Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu
LUMINGU LUA DIA 7-13/3
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 SAMUELE 12-13
“Kudibandisha kudi kufikisha ku bundu”
Kudibandisha kudi kufikisha ku bundu
17 Bua mushindu udibi bimvuika, malu akenza Shaula adi mua kumueneka kumpala bu avua mimpe. Bantu ba Nzambi bavua “munkatshi mua malu makole,” “bakadi ne ntatu,” ne bavua bazakala bualu kabavua bamanye tshia kuenza to. (1 Samuele 13:6, 7) Bushuwa, ki mbibi to bua kudianjila kuenza bualu kampanda padibi biakanyine. Kadi vuluka ne: Yehowa udi mua kumona malu a mu mutshima ne udi mua kujingulula meji adi munda muetu. (1 Samuele 16:7) Nanku uvua ne bua kuikala mumone amue malu a Shaula adi Bible kayi muambe patoke to. Tshilejilu, Yehowa uvua mua kuikala mumone ne: lutambishi ke luvua lusake Shaula bua kupanga lutulu. Pamu’apa Shaula uvua mufike munda bikole bua muvuaye yeye mukalenge wa Isalele mujima ne bua kuindila muntu uvuaye wangata bu muprofete mukulakaje uvua uladikija malu! Mu mishindu yonso, Shaula wakela meji ne: dibenga kulua lukasa dia Samuele diakamupesha bukenji bua kudienzela malu ne bua kubenga kulonda mêyi masunguluke avuabu bamuambile. Ntshinyi tshiakenzeka? Samuele kakanyisha tshivua Shaula muenze nansha. Kadi wakatandisha Shaula, kumuambilaye ne: ‘Bukalenge buebe kabuena buikalaku; bualu bua wewe kuakanemeka mukenji wakakuambila Yehowa.’ (1 Samuele 13:13, 14) Bua musangu eu kabidi, kudibandisha kuakafikisha ku bundu.
Yehowa udi wangata ditumikila dietu ne mushinga
8 Muyuki udi mu Bible wa mukalenge Shaula udi utuleja mushinga wa ditumikila. Pakatuadija Shaula kukokesha, uvua ne didipuekesha ne udimona ‘muntu mupuekele ku mêsu kuende.’ Kunyima kua matuku, wakatuadija kuangata mapangidika ne lutambishi ne meji mabi. (1 Samuele 10:21, 22; 15:17) Dituku dikuabu Shaula uvua ne bua kuluangana ne bena Peleshete. Samuele uvua mumuambile bua amuindile bua kuluaye kufila mulambu kudi Yehowa ne kumuleja tshia kuenza. Kadi Samuele kakafika lukasa bu muvua Shaula mutekemene, bantu kutuadija kumuangalaka. Shaula umona nanku, ‘kufila mulambu wa kuosha.’ Bualu ebu kabuakasankisha Yehowa to. Padi Samuele utula makasa yeye mumane kujikija, mukalenge kuambaye ne: tshilema ki ntshiende to, kadi bu muvua Samuele mujingakane, nunku ‘ngakudienzeja nkayanyi ku bukole’ bua kufila milambu ya kuosha bua kukeba diakalenga kudi Yehowa. Bua Mukalenge Shaula, kufila mulambu kuvua ne mushinga wa bungi kupita kutumikila muvuabu bamuambile bua kuindila Samuele bua alue kufila mulambu. Samuele kumuambila ne: ‘Wewe wakuenza bupote; wewe kuakunemeka mukenji wa Yehowa Nzambi webe, wakakuambilaye.’ Shaula wakajimija bukalenge buende bualu kavua mutumikile Yehowa.—1 Samuele 10:8; 13:5-13.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Utuku ulonda mudi Yehowa ukulombola ne dinanga anyi?
15 Bena Isalele bavua mua kuikala pamuapa bela meji ne: bavua mua kueyemena mukalenge uvuabu bamona ne mkupita Yehowa. Pikalabi ne: bavua bela meji nanku, mmumue ne: bavua balonda bintu bia tshianana. Bivua kabidi bipepele bua kutuadijabu kulonda mashimi a Satana. Bakalenge bavuabu bakeba bavua mua kubafikisha ku ditendelela mpingu. Bantu bavua batendelela mpingu bavua bela meji ne: bavua mua kuyeyemena bualu ke nzambi ivuabu bamona ne mêsu ne balenga pamutu pa kueyemenabu Yehowa Nzambi mufuki wa bintu bionso udi kayi umueneka. Kadi mupostolo Paulo wakamba ne: mpingu idi ‘bintu bia patupu.’ (1 Kol. 8:4, MMM) Mpingu kayena mua kumona, kumvua anyi kuenza bualu kampanda to. Udi mua kuyimona ne kuyilenga, kadi wewe uyitendelela udi ulonda malu a tshianana adi mua kukufikisha ku kabutu.—Mus. 115:4-8.
LUMINGU LUA DIA 14-20/3
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 SAMUELE 14-15
“Ditumikila ndimpe dipite mulambu”
Yehowa udi wangata ditumikila dietu ne mushinga
4 Bintu bionso bitudi nabi mbifume kudi Yehowa bualu yeye ngudi mubifuke. Nunku, kudiku kantu katudi mua kumupesha anyi? Eyowa, tudi mua kumupesha tshintu tshia mushinga mukole menemene. Ntshintu kayi atshi? Tudi mua kupetela diandamuna mu mêyi aa adi atubela ne: ‘Muananyi, wikale ne meji, usankishe mutshima wanyi, bua mmanye mua kuitaba kudi muntu udi umpenda.’ (Nsumuinu 27:11) Tudi mua kupesha Nzambi ditumikila dietu. Nansha tuetu bikale mu nsombelu mishilangane ne bakole mu mishindu mishilangane, yonso wa kutudi udi mua kutumikila Nzambi ne kuleja ne: Satana Diabolo uvua mushime pavuaye muamba ne: bantu kabena mua kushala balamate Nzambi padibu mu makenga. Edi ndiakalenga dia dikema!
it-2-F 429 §1
Ditumikila
Kakuena tshidi mua kupingana pa muaba wa ditumikila nansha, muntu yeye kayi utumikila kena mua kuanyishibua kudi Nzambi to. Samuele wakambila mukalenge Shaula ne: “Yehowa udi usanka bua milambu ya kuosha ne bua milambu mikuabu kupita mudiye usanka bua kutumikila [shama] dîyi dia Yehowa anyi? Tangila! Kutumikila [ku muaku ku muaku, kuteleja] nkupite mulambu, kuteya ntema nkupite mafuta a bimpanga bia mikoko.” (1Sm 15:22) Kupanga kutumikila nkubenga dîyi dia Yehowa, kudi kuleja ne: katuena tuitabuja dîyi adi, tudieyemena, anyi tueyemena muenadi nansha. Nunku muntu udi kayi utumikila mmufuanangane ne muntu udi utendelela nzambi mukuabu anyi mpingu. (1Sm 15:23; fuanyikija ne Lom 6:16.) Malu atudi tuamba adi alua kaayi ne mushinga patudi katuyi tuenza tshidibu balombe; tuetu tudikanda bua kuenza tshidibu batulombe, bidi bileja ne: katuena ne ditabuja anyi bileja mutudi katuyi tunemeka muntu udi mutuambile malu a kuenza. (Mat 21:28-32) Bantu badi bimanyina anu pa diumvua bulelela bua kudi Nzambi patupu ne babuanyishila mu lungenyi luabu, kadi kabayi benza tshidi tshikengela kuenza, badi badidinga ne meji a dishima ne kabakubabenesha to. (Yk 1:22-25) Muana wa Nzambi wakaleja patoke ne: bantu badi benza malu adi asua kufuanangana ne avuabu babalombe bua kuenza, mine au bimueneka ne: badi baenza mu mushindu mubi anyi ne meji mabi, kabakubuela mu Bukalenge bua Nzambi nansha kakese, kadi nebababengelamu bua kashidi.—Mat 7:15-23.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 598 §7
Luse
Tuetu tulejangana luse anu bualu tudi tudiumvua benzejibue, pabi kabiyi biumvuangana ne disua dia Nzambi, bidi mua kukebesha bipeta bibi menemene. Ke dilongesha ditudi bapete mu bualu buvua bufikile mukalenge Shaula. Tshikondo tshivua tshikumbane bua kufikisha dilumbuluisha dia Nzambi kudi bena Amaleka. Bena Amaleka aba ke bantu ba kumpala bavua babunde bena Isalele panyima pa diumbuka diabu mu Ejipitu, kabayi ne tshivuabu benze. Nzambi uvua mutumine Shaula dîyi bua kabumvuidi luse to. Kadi anu bua bantu bende, kakatumikila malu onso avua Yehowa mumuambile to. Nunku Yehowa wakabenga Shaula bua kikadi kabidi mukalenge to. (1Sm 15:2-24) Muntu yeye witaba ne: njila ya Yehowa mmiakane ne ukeba tshia kumpala bua kushala mumulamate, kakupambuka bu Shaula to, Nzambi neatungunuke anu ne kumuanyisha.
LUMINGU LUA DIA 21-27/3
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 SAMUELE 16-17
“Mvita nya Yehowa”
‘Mvita nya Yehowa’
Davidi wakalondela Shaula tshivuaye muenze ne ntambue ne urse bua kumushindikila. Uvua uditumbisha anyi? Tòo. Davidi uvua mumanye muvuaye mushipe nyama ayi. Kumuambilaye ne: ‘Yehowa, wakansungila ku dikama dia nyama wa ntambue ne dia nkashama [urse], neansungile mu tshianza tshia muena Peleshete eu.’ Ndekelu wa bionso Davidi kuitabijija Shaula, ke Shaula kumuambila ne: ‘Ya biebe, Yehowa ikale nebe.’—1 Samuele 17:37.
Udiku musue kuikala ne ditabuja bu dia Davidi anyi? Manya ne: ditabuja dia Davidi kadivua lungenyi lufuikakaja mu mutu to. Uvua ne ditabuja kudi Nzambi bualu uvua ne dimanya ne ukavua mumonamone muvua Yehowa mumuenzele malu. Uvua mumanye ne: Yehowa udi ukuba bantu bende ne dinanga ne udi ukumbaja malaya ende. Tuetu basue kupeta ditabuja dia nunku, tudi ne bua kutungunuka ne kulonga malu a Nzambi adi mu Bible. Tuetu tutumikila malu atudi tulonga, netupete malu mimpe akolesha ditabuja dietu anu bu Davidi.—Ebelu 11:1.
‘Mvita nyaYehowa’
Lelu, diandamuna dia Davidi didi difila tshijadiki tshinene tshia ditabuja. Elabi meji mudi nsongalume eu wela Goleyata lubila wamba ne: ‘Wewe udi ulua kundi ne muele wa mvita ne difuma ne difuma dia kabenda, kadi meme ndualua kuudi mu dîna dia Yehowa, Nzambi wa bena mvita ba Bena Isalele uwakufunyina bulobo kumpala kuende.’ Bua Davidi, makanda a muntu ne bia mvita kabivua ne mushinga to. Goleyata uvua mupetule Yehowa Nzambi, ne Yehowa uvua ne bua kumuteka pa muaba wende. Anu bu muvua Davidi muambe, ‘mvita nya Yehowa.’—1 Samuele 17:45-47.
Davidi uvua mumone bule bua Goleyata ne bia mvita biende. Wakenza bua bintu abi kabimupeshi buôwa to. Kavua muenze tshilema tshivua Shaula ne basalayi bende benze to. Davidi kavua mudifuanyikije ne Goleyata to. Kadi uvua mutangile Goleyata umufuanyikija ne Yehowa. Goleyata uvua bule bua metre 2 ne santimetre 90, mupite bantu bakuabu bonso, kadi uvua bunene kayi pa kumufuanyikija ne Mukalenge wa diulu ne buloba? Bushuwa, anu bu bantu bonso uvua anu bu kiishi ka kunuina ku maluvu, kavua Yehowa mua kubutula mu mupodi wa dîsu.
‘Mvita nya Yehowa’
Lelu eu, batendeledi ba Nzambi kabatu baluangana mvita yetu miena dîna eyi to. Tshikondo atshi tshiakapita. (Matayi 26:52) Kadi, tudi ne bua kuidikija ditabuja dia Davidi. Anu bu yeye, tudi ne bua kumona Yehowa bu muntu mulelela, mmumue ne: bu Nzambi umuepele utudi ne bua kuenzela mudimu ne kutshina. Pamuapa tudi mua kudimona bakese patudi tudifuanyikija ne ntatu yetu, kadi ntatu eyi mmikese patudi tuyifuanyikija ne bukole budi kabuyi mikalu bua Yehowa. Tuetu bavuije Yehowa Nzambi wetu ne baleje ditabuja kudiye bu Davidi, kakuena bualu anyi lutatu ludi mua kutuzakeja to. Kakuena bualu nansha bumue budi mua kupita Yehowa bukole to!
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 905 §8
Shaula
Panyima pa bualu abu ne pa bamane kuela Davidi manyi bu muntu uvua ne bua kulua mukalenge wa Isalele, nyuma wa Yehowa wakumbuka kudi Shaula. Kubangila pine apu, “nyuma mubi wa kudi Yehowa uvua umutshingisha.” Bu mukavua Yehowa mumbushe nyuma wende kudi Shaula, wakalekela nyuma mubi umukuata, umupangisha bua kuikala ne ditalala dia mu lungenyi. Nyuma eu ukavua umufikisha ku dimona malu mu mushindu mubi ne kudipeta meji mabi anyi ku didifuanyikijila malu adi kaayi malelela. Bu muvua Shaula mupange kutumikila Yehowa, bivua bileje muvuaye ne dijinga dibi mu lungenyi luende ne mu muoyo wende; bua bualu abu nyuma wa Nzambi kakamupetesha bukubi anyi bukole bua kukandamana to. Kadi bu muvua Yehowa mulekele bua “nyuma mubi” angate muaba wa nyuma wende ne atshingishe Shaula, biakenza bua bakule bua “nyuma mubi wa kudi Yehowa,” kuenzabi bua bena mudimu ba Shaula babikile nyuma au ne: “nyuma mubi wa Nzambi.” Shaula wakalomba Davidi bua ikale kangimba mu lubanza lua mukalenge bua kuimba kuende kuikala kumutuja dîba dionso divua “nyuma mubi” au umulubakaja.” Umue wa ku bena mudimu bende ke uvua mumuambile bua kuenza dilomba adi.—1Sm 16:14-23; 17:15.
LUMINGU LUA DIA 28/3–3/4
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 SAMUELE 18-19
“Ikala anu ne budipuekeshi padi malu ebe enda bimpe”
Eyemena nyuma wa Nzambi padi malu ashintuluka mu nsombelu webe
4 Diakamue, nsonga mulami wa mikoko eu wakenda lumu mu ditunga diabu dijima. Bakamuangata kua mukalenge bua kuikala umuimbila mijiki. Davidi wakashipa Goliata, muluanganyi wa mvita wa dilambu, muntu munene mule mule wa kafiondo uvua basalayi bapiluke ba Isalele kabayi nansha bakimina to. Pakamutekabu ku mutu kua balume baluanganyi ba mvita, Davidi wakatshimuna bena Peleshete. Bantu bavua bamunange. Bakenza misambu ya kumuanyisha nayi. Kumpala, mufidi kampanda wa mibelu wa Mukalenge Shaula wakamba bua nsonga Davidi ne: uvua “mumanye mua kuimba tshisanji bimpe” ne uvua ‘muntu wa bukitu, muena mvita mene, udi wamba mêyi a lungenyi, udi ne mpala mulengele.’—1 Samuele 16:18; 17:23, 24, 45-51; 18:5-7.
Mona dishilangana pankatshi pa bena mudimu ba Yehowa ne bantu bakuabu
6 Bamue bantu badi bapeta lutambishi bualu badi ne tshimuenekelu tshimpe, lumu, tshipedi tshia misambu, makanda, anyi bua mudi bakuabu babatumbisha. Davidi uvua ne bionso abi; kadi uvua ne budipuekeshi mu nsombelu wende mujima. Yeye mumane kushipa Goleyata ne mukalenge Shaula mumupeshe muanende wa bakaji bua ikale mukajende, wakamba ne: “Meme ne balela banyi, dîku dia tatuanyi mu Isalele, tudi banganyi bua meme kulua muku wa mukalenge?” (1 Sam. 18:18) Tshivua tshiambuluishe Davidi bua kuikala ne budipuekeshi ntshinyi? Davidi uvua ne ngikadilu mimpe, bipedi, ne masanka makuabu bualu Nzambi uvua ‘muiname panshi’ anyi mudipuekeshe bua kumutabalela. (Mis. 113:5-8) Uvua mumanye ne: kakuvua tshintu tshimpe nansha tshimue tshivuaye natshi tshivuaYehowa kayi mumupeshe to.—Fuanyikija ne 1 Kolinto 4:7.
7 Anu bu Davidi, lelu bantu ba Yehowa badi badienzeja bua kuikala ne budipuekeshi. Bidi bitulenga ku muoyo bikole patudi tumanya ne: Yehowa, Muntu mutambe bunene wa diulu ne buloba, udi ne ngikadilu muimpe wa budipuekeshi. (Mis. 18:35) Tudi tuvuluka mubelu mufundisha ku nyuma wa ne: “Vualayi dinanga dikole didi ne luse, vualayi kabidi bulenga, didipuekesha, bupole ne lutulu.” (Kolos. 3:12) Tudi kabidi bamanye ne: dinanga “kadiena ne diambu, kadiena didiuwuja.” (1 Kol. 13:4) Padi bantu bamona mutudi ne budipuekeshi, badi mua kusemena kudi Yehowa. Anu bu mutu balume badi kabayi bena kuitabuja bapetshibua kakuyi dîyi ku diambuluisha dia bikadilu bia bakaji babu, budipuekeshi bua bantu ba Nzambi budi mua kukoka bantu bakuabu kudiye.—1 Pet. 3:1.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 671 §5
Muprofete
Nansha muvuabu bateka baprofete ku nyuma wa Yehowa, kabiena bileja anu ne: bu muvuabi nanku bavua anu batungunuka ne kuakula ku nyuma to. Kadi nyuma wa Nzambi uvua ‘ubatulukila’ bikondo kampanda bisunguluke bua kubaleja malu avuabu ne bua kumanyisha. (Yhz 11:4, 5; Mik 3:8) Bivua bibapetesha luya luvua lubasaka bua kuakula. (1Sm 10:10; Yel 20:9; Amo 3:8) Pa kumbusha malu avua apitshila mutu avuabu benza, mushindu wabu wa kuakula ne wa dienza malu uvua uleja bukole buvuabu nabu ne muvuabu badiumvua mu mushindu uvua upitshila bantu mutu bushuwa. Ke bumue bua ku malu avua umvuija tshiambilu tshia ne: ‘Kuenza malu bu muprofete.’ (1Sm 10:6-11; 19:20-24; Yel 29:24-32; fuanyikija ne Bz 2:4, 12-17; 6:15; 7:55.) Mushindu uvuabu badifila ne muoyo mujima ne tshisumi tshionso mu mudimu wabu uvua wenza bua bamueneke bu bantu ba wabu mushindu, benza malu kaayi umvuika. Tudi tujadika bualu ebu ne tshivua bamfumu ba basalayi bamone kudi muprofete kampanda dîba divuabu bele Yehu manyi. Kadi pakajingulula bantu abu ne: uvua muprofete, bakitaba mukenji wende kuwitabilamu. (2Bk 9:1-13; fuanyikija ne Bz 26:24, 25.) Pavua Shaula wenda wipatshila Davidi, wakafika ku ‘dienza malu bu muprofete,’ wakakopola bilamba, kulalaye panshi “butaka dituku dionso adi ne butuku buonso abu,” bidi bimueneka ne: ke dîba divua Davidi munyeme. (1Sm 19:18–20:1) Abi kabiena biumvuija ne: baprofete bavua ne tshibidilu tshia kushala butaka to, bualu ki ntshidi miyuki ya mu Bible ileja to. Mu malu abidi adibu balonde mu Bible, mbaleje ne: muprofete wakashala butaka bua tshipatshila kampanda, bua kumanyisha amu malu a mu dîyi diende dia buprofete. (Yes 20:2-4; Mik 1:8-11) Katuena bamanye tshivua Shaula mushadile butaka to. Pamuapa bivua bua kuleja muvuaye muntu bu bantu bonso aba, kayi ne bilamba bia bukalenge, kayi ne bukole kumpala kua bukole ne bukokeshi bua bukalenge bua Yehowa, anyi bivua bua bualu bukuabu.
LUMINGU LUA DIA 4-10/4
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 SAMUELE 20-22
“Tshia kuenza bua kuikala mulunda muimpe”
Kolesha bulunda ne bena Kristo nebe kumpala kua nshikidilu kulua
18 Lelu bena Kristo netu badi bapetangana ne ntatu ya mishindu ne mishindu. Tshilejilu, bana betu ba bungi badi bakenga bua bikumina anyi bua ntatu mikuabu mikebesha kudi bantu. Padi malu aa enzeka, bamue ba kutudi badi mua kuakidila balunda betu aba ku mabu. Bakuabu bobu badi mua kubambuluisha ne bintu. Kadi tuetu bonso tudi mua kulomba Yehowa bua ambuluishe bana betu abu. Tuetu bumvue ne: muena Kristo netu kampanda mmutekete mu mikolo, tudi mua kupanga tshia kuamba anyi tshia kuenza. Kadi tuetu bonso tudi mua kumuambuluisha mu mushindu kampanda anyi kansanga. Tshilejilu, tudi mua kukeba dîba dia kuya kusombesha muanetu au. Tudi mua kumuteleja bimpe ne ntema yonso padiye wakula. Tudi kabidi mua kumuambila mvese utu ukoleshangana ututu banange bikole. (Yesh. 50:4) Tshidi ne mushinga wa bungi nkuikala pabuipi bua kuambuluisha balunda bebe padibu nebe dijinga.—Bala Nsumuinu 17:17.
Tuende mu njila ya Yehowa
7 Nzambi udi utulomba bua kuikala balunda ba kueyemena. (Nsu. 17:17) Yonatana muana wa Mukalenge Shaula wakadia bulunda ne Davidi. Pakumvua Yonatana ne: Davidi uvua mushipe Goleyata, ‘mutshima wa Yonatana wakakuatakana ne mutshima wa Davidi; Yonatana wakamunanga bu mutshima wende mene.’ (1 Sam. 18:1, 3) Yonatana wakadimuija mene Davidi pavua Shaula ukeba kumushipa. Pakanyema Davidi, Yonatana wakaya kutuilangana nende ne kudiaye nende tshipungidi. Shaula uvua ukeba kushipa Yonatana bualu uvua wakuila Davidi, kadi balunda babidi aba bakapetangana kabidi ne bobu kukolesha bulunda buabu. (1 Sam. 20:24-41) Musangu wa ndekelu wakapetanganabu, Yonatana wakakolesha maboko a Davidi “mu Nzambi.”—1 Sam. 23:16-18.
Tuikale balunda bimpe nansha mudi bena panu kabayi ne dinanga
11 Ikala ne lulamatu. Solomo wakamba ne: ‘Mulunda utu wananga mu bikondo bionso, mmuanetu utu waleja bulela mu tshikondo tshia dikenga.’ (Nsu. 17:17) Pavua Solomo ufunda mêyi aa, uvua mua kuikala muvuluke bulunda buvua pankatshi pa tatuende Davidi ne Yonatana. (1 Sam. 18:1) Mukalenge Shaula uvua musue bua muanende Yonatana amupingane mu bukalenge bua Isalele. Kadi Yonatana uvua muitabe ne: Davidi ke uvua Yehowa musungule bua kuluaye mukalenge. Kavua umvuila Davidi mukawu bu tatuende Shaula to. Kavua umvua tshiji pavuabu batumbisha Davidi to, ne kakitaba malu avua Shaula mushiminyine Davidi to. (1 Sam. 20:24-34) Tudiku petu bu Yonatana anyi? Padi balunda betu bapeta majitu mu tshisumbu, tutuku tusanka pamue nabu anyi? Patubu mu ntatu, tutuku tubasamba ne tubambuluisha anyi? Tuetu bumvue babashiminyina malu, tutuku tuitaba diakamue anyi? Peshi anu bu Yonatana, tutuku tubakuila ne tushala babalamate anyi?
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu manene a mu mukanda wa kumudilu wa Samuele
21:12, 13. Yehowa mmusue bua tukuate mudimu ne bieledi bietu bia meji ne mamanya etu bua kutantamena ntatu ya mu nsombelu. Mmutupeshe Dîyi diende dienzeja ku nyuma, didi ditupesha budimu, dimanya ne bukole bua kupangadija malu makane. (Nsumuinu 1:4) Badi batuambuluisha kabidi kudi bena Kristo badibu bateke bakulu.
LUMINGU LUA DIA 18-24/4
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 SAMUELE 23-24
“Indila Yehowa ne lutulu”
Eyemena nyuma wa Nzambi padi malu ashintuluka mu nsombelu webe
8 Davidi wakabenga bua kuenzela Shaula bibi. Wakaleja ditabuja ne lutulu, kusankaye bua kushiya malu mu bianza bia Yehowa. Pakapatuka Mukalenge mu lubuebue alu, Davidi wakamuela dîyi ne kuamba ne: ‘Yehowa atulumbuluishe pankatshi petu nebe, Yehowa ansombuele bualu buebe, kadi tshianza tshianyi katshiena tshikala kuudi.’ (1 Samuele 24:12) Nansha muvuaye mumanye ne: Shaula ke uvua mu tshilema, Davidi kakadisombuela to, kakamuamba mêyi mabi anyi kumujana to. Misangu mikuabu ya bungi kabidi, Davidi wakadikanda bua kudisombuela. Kadi uvua weyemena Yehowa ne umulekeela malu onso mu bianza.—1 Samuele 25:32-34; 26:10, 11.
Ntatu yebe idi ilombola Nsombelu webe anyi?
Dilongesha disatu didi dia se: pamutu pa kuenza mudimu ne mishindu idi kayiyi ya mu Bible bua kujikija ntatu yetu, tudi ne bua kuindila Yehowa. Muyidi Yakobo wakafunda ne: ‘Ditantamana dikale ne mudimu wadi muimpe tshishiki, bua nuenu nuikale bakane tshishiki, bakumbane mu malu onso, kanuyi nupanga mu bualu [nansha] bumue.’ (Yakobo 1:4) Bidi bikengela kulekela ditantamana dikumbaja “mudimu wadi muimpe tshishiki” pa kuanyisha bua diteta diye too ne ku ndekelu kuadi katuyi tunyemena ku mishindu idi kayiyi ya mu Mukanda wa Nzambi bua kudimanyika. Pashishe ditabuja dietu neditetshibue ne nedilengele, ne bukole buadi bukuatshishi nebumueneke. Yosefe ne Davidi bavua ne ditantamana edi. Kabakakeba kujikija ntatu yabu mu mushindu uvua mua kubafikisha ku dibenga kuanyishibua kudi Yehowa to. Kadi bakenza muabu muonso muvuabu namu bilondeshile nsombelu wabu. Bakindila Yehowa, e kupetabu mabenesha mavule bua dienza nanku! Yehowa wakenza nabu mudimu bonso babidi bua kusungila ne kulombola bantu Bende.—Genese 41:39-41; 45:5; 2 Samuele 5:4, 5.
Tuetu petu tudi mua kutuilangana ne ntatu idi mua kutusaka bua kukeba mua kuyijikija mu mishindu idi kayiyi ipetangana ne Bible. Tshilejilu, udi mutekete mu mikolo bualu kuena muanji kupeta muena dibaka udi mukumbane anyi? Bikalabi nanku, epuka buteyi bua kutupa ku mukenji wa Yehowa wa kuselangana ‘anu mu Mukalenge.’ (1 Kolinto 7:39) Udi ne bilumbu mu dibaka diebe anyi? Pamutu pa kuikala ne lungenyi lua bena panu lua ditapuluka ne dishipa dibaka, luanganayi wewe ne muena dibaka nebe bua kujikija bilumbu ebi. (Malaki 2:16; Efeso 5:21-33) Bidi bikukolela bua kudisha ba mu dîku diebe bualu kuena ne makuta ku bianza anyi? Kuindila Yehowa kudi kumvuija kabidi kuepuka malu a buivi bua kupeta mfranga. (Musambu 37:25; Ebelu 13:18) Bushuwa, tuetu bonso tudi ne bua kuenza muetu muonso mutudi namu mu ntatu bua kusaka Yehowa ku ditupetesha masanka. Nunku tuikalayi badisuike bua kuindila Yehowa bua ajikije ntatu mu mushindu mutambe buimpe.—Mika 7:7.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Kulekedi tshintu nansha tshimue tshikupangisha bua kupeta difutu
11 Tuetu ne dinanga ne bulenga mu muoyo wetu, mukawu kawakutukuata bipepele to. Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: “Dinanga didi ne lutulu ne buimpe. Dinanga kadiena ne mukawu.” (1 Kol. 13:4) Bua mukawu kubenga kuela miji mu muoyo wetu, tudi ne bua kudienzeja bua kumona malu mudi Yehowa uamona, kumona bena Kristo netu bu bitupa bia mubidi umue wa buena Kristo. Kuenza nunku nekutuambuluishe bua kuditeka pa muaba wa bakuabu mu diumvuangana ne mubelu mufundisha ku nyuma eu: “Bikala tshitupa tshitumbishibua, bitupa bikuabu bionso bidi bisanka pamue natshi.” (1 Kol. 12:16-18, 26) Nunku, bualu buimpe bobu bufikile muena Kristo netu, mbimpe tusanke pamutu pa kumumvuila mukawu. Tuangate tshilejilu tshia Yonatana, muana wa Mukalenge Shaula. Pavuabu basungule Davidi bua kupiana nkuasa wa bukalenge, Yonatana kakamumvuila mukawu to. Kadi wakamukankamija. (1 Sam. 23:16-18) Katuenaku petu mua kuikala ne bulenga ne dinanga anu bu Yonatana anyi?
LUMINGU LUA DIA 25/4–1/5
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 SAMUELE 25-26
“Utu wenza malu kuyi wela meji anyi?”
Uvua muenze malu ne budimu
10 Mmushindu kayi uvua basalayi bavua benza mudimu mukole aba benzele balami ba mikoko malu? Dimue dituku bavua anu mua kubanyenga mukoko nansha umue, kadi kabavua benze nanku to. Kadi bavua balama bantu ba Nabala ne mikoko yende. (Bala 1 Samuele 25:15, 16.) Mikoko ne balami bayi bavua mu njiwu ya bungi. Nyama ya luonji ivuaku; ne bu muvua mikalu ya Isalele ya kuinshi mikale pabuipi menemene, bivi bavua balua misangu ya bungi bua kuiba mikoko.
11 Kabivua bipepele bua kudisha bantu bonso aba mu tshipela to. Ke bualu kayi, dimue dituku, Davidi wakatuma bantu dikumi kudi Nabala bua kumulomba diambuluisha. Davidi uvua musungule tshikondo tshimpe. Tshivua tshikondo tshia kukosa mikoko miosa: tshikondo tshivua bantu benza fete, basanka ne bapeshangana bintu. Davidi uvua kabidi mubambile mêyi a bukalanga mimpe bua kumuambila. Uvua mudibikile ne: ‘muanebe Davidi,’ pamuapa bua kuleja kanemu, bu muvua Nabala muikale muntu mukole kudiye. Kadi Nabala wakamuandamuna tshinyi?—1 Sam. 25:5-8.
12 Kadi bualu bua dikema, Nabala wakafiika munda bikole! Bilondeshile tshivua nsongalume utuvua batele ku ntuadijilu mumvuije Abigayila, Nabala “wakabatandisha.” Bu muvua Nabala muena buiminyi, kavua musue kufila mampa ende ne mâyi ende ne munyinyi wa mikoko yende to. Wakangata Davidi bu muntu wa tshianana, umufuanyikija ne: muena mudimu udi munyeme kua mfumuende. Nabala uvua umona Davidi anu bu muvua Shaula umumona pende. Shaula ne Nabala kabavua ne mmuenenu wa buena wa Yehowa to. Nzambi uvua munange Davidi. Uvua umumona bu muntu uvua ne bua kulua mukalenge mu Isalele, ki mbu mupika uvua mutombokele mfumuende to.—1 Sam. 25:10, 11, 14.
Uvua muenze malu ne budimu
18 Wakambula bujitu bua bubi bua bayende, kulomba Davidi bua amufuile yeye luse. Wakitaba mu bulelela ne: bayende uvua mutatakane anu mudi dîna diende diumvuija; ne pamuapa usua kuleja Davidi ne: kunyoka muntu wa buena eu nkudipuekesha milongo. Wakaleja kabidi muvuaye wangata Davidi bu muleji mpala wa Yehowa. Wakamba kabidi ne: Davidi uvua ‘uluila Yehowa mvita.’ Abigayila wakaleja kabidi muvuaye mumanye malu avua Yehowa mulaye bua Davidi ne bumfumu buende, bualu wakamba ne: ‘Bushuwa Yehowa neakuteke bu mukalenge ku mutu kua bena Isalele.’ Pashishe, wakalomba Davidi bua kubenga kuenza bualu buvua mua kumupisha dibanza dia mashi, anyi buvua mua kulua ‘kunyingalaja mutshima wende, ne kuunemesha bujitu,’ mbuena kuamba ne: kuikala pamuapa ne kondo ka muoyo kalubakana. (Bala 1 Samuele 25:24-31.) Mêyi a Abigayila aa avua malenga be!
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Uvua muenze malu ne budimu
16 Bualu buvuaye muenze ebu, buvua buleja ne: uvua mutombokele bumfumu bua bayende anyi? Tòo; tumanye ne: Nabala uvua mupotele muela manyi wa Yehowa; bualu ebu buvua mua kushipesha bantu ba bungi ba mu dîku dia Nabala bavua kabayi benze bualu. Bu Abigayila kayi muenze tshivuaye muenze atshi, bivua mua kumueneka ne: uvua muanyishe tshivua bayende muenze. Dîba adi bivua bimueneka ne: uvua ukokela bayende bikole kupita muvuaye ukokela Nzambi.