Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu
LUMINGU LUA DIA 1-7/3
BIUMA BIA MU DIYI DIA NZAMBI | NOMBA 7-8
“Malu adi tshitudilu tshia bena Isalele tshitulongesha”
it-1-F 508 §5
Tshisumbu
Pa tshibidilu, mu Isalele baleji mpala ba kueyemena ke bavua benza malu mu dîna dia bantu ba Nzambi. (Ezl 10:14) Nunku, “bamfumu ba bisa” ke bakafila milambu pakajikijabu kuasa ntenta wa tshitendelelu. (Nom 7:1-11) Kabidi mu matuku a Nehemiya, bakuidi, bena Lewi, ne “bamfumu ba bantu” ke bavua baleji mpala ba tshisamba pavuabu batue tshitampi tshia kujadika natshi ‘dîyi disuika divua dienza bua benze tshivua tshisuika.’ (Neh 9:38–10:27) Pavua bena Isalele mu luendu mu tshipela, kuvua “bamfumu ba tshisumbu, bantu basungula ba mu tshisumbu, bantu bende lumu,” mu bantu abu, bantu 250 bakadisanga ne Kola, Datana, Abilama, ne Ono bua kutombokela Mose ne Alona. (Nom 16:1-3) Mose wakalonda buludiki bua Nzambi, yeye kusungula bakulu 70 ba mu Isalele bua bikale ne mudimu wa kumuambuluisha bua “kuambula bujitu bua bantu” buvuaye yeye nkayende kayi mua kuambula. (Nom 11:16, 17, 24, 25) Bu mudi Lewitiki 4:15 wakula bua “bakulu ba tshisumbu,” bidi bimueneka ne: baleji mpala ba bantu ba Nzambi bavua bakulu ba tshisamba, bamfumu batshi, balumbuluishi batshi, anyi banene batshi.—Nom 1:4, 16; Yos 23:2; 24:1.
it-2-F 835 §9
Lubena
Mu tshitudilu tshia bena Isalele, bena mu tshisa tshia Lubena bavua lua ku sud kua ntenta wa tshitendelelu pamue ne bena mu tshisa tshia Simeona ne tshia Gada. Pavua tshisamba tshiasa luendu, Lubena ke uvua ulombola tshisumbu tshia bisa bisatu abi, ne tshivua tshilonda tshisumbu tshia bisa bisatu ebi: tshia Yuda, tshia Yisakâ, ne tshia Zebulona. (Nom 2:10-16; 10:14-20) Dituku diakabanjijabu ntenta wa tshitendelelu, bisa abi biakalambula milambu bilondangane kabidi anu nanku.—Nom 7:1, 2, 10-47.
Malu manene a mu mukanda wa Nomba
8:25, 26. Bua kuenza midimu ya bena Lewi bimpe, bantu bakulakaje ni mba bidimu bungi kayi bavua ne bua kulekela midimu ivuabu benza. Kadi bavua mua kukuatshisha bena Lewi bakuabu ku budisuile. Nansha mutudi katuyi mua kulekela mudimu wa kuyisha bua bungi bua bidimu, mukenji eu udi utulongesha bualu bua mushinga mukole. Bikala muena Kristo kampanda kayi mua kukumbaja kabidi amue majitu bua bungi bua bidimu bikadiye nabi, udi mua kuenza mudimu kampanda bilondeshile makanda ende.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 637
Muanabute
Mu Isalele, banabute ke bavua baleji mpala ba tshisamba tshijima bualu bobu ke bavua ne bukenji bua kuikala bamfumu ba bena mu nzubu mishilashilangane. Yehowa uvua mene mubikile tshisamba tshijima ne: muanende “muanabute.” Uvua mutshibikile nanku bua tshipungidi tshiende ne Abalahama. (Eks 4:22) Bu muvuaye mulame banabute ne muoyo, Yehowa wakatuma dîyi bua bajidile “muanabute yonso wa balume wa bena Isalele. Muana wa balume wa kumpala udi uledibua wa muntu nansha wa nyama.” (Eks 13:2) Nunku banabute bavua ba kulambula Nzambi.
LUMINGU LUA DIA 8-14/3
BIUMA BIA MU DIYI DIA NZAMBI | NOMBA 9-10
“Mushindu udi Yehowa ulombola bantu bende”
it-1-F 386 §5
Tshitudilu
Diumbuka dia tshisumbu tshinene tshia bena Isalele atshi mu tshitudilu tshimue batangile muaba mukuabu (Mu Nomba nshapita wa 33, Mose mmutele miaba mitue ku 40 ivuabu batudile) didi dileja ne: bantu abu bavua balongolola mu mushindu wa dikema! Mutantshi wonso uvua ditutu dishala pa mutu pa ntenta wa tshitendelelu, bena Isalele bavua bashala muaba au. Pavuadi diasa luendu, bavua basa pabu luendu. “Bena Isalele bavua basa luendu pavua Yehowa wamba dîyi ne bavua batula pavua Yehowa wamba dîyi.” (Nom 9:15-23) Bavua bamanyisha bena mu tshitudilu tshijima mêyi a Yehowa au ku diambluisha dia mpungi ibidi mienza ne tshiamu tshia arjan tshifula. (Nom 10:2, 5, 6) Bavua bela mpungi ne dîyi dibanda dipueka bua kuleja ne: dîba dia bena Isalele kuasa luendu diakumbanyi. Biakenzeka nanku bua musangu wa kumpala mu “tshidimu tshibidi [1512 K.Y.], mu ngondo muibidi, mu dituku dia 20 dia ngondo au.” Bakasa luendu mushindu eu: mushete wa tshipungidi uvua kumpala, bawulonda kudi tshisumbu tshia kumpala tshia bisa bisatu tshilombola kudi Yuda, tshisa tshia Yisakâ ne tshia Zebulona bimutue mu nyima. Bena Gêshona ne bena Melali bavua babalonda mu nyima bambule bintu bia ntenta wa tshitendelelu bivuabu babapeshile mudimu wa diambula. Panyima pabu pavua tshisumbu tshia bisa bisatu tshilombola kudi Lubena, bamutue mu nyima kudi tshisa tshia Simeona ne tshia Gada. Mu nyima muabu muvua bena Kohata bambule bintu bia muaba munsantu; pashishe bavua balonda kudi tshisumbu tshienza ne tshisa tshia Efelayima, tshia Manashe ne tshia Benyamina. Panyima pa bonso, bavua babalama kudi tshisumbu tshia bisa bisatu tshivua Dana ulombola, bavuapu ne tshia Ashê ne tshia Nafatale. Nunku bisumbu bibidi bia bisa bivua ne bantu ba bungi ne bukole bua bungi ke bivua bilama kumpala ne panyima pa tshitudilu.—Nom 10:11-28.
Udiku ujingulula tshijadiki tshia mudi Nzambi utulombola anyi?
Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tuanyisha bulombodi bua Nzambi? Mupostolo Paulo wakamba ne: “Nutumikile badi banukokesha, nubakokele.” (Eb. 13:17) Kabitu bipepele bua kuenza nunku to. Tshilejilu, ditekabi pa muaba wa muena Isalele wa mu tshikondo tshia Mose. Ela meji ne: wewe mumane kuenda mutantshi ditutu didi dimana. Nedimane mutantshi bule kayi? Dituku dimue anyi? Lumingu anyi? Ngondo ya bungi anyi? Udi udiebeja ne: ‘Bidi bikengela kukutulula mabuki onso anyi?’ Udi wanji kukutulula mabuki adi ne bintu biudi nabi dijinga lukasa. Matuku makese pashishe padibi bikutonda bua kukeba bintu udi utuadija kukutulula mabuki onso. Kadi wewe mumane kujikija diakutulula, udi umona ditutu dijuka bua kuya, bikulomba bua kusuika kabidi mabuki. Kabivua mua kuikala bipepele anyi bisankisha to. Nansha nanku, bena Isalele bavua ‘basa luendu diakamue pavua ditutu dituadija kuya.’—Nom. 9:17-22, NW.
Kadi tuetu tutu tuenza tshinyi padi Nzambi utuleja tshia kuenza? Tutuku tudienzeja bua kutumikila ‘diakamue’ padiye utuleja tshia kuenza anyi? Tutuku tutungunuka ne kuenza malu anu mutuvua tuenza kuonso eku anyi? Tutuku tutumikila mibelu bu mudi ya kulombola malonga a Bible, kuyisha bantu badi bakula muakulu muenyi, kuenza ntendelelu wa mu dîku pa tshidilu, kueleshangana diboko ne Komite wa diumvuangana ne mpitadi ne kuikala ne bukalanga mu mpuilu ne mu mpungilu anyi? Tudi kabidi tuleja mutudi tuangata bulombodi bua Yehowa ne mushinga patudi tutumikila mibelu. Tuetu tujinga kuangata mapangadika a mushinga, katueyemenyi meji etu to, kadi tukebe bulombodi bua Yehowa ne bua bulongolodi buende. Anu mutu muana ukeba bua baledi bende bamulame tshikondo tshia mvula mukole, tuetu petu tudi tukeba bukubi bua Yehowa mu bulongolodi buende padi ntatu ya mu bulongolodi ebu idi mienze bu mvula mukole itukuata.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 207 §7
Didisangisha
Mushinga wa kudisangisha. Yehowa uvua mulongolole bua bantu bende bikale badisangisha bua kukolesha malanda abu nende; dienza difesto dia ku tshidimu dia Pasaka ke divua dileja bualu ebu bimpe. Muntu mulume yonso uvua mukezuke ne kayi muye ku luendu kadi ulengulula tshibilu ashi, bavua ne bua kumushipa. (Nom 9:9-14) Pavua mukalenge Hezikiya mubikile bantu ba mu Yuda ne ba mu Isalele bua kulua ku Yelushalema bua kuenza Pasaka, amue êyi akabambila ngowu aa: “Nuenu bantu ba mu Isalele, pinganayi kudi Yehowa . . . kanuikadi ne mutu mukole bu bankambua benu to. Kokelayi Yehowa ne luayi muaba wende munsantu udiye mujidile bua kashidi, nuenzele Yehowa Nzambi wenu mudimu bua tshiji tshiende tshikole tshiumbuke kunudi. . . . Yehowa udi Nzambi udi uditeka pa muaba wa bakuabu, ne udi ne luse, ne nuenu bapingane kudiye kakumbusha mpala wende kunudi to.” (2Ku 30:6-9) Pavua muena Isalele ushala ku bukole kayi uya, bivua bileja ne: uvua mulekele Nzambi. Nansha mudi bena Kristo kabayi benza Pasaka ne bibilu bikuabu bia muomumue, bivua bikumbane bua Paulo kubalomba bua kabalekedi didisangisha pa tshibidilu dia bantu ba Nzambi, ubambila ne: “Tuelelanganayi kabidi meji bua kusakangana ku dinanga ne ku bienzedi bimpe, katuyi tulekela kudisangisha kuetu pamue, bu mudi tshilele tshia bakuabu, kadi tuikale tukankamijangana, ne tuenze nunku nangananga bu munudi numona dituku dienda disemena pabuipi.”—Eb 10:24, 25; tangila TSHISUMBU.
LUMINGU LUA DIA 15-21/3
BIUMA BIA MU DIYI DIA NZAMBI | NOMBA 11-12
“Bua tshinyi mbimpe tuepuke didiabakena?”
Kanulu bateleji ba bipua muoyo
20 Bena Kristo ba bungi kabatu bakuluka mu tshiendenda tshia masandi to. Kadi, tudi ne bua kuikala badimuke bua katulondi njila udi ufikisha ku manunganyi a munanunanu adi mua kutubengeshisha kudi Nzambi to. Paulo udi utubela ne: “Katutetshi Mfumu bu muvua bamue ba munkatshi muabo bamutete, kubashipabo kudi nyoka. Kanununganyi bu muvua bamue ba kudibo banungana, mubutudi kubashipaye.” (1 Kolinto 10:9, 10, MMM) Bena Isalele bakanungena Mose ne Alona, kunungenabu kabidi ne Nzambi, badilakana bua mana avuaye ubapesha mu tshishima. (Nomba 16:41; 21:5) Yehowa wakabungama anu kakese bua manunganyi abu bishadile muvuaye mubungame bua tshiendenda tshiabu tshia masandi anyi? Bible udi uleja ne: nyoka yakashipa bantu ba bungi bavua banungane. (Nomba 21:6) Musangu mukuabu kumpala, bantomboji bavua banungana bapite pa 14 700 bakabutudibua. (Nomba 16:49) Nanku katuedi lutulu lua Yehowa mu diteta bua kubanga kupepeja bintu bidiye utupesha nansha.
‘Kanuikadi nunungana’
7 Mmunyipu muvua lungenyi lua bena Isalele lushintuluke! Kumpala bakatumbisha Yehowa ne misambu bua kumuela tuasakidila bua muvuaye mubapikule mu Ejipitu ne mubapandishe ku Mbuu Mukunze. (Ekesode 15:1-21) Kadi bena Isalele kabatshivua ne dianyisha ne bakatuadija kunungana bua ntatu ya mu tshipela ne bua ditshina dia bena Kanâna. Pamutu pa kuela Yehowa tuasakidila bua budikadidi buabu, bakabanga kumujana bua tshivuabu bamona bu dipangila dia bintu. Nunku bavua banungana bua kuleja muvua malu avua Yehowa mulongolole kaayi abasankisha. Kabiena bitukemesha pakambaye ne: ‘Nengikale ne bantu aba babi badi bantontolola musangu bule munyi?’—Nomba 14:27; 21:5.
it-2-F 715 §1
Matandu
Manunganyi. Manunganyi atu atekeshangana mu mikolo ne atshiokeshangana mu lungenyi. Bena Isalele, ne tshipatukidi mu Ejipitu, bakanungana bua Yehowa, bamutula tulema bua muvuaye muteke Mose ne Alona babalombola. (Eks 16:2, 7) Didiabakena diabu adi diakatekesha Mose mu mikolo bikole, kulombaye ne bua kufua. (Nom 11:13-15) Muntu udi unungana udi mua kuditeka mu njiwu ya lufu. Yehowa wakamona malu avuabu bamba pavuabu banungana bua Mose apu bu ditombokela bumfumu buende yeye menemene. (Nom 14:26-30) Bijanu biabu biakabakebela lufu.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 207
Mana
Diumvuija. Mana avua “matoke anu bu ntete ya koriandre” ne avua “amueneka bu” budimbu bua bedeliume, menze bu dipula dia budimbu dia paudi uditangidila emu umona dia muamua, mikale amueneka bu dibue dia busanga. Mukana avua bu “mikata ya bibetubetu mienza ne buitshi” anyi “bu mukata musheme muela mafuta.” Bobu bamane kuapela anyi kuatua mu tshinu, bavua baalamba anyi baenza mikata ne mampa.—Eks 16:23, 31; Nom 11:7, 8.
LUMINGU LUA DIA 22-28/3
BIUMA BIA MU DIYI DIA NZAMBI | NOMBA 13-14
“Ditabuja didi dituvuija bena dikima”
Dikima didi difuma ku ditabuja ne ku ditshina dia Nzambi
5 Kadi kuvua batentekedi babidi, Yoshua ne Kaleba, bavua buobu basue ne muoyo mujima bua kubuela mu Buloba Bulaya. Bakamba ne: Bena Kanâna ‘badi bu bintu bia tuetu kudia, bintu bidibu badisungila nabi biakumuka, ne Yehowa udi netu; kanubatshinyi.’ (Nomba 14:9) Yoshua ne Kaleba bavua mua kuikala baladila mayi mabole anyi? Kabiena nanku to. Bualu, bena mu tshisamba tshijima bavua badimuene ne abu abidi muvua Yehowa mupuekeshe bena Ejipitu milongo nansha muvuabu ne bukole ne kupuekeshe ne nzambi yabu kabidi pavuaye mubatumina bipupu dikumi. Bavua kabidi bamone muvua Yehowa mubutule Pâlo ne basalayi bende bonso mu Mbuu Mukunze. (Musambu 136:15) Bua malu aa bidi bimueneka ne: buôwa buvua nabu batentekedi dikumi ne bantu bavuabu bakuatshisha buôwa kabuvua bualu bukese to, buvua tshilema tshinene. Yehowa wakamba bua kanyinganyinga kavuaye nanku ne: ‘Nebikale nanyi ne mpata musangu bule munyi bua malu a kukema angakuenza munkatshi muabu?’—Nomba 14:11.
6 Yehowa wakaleja tshivua tshikebeshe nsombelu au: bantu bavua ne buôwa bualu kabavua ne ditabuja to. Bushuwa, ditabuja ne dikima bidi bienda pamue, ne bua mushindu udibi anu bu mukaba ne tshilamba, mupostolo Yone wakafunda bua tshisumbu tshia bena Kristo ne bua mvita iditshi tshiluangana ya mu nyuma ne: ‘Edi ndipita diakupita malu a pa buloba bukole, nditabuja dietu.’ (1 Yone 5:4) Lelu, bua ditabuja dia buena dia Yoshua ne dia Kaleba, Bantemu ba Yehowa bapite pa miliyo isambombo badi bayisha lumu luimpe lua Bukalenge pa buloba bujima. Mu buobu emu mudi bakulumpe ne bana, badi ne bukole ne badi basama. Kakuena muluishi nansha umue udi ne bukole bua kuimanyika bantu aba badi ne dikima to.—Lomo 8:31.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 740
Buloba buvua Nzambi mupeshe Isalele
Buloba buvua Nzambi mupeshe bena Isalele buvua buloba buimpe menemene. Mose wakanji kutuma batentekedi bua kuya kumona Buloba Bulaya abu ne kulua ne bimue bintu bivua buloba abu bupatule. Bakalukila ne bimuma bia mfigi, bia grenade, ne tshisumbu tshia tumuma tua mvinyo; bu muvuatshi tshinene bikole, bantu babidi bakatshiambuila ku mutshi bawuteke pa makaya! Nansha muvua batentekedi balukile ne buôwa bua dipangila diabu dia ditabuja, bakamba bua buloba abu ne: “Bushuwa mbuloba budi ne mabele ne buitshi bia bungi.”—Nom 13:23, 27.
LUMINGU LUA DIA 29/3–4/4
BIUMA BIA MU DIYI DIA NZAMBI | NOMBA 15-16
“Dimukila lutambishi ne didieyemena”
Udiku mumanyike kudi Yehowa anyi?
12 Kadi pavua tshisamba tshia Isalele tshiya tshitangile mu Buloba bulaya, Kola wakela meji ne: kabatshivua balombola tshisamba mu mushindu muimpe to. Nunku bakulu bakuabu 250 bakakuata ku tshia Kola bua kuteta mua kushintulula malu. Kola ne bantu abu bavua ne bua kuikala bela meji ne: bavua anu ne malanda mimpe ne Yehowa. Bakambila Mose ne: ‘Nudi nutamba kudienzela malu, bualu bua bantu bonso mbantu ba tshijila ne Yehowa udi munkatshi muabu.’ (Nom. 16:1-3) Bushuwa bavua ne didieyemena ne diambu. Mose wakabambila ne: ‘Yehowa neatuleje bantu bende.’ (Bala Nomba 16:5.) Dituku diakalonda, Kola ne bantu bonso bavua baditue nende mu buntomboji bakafua.—Nom. 16:31-35.
Udiku mumanyike kudi Yehowa anyi?
11 Mose ne Kola bavua bashilangane bikole mu mushindu uvuabu banemeka malu avua Nzambi mulongolole ne mapangadika ende. Malu avuabu benza ke avua menze bua Yehowa abanyishe anyi kabanyishi. Kola uvua muena Lewi wa mu dˆıku dia Kohata, ne uvua ne diakalenga dia kuenza ne kumona malu a bungi mu mudimu wa Nzambi. Uvua mua kuikala mumone dipikudibua dia tshisamba tshia Isalele ku Mbuu mukunze, mutue nyama ku mikolo dilumbuluisha dia Yehowa dia bena Isalele bantomboji ku mukuna wa Sinai, ne uvua ne mudimu wa kuambula mushete wa tshipungidi. (Ekes. 32:26-29; Nom. 3:30, 31) Bidi bimueneka ne: uvua mulamate Yehowa munkatshi mua bidimu bia bungi ne bena Isalele ba bungi bavua bamuangata ne mushinga.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Enza bua malu adi ne mushinga ikale pa muaba wa kumpala!
Yehowa wakamona ne: tshivua tshilumbu tshinene. Bible udi wamba ne: ‘Yehowa wakambila Mose ne: Nebashipe muntu au bulelela.’ (Nomba 15:35) Bua tshinyi Yehowa wakangata bualu buvua muntu au muenze ne luya lukole nanku?
Bantu bavua ne matuku asambombo bua kuangula nkunyi ne kujikija majinga abu avua atangila biakudia, bia kuvuala ne muaba wa kulala. Bavua ne bua kupitshisha dituku dia muanda-mutekete mu dienza malu avua mua kukolesha malanda abu ne Nzambi. Nansha muvuabi kabiyi bibi bua kuangula nkunyi, bivua bibi bua kuyangula dîba divua dikengela kutendelela Yehowa. Nansha mudi bena Kristo kabayi muinshi mua Mikenji ya Mose, bualu ebu budi butulongesha bua kuteka malu a mushinga kumpala lelu eu.—Filipoyi 1:10.
LUMINGU LUA DIA 5-11/4
BIUMA BIA MU DIYI DIA NZAMBI | NOMBA 17-19
“Meme ndi . . . bumpianyi buebe”
Udiku muvuije yehowa tshitupa tshiebe anyi?
9 Vuluka bena Lewi bavua kabayi bapete bumpianyi bua tshitupa tshia buloba. Bu muvuabu ne mudimu wa kulombola tshisamba tshia Isalele mu ntendelelu mulelela, bavua ne bua kueyemena Yehowa bualu yeye ke uvua tshitupa tshiabu ne uvua mua kubakumbajila majinga a ku mubidi. (Nom. 18:20) Nansha mutudi katuyi tuenza mudimu ku ntempelo bu bakuidi ne bena Lewi, tudi petu mua kueyemena Yehowa anu bu buobu. Bu mudi nshikidilu musemene pabuipi, bidi ne mushinga wa bungi bua kueyemena Nzambi bua atuambuluishe.—Buak. 13:17.
Yehowa udi tshitupa tshianyi
4 Pavua Yehowa musungule bena Lewi bua kumuenzela mudimu, mmunyi muvuaye mulue tshitupa tshiabu? Yehowa wakapesha bena Lewi tshintu tshimpe, mmumue ne: mudimu wa mushinga mukole pamutu pa kubapesha tshitupa tshia buloba. “Buakuidi bua Yehowa” ke buvua bumpianyi anyi tshitupa tshiabu. (Yosh. 18:7) Nomba nshapita wa 18 udi utuambuluisha bua kumvua muvua bena Lewi mua kupeta bintu bia ku mubidi bivuabu nabi dijinga. (Bala Nomba 18:19, 21, 24.) Bena Lewi bavua bangata ‘tshintu tshia dikumi tshionso tshia mu Isalele bu bumpianyi buabu bua mudimu uvuabu benza.’ Bidi biumvuija ne: bavua bangata tshia dikumi tshia bintu bia pa madimi ne tshia bimuna. Pashishe bena Lewi pabu bavua bafila tshia dikumi tshia bintu bivuabu bapeta, mmumue ne: ‘bintu bivua bitamba buimpe’ bua kukumbajila bakuidi majinga abu. (Nom. 18:25-29) Bavua kabidi bapesha bakuidi “milambu yonso ya bintu bia tshijila” ivua bena Isalele balua kulambula Nzambi muaba uvuabu bamutendelela. Nunku bakuidi bavuamua kueyemena Yehowa bua abakumbajile majinga abu.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
g02-F 8/6 14 §2
Mukele ntshintu tshia mushinga mukole
Mukele wakalua kabidi tshimfuanyi tshia dibenga kushintuluka dia tshintu ne dishala diatshi kashidi. Ke bualu kayi mu Bible pavua bantu badia tshipungidi tshia bualu bunene, bavua batshibikila ne: “tshipungidi tshia mukele.” Pa tshibidilu, bua kujadika tshipungidi tshia nanku, bantu bavua batshidia bavua badia biakudia pamue, bikale ne mukele. (Nomba 18:19) Bilondeshile Mikenji ya Mose, bantu bavua ne bua kuela mukele mu milambu ivuabu balambula pa tshioshelu, abi bileja dibenga kunyanguka anyi dibenga kubola dia milambu ayi.
LUMINGU LUA DIA 12-18/4
BIUMA BIA MU DIYI DIA NZAMBI | NOMBA 20-21
“Ikala anu ne bupuekele nansha padibu bakutondesha nsombelu”
Keba bupuekele ne sankisha Yehowa
19 Katuakuenza bilema to. Tuakule kabidi bua Mose. Wakashala ne bupuekele ne wakasankisha Yehowa munkatshi mua bidimu bia bungi. Pashishe lua ku ndekelu kua bidimu 40 bia luendu luabu lua lutatu mu tshipela, wakapanga kuleja bupuekele. Yayende, uvua kakuyi mpata mua kuikala muambuluishe bua kusungila muoyo wende mu Ejipitu, uvua ufuma ku difua mu Kadeshe, bamujikilamu. Mpindieu, bena Isalele kutuadijabu kabidi kusumisha bamba muvuabu kabayi babatabalela bimpe. Musangu eu bavua “batanda ne Mose” bua dipangila dia mâyi. Nansha muvua Yehowa muenze bishima bia bungi ku diambuluisha dia Mose ne muvua Mose mulombole bena Isalele munkatshi mua bidimu bia bungi kayi utangila malu ende nkayende, bavua anu badiabakena. Pa kumbusha didiabakena bua mâyi, bakadiabakena kabidi bua Mose, bienze bu ne: yeye ke uvua muenze bua bapangile mâyi a kunua.—Nom. 20:1-5, 9-11.
Keba bupuekele ne sankisha Yehowa
20 Mose wakumvua tshiji tshikole, kupangilaye bupole. Pamutu pa kuambila dibue dîyi ne ditabuja muvua Yehowa mumuambile, wakakula ne bena Isalele mu tshiji, kuambaye ne: uvua ne bua kuenza tshishima. Pashishe kukumaye dibue misangu ibidi ne dikombo diende, mâyi kupatuka bungi tshianana. Lutambishi ne tshiji biakamufikisha ku dienza tshilema tshinene. (Mis. 106:32, 33) Mose wakapanga kubuela mu Buloba Bulaya anu bua dipanga bupuekele bua katupa kîpi.—Nom. 20:12.
21 Tshilejilu etshi tshidi tshitulongesha malu a mushinga mukole. Bua kumpala, tudi ne bua kudienzeja misangu yonso bua kuikala anu ne bupuekele. Tuetu babuele mu ditanaji nansha bua katupa kîpi, lutambishi ludi mua kutupinganyina ne kutufikisha ku dipatula mêyi mabi ne ku dienza malu mabi. Buibidi, malu adi matutonde adi mua kututekesha, ke bualu kayi tudi ne bua kudienzeja bua kuikala ne bupuekele nansha patudi kumpala kua malu adi mua kutupangisha bua kuikala nabu.
w09-F 1/9 19 §5
Mulumbuluishi utu wenza anu tshidi tshiakane
Tshia kumpala, Nzambi kavua muambile Mose bua kuyukila ne bena Isalele, kubamba ne: mbantomboji nansha. Tshibidi, Mose ne Alona kabakatumbisha Nzambi to. Nzambi wakabambila ne: ‘Kanuena . . . banjidile’ to. (Mvese wa 12) Pavua Mose muambe ne: “Tudi ne bua kunupatuila mâyi,” uvua usua kuleja ne: yeye ne Alona ke bavua bapatula mâyi au mu tshishima, kadi ki nNzambi to. Tshisatu, dinyoka adi divua dipetangana ne manyoka akavua Yehowa mupeshangane kumpala. Kakitabila bena Isalele bantomboji bua kubuela mu Kanâna to, ke tshivuaye muenzele Mose ne Alona pabu. (Nomba 14:22, 23) Tshinayi, Mose ne Alona bavua balombodi ba bena Isalele. Bantu badi ne midimu minene badi ne dibanza dinene ku mêsu kua Nzambi.—Luka 12:48.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Utuku umona butekete bua buntu mudi Yehowa ubumona anyi?
12 Mu nsombelu yonso eyi, Yehowa uvua mua kunyoka Alona diakamue. Kadi wakamona ne: Alona kavua muntu mubi ne kavua muenze tshilema tshinene to. Bidi bimueneka ne: Alona uvua mulekele nsombelu ivuaku peshi bantu bakuabu bamusake bua kumbuka mu njila muimpe. Kadi, pavuaye wenza bilema nkayende, uvua pabuipi bua kubitaba ne witaba manyoka a Yehowa. (Ekes. 32:26; Nom. 12:11; 20:23-27) Yehowa uvua wimanyina pa ditabuja dia Alona ne pa lungenyi luende lua dinyingalala. Bidimu nkama ya bungi pashishe, bavua bavuluka Alona ne ndelanganyi yende bua muvuabu batshina Yehowa.—Mus. 115:10-12; 135:19, 20.
LUMINGU LUA DIA 19-25/4
BIUMA BIA MU DIYI DIA NZAMBI | NOMBA 22-24
“Yehowa udi ukudimuna mulawu ulua dibenesha”
bt-F 53 §5
Kumuambilaye “lumu luimpe lua bualu bua Yezu”
5 Anu bu mu bidimu lukama bia kumpala, lelu dikengeshibua dia bantu ba Nzambi ki ndibapangishe bua kuyisha to. Misangu yonso ivuabu babenzeja bua kumbuka pa muaba kuya muaba mukuabu (babela mu maloko anyi baya nabu mu ditunga dikuabu), bivua bibambuluisha bua kufikisha mukenji wa Bukalenge bua Nzambi kudi bantu ba miaba ivuabu baya ayi. Tshilejilu, mu Mvita mibidi ya buloba bujima, Bantemu ba Yehowa bakafila bumanyishi bua dikema mu maloko a bena Nazi. Muena Yuda mukuabu uvua mutuilangane ne Bantemu ba Yehowa muntu amu udi wamba ne: “Dikima divua nadi bena buloko bavua Bantemu ba Yehowa diakanjadikila ne: ditabuja diabu divua dimanyine mu Mifundu minsantu; bua bualu abu ngakalua panyi Ntemu.”
it-1-F 909
Bupale
Kuluisha Yehowa nkuikala mupale. Butatakane buakasaka muprofete Balâma bua kuamba mêyi a buprofete bua tshisamba tshia Isalele bua amone mua kupeta makuta kudi Balaka mukalenge wa bena Moaba, kadi Yehowa wakenza bua bionso bivuaye wenza abi biye mu mâyi. Mupostolo Petelo wakafunda bua Balâma ne: “Nyama utu wambula majitu utu kayi wakula wakakula ne dîyi dia muntu wakapangisha tshienzedi tshia bupote tshia muprofete.” Bua kuakula bua bupote (bupale) bua Balâma, mupostolo Petelo wakatela muaku paraphronia wa mu tshiena Greke udi umvuija “dipanga kuikala ne lungenyi.”—2Pt 2:15, 16; Nom 22:26-31.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu manene a mu mukanda wa Nomba
22:20-22—Bua tshinyi tshiji tshia Yehowa tshiakatemena Belâma? Yehowa uvua muambile muprofete Belâma ne: kavua ne bua kuela bena Isalele mulawu to. (Nomba 22:12) Kadi muprofete eu wakaya ne bantu ba Balaka ne lungenyi lua kutshipa bena Isalele. Belâma uvua musue kusankisha Mukalenge wa bena Moaba ne kupeta difutu. (2 Petelo 2:15, 16; Yuda 11) Nansha muvua Belâma muenzejibue bua kubenesha bena Isalele pamutu pa kubela mulawu, wakakeba bua mukalenge amuanyishe pakafilaye lungenyi lua kuenza mudimu ne bantu bakaji batendeledi ba Bâla bua kufikisha bena Isalele ku dienda masandi. (Nomba 31:15, 16) Nunku, tshiji tshia Nzambi tshiakatemena Belâma bualu muprofete eu uvua ne lukuka lubi.
LUMINGU LUA DIA 26/4–2/5
BIUMA BIA MU DIYI DIA NZAMBI | NOMBA 25-26
“Muntu umue udi mua kubenga lungenyi lua ba bungi anyi?”
“Nyema masandi!”
MULOBI kampanda udi uya ku mâyi muaba udiye mumanye ne: neapete mishipa idiye ujinga kuloba. Udi usungula tshishi tshia kuela ku ndobo bua kulobesha mishipa ne wela ndobo mu mâyi. Udi windila ne lutulu. Padibu bakukula ndobo, udi utupula mushipa ku ndobo.
2 Badi mua kukuata bantu mu mushindu wa muomumue. Tshilejilu, bena Isalele bakavua pabuipi menemene ne Buloba Bulaya pavuabu batudile mu mpata ya Moaba. Mukalenge wa Moaba uvua mulaye bua kupesha muntu mukuabu uvuabu babikila ne: Balâma makuta a bungi bu yeye mua kuela Isalele mulawu. Ndekelu wa bionso Balâma wakapeta mushindu wa kusaka bena Isalele ku dienza bualu kampanda bua mulawu ubakuate. Wakasungula tshilobeshi bimpe menemene. Wakatuma bansongakaji ba mu Moaba mu tshitudilu tshia bena Isalele bua kuambisha balume bena Isalele.—Nomba 22:1-7; 31:15, 16; Buakabuluibua 2:14.
“Nyema masandi!”
4 Bua tshinyi bena Isalele ba bungi bavua bakuluke mu buteyi bua Balâma? Bavua bela meji anu bua kudisankisha bobu nkayabu, kupuabu malu onso avua Yehowa mubenzele muoyo. Bena Isalele bavua ne malu a bungi avua ne bua kubasaka bua kushala ne lulamatu kudi Nzambi. Uvua mubapikule ku bupika mu Ejipitu, mubadishe mu tshipela, ne mubafikishe too ne ku muelelu wa Buloba Bulaya bimpe. (Ebelu 3:12) Kadi masandi avua mabakoke. Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Katuikadi tudifila ku masandi bu muvua bamue ba kudibu bende masandi, kufuabu.”—1 Kolinto 10:8.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 933 §5, 6
Mikalu
Nunku bidi bimueneka ne: bua kukosela bisa maloba, bavua balondesha malu abidi aa: muaba uvua nshobo ikuata, ne bunene bua tshisa. Pamuapa nshobo ivua anu ileja patupu muaba kampanda uvuabu mua kukosela tshisa tshionso bumpianyi, ileja bumpianyi abu mu tshitupa kampanda anyi kansanga tshia buloba, tshilejilu bu mudi lua ku Nord anyi ku Sud, ku Est anyi ku Ouest mu tshibatabata tshia ku muelelu kua mâyi anyi mu miaba ya ku mikuna. Dipangadika dia nshobo divua difumina kudi Yehowa, nunku bivua biambuluisha bua kakuikadi mukawu anyi matandu pankatshi pa bisa. (Nsu 6:33) Eu ke mushindu uvua Nzambi ulombola kabidi malu bua nsombelu wa tshisa tshionso apetangane ne mêyi a buprofete mamba ku bukole bua nyuma kudi nkambua Yakoba pakavuaye usua kufua. Mêyi au adi Genese 49:1-33.
Pavua nshobo ikuata muaba kampanda bua tshisa kansanga, bivua bikengela mpindieu bajadike bunene bua muaba wa kupesha tshisa atshi bilondeshile bualu buibidi ebu: bunene buatshi. “Nudi ne bua kuabanya buloba ku nshobo munkatshi mua mêku enu bua buikale buenu. Bua tshisumbu tshidi ne bantu ba bungi nenudiundishe bumpianyi buatshi, ne bua tshisumbu tshidi ne bantu bakese nenukepeshe bumpianyi buatshi. Bumpianyi bua muntu nebuikale muaba udi nshobo ikuata.” (Nom 33:54) Pavua nshobo ikuata muaba kampanda, kabavua mua kushintulula dipangadika adi to, kadi bavua mua kushintulula bunene bua muaba anyi bumpianyi abu. Ke bualu kayi pakamonabu ne: buloba bua tshisa tshia Yuda buvua bunene bikole, bakabukepesha, kukosabu bimue bitupa kubipesha tshisa tshia Simeona.—Yos 19:9.