kuvua anu bu kumujimija. Kadi ntshinyi tshivua ne bua kuenzeka pavua ngombe utapangana ne muenayi kayi umulama? Yeye mulue kushipa muntu, bavua bamushipa yeye ne muenayi. Mukenji au uvua usaka bantu bavua balekelela bimuna biabu bua kulekela tshilele atshi.​—Ekes. 21:28, 29.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w10 15/1 4 §4, 5

Tshiudi ne bua kudilambuila kudi Yehowa

4 Buetu tuetu bena Kristo, kudilambula kudi Nzambi ki mbualu bua bilele to. Kakuena kumvuija anu kuditshipa patupu to. Kadi nku tshinyi kudi didilambula dituambuluisha? Bua kumvua bimpe, tuakulabi bua diambuluisha ditu bantu bapeta padibu bapunga dîyi mu nsombelu yabu ne bantu nabu. Tshilejilu tshinene ntshia badiadia bulunda. Bua bulunda buenu ne muntu kukuambuluishabu, udi ne bua kuitaba malu adibu bukulomba. Mmumue ne: udi ne bua kudifila kudiye, tuambe ne: kudiumvua ne dibanza dia kuditatshisha bua bualu buende. Bumue bua ku malunda matambe buimpe adibu batele mu Bible mbua Davidi ne Yonatana. Bakapunga too ne tshipungidi tshia bulunda buabu. (Bala 1 Samuele 17:57; 18:1, 3.) Nansha mutu malunda a bungi kaayi pamuapa a badia tshipungidi nunku, mavule a kudiwu atu aya kumpala padi balunda badifila kudi yonso wa kudibu, anyi udiumvua ne dibanza dia muinende.​—Nsu. 17:17; 18:24.

5 Mikenji ivua Nzambi mupeshe bena Isalele idi ileja malanda a mushindu mukuabu avua ambuluisha bantu pavuabu bapunga tshipungidi. Tshilejilu, pavua mupika wanyisha bua kushala kashidi kudi mfumuende uvua umulama bimpe, mupika au uvua wenza nende tshipungidi tshia kashidi tshivua tshimushiya muena dibanza. Mikenji ya Mose idi yamba ne: “Mupika yeye musuminyine wamba ne: ‘Ndi munange mfumuanyi ne mukajanyi ne bana banyi; tshiena musue kupeta budikadidi,’ mfumuende neaye nende kumpala kua Nzambi mulelela. Nunku neaye nende ku tshiibi anyi ku dibaya dia ku tshiibi; ne mfumuende neamutubule ditshi ne tshintu tshia kutubula natshi tumasoso, ne neashale mupika wende matuku ende onso a muoyo.”​—Eks 21:5, 6.

it-1-F 545

Lusengu

Mêyi adi mu Ekesode 21:14 adi mua kumvuija ne: nansha muakuidi uvua ushipangana ku bukole bavua ne bua kumushipa pende, anyi dikuata ku nsengu ya ku tshioshelu bikole kadivua mua kukuba muntu uvua mushipangane ku bukole to.​—Tangila 1Bk 2:28-34.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu